Y.Y. kaebus Mustvee Vallavalitsuse 18. augusti 2025. a korralduse nr 412 ja kasutusloa nr 2512371/08647 ning 19. augusti 2025. a korralduse nr 413 ja ehitusloa nr 2512271/13168 tühistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i, Z ja Mustvee valla määruskaebused Tartu Halduskohtu 16. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus Kaebaja Y.Y. Esindaja vandeadvokaat Mariliis Timmermann Vastustaja Mustvee Vallavalitsus Kolmandad isikud X.X., Z Esindaja vandeadvokaat Raul Keba
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kolmandate isikute ja vastustaja määruskaebused ja tühistada Tartu Halduskohtu 16. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punkt 2.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta rahuldamata kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y.Y. omandas 2006. aastal Jõgevamaal Mustvee vallas X külas asuva X kinnisasja, et rajada sinna üksikelamu ja abihooned. Mustvee Vallavalitsus väljastas 18. märtsil 2021 projekteerimistingimused ja 11. oktoobril 2022 ehitusloa.
2.X kinnisasi piirneb P kinnisasjaga, mille omanik on X.X.. P kinnisasi on koormatud hoonestusõigusega Z kasuks. Mustvee Vallavalitsus andis 18. detsembri 2021. a korraldusega nr 118 projekteerimistingimused Päikeseelektrijaama ehitusprojekti koostamiseks, projekteerimistingimused kanti ehitisregistrisse 19. veebruaril 2021 numbriga 2111802/01504. Mustvee Vallavalitsus andis 4. märtsi 2021. a korraldusega nr 140 ehitusloa Päikeseelektrijaama rajamiseks, ehitusluba kanti ehitisregistrisse 5. märtsil 2021 numbriga 2112271/06394.
3.Y.Y. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelmises punktis nimetatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa tühistamiseks (haldusasi nr xxx). Menetlusse olid kaasatud kolmandate isikutena X.X. ja Z. Tartu Halduskohus tühistas 14. märtsi 2025. a otsusega projekteerimistingimused ja ehitusloa. Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata 15. aprillil 2025.
4.Mustvee Vallavalitsus andis 19. augusti 2025. a korraldusega nr 412 kasutusloa P kinnisasjal paiknevale Päikeseelektrijaamale (kasutusluba kanti ehitisregistrisse 21. augustil 2025 numbriga 2512371/08647) ja 19. augusti 2025. a korraldusega nr 413 ehitusloa P kinnisasjale salvestussüsteemi püstitamiseks (ehitusluba kanti ehitisregistrisse 21. augustil 2025 numbriga 2512271/13168).
5.Y.Y. esitas 9. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Mustvee Vallavalitsuse 18. augusti 2025. a korralduse nr 412 ja kasutusloa nr 2512371/08647 ning 19. augusti 2025. a korralduse nr 413 ja ehitusloa nr 2512271/13168 tühistamiseks. Kaebaja leidis, et vastustaja ei saanud kasutusluba anda kaalutlusõiguse alusel, kuna kohus oli ehitusloa tühistanud. Halduskohtu otsus kohustas vastustajat minema tagasi projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusse. Päikeseelektrijaama asukoht on õiguspäraselt kaalumata ning kasutusloa menetluses ei otsustata enam ehitise asukoha üle. Salvestussüsteemi puhul on tegemist Päikeseelektrijaama osaga ja selle rajamiseks antud ehitusluba on vastuolus üldplaneeringuga. P katastriüksust ei saa kasutada tootmiseks, sest katastriüksuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud kasutusloa ja ehitusloa kehtivuse peatamiseks ning kasutusloa adressaadil P pargi kasutamise ja ehitusloa adressaadil energiasalvesti rajamise keelamiseks. Kui rajamisega on esialgse õiguskaitse kohaldamisel juba alustatud, siis keelata selle kasutamine. Taotluse põhjenduse kohaselt ei ole salvestussüsteemi väljaehitamine suuremahuline töö ja võib kohtumenetluse ajal lõppeda. Pärast ehitisele kasutusloa andmist ei saa ehitusluba vaidlustada tühistamiskaebusega. Kasutusloa kehtivuse peatamine üksi ei pruugi olla kaebaja õiguste kaitseks piisav, kuna kolmas isik saab kasutada seadmeid ka kasutusloa olemasoluta. Õigusvastaselt rajatud Päikeseelektrijaam töötab ja toodab omanikule tulu kaebaja õiguste arvelt. Esialgse õiguskaitse kohaldamine annaks kaebajale kindlustunnet jätkata elu- ja abihoone rajamist, vastasel juhul ei julge kaebaja oma ehitusluba realiseerida ja see võib kaotada kohtumenetluse ajal kehtivuse. Päikeseelektrijaama olemasolu ja töötamine kaebaja kinnisasja vahetus läheduses on kaebaja jaoks oluline keskkonnahäiring, s.h mürahäiring.
