X-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.06.2026 käskkirja nr 13-D, 2.06.2026 käskkirja nr 15-D tühistamiseks ning 28.05.2026 käskkirjaga nr 11-D algatatud distsiplinaarmenetluses teenistusest vabastamisest keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.07.2026 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X , esindaja vandeadvokaat Reesa Laur Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Maksu- ja Tolliameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.07.2026 määruse resolutsiooni punktide 1 ja 1.1 peale menetlusse.
2.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16.07.2026 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 1.1 ning jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 28.05.2026 käskkirjaga nr 11-D (dtl 28-29) kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse seoses võimaliku teenistuskohustuse täitmata jätmisega, mis seisneb vahetu juhi korralduste ja tööülesannete täitmata jätmises, töökorralduse rikkumises ning mõjuva põhuseta teenistusest puudumises. Distsiplinaarmenetlus viiakse läbi kahe kuu jooksul alates korralduse saamisest.
3-26-1926
2.MTA määras 09.06.2026 käskkirjaga nr 13-D (dtl 38-47) kaebajale distsiplinaarkaristusena noomituse teenistuskohustuse süülise rikkumise eest, sest ametnik ei täitnud talle antud teenistusalaseid juhiseid ja korraldusi seoses töötervishoiu tervisekontrolli läbimisega.
3.MTA kõrvaldas 22.06.2026 käskkirjaga nr 15-D (dtl 31-36) kaebaja alates 25.06.2026 distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest ning määras teenistusest kõrvaldamise ajaks ametnikule töötasu 60% tema keskmisest palgast.
4.X esitas 27.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 09.06.2026 ja 22.06.2026 käskkirjade tühistamiseks ning MTA keelamiseks vabastada kaebaja 28.05.2026 käskkirjaga nr 11-D algatatud distsiplinaarmenetluses teenistusest. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus keelata kuni asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni 28.05.2026 käskkirjaga nr 11-D algatatud distsiplinaarmenetluses kaebaja teenistusest vabastamine, peatada MTA 22.06.2026 käskkirja nr 15-D kehtivus ja täitmine, peatada MTA 09.06.2026 käskkirja nr 13-D kehtivus ning kohustada MTA korraldama Riigi personali- ja palgaarvestus andmekogus eelnimetatud käskkirjadega seotud andmete mitteaktiivseks muutmine või selle võimatuse korral kustutamine.
5.Tallinna Halduskohus kohaldas 07.07.2026 määrusega ajutist esialgset õiguskaitset MTA 28.05.2026 käskkirjaga nr 11-D algatatud distsiplinaarmenetluses kaebaja teenistusest vabastamise keelamise osas kuni 20.07.2026, ülejäänud osas jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.MTA edastas 03.07.2026 kaebajale distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, milles menetleja teeb peadirektorile ettepaneku määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 70 punkti 3 ja § 94 lõike 1 alusel.
7.MTA taotles 06.07.2026 seisukohas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.
8.Tallinna Halduskohus jätkas 16.07.2026 määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset ning keelas MTA-l 28.05.2026 käskkirjaga nr 11-D algatatud distsiplinaarmenetluses kaebaja teenistusest vabastamine kuni vaidlusaluses asjas lõpliku lahendi jõustumiseni.
8.1.Kaebajal esineb õiguskaitsevajadus. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes tehti ettepanek vabastada kaebaja teenistusest ning on tõenäoline, et MTA annab enne põhivaidluse lahendamist välja teenistusest vabastamise käskkirja. Kuigi ATS § 105 võimaldab hiljem vaidlustada teenistusest vabastamise käskkirja, ei kõrvalda see vajadust esialgse õiguskaitse järele, sest ametist vabastamine raskendaks oluliselt kaebaja õiguste kaitset.
8.2.Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Registripidaja juures dokumentidega tutvumata jätmise osas ei saa olemasolevate materjalide põhjal kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Vajab selgitamist, kas MTA selgitas kaebajale piisavalt teadmisvajaduse olemasolu, millised olid kaebaja ametijuhendist tulenevad kohustused, kas MTA täitis riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest tulenevad kohustused ning kas kaebaja tegevus oli tahtlik. Koosolekutel mitteosalemise osas tuleb selgitada, kas MTA enda kehtestatud kaugtöö põhimõtteid järgiti ning millised olid poolte kokkulepped kaugtöö korraldamise kohta. Samuti tuleb hinnata, kas juhendi võimalik rikkumine mõjutas hinnangut kaebaja süüle ja rikkumise raskusele. Teenistuskohta ilmumata jätmise osas alates 11.05.2026 märkis kohus, et toimikus sisalduvad e-kirjad (12.05.2026, 13.05.2026, 15.05.2026 ja 18.05.2026; toimiku 2(6)
3-26-1926 lehed 326, 329, 333 ja 337) kinnitavad, et juhid nõudsid teenistusülesannete täitmist ametiasutuses. Samas ei ole olemasolevate materjalide põhjal võimalik lõplikult hinnata, kas kaugtöö lõpetati nõuetekohaselt ning kas kaebajale anti piisavalt selged juhised. Seetõttu ei saa ka selles küsimuses pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks (määruse p 33.3.3). Kokkuvõttes ei ole esitatud materjalide põhjal võimalik järeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusena oleks teenistusest vabastamine vältimatult õiguspärane. Kaebaja on vaidlustanud nii talle etteheidetavad rikkumised kui ka neile antud õigusliku hinnangu ning põhivaidluses tuleb hinnata nii rikkumiste olemasolu, süü vormi kui ka ATS § 74 lg 1 ja ATS § 75 kohast distsiplinaarkaristuse proportsionaalsust.
8.3.Avalik huvi ei kaalu üles kaebaja õiguste riivet. Kaebaja suhtes kehtis juba teenistusest kõrvaldamise käskkiri, mistõttu ei saanud ta võimalikke rikkumisi jätkata, ning tema tööülesandeid oli võimalik täita asendaja abil. Sellises olukorras ei olnud avaliku teenistuse huvi kaebaja kohese vabastamise vastu sedavõrd kaalukas, et õigustada võimalikke pöördumatuid tagajärgi kaebaja jaoks.
8.4.Rahuldamata tuleb jätta taotlus kohustada MTA-t muutma või kustutama Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus distsiplinaarmenetluse algatamise andmed. Kaebaja pole piisavalt põhjendanud vältimatut õiguskaitsevajadust ning vastavad andmed ei ole avalikud, mistõttu ei olnud maine ega karjäärivõimaluste kahjustumine menetluse kestel tõenäoline.
9.MTA esitas 29.07.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse. MTA palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.07.2026 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 1.1 ning jätta rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus.
9.1.Kohus ei hinnanud piisavalt esialgse õiguskaitse tegelikku mõju distsiplinaarvõimu teostamisele, ATS § 77 tähtaja kulgemisele, kaebaja suhtes juba kohaldatud teenistusest kõrvaldamise ja 60% keskmise palga maksmise mõjule ega asjaolule, et kaebaja oli distsiplinaarmenetluses ning kohtumenetluses juba korduvalt esitanud samad seisukohad. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.07.2026 määrusega samas haldusasjas nr 3-26-1926 muutmata Tallinna Halduskohtu 30.06.2026 määruse resolutsiooni punkti 2 ning leidis, et teenistusest kõrvaldamise käskkirjade nr 13-D ja 15-D kehtivuse peatamiseks puudub vältimatu vajadus, võimalik varaline kahju on üldjuhul hiljem hüvitatav ning avalik huvi infoturbejuhi ametikoha usaldusväärse täitmise vastu kaalub üles kaebaja huvid. MTA hinnangul on samad kaalutlused kohaldatavad ka teenistusest vabastamise keelamise küsimuses.
