X kaebus Raasiku Vallavalitsuse 03.07.2026 käskkirja nr 13-2/28 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Raasiku vald
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.07.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.07.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-26-1997.
2.Rahuldada X määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.07.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-1997. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada X esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Raasiku Vallavalitsuse 03.07.2026 käskkirja nr 13-2/28 kehtivus.
4.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Määruskaebuse halduskohtu määruse peale esialgse õiguskaitse ning riigi õigusabi küsimustes vaatab ringkonnakohtus läbi üks ringkonnakohtu kohtunik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 210 lg 1). Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU MÄÄRUSED
1.Raasiku Vallavalitsuse 03.07.2026 käskkirjaga nr 13-2/28 (vaidlustatud käskkiri) lükati töölepingu seaduse (TLS) § 69 lg 5 alusel edasi haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikohal töötava kaebaja 06.07.2026 algama planeeritud põhipuhkuse kasutamine. Vaidlustatud käskkirja põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
1.1.Kaebaja viibis alates 18.02.2026 pikaajaliselt teenistusest eemal. Selle aja jooksul tuli vallavalitsusel tagada haridus- ja sotsiaalosakonna toimimine tööülesannete ümberjaotamise,
3-26-1997 vallavanema vahetu juhtimise ning teiste ametnike täiendava panuse kaudu. Samuti tuli ümber korraldada töökorraldust ja kohandada töötajate tööülesandeid ning puhkuste ajastust, et tagada avalike teenuste katkematu osutamine. Kaebaja teatas 16.06.2026, et eeldab pärast töövõimetuslehe lõppu teenistusse naasmist alates 01.07.2026. Sellest lähtudes alustas vallavalitsus ettevalmistusi osakonna tavapärase juhtimiskorralduse taastamiseks. Pikaajalise eemaloleku ajal rakendatud töökorralduslikud ümberkorraldused olid mõeldud ajutise lahendusena. Selle aja jooksul on vallavanem täitnud täiendavaid juhtimisülesandeid. Teised vastava osakonna ametnikud on võtnud üle osa haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja tööülesannetest. Osakonna töökorraldust ja puhkuste ajastust on kohandatud vastavalt tekkinud vajadusele. Sellise ajutise töökorralduse jätkamine ei ole põhjendatud kauem, kui see on vältimatult vajalik. Samaaegselt on Raasiku Vallavalitsusel käsil mitmed juhtimisotsuseid eeldavad tegevused, sealhulgas sügisese töökorralduse ettevalmistamine, 2026. a lisaeelarve menetlemine, 2027. a eelarve koostamise alustamine, uue eelarveprogrammi kasutuselevõtt ning lastekaitsespetsialisti ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimine. Nende protsesside sisuline juhtimine eeldab haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja juhtimisvastutuse taastamist.
1.2.Töökorralduslik hädavajadus tuleneb asjaolust, et pikaajalisele töövõimetusperioodile järgneks vahetult kehtiva puhkuste ajakava kohane põhipuhkus. Sellisel juhul pikeneks ajutine töökorraldus veel vähemalt nelja nädala võrra, ilma et vallavalitsusel oleks olnud võimalik taastada haridus- ja sotsiaalosakonna tavapärane juhtimine ning hinnata osakonna valmisolekut jätkata tööd tavapärases korralduses. Põhipuhkuse andmise edasilükkamine on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede avaliku huvi kaitseks. Kasutamata jäänud põhipuhkus võimaldatakse pärast töökorraldusliku vajaduse äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal.
2.Kaebaja esitas 06.07.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Raasiku Vallavalitsuse 03.07.2026 käskkirja tühistamiseks. Kaebaja esitas 09.07.2026 esialgse õigusekaitse (EÕK) taotluse, soovides vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist kohtumenetluse ajaks. Kaebaja leiab, et TLS § 69 lg 5 rakendamise eeldused ei ole täidetud ning tema puhkuse edasilükkamise aluseks olevat töökorralduse hädavajadust ei esine ja avalike ülesannete täitmine ei olnud ega ole reaalselt ohus arvestades toimivat asenduskorraldust ja valdkonna sesoonsust. Kaeabaja väitel vajab ta puhkust kavandatud ajal oma töövõime taastamiseks ning ta on planeerinud veeta puhkuse koos perega ja samal ajal abikaasa puhkusega. Puhkuse määramatu edasilükkamine riivab oluliselt perekonnaelu ja lapse heaolu.