6.Tartu Halduskohus kaasas 16. septembri 2025. a määrusega menetlusse kolmandate isikutena X.X.-i ja Z (resolutsiooni punkt 1) ning rahuldas osaliselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Halduskohus peatas Mustvee Vallavalitsuse 19. augusti 2025. a korralduse nr 412 ja kasutuslao nr 2512371/08647 kehtivuse ning keelas X.X.-il ja Z-l 2
kasutada nimetatud haldusaktis käsitletud Päikeseelektrijaama. Lisaks peatas halduskohus Mustvee Vallavalitsuse 19. augusti 2025. a korralduse nr 413 ja ehitusloa nr 2512271/13168 kehtivuse ning keelas X.X.-il ja Z-l ehitada nimetatud haldusaktis käsitletud elektrienergia salvestussüsteemi (resolutsiooni punkt 2). Halduskohus kaasas HKMS § 20 lg 1 alusel menetlusse kolmandate isikutena X.X.-i ja Z. X.X. on P kinnisasja omanik ning Z on hoonestusõiguse omanik. Praeguses asjas on Päikeseelektrijaama osas antud projekteerimistingimused ja ehitusluba tühistatud ehk need ei ole kunagi kehtivad olnud. Õiguslikus tähenduses ei ole ehitist olemas. Ehitusloa vaidlustes esialgse õiguskaitse kohaldamisel tugineb kohtupraktika läbivalt sellele, et kui ehitusluba ei ole kehtiv, siis ei ole kasutusloa andmine võimalik. Vastustaja tõlgendab meelevaldselt seda, et kohtupraktikas aktsepteeritakse ehitusseadustiku (EhS) § 55 lg 3 puhul kaalutlusõiguse olemasolu. Vaidlustatud kasutusloa kahjulikuks mõjuks kaebajale on see, et kasutusele võtmise ja jätkuva kasutamisega kindlustub õigusvastase ehitise positsioon selle praeguses asukohas ja mahus ning väheneb kaebaja võimalus saavutada kohtusse pöördumise eesmärk. Käesoleva kohtuasja asjaoludel on kaebaja huvi kaalukam kolmandate isikute huvist jätkata Päikeseelektrijaama kasutamist. Vaidlustatud kasutusloa kehtivuse peatamine ja Päikeseelektrijaama kasutamise keelamine ei riiva kolmandate isikute õigusi olulisel määral. Asjas ei esine avalikku huvi, mis räägiks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise kasuks. Vastustaja ei järgi õigusnorme ja jõustunud kohtulahendit. Sellise tegevuse peatamine esimesel võimalusel on avalikes huvides. Salvestussüsteem on olemuslikult seotud Päikeseelektrijaamaga. Kui Päikeseelektrijaama ei oleks, siis puuduks vajadus salvestussüsteemi rajamiseks. Salvestussüsteemi rajamiseks ehitusloa andmine näitab, et õigusvastaselt rajatud ja kasutusele võetud Päikeseelektrijaama olemasolust lähtudes annab vastustaja uusi ehitusõigusi. Arvestades kohtu eelnevaid põhjendusi on see piisav, et peatada vaidlustatud ehitusloa kehtivus ning keelata salvestussüsteemi ehitamine. Kohus peab õigeks kohaldada samal ajal nii vastustajale kui ka kolmandale isikule suunatud esialgse õiguskaitse abinõusid, et panna ka kolmandatele isikutele vastutus esialgse õiguskaitse abinõu järgimise üle. Salvestussüsteemi ehitusloa põhjal on ehitise liigiks „Elektritootmisrajatis, üle 100 kW“, mille kasutusele võtmiseks on nõutav kasutusluba. Esialgse õiguskaitse taotlus keelata kolmandatel isikutel salvestussüsteemi kasutamine ei ühti seda arvestades kaebuse nõuetega ning kohus seda ei kohalda.
