lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-2327/21

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-2327/21
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1020
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus G.P Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2327

Haldusasi

G.P kaebus Sotsiaalkindlustusameti otsuse peale jätta puude raskusaste tuvastamata

Menetlusosalised

Kaebaja G.P, esindaja Y.P Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Anastassia Grigorjeva

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.10.2025 määrus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.P määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada G.P määruskaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.10.2025 määruse resolutsiooni p 1 ning saata G.P riigi õigusabi taotlus samale halduskohtule uueks lahendamiseks.

Määrus avaldada arvutivõrgus selliselt, et kaebaja ning tema esindaja nimi on asendatud tähemärgiga.

Selgitus Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.G.P esitas 21.02.2025 Sotsiaalkindlustusametile taotluse vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks. Sotsiaalkindlustusamet jättis 17.03.2025 otsusega nr P26-2025-274546 G.P-l puude raskusastme tuvastamata ning 13.06.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/11908-7 G.P vaide rahuldamata.
2.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
G.P esitas 14.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse nõuetega tühistada Sotsiaalkindlustusameti 17.03.2025 otsus nr P26-2025274546 ja 13.06.2025 vaideotsus nr 5.2-3/11908-7 ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit kaebaja 21.02.2025 taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja palus määrata talle ka riigi õigusabi. 3-25-2327
3.Tallinna Halduskohus jättis 08.10.2025 määrusega (resolutsiooni p 1) kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kaebaja suudab ise oma õigusi kaitsta. Praegusel juhul on kaebaja esindajaks tema poeg Y.P, kes on korduvalt oma õiguste kaitseks erinevatesse kohtutesse pöördunud (näiteks asi nr 3-231632). Kõnealuse kaebuse on kaebaja esindaja ise koostanud ning kohtule esitanud. Halduskohus on vastustajalt asjaomase otsuse ja vaideotsuse välja nõudnud. Kaebusele on lisatud asjakohane vaideotsus koos kaebaja / kaebaja esindaja märkmetega. Vaidlus taandub kokkuvõttes küsimusele, kas vastustaja on puude raskusastme määramisel nõuetekohaselt arvesse võtnud kõiki kaebaja terviseandmeid ja piiranguid ning teinud nende andmete pinnalt õige järelduse. Kaebaja / kaebaja esindaja on suuteline välja tooma, milliste seisukohtadega ja miks ta sisuliselt nõus ei ole. See ei eelda keerulist õiguslikku analüüsi ega keeruka erialase materjali läbitöötamist. Kaebaja / kaebaja esindaja ülesanne on selgitada vaidluse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja seda, milliste SKA seisukohtadega ta ei nõustu. Eeltoodud põhjustel tuleb riigi õigusabi taotlus rahuldamata jätta, sõltumata kaebaja majanduslikust seisundust. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hakata kaebaja majanduslikku seisundit puudutavaid asjaolusid välja selgitama ja nende kohta kaebajalt tõendeid juurde nõudma.
4.G.P esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 08.10.2025 määruse resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja palus enda esindajaks Y.P, kuna kaebajal puudub arvuti kasutusoskus ning tema tervislik seisund ei võimalda tal adekvaatselt vormistada vastuseid ega suhelda kohtuga. Volituse eesmärk ei ole see, et Y.P täidaks advokaadi ülesandeid või esindaks kaebajat kohtus sisuliselt. Y.P-l on samuti terviseprobleeme ning ta ei soovi kaebajat kohtus esindada. Tema roll piirdub üksnes kohtu kirjade kättesaamisega ning kaebaja kirjade kohtule edastamisega. Ilma professionaalse abita ei saa pidada esindamist sisuliselt toimivaks ega tõhusaks. Riigi õigusabist keeldumine rikub õigust tõhusale õiguskaitsele ja paneb Y.P tegema tööd tahtevastaselt. Kohus ei ole hinnanud kaebaja majanduslikku seisundit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
6.RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 11.03.2008 määruses asjas nr 3-2-1-7-08 (p-d 10 ja 13), et otsustamaks selle üle, kas menetlusosaline on kohtumenetluses võimeline ise oma õigusi kaitsma, tuleb eelkõige arvestada, kas tal on oma õiguste kaitsmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Juhul kui menetlusosalisel puudub juriidiline haridus, tuleb eeldada, et isikul ei ole vajalikke teadmisi ja kogemusi oma õiguste kaitsmiseks. Arvestada tuleb ka vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks. Vaidlustes, mis on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma, ei vaja menetlusosaline juriidilise haridusega esindajat ning neil juhtudel võib kohus jätta menetlusosalise riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
7.Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 19.06.2020 otsuses asjas nr 2-18-6499, et kohus peab RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel arvestama menetlusosalise menetlusõiguslike teadmistega ning asjaolu, et isik on suutnud esitada argumenteeritud kaebuse, ei välista talle riigi õigusabi andmist (p 13.3); seejuures oli osutatud asjas tegemist ülalpidamisvaidlusega, kus kehtivad halduskohtumenetlusega sarnased menetluspõhimõtted (vrd tsiviilkohtumenetluse seadustiku

2(3) 3-25-2327 § 230 lg 3 ja § 436 lg 6). Ka Riigikohtu halduskolleegiumi 04.10.2010 määrusest asjas nr 331-51-10 tuleneb, et menetluskõlbuliku kaebuse olemasolu ja halduskohtulik uurimisprintsiip ei välista igas olukorras riigi õigusabi andmist ning lähtuda tuleb konkreetsest kaebajast ja vaidluse olemusest (p-d 17 ja 18).

8.Asjas pole siiani esitatud menetluskõlbulikku kaebust. Kaebaja ning tema poeg ei ole suutnud esitada kaebuse faktilist põhjendust (HKMS § 38 lg 1 p 7), rääkimata õiguslikust põhjendusest. Esialgses kaebuses soovis kaebaja põhjendatud kaebuse esitamiseks saada riigi õigusabi, märkides vaid, et tal on tekkinud seoses tervisliku seisundi järsu halvenemisega pidev kõrvalise abi vajadus (s.o kaebuses sisaldus vaid viide subjektiivse õiguse rikkumisele). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada ilmselgelt alusetuks ja ebausutavaks kaebaja väidet, et ta ei saa omal käel ega ka poja abil hakkama oma huvide eest seismisega selles kohtuasjas. Kaebaja märkis vastuses kaebuse käiguta jätmise määrusele, et ei saa vastamisega hakkama ja vajab riigi õigusabi, samuti et lisab volikirja, millega volitab oma poega Y.P-d tegelema kohtukirjadega. Määruskaebuses on täiendavalt selgitatud, et kaebaja poeg ei ole võimeline kohtuasjaga sisuliselt tegelema, vaid üksnes vahendab kaebaja kirjavahetust kohtuga. Kaebaja poega ei saa sundida oma isa esindama. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et kaebaja on võimeline siinses asjas oma huve tõhusalt kaitsma. Tegu ei ole oma olemuselt sedavõrd lihtsa vaidlusega, kus õigushariduseta isik saab eelduslikult hakkama omal käel ja halduskohtu abil. Puude tuvastamise normistik, samuti tõendamiskoormuse küsimused on üsna keerulised ning nende kohaldamisel teevad vastustaja ja kohtud sageli vigu, mida kinnitavad sellesisulised arvukad kohtuasjad kolmes kohtuastmes. Asjaolu, et kaebaja poeg võib olla osalenud mitmes haldusasjas, ei tähenda tingimata, et tal on piisavad menetlus- ja materiaalõiguslikud teadmised ning oskused kaitsta oma isa õigusi puude tuvastamise vaidluses, isegi kui ta oleks esindamisega nõus.
9.Ringkonnakohus leiab, et kohus ei saa praeguses asjas keelduda riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Riigi õigusabi taotlus tuleb HKMS § 210 lg 3 teise lause alusel saata halduskohtule uueks lahendamiseks, kuna halduskohus ei ole kontrollinud, kas riigi õigusabi andmise muud tingimused on täidetud. Määruskaebus tuleb lugeda rahuldatuks osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja