C.E kaebus Kaitseväe 17.02.2025 nõude nr KV1.2-4.5/25/3378-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – C.E , volitatud esindaja Georg Hiiesalu Vastustaja – Kaitsevägi, volitatud esindaja Ly Sarapuu
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada C.E 4.5/25/3378-1.
kaebus ning tühistada Kaitseväe 17.02.2025 nõue nr KV-1.2-
Mõista Kaitseväelt C.E kasuks välja menetluskulud 431,68 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse füüsiliste isikute, v.a esindajate, nimed tähemärkidega. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.12.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaitsevgi (vastustaja) vabastas 29.11.2024 käskkirjaga nr K600-1.2-1/24/3664 (dtl 35– 36) C.E (kaebaja) tegevteenistusest kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 140 lg 1 p 5 alusel rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu seoses KVTS § 99 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega. Kaebaja teenistussuhte viimane päev oli 31.12.2024.
2.Vastustaja nõudis 17.02.2025 nõudega nr KV-1.2-4.5/25/3378-1 (dtl 9–10) kaebajalt ressursimahuka koolituse kulu hüvitamist summas 1589,21 eurot.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 17.02.2025 nõude tühistamiseks. Põhjendused:
3.1.Hüvitamisnõue esitati KVTS § 156 lg 2 p 2 alusel. Selle sätte järgi tulnuks nõue esitada koos tegevteenistussuhte lõpetamisega. Olenemata sellest, kas käsitleda tegevteenistussuhte lõpetamisena vastustaja 29.11.2024 käskkirja või kaebaja teenistussuhte viimast päeva, on nõue esitatud tähtaega ületades. Kaitseministri 06.02.2013 määrus nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning tegevteenistuses olemise kohustuse määramise tingimused ja kord“ (määrus nr 8) toob selgelt välja, et haldusakti oleks pidanud kaebajale esitama hiljemalt 31.12.2024 ehk teenistussuhte viimasel päeval. Kuivõrd vastustaja esitas haldusakti 17.02.2025, siis on haldusakt määruse nr 8 § 3 lg-ga 1 vastuolus ja sellest tulenevalt õigusvastane.
3.2.Vastustaja nõuab kaebajalt ressursimahuka koolituse kulude hüvitamist põhjusel, et kaebaja vabastati tegevteenistusest. See meede ei ole enam kohane ega vajalik. Kaebaja vabastati tegevteenistusest, sest ta ei läbinud üldfüüsilise kehalise ettevalmistuse testi. Pärast tegevteenistuse lõppu sooritas kaebaja testi uuesti ja läbis selle. Käesoleva hetke seisuga on kaebaja tegevteenistusse tagasi võetud ja ta on teenistuses just sellel ametikohal, millel tegutsemiseks ta vastava koolituse läbis. Kuna kaebaja jätkab tegevteenistuses, siis ei ole põhjendatud, proportsionaalne ega ka vajalik temalt koolituskulude hüvitamist nõuda. Koolituskulude kandmine ei ole olnud asjatu.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Tegevväelane on kohustatud tegevteenistuses olles KVTS § 99 lg 1 järgi vähemalt kord aastas osalema füüsilise ettevalmistuse hindamisel. Selle kohustuse täitmata jätmisega kaasneb tegevteenistusest vabastamine. Kaebaja ei läbinud hiljemalt 31.10.2024 kehaliste võimete kontrolltesti nõutaval tasemel, mistõttu ei täitnud ta KVTS § 99 lg 2 nõuet. Tegevväelase tegevteenistusest vabastamine ametikohale mittevastavuse korral on kohustuslik, kuid tegevväelasele võib anda kuni 60 päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajale anti tegevteenistusest vabastamise käskkirjas kehaliste võimete kontrolltesti nõutaval tasemel sooritamiseks aega kuni 30.12.2024. Kuna kaebaja jättis oma kohustuse täitmata, siis oli tema teenistussuhte viimane päev 31.12.2024.