7.Kolmandad isikud X.X. ja Z esitasid määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 2 tühistamiseks. Puudub õiguslik oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võivad kaebaja õigused saada põhjendamatult kahjustatud, s.t kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Päikeseelektrijaam on valmis ehitatud ning asjaolu, kas elektrijaam töötab või ei tööta, ei muuda kaebaja õigusi. Elektrijaamast ei levi kaebaja jaoks kahjulikke mõjusid, s.h ei teki lõhna, vibratsiooni vms mõjusid. Kaebaja viidatud mürahäiring on tõendamata. Elektrijaama (inverteri) müratase on umbes 40 dB 1 meetri kaugusel müraallikast. Kaebaja võimalik hoonestus asuks lähimatest Päikesepaneelidest 33 meetri kaugusel. Terviseameti kodulehe andmetel langeb 40 dB müraallika helirõhutase juba 15 meetri kaugusel nii madalale, et seda ei ole inimkõrvale kuulda. Päikeseelektrijaam ei tekita heli kui päike ei paista, nt öösel ja talvel. Energiasalvesti ehitisealune pind on 34 m2; kõrgus 2,5 m; võimsus 500 kW ja kavandatud kaebaja võimalikust hoonestusest enam kui 60 m kaugusele. Tegemist on kaasaegse akusüsteemiga, mille põhifunktsioon ei ole seotud tarbimise ega Päikeseelektrijaamaga, vaid 3
elektriturul osalemise ning võrgu tasakaalustamisega. Salvestussüsteem on liidetud elektrivõrku vahelduvvoolu poolel, mistõttu ei ole see tehniliselt ega funktsionaalselt seotud Päikeseelektrijaamaga. Tegemist on eraldiseisva elektripaigaldisega, mille väärtus tuleneb liitumispunktist ja sealsetest võimsusvõimalustest. Ekspertarvamuses on välja toodud, et akusalvesti rajamine ei too kaebajale ega kogukonnale kaasa negatiivseid mõjusid – süsteemid on madala müraga, ei ole visuaalselt tajutavad ega tekita häiringuid. Energiasalvesti kasu on suur. Seega ei vasta tõele halduskohtu väide, et kui puuduks Päikeseelektrijaam, siis puuduks vajadus salvestussüsteemi rajamiseks. Rajatise kasutamine on vastustaja menetlusvigadest tingitult keelatud, kuid kolmandad isikud peavad igakuiselt tasuma laenumakseid ja -intresse. Energiasalvesti ehitusloa peatamine ei ole proportsionaalne ning tekitab kolmandatele isikutele olulist kahju.
8.Vastustaja esitas samuti määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 2 tühistamiseks. Vastustaja leiab, et halduskohus ei arvestanud piisavalt esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ega kaalunud kolmandate isikute õiguste riivet. Salvestussüsteemi rajamisega ja Päikeseelektrijaama kasutamisega ei kaasne olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee- , pinnasevõi õhusaaste, jäätmeteke, müra, vibratsioon või soojus-, kiirgus- või lõhnareostus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel puudub kahjuliku tagajärje oht, samuti oht, et haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Senise vaate või miljöö säilimine ei ole iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks. Salvestussüsteemi rajamine ja Päikesepark ei ole vastuolus Mustvee valla üldplaneeringuga. Tõendamata on kaebaja väide, et elamumaa vahetusse lähedusse rajatud Päikesepark vähendab tema kinnistu väärtust. Päikeseelektrijaam vastab ehitisele esitatud nõuetele ning visuaalse häiringu minimeerimise korral ei too kaasa naaberkinnistu omaniku õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet. Uute projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamine ei ole vajalik, kuivõrd ehitis oli juba kohtumenetluse alguseks valmis ehitatud – sellises olukorras ei vasta uute haldusaktide andmine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 põhimõttele viia haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
9.Kaebaja palub vastuses esitatud määruskaebustele jätta määruskaebused rahuldamata. Kaebaja asus 2020. aastal tegema oma kinnistul ettevalmistusi selle hoonestamiseks elamuga, rajades puurkaevu, septiku ja imbsüsteemi. Praegusel juhul on just naaberkinnistul paikneva Päikeseelektrijaama asukoht see, mis kaebaja õigusi kõige enam riivab. Kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus Päikeseelektrijaam nihutatakse kaebaja kavandatavast elamust kaugemale. Kasutusloa kehtivuse peatamisega on võimalik saavutada kaebajale tõhus kohtulik kaitse, et kaebaja ei peaks sisuliselt samas asjas pöörduma korduvalt kohtu poole, sest haldusorgan eirab jõustunud kohtuotsust, ning kohus ei taga esialgse õiguskaitse korras jõustunud kohtuotsusega kaebajale antud õiguste katkematut kaitset – haldusorgan ei pea jõustunud kohtuotsust täitma, sest kasutusluba on antud ja see kehtib. Seega seisneb kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus eelkõige selles, et esialgse õiguskaitsega tuleb kaebajale tagada jõustunud kohtuotsusega antud õiguste katkematu kaitse. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud ka seetõttu, et kasutusloa hilisema tühistamise korral ei ole haldusakti tagasitäitmine võimalik või vähemalt mõistlik. Kui kasutusluba on kohtumenetluse ajal kehtiv, tekib kolmandatel isikutel õigus Päikeseelektrijaama kasutada, s.t Pst elektrienergiat toota ja müüa. Sellega teenivad kolmandad isikud tulu, mida ei ole võimalik muuta olematuks. Kolmandate isikute väited, et elektrienergia salvestussüsteem ei ole funktsionaalselt seotud Päikeseelektrijaamaga, on tagantjärele otsitud väited. Energiasalvesti ehitusloamenetluses 4
seda väidet ei esitatud ja ehitusluba on antud energiasalvestile, mis on seotud P kinnistule rajatud Päikeseelektrijaamaga.
5
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tutvudes asja materjalide ja esitatud määruskaebustega, mõistab ringkonnakohus, et nii kolmandad isikud kui ka vastustaja vaidlustavad Tartu Halduskohtu 16. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 2, millega halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt. Menetlusosalised ei vaidlusta kolmandate isikute kaasamist menetlusse.
11.Halduskohus rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse leides, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus nii Päikeseelektrijaama kasutusloa kehtivuse kui ka salvestusseadme ehitusloa kehtivuse peatamiseks. Lisaks pidas halduskohus põhjendatuks keelata kolmandatel isikutel Päikeseelektrijaama kasutamise ja salvestussüsteemi rajamise.
12.Praeguses asjas on kaebaja esile toonud, et vastustaja andis kolmandale isikule Päikeseelektrijaama kasutusloa olukorras, kus halduskohus jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-23-1870 tühistas Päikeseelektrijaama rajamiseks antud ehitusloa. Enne praeguses asjas vaidlustatud kasutusloa andmist ei viinud vastustaja läbi planeeringumenetlust ega projekteerimistingimuste menetlust haldusasjas nr 3-23-1870 esile toodud minetuste ja vigade kõrvaldamiseks. Samuti ei toimunud uut ehitusloamenetlust. Seega andis vastustaja kasutusloa välja ilma, et kolmandal isikul olnuks kehtiv ehitusluba Päikeseelektrijaama rajamiseks. Ehituseadustiku § 53 ls-e 2 järgi jätab pädev asutus kasutusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega, kui kasutusloa andmine on ilmselgelt võimatu. Kasutusloa andmine on ilmselgelt võimatu eelkõige juhul, kui ehitise ehitamiseks oli nõutav ehitusteatise või ehitusloa olemasolu (EhS § 53 ls 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu ei saanud vastustaja arvestada ehitusloa olemasoluga ka haldusasja nr 3-23-1870 menetluse ajal. Seega nägi seadus vastustajale ette kohustusliku käitumisjuhise Päikeseelektrijaama kasutusloa taotluse lahendamiseks. Vastavalt ei saanud vastustaja asuda sisuliselt hindama kasutusloa taotluse põhjendatust, vaid pidi jätma taotluse läbi vaatamata. Seetõttu on kasutusloa tühistamise kaebuse eduvõimalus suur.
13.Samas ei anna esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust ainuüksi eelhinnang sellele, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja põhjendatud on selle kehtivuse lõpetamine kohtuotsusega. Esialgse õiguskaitse vajadus on kaebajal juhul, kui on oht, et kaebusega kaitstavale õigushüvele saabub kahjulik ja hiljem raskesti kõrvaldatav tagajärg kohtumenetluse ajal (HKMS § 249 lg 1).
14.Halduskohus leidis, et kasutusloa kahjulikuks mõjuks on see, et Päikeseelektrijaama kasutusele võtmise ja jätkuva kasutamisega kindlustub õigusvastase ehitise positsioon selle praeguses asukohas ja mahus ning väheneb kaebaja võimalus saavutada kohtusse pöördumise eesmärk. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga.
15.Asja nr 3-23-1870 materjalidest ilmneb, et selle kohtumenetluse ajal oli Päikeseelektrijaam ehitisena juba valmis. 11. juuni 2024. a menetlusdokumendis avaldas kaebaja kahtlust, et elektrijaam on tegelikkuses ka juba kasutusse võetud. Samas ei ole kaebaja haldusasjas nr 3-23-1870 ega ka praeguses asjas väitnud, et Päikeseelektrijaama otstarbekohane kasutamine põhjustaks kaebaja õiguste täiendavat riivet muu kui mürahäiringuga. Samas ei vaidle kaebaja vastu kolmanda isiku selgitusele, et Päikeseelektrijaama inverteerite müratase on 40 db, mis inimkõrvale 15 meetri kauguselt ei ole kuuldav. Seetõttu ei ole ringkonnakohtule äratuntavad vahetult Päikeseelektrijaama kasutamisest tingitud kahjulikud mõjud kaebajale olukorras, kus kaebaja ei kasuta Päikeseelektrijaama naaberkinnistut oma elukohana, vaid alles teeb ettevalmistusi kinnistule elumaja rajamiseks. Päikeseelektrijaama kasutamisega seotud inverteerite surisemine, mida kaebaja nimetas asjas nr 3-23-1870, ei saa kaebajat mõjutada, kui ta naaberkinnisasjal ei viibi. 6
Üldteadaolevalt ei kaasne Päikesepaneelide kasutamisega lõhnahäiringuid, muutusi paneelide väljanägemises, peegeldusomadustes vms. Samuti ei nõua Päikeseelektrijaama töö inimeste või tehnika (sagedast) viibimist maatükil, rasketehnika ega muude Päikeseelektrijaama osaks mitteolevate seadmete tööle rakendamist. Kõrvalseisjal võib üksnes vaatluse põhjal olla keeruline otsustada, kas Päikeseelektrijaam on kasutuses või mitte. Seetõttu ei näe ringkonnakohus, et praegusel juhul Päikeseelektrijaama kasutamisel saaks olla kaebaja õigustele kahjulikke, üle kinnisasja piiri levivaid mõjusid, mille põhjuseks ei ole juba ainuüksi Päikeseelektrijaama olemasolu. Selliselt erineb Päikeseelektrijaam paljudest teistest ehitistest, mille negatiivne mõju naaberkinnisasja omaniku õigustele avaldubki, või vähemalt suureneb, ehitise kasutusse võtmisega.
16.Halduskohus selgitas põhjendatult, et haldusasjas nr 3-23-1870 ehitusloa tühistamise järel tekkis vastustaja ja kolmandate isikute jaoks olukord, et projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotlus oli esitatud, kuid lahendamata. Olenemata ehitise tegelikust valmisehitamise määrast, saab otsustada selle üle, kas ehitusõiguse sellise ehitise rajamiseks oleks saanud õiguspäraselt anda. Praeguseks ei ole kolmandatel isikutel saanud tekkinud usaldust, et Päikeseelektrijaamale antud kasutusluba jääb kehtima. Selle välistab otsesõnu haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p
1.Usaldust kasutusloa kehtima jäämise suhtes ei saanud kolmandatel isikutel tekkida ka seetõttu, et kohtuotsusest asjas nr 3-23-1870 pidid nad mõistma, et eelnevas menetluses tehtud vigade kõrvaldamiseks tuleb vastustajal uuesti läbi viia projekteerimistingimuste või planeeringu ja ehitusloa menetlus. Kolmandad isikud ei saanud eeldada, et võimalik on Päikeseelektrijaamale kasutusloa andmine enne projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotluse uut lahendamist, kui EhS § 53 ls 3 selle otsesõnu välistab. Kui kohus rahuldab kaebuse praeguses asjas, ei saa kolmandad isikud projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotluste uuel lahendamisel tugineda sellele, et vastustaja andis Päikeseelektrijaamale kasutusloa just olemasolevas asukohas või suuruses. Seejuures ei sõltu kolmandate isikute õiguste maht ega huvide kaal sellest, kas praeguse kaebuse lahendamisel kohaldatakse esialgset õiguskaitset vastavalt kaebaja taotlusele. Kui vastustaja peab seda põhjendatuks, on tal võimalik tunnistada kasutusluba kehtetuks kohtuotsust ära ootamata ja pöörduda tagasi kolmanda isiku projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotluse lahendamise juurde.