3.Raasiku vald palus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja leidis, et kaebaja on juhtiv ametnik, kelle ülesanne on tagada oma juhitavates valdkondades seadusest valla seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Viivituses on mitmed valla tegevused, nagu haridus- ja sotsiaalosakonnale uue auto soetamine ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt Aruküla Põhikoolile tehtud ettekirjutuse täitmine. Lisaeelarve küsimuses on vaja esitada ettepanekud 20.07.2026 ning vallaeelarve I poolaasta täitmisega seotud kohustused tuleb täita hiljemalt 27.07.2026. a Vajalik on läbi viia perede- ja ennetustöö spetsialisti värbamine. Mitmed juhtimisotsustega seonduvad protsesside juhtimine eeldab haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja juhtimisvastutuse taastamist. Töökorralduslik hädavajadus tuleneb asjaolust, et pikaajalisele töövõimetusperioodile järgneks vahetult kehtiva puhkuste ajakava kohane põhipuhkus. Sellisel juhul pikeneks ajutine töökorraldus veel vähemalt nelja nädala võrra, ilma et tööandjal oleks olnud võimalik taastada haridus- ja sotsiaalosakonna tavapärane juhtimine ning hinnata osakonna valmisolekut jätkata tööd tavapärases korralduses. Kuhjunud konkreetselt haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja otsest sekkumist nõudvad tööülesanded ei võimaldanud enam nende täitmise edasi lükkamist või nende ülesannete delegeerimist asendajale. Lisaks asendab juulis kaebaja asendaja juba kahte puhkusel viibivat ametnikku. 2(5)
3-26-1997
4.Tallinna Halduskohus jättis 14.07.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et arvestades vastustaja kirjeldatud tegevusi, mis ootavad juhtimistasandil kiireloomulist lahendamist, pole võimalik asuda seisukohale, et TLS § 69 lg-s 5 sätestatud ettenägematu oluline töökorralduse häda vajadus praegusel juhul puudub. Kuhjunud haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja otsest sekkumist nõudvad tööülesanded arvestades kaalub avalik huvi tagada Raasiku Vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna toimimine üles kaebajale tema ajakava kohase põhipuhkuse edasilükkamisest tingitud ebamugavused.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Kaebaja esitas 15.07.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes tühistada halduskohtu 14.07.2026 määruse ning teha uus määrus, millega peatada vastustaja 03.07.2026 käskkirja nr 13-2/28 toime kuni haldusasja lõpliku lahendamiseni. Kaebaja märgib, et tema pikaajaline haiguslehel viibimine oli vastustajale teada ning ei loonud ootamatut töökorralduslikku olukorda. Kaebaja eemaloleku ajal oli töökorraldus ümber korraldatud ning ülesannete täitmiseks oli olemas asenduskorraldus. Enamik vastustaja loetletud põhipuhkuse edasilükkamist tinginud ülesannetest ei eelda kaebaja isiklikku kohalolekut just kavandatud puhkuse ajal või ei põhjusta nende edasilükkamine vahetut ja olulist kahju. Pärast pikaajalist töövõimetusperioodi oli planeeritud puhkus vajalik töövõime taastamiseks, et vältida tervise edasist halvenemist. Vastustaja ei ole tõendanud, et puhkuse kasutamine oleks põhjustanud konkreetset ja vältimatut kahju või et olukorda ei oleks olnud võimalik lahendada vähem piiravate meetmetega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja määruskaebus tuleb menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on lubatav (HKMS § 252 lg 7) ning määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebus on võimalik läbi vaadata ilma vastustajalt seisukohta küsimata.
Määruskaebus tuleb rahuldada.
8.HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse sisuks poolelioleva vaidluse ajaks ajutiste meetmete võtmine, et vältida pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mille saabumisel kaotaks kaebaja ka kaebuse hilisema rahuldamise korral võimaluse kaebuse eesmärk saavutada. Osundatud sättest koosmõjus sama paragrahvi lõikega 3 tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel on vaja kaaluda ühelt poolt kaebaja vajadust esialgse õiguskaitse saamiseks ning teisalt avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, mis räägivad esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, samuti anda eelhinnang kaebuse eduväljavaadetele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb üldjuhul vältida põhivaidluse ette ära lahendamist, eelkõige sellise olukorra loomist, mille tagasi pööramine kaebuse hilisema võimaliku rahuldamata jätmise korral oleks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Esialgse õiguskaitse eesmärk on eelkõige tagada, et kaebaja olukord kohtumenetluse ajal ei halveneks. Üldjuhul saab esialgne õiguskaitse piirduda seega kaebuse esitamise ajal valitseva olukorra säilitamisega. Sellisel juhul tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisest keelduda, kui selle vastu räägib selgelt ülekaalukas avalik huvi või kolmanda isiku õigused või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Seevastu olukorras, kus esialgse õiguskaitse kohaldamine ei piirduks kaebuse esitamise ajal valitseva olukorra säilitamisega, vaid seisneks kaebaja asetamises kaebuse esitamise ajal valitsevast paremasse olukorda, peab esialgse õiguskaitse vajadus olema kaalukam ja kaebuse eduväljavaated vähemalt head. Siinses asjas ongi tegemist sellise kaebusega.