4.2.Määruse nr 8 § 5 lg 1 kohaselt on tegevväelane kohustatud KVTS § 156 lg 2 p-des 1–5 nimetatud asjaolude ilmnemisel hüvitama ressursimahukale koolitusele tehtud kulu. Määruse nr 8 § 3 lg 1 kohaselt esitab vastustaja tegevväelasele ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise nõude koos tegevteenistussuhte lõpetamisega. Määrusest nr 8 ei tulene, et nõue tuleb esitada koos teenistusest vabastamise käskkirjaga või teenistussuhte viimasel päeval. Samuti ei ole määruses nr 8 sätestatud, et nõuet ei tohi esitada pärast teenistussuhte lõppemist. Vastustaja tuvastas 17.02.2025, et kaebaja on kohustatud hüvitama vastustajale ressursimahuka koolituse kulu, ja esitas kaebajale nõude summas 1589,21 eurot, mille kaebaja kohustus tasuma hiljemalt 15.05.2025. Arvestades, et vastustaja üleselt antakse
2(5)
3-25-645
märkimisväärsel hulgal tegevteenistusest vabastamise käskkirju, millega tegevteenistussuhe tingimuslikult lõpetatakse, siis sarnaselt tingimusliku ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise nõude esitamine oleks vastustaja jaoks põhjendamatu bürokraatia ja halduskoormus.
4.3.Ekslik on kaebaja seisukoht, et koolituskulude hüvitamist ei ole õigus nõuda, kuna ta jätkab tegevteenistust. Kaebaja ei jätka tegevteenistust, vaid ta võeti mitu kuud hiljem uuesti tegevteenistusse. KVTS § 87 lg 7 järgi loetakse tegevteenistus katkematuks, kui tegevteenistussuhe jätkub eelmise teenistussuhte lõppemise päevale järgnevast päevast. Samuti on ekslik kaebaja seisukoht, et vastustajal oli kohustus kaaluda haldusakti andmist. KVTS § 87 lg 2 alusel võetakse kadett tegevteenistusse õppekava kahekordse nominaalkestuse ajaks. Kaebaja oli kohustatud jätkama tegevteenistust kuni teenistuse tähtaja lõpuni või KVTS § 156 lg 2 p 2 kohaselt hüvitama ressursimahuka koolitusega seotud otsese kulu, mida riik on kandnud. Kuna riik tegi kaebaja tegevteenistuses olemise ajal kulutusi tema ressursimahuka koolituse tõttu ning kaebaja vabastati tegevteenistusest enne määratud tähtaega temast endast sõltuvatel asjaoludel, siis puudus vastustajal kohustus kaaluda, kas esitada kaebajale hüvitamisnõue või mitte. Kaebaja jättis täitmata nõude olla katkematult tegevteenistuses määratud tähtajani. Seepärast ei näe KVTS ette hüvitamisnõude peatamist või kehtetuks tunnistamist, kui isik asub uuesti tegevteenistusse.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja immatrikuleeriti 30.07.2021 käskkirjaga nr 80 alates 09.08.2021 rakenduskõrgharidusõppe õppekava „Sõjaväeline juhtimine mereväes“ Kaitseväe Akadeemia õppurkorpuse 10. mereväe põhikursuse õppurite nimekirja nominaalse õppeajaga 3 aastat ja õppe lõpukuupäevaga 30.06.2024. Kaebaja võeti 05.08.2021 käskkirjaga nr 213P alates 09.08.2021 määratud tähtajaks kuni 09.08.2027 tegevteenistusse ja nimetati Kaitseväe Akadeemia õppurkorpuse mereväe põhikursuste 10. mereväe põhikursuse kadeti ametikohale. Samas käskkirjas määrati, et kaebaja on kohustatud jätkama tegevteenistust kuni teenistuse tähtaja lõpuni või hüvitama õppekoha maksumuse KVTS-is sätestatud korras. Kaebaja eksmatrikuleeriti 18.06.2024 käskkirjaga nr 1059 alates 20.06.2024 Kaitseväe Akadeemia õppurkorpuse mereväe põhikursuse õppurite nimekirjast rakenduskõrgharidusõppe õppekava „Sõjaväeline juhtimine mereväes“ täitmisega täies mahus ning talle väljastati diplom.
6.KVTS § 87 lg 2 kohaselt võetakse kadett tegevteenistusse õppekava kahekordse nominaalkestuse ajaks. Seega oli kaebajal kohustus olla tegevteenistuses kuni 09.08.2027.
7.KVTS § 83 lg 1 p 5 kohaselt võetakse tegevteenistusse isik, kes on nõutava füüsilise ettevalmistusega. KVTS § 99 lg 1 kohaselt on tegevväelane kohustatud vähemalt kord aastas osalema füüsilise ettevalmistuse hindamisel. KVTS § 146 lg 1 p 4 kohaselt vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu sama seaduse § 98 lg-s 5 või § 99 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisel. KVTS § 146 lg 3 sätestab, et sama seaduse § 98 lg-s 5 või § 99 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisel võib tegevväelasele sama seaduse § 139 lg-s 5 sätestatud käskkirjaga anda kuni 60 päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmisel vabastatakse
3(5)
3-25-645
tegevväelane tegevteenistusest puuduste kõrvaldamiseks antud tähtpäevale järgnevast päevast arvates.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja lõpetas Kaitseväe Akadeemia ja asus tegevteenistusse mereväkke. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et ta ei täitnud KVTS § 99 lg-s 1 sätestatud kohustust ega läbinud 2024. a füüsilise ettevalmistuse hindamist, mistõttu vabastati ta 29.11.2024 käskkirjaga tegevteenistusest. Kaebajale anti teenistusest vabastamise käskkirjaga täiendav tähtpäev 30.12.2024 füüsilise ettevalmistuse hindamise läbimiseks, mida kaebaja ei teinud. Vastustaja kohustas kaebajat 17.02.2025 hüvitamisnõudega hüvitama ressursimahuka koolituse kulu 1589,21 eurot. Pooled vaidlevad vastustaja hüvitamisnõude õiguspärasuse üle.
9.KVTS § 156 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt on tegevväelane kohustatud hüvitama ressursimahuka koolitusega seotud otsese kulu, mida riik on kandnud, kui ta vabastati tegevteenistusest sama seaduse § 140 lg 1 p-de 1, 4–7 või 10–13 alusel, või ta vabastati tegevteenistusest sama seaduse § 98 lg-s 2 või § 99 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu. Määruse nr 8 § 5 lg 1 kohaselt on ressursimahukale koolitusele saadetud tegevväelane kohustatud KVTS § 156 lg 2 p-des 1–5 nimetatud asjaolude ilmnemisel hüvitama ressursimahukale koolitusele tehtud kulu.
10.Kaebaja oli kohustatud läbima KVTS § 99 lg-s 1 sätestatud füüsilise ettevalmistuse hindamise. Kaebaja ei teinud seda ja seetõttu vabastati ta tegevteenistusest KVTS § 140 lg 1 p 5 alusel KVTS § 99 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu. Seega oli kaebaja KVTS § 156 lg 2 p 2 järgi kohustatud hüvitama ressursimahuka koolitusega seotud otsese kulu, mida riik oli tema koolitamisel kandnud.
11.Määruse nr 8 § 3 lg 1 kohaselt esitab vastustaja tegevväelasele ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise nõude koos tegevteenistussuhte lõpetamisega või 30 päeva jooksul KVTS § 156 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolust teada saamisest arvates.
12.Kaebajaga lõpetati tegevteenistus 29.11.2024 käskkirjaga ja ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise nõue koostati 17.02.2025. Seega ei koostanud vastustaja koolituskulude hüvitamise nõuet koos teenistussuhte lõpetamisega. KVTS § 156 lg 2 p 1 ei ole praeguses asjas asjakohane. Kohus nõustub kaebajaga, et koolituskulu hüvitamise nõue on esitatud määruse nr 8 § 3 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Kohus ei nõustu vastustajaga, et määrusest nr 8 ei tulene, et nõue tuleb esitada koos tegevteenistusest vabastamise käskkirjaga või tegevteenistussuhte viimasel päeval. Kohus märgib, et määruse nr 8 § 3 lg-s 1 on selgelt sätestatud, et ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise nõue esitatakse koos tegevteenistussuhte lõpetamisega. Kuna käesoleval juhul lõpetati tegevteenistussuhe 29.11.2024 käskkirjaga, siis tuli ka ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise nõue esitada koos 29.11.2024 käskkirjaga. Kuna teenistussuhte vabastamine oli tingimuslik, siis tuli ka koolituse kulu hüvitamise nõue esitada tingimuslikult. Vastustajal oli juba teenistusest vabastamise käskkirja koostamisel võimalik tuvastada, et kaebajal on kohustus teenistusest vabastamisel hüvitada ressursimahuka koolituse kulu. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik seda asjaolu varem kontrollida. Vastustaja põhjendused halduskoormuse ja bürokraatia kohta on otsitud ega vabasta teda talle õigusaktidega pandud kohustuse täitmisest.
13.Kui vastustaja ei soovinud koostada tingimuslikku koolituskulu hüvitamise nõuet, siis oli tal võimalik koostada koolituskulu hüvitamise nõue hiljemalt 31.12.2024, kuna sellel päeval selgus, et viidatud kuupäev on kaebaja teenistussuhte lõpukuupäev. Vastustaja koostas hüvitamise nõude alles poolteist kuud hiljem (17.02.2025), st tähtaega oluliselt rikkudes.
4(5)
3-25-645
14.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja läbis 2025. a veebruaris füüsilise ettevalmistuse hindamise ja võeti uuesti tegevteenistusse samale ametikohale, millelt ta vabastati. Seega on kaebaja uuesti tegevteenistuses.
15.KVTS § 87 lg 7 järgi loetakse tegevteenistus katkematuks, kui tegevteenistussuhe jätkub eelmise teenistussuhte lõppemise päevale järgnevast päevast. Kaebaja tegevteenistus ei jätkunud teenistussuhte lõppemise päevale järgnevast päevast, seetõttu kaebaja tegevteenistus katkes. Sellest hoolimata tuleb kohtu hinnangul arvestada asjaoluga, et kaebaja on uuesti vastustaja tegevteenistuses ametikohal, millelt ta käskkirjaga vabastati.
16.Riigi poolt ressursimahuka koolituse kulu kandmise eesmärgiks on saada kooli lõpetanud tegevväelase teadmistest ja väljaõppest kasu. Käesoleval juhul ei ole oluline tegevteenistuse katkematus, vaid see, et kaebaja teenib täis aja, mis korvab tema väljaõpetamisele kulunud raha. Isegi kui kaebaja tegevteenistusel on paus sees, kuid kaebaja asub uuesti tegevteenistusse, siis saab vastustaja temast seda kasu, mida tema väljaõppele kulutati. Kaebaja rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja kogemusi vastustaja huvides ja riigi kasuks. Seetõttu on põhjendatud kaebaja väljaõppele kulutatud raha riigi poolne hüvitamine ja puudub vajadus nõuda kaebajalt koolituskulude hüvitamist, kui ta teenib kaitseväes kogu ette nähtud aja.
17.Kokkuvõtvalt on vastustaja nõue ressursimahuka koolituse kulu hüvitamiseks esitatud tähtaega rikkudes ja on asjaolusid arvestades põhjendamatu. Seega on vastustaja nõue õigusvastane ja tuleb tühistada.
18.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks. Kaebaja taotles vastustajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 431,86 eurot (riigilõiv 47,68 eurot, õigusabiteenuse kulud 384 eurot, ilma käibemaksuta). HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtule esitatud arvetelt ja menetlustoimingutele kulunud aja tabelitest nähtub, et tegemist on praeguse kohtuasjaga seotud kuludega. Õigusabiteenuse kulu on vaidluse mahtu ja keerukust arvestades vajalik ja põhjendatud. Seetõttu tuleb mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku 431,86 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.