9.2.Kohus ei arvestanud asjaolu, et kaebaja oli juba teenistusest kõrvaldatud ning tema õiguste kaitseks oli kohaldatud oluliselt leebem meede. Teenistusest kõrvaldamine on ajutine menetlust tagav abinõu ATS § 78 tähenduses, mitte karistus, ning selle ajal säilib kaebajale 60% keskmisest palgast. Seetõttu ei ole teenistusest vabastamise keelamine kuni kohtuasja lõpliku lahendini vältimatult vajalik. ATS § 78 alusel teenistusest kõrvaldamine on prognoosotsus ja ajutine menetlust tagav meede, mille eesmärk on tagada distsiplinaarmenetluse läbiviimine, ning seadusandja on juba ise tasakaalustanud avaliku huvi ja ametniku huvi, nähes ette 60% töötasu säilimise.
9.3.Halduskohus käsitles ebaõigesti ATS § 77 kohase distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja kulgemist. Kohus märkis määruse punktis 36 üldiselt, et kuuekuuline tähtaeg peatub keelamiskaebuse menetlemise ajaks, kuid ei selgitanud, millisele ATS § 77 lõikes 2 sätestatud alusele ta tugineb. MTA viitab Riigikohtu otsusele asjas nr 3-15-1879, eriti punktidele 20–23, 3(6)
3-26-1926 milles selgitati, et ATS § 77 lg 2 teine alternatiiv ei peata tähtaega automaatselt üksnes teise menetluse olemasolu tõttu, vaid vajalik on eraldi kontrollitav otsustus selle kohta, et teises menetluses hinnatavad asjaolud on distsiplinaarkaristuse määramisel tähtsad. Kohus ei saa sellist kaalutlusotsust haldusorgani eest ise teha ning halduskohtu resolutsioon, mis keelab teenistusest vabastamise kuni põhiasja lõpliku lahendini, jätab MTA õigusselgusetusse küsimuses, kas ja millises ulatuses distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad jätkuvalt kulgevad. Teenistusest vabastamise keeld võib kehtida aastaid, arvestades põhivaidluse võimalikku läbimist kolmes kohtuastmes. Sellisel juhul võib distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg oluliselt mööduda ning esialgse õiguskaitse abinõu ei säilitaks enam üksnes olemasolevat olukorda, vaid sekkuks intensiivselt haldusorgani seadusest tulenevasse distsiplinaarvõimu teostamisse.
9.4.Halduskohus kohaldas ekslikult Riigikohtu 25.11.2021 määrust asjas nr 3-21-2241/11. Ringkonnakohus on samas haldusasjas 17.07.2026 määruse punktis 12 juba märkinud, et käesolev vaidlus ei ole võrreldav nimetatud Riigikohtu lahendis käsitletud olukorraga, sest kaebaja ei ole tõendanud, et teenistusest vabastamine tooks kaasa pöördumatu kutsealase kahju või välistaks tema hilisema töötamise. Seetõttu ei saa üksnes üldisele viitele ATS § 105 võimalikele tagajärgedele rajada nii intensiivset esialgse õiguskaitse abinõu.
9.5.Kohus keskendus üksikutele kaebaja väidetele teadmisvajaduse, koosolekutel mitteosalemise ja kaugtöö kohta, kuid jättis sisuliselt hindamata distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes (dtl 552–592) esitatud tervikliku hinnangu rikkumiste kogumile, süü vormile, rikkumiste raskusele, usalduse kaotusele ning karistuse proportsionaalsusele. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ei hinnatud üksikuid rikkumisi isoleeritult, vaid korduvat käitumismustrit, mille tõttu peeti teenistusest vabastamist vajalikuks.
9.6.Halduskohus väljus esialgse õiguskaitse menetluse piiridest ka registripidaja juures dokumendiga tutvumata jätmist käsitledes. Kohus tugines võimalikule ATS § 54 kohaldamisele, kuigi kaebaja ise sellele distsiplinaarmenetluses ei tuginenud ning küsimus tõstatus esmakordselt kohtuistungil kohtu algatusel. Vaidlus ei puuduta teadmisvajaduse olemasolu iseenesest, vaid seda, et kaebaja ei täitnud talle antud töökorralduslikku korraldust võtta registripidajaga ühendust ning korraldada dokumendiga tutvumine. MTA viitab RSVS § 3 lg-le 5–8 ning ametijuhendile, mille kohaselt kuulus salastatud teabega seotud töökorralduse järgimine kaebaja teenistusülesannete hulka. Kahtluse korral oleks kaebaja pidanud küsima täpsustusi registripidajalt või vahetult juhilt, mitte jätma korraldust täitmata.
9.7.Põhjendamatu on halduskohtu hinnang 20.04.2026 ja 30.04.2026 koosolekutel mitteosalemise ning 08.05.2026 antud kontoris töötamise korralduse täitmata jätmise kohta. Distsiplinaarmenetluse materjalidest, sh kaebaja 18.05.2026 e-kirjast (dtl 337–338, 573–574), nähtub, et kaebaja teadis, et uut kaugtöö kokkulepet ei saavutatud ning tööandja ei nõustunud kaugtöö jätkumisega tema soovitud tingimustel. Seetõttu ei saanud kaebaja eeldada, et võib jätkata kaugtööd või jätta täitmata vahetu juhi selgesõnalised töökorralduslikud juhised. Kaebaja oleks pidanud korralduste õiguspärasuses kahtlemise korral neid täitma või vähemalt taotlema nende täpsustamist, mitte asendama tööandja otsust enda hinnanguga. MTA hinnangul ei ole halduskohus neid asjaolusid kaebuse perspektiivikuse hindamisel piisavalt arvesse võtnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse. 4(6)
3-26-1926
11.Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
12.Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte pinnalt võib pidada tõenäoliseks teenistusest vabastamise otsuse tegemist. Sellest aga ei tule järeldada, et kaebajal esineks üksnes selle asjaolu alusel esialgse õiguskaitse vajadus.
13.Nimelt on kaebaja esitanud keelamiskaebuse, mille sisuks on, et kohus keelaks kohtumenetluse ajaks kaebaja distsiplinaarmenetluse tulemusena teenistusest vabastamise. Riigikohus on sarnases kontekstis sõjaväeliste auastmetega ametikohtade puhul märkinud alljärgnevat.
14.HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. B-l oli ajend eeldada enda teenistusest vabastamist. ATS § 105 lg 4 ei näe ette tema ennistamist teenistusse, sest ta ei kasvata alla 7-aastast last. Küsimus, kas ATS § 105 tagab teenistusest vabastatud ametnikule alati ja kõiki üksikjuhu erandlikke asjaolusid arvestades piisavalt tõhusa kaitse HKMS § 45 lg 1 mõttes, on vaieldav. See võib sõltuda muu hulgas elukutsega seotud teguritest. Praegusel juhul võib hilisem kaitse osutuda ebapiisavaks, sest endisel kaitseväelasel on keeruline kui mitte võimatu leida uut kutsealast tööd. Sõjaväelise auastmega ametikohad on vaid Kaitseväes ja Kaitseliidus (kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 12 lg 1 teine lause). Seetõttu on kohtute määrused B kaebuse tagastamise küsimuses ekslikud ja need tuleb tühistada. (RKHKm 3-212241, p 12).
15.Viidatud lahendist tuleneb, et üldjuhul näeb ATS § 105 ette õiguslikud tagajärjed olukorra tarvis, kui ametnik on õigusvastaselt teenistusest vabastatud. Reeglina peaks ATS §s 105 sätestatud hüvitis olema piisavalt tõhus kaitse HKMS § 45 lg 1 mõttes, v.a juhul, kui tegemist on eripärase elukutsega. Näiteks ei pruugi sõjaväelane saada teha enam erialast tööd Kaitseväes ja Kaitseliidus. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei piisa seega mitte üksnes sellest, et on tõenäoline, et ametnik võidakse õigusvastaselt teenistusest vabastada. Hinnata tuleb ka seda, kas pärast teenistusest vabastamist oleks kaebajal erialase töö tegemine samas valdkonnas välistatud. Kui selle küsimuse vastus peaks olema ei, siis ei tule kohaldada esialgset õiguskaitset. Vastasel korral võimaldaks keelamiskaebus välistada igasuguse teenistusest vabastamise ning ATS § 105 kaotaks oma mõtte. Kui ATS § 105 on liiga piirav oma õiguslike tagajärgede osas, tuleb vajadusel teenistusest vabastamise vaidluses kontrollida selle normi põhiseaduspärasust.
16.Kaebaja on MTA-s alates 08.06.2020 teenistuses sisekontrolli osakonna infoturbejuhina. Tegemist pole piiratud ja eriliigilise ametikohaga, millel kaebaja saaks töötada ainult MTA-s. MTA toob põhjendatult 06.07.2026 seisukoha p-s 14 esile järgneva: 1) infoturbe valdkonna ametikohad on olemas nii avalikus kui ka erasektoris; 2) kaebajal on kõrgharidus (doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon Estonian Business Schoolist juhtimisteaduse valdkonnas ning magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon Tallinna Ülikoolist interaktiivse meedia ja teadmuskeskkondade valdkonnas); 5(6)
3-26-1926 3) kaebaja omab juhtimis-, infoühiskonna, digivaldkonna ja kübervaldkonna hariduslikku tausta, mitte üksnes ühes ametiasutuses või riigiteenistuse spetsiifilises kvalifikatsioonis; 4) kaebaja on CV kohaselt töötanud Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna IT Kolledžis asedirektorina, projektijuhina ning Eesti Infotehnoloogia Kolledžis õppedirektorina; 5) kaebajal on seos Estonian Business Schooliga doktorandi ja juhendatava uurimistöö kaudu, mille teema puudutab küberkuritegevuse tulumudeleid ja ärimudeleid; 6) kaebaja kutsealase tausta laiapõhjalisust kinnitab tema enda avalikult esitletud veebilehe sisu. Veebilehel on tegevusvaldkondadena esile toodud küberkuritegevuse ärimudelid, juhtimine ja küberturvalisus. Samuti on veebilehel kajastatud ettekanded ja intervjuud, mis puudutavad küberkuritegevuse tasuvusuuringut, küberkuritegevust startupides, küberkuritegevust kui äri ning osalemist DSS ITSEC konverentsil. Veebilehe „Minust“ osas kirjeldatakse kaebajat kübermaailma äriturvalisuse eksperdina, kes aitab luua turvalisi ärimudeleid ja planeerida jätkusuutlikke protsesse, nõustab ettevõtteid ja organisatsioone toodete planeerimisel, küberturvalisuse kavandamisel, intsidentide lahendamisel ning organisatsiooni juhtimise optimeerimisel. Samuti on märgitud varasem seotus IBM-i, erinevate kõrgkoolide, VVC, siseturvalisuse ja juhtimisega, osalemine IKT-valdkonna õppekavade väljatöötamisel; 7) äriregistri andmetest nähtub, et kaebaja on seotud kahe äriühinguga, mille põhitegevusala oli muu mujal liigitamata koolitus, müügitulu oli 34 500 eurot ja aruandeaasta kasum 14 791 eurot (dtl 213–214).
17.Käesoleva määruse p-s 16 kajastatu võimaldab järeldada, et kaebaja ei ole teenistuses sellisel ametikohal, kus ta saaks endale sissetulekut teenida üksnes MTA sisekontrolli osakonna infoturbejuhina. Tulenevalt kaebaja ulatuslikest teadmistest ja tema tööd puudutavast valdkonnast, siis on tal võimalik sissetulekut teenida oma teadmiste, oskuste ja kogemuste alusel nii avaliku teenistuse kui ka erasektori teistes valdkondades. Seetõttu puudub praegusel juhul vajadus keelata MTA-l vabastada kaebaja teenistusest kohtumenetluse ajal.
18.Siinses vaidluses pole seega vaja enam analüüsida väiteid selle kohta, millist perspektiivi omab kaebus ja kui kaalukas on avalik huvi.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus MTA määruskaebus ja tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 1.1. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.