3(5)
3-26-1997
9.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et puhkuse edasilükkamine põhjustab kaebajale üksnes ebamugavusi. Kaebuse eesmärk on saada võimalus kasutada puhkust puhkusegraafikus ette nähtud ajal. Arusaadavalt on kaebaja puhkusega planeeritud ajal arvestanud ning usutav on ka kaebaja selgitus, et ta vajab puhkust töövõime taastamiseks ja tervise halvenemise vältimiseks. Esialgset õiguskaitset kohaldamata ei ole kaebajal võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Kui töötaja ei saa kasutada ajakavas ettenähtud põhipuhkust, siis see kahjustab töötaja põhiõigust kasutada põhipuhkust ajakavas määratud ajal, õigust tervise kaitsele ja kokkuvõttes põhipuhkuse saamise õiguse tõhusust. Puhkamise positiivne mõju töötaja ohutusele ja tervisele ilmneb täielikult siis, kui seda kasutatakse eelnevalt kindlaks määratud põhipuhkuse perioodil. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral pidada tõenäoliseks vähemalt raskesti kõrvaldatavate tagajärgede saabumist.
10.Siinsel juhul toob esialgse õiguskaitse kohaldamine sisuliselt kaasa vaidluse ette ära otsustamise, st kaebaja saavutab (vähemalt osaliselt) oma eesmärgi juba enne kaebuse kohta lõpliku kohtuotsuse tegemist. Vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamisel saab kaebaja jääda puhkusele ning hilisem vaidlus puhkuse edasilükkamist käsitleva käskkirja õiguspärasuse üle muutub sisuliselt mõttetuks. On ka tõsi, et negatiivseid tagajärgi, mida peab vastustaja kannatama tulenevalt esialgsest õiguskaitsest, ei ole tagantjärgi võimalik korvata, kui kaebus siiski rahuldamata jääb. Sellegipoolest saab vaidlustatud käskkirjas esitatud põhjenduste ning menetlusosaliste kohtule esitatud argumentide pinnalt pidada kaebuse eduväljavaateid sedavõrd headeks ning esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.
11.Puudub vaidlus, et kaebaja viibis ajavahemikul 09.03.2026–03.07.2026 töökohustuste täitmisest eemal seoses ajutise töövõimetusega ning puhkuste ajakava kohaselt oli kaebajale eelnevalt kindlaks määratud põhipuhkuse perioodiks 06.07.2026-31.07.2026. Töölt eemal viibimine töövõimetuse tõttu ei täida töötaja/ametniku jaoks samasugust funktsiooni, nagu puhkus. Pikalt töövõimetuse tõttu töölt eemal olnud töötaja vajadus kasutada planeeritud põhipuhkust pärast töövõimetuse põhjuse ära langemist, võib olla tavapärasest suuremgi. Iseärnis juhul kui töötaja on pikalt töölt eemal viibinud terviseseisundi tõttu, on loogiline planeerida töövõime ja tervise täieliku taastamise lõppfaas juba kavandatud ja puhkusegraafikusse kantud puhkuse ajale. Sellises olukorras peaks puhkuse edasi lükkamiseks TLS § 69 lg 5 alusel esinema iseäranis kaalukad põhjused. Selliseid põhjusi vaidlustatud käskkirjast ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu.
12.Ettenägematu oluline töökorralduse hädavajadus TLS § 69 lg 5 tähenduses saab eelkõige tähendada mingisugust ootamatut sündmust, mille aset leidmist ei olnud tööandjal (asutusel) mõistlikult võimalik ette planeerida. Selliseks hädavajaduseks ei saa olla asjaomase töötaja pikaajalisest õiguspärasest eemalolekust tingitud täitmata tööülesannete kuhjumine või varasemast ebapiisavast planeerimisest tingitud raskused asendamise korraldamisel. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu ühtki sellist sündmust, mille kohta saaks järeldada, et see oli ettenägematu ega ka seda, millised on sellisest sündmusest tulenevalt vajalikud konkreetsed ülesanded, mille täitmine on võimatu või ebamõistlikult keeruline muul viisil, kui kaebaja isikliku panuse kaudu. Vastustaja on viidanud viivitustele sellistes tegevustes, nagu uue auto soetamine, valla koolile tehtud ministeeriumi ettekirjutuse täitmine