17.Teisalt ei saaks esialgse õiguskaitse kohaldamine anda kaebajale usaldust, et kasutusluba on õigusvastane ja tühistatakse, veel vähem, et igal juhul ei ole lubatav ka juba Päikeseelektrijaama rajamine selle praeguses suuruses ja asukohas. Liiati on esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatud kaebuse nõude raames, kuid mitte kaebusega hõlmamata kaebaja õiguste ja huvide kaitseks. Seetõttu ei saa jaatada kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust selleks, et sundida vastustajat järgima ja täitma kohtuotsust asjas nr 3-23-1870 ja tagada kaebajale jõustunud kohtuotsusega antud õiguste katkematu kaitse või üldisemalt õiguskorra kaitsmise eesmärgil. Kui kaebaja hinnangul on vastustaja jätnud kohtuotsuse täitmata, siis on tal õigus taotleda vastustaja trahvimist (HKMS § 248 lg 1). Samuti võib kaebajal olla vastustaja vastu kahju hüvitamise nõue, kui vastustaja õigusvastase haldusmenetlusega põhjustab kaebaja elamu rajamise viibimise. Samas ei ole seadusandja ette näinud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist karistuslikul eesmärgil. Vastustaja tegevus pärast kohtuotsuse jõustumist asjas nr 3-23-1870 on tõepoolest olnud üllatav. Kujunenud olukorras on mõistetav kaebaja soov saavutada õigusselgus ning kindlus selles, milliste naaberkinnistult lähtuvate mõjudega tuleb arvestada elamu rajamisel X kinnisasjale. Seejuures ei saa aga mööda vaadata sellest, et halduskohus on asja lahendamisel seotud vaidluse esemega ega või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire (HKMS § 41 lg 1). Seetõttu puudub kohtul ka esialgse õiguskaitse kohaldamise õigus menetlusosaliste vaheliste suhete üldisema korraldamise eesmärgil. 7
18.Kaebaja toob esialgse õiguskaitse vajadust põhjendades pöördumatu tagajärjena välja veel selle, et kohtumenetluse ajal elektrienergia tootmist ja sellelt tulu teenimist ei ole võimalik muuta olematuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole elektrienergia tootmise ja sellelt tulu teenimise tagasipööramatus aga esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamisel tähtsust omav asjaolu. Nimelt ei sõltu kaebaja õiguste maht, ulatus ega maksmapanemine sellest, kas kolmas isik kohtumenetluse ajal toodab elektrienergiat ja teenib sellelt tulu. Äratuntav ei ole, milline seos on kohtumenetluse ajal kolmanda isiku poolt Päikeseelektrijaama käitamisega tulu teenimise faktil sellega, kuidas kaebuse rahuldamise korral lahendatakse haldusmenetluses Päikeseelektrijaama ehitus- ja kasutusõiguse küsimus. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei saa kolmandal isikul olla usaldust kasutusloa kehtima jäämiseks ega seega sellekski, et Päikeseelektrijaama rajamine praeguses kohas ja ulatuses osutub lubatavaks.
19.Nendel asjaoludel puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus Mustvee Vallavalitsuse
19.augusti 2025. a korralduse nr 412 ja kasutusloa nr 2512371/08647 kehtivuse peatamiseks ja kolmandal isikul Päikeseelektrijaama kasutamise keelamiseks.
20.Vaidlustatud määrusega peatas halduskohus lisaks veel samale (P) kinnisasjale elektrienergia salvestussüsteemi rajamiseks kolmandale isikule antud ehitusloa kehtivuse. Halduskohus tugines sellele, et salvestussüsteem on olemuslikult seotud Päikeseelektrijaamaga ning, et tekkimas on lumepalliefekt, kus õigusvastaselt rajatud ja kasutusele võetud Päikeseelektrijaama olemasolust lähtudes annab uusi ehitusõigusi. Lisaks viitas halduskohus oma määruses kasutusloa kehtivuse peatamise kohta esitatud põhjendustele (määruse punktid 11-18), kuna need on piisavad, et peatada ehitusloa kehtivus. Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu.
21.Halduskohtu põhjendustest ei ilmne, milline on see salvestussüsteemi ehitamise kahjulik tagajärg, mille tõrjumine oleks kaebuse rahuldamise korral ebamõistlikult keerukas, kui ehitusloa kehtivus peatamata jääb. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei ole kolmandal isikul tekkinud usaldust selle vastu, et Päikeseelektrijaama kasutusluba jääks kehtima, s.t Päikeseelektrijaam oleks lubatav selle praeguses asukohas ja mahus. Seetõttu ei ole määravat tähendust sellel, kas salvestussüsteem on täielikult iseseisev ehitis või saab seda pidada funktsionaalselt Päikeseelektrijaama laienduseks. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja andis kolmandale isikule iseseisva ehitusõiguse salvestussüsteemi rajamiseks. Samuti on selge, et Päikeseelektrijaam kui ka salvestussüsteem on kumbki iseseisvalt otstarbekohaselt kasutatavad. Nende vastastikune mõju on eelkõige majanduslik, s.t nende koostoimes on eeldatavalt võimalik teenida elektrienergia tootmisest ja müügist suuremat tulu. Samas ei muutu Päikeseelektrijaam kasutuks, kui ehitusloaga määratud tingimustel ei saa salvestussüsteemi kasutusse võtta. Seega ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ehitusloa kehtivuse peatamiseks jaatada üksnes seetõttu, et salvestussüsteemi rajamise ajendiks on Päikeseelektrijaama olemasolu samal kinnisasjal. Kolmandal isikul tuleb endal hinnata riski, kas ta teeb investeeringu ja rajab salvestussüsteemi ehitusloa alusel, mille kehtima jäämist ta ei saa usaldada (HMS § 67 lg 4 p 1) või, et Päikeseelektrijaama selle praeguses asukohas ja mahus ei saa seadustada ning seetõttu tuleb muuta ka salvestussüsteemi asukohta või tehnilist lahendust.
22.Esialgse õiguskaitse vajadus ei ilmne ka ainuüksi sellest, et salvestussüsteemi valmimise ja sellele kasutusloa andmise järel kaotab ehitusluba kehtivuse ja seda ei saa enam tühistada. Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada objektiivse õiguskorra kaitseks. Esialgse õiguskaitse vajadus peab seonduma isiku õigushüve (pöördumatu) kahjustamisega kohtumenetluse ajal. Seega saab esialgse õiguskaitse vajadust põhjendada näiteks ehitamisest või ehitisest lähtuvate kahjulike mõjudega, mis riivavavad isiku omandiõigust või õigust tervisele, kuid mitte ainuüksi sellega, et ehitusluba on õigusvastane ja võidakse realiseerida kohtumenetluse 8
ajal. Salvestussüsteemi rajamisega seonduvaid kahjulikke mõjusid kaebaja aga ei nimeta kaebuses ega ka vastuses määruskaebusele. Pidades silmas, et kolmandate isikute määruskaebuse kohaselt on salvestussüsteem kavandatud ca 60 meetri kaugusele kaebaja elamu ehitusalast, salvestussüsteem on kaks ja pool meetrit kõrge ning selle ehitusalune pind on 34 m2 (dtl 44, 54), ei ole ringkonnakohtule äratuntav, et salvestussüsteemil saaks olla kaebaja õigustele sama intensiivne mõju nagu 1,34 ha hõlmaval Päikeseelektrijaamal, mis paikneb seitsme meetri kaugusel kaebaja kinnisasjast. Isegi, kui möönda, et salvestussüsteemi rajamine iseseisvalt võiks vähendada kaebajale kuuluva kinnisasja väärtust, siis on ilmne, et selline mõju oleks vähene. Seetõttu tuleks huvide kaalumisel pidada kaalukamaks kolmanda isiku huvi ehitusõigus realiseerida võrreldes kaebaja huviga, et naaberkinnisasjale salvestussüsteemi ei rajataks.
23.Eeltoodu alusel ringkonnakohus rahuldab vastustaja ja kolmanda isiku määruskaebused, tühistab Tartu Halduskohtu 16. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 2 ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
24.Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 alusel ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 esimene lause sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Kuna Mustvee Vallavalitsus tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 20 eurot, tagastab ringkonnakohus enam tasutud riigilõivu eelnimetatud sätete alusel.
25.Ringkonnakohus rahuldab kaebaja taotluse ja määrab, et HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi ning temale kuuluva kinnisasja nimi ja iseloomustavad andmed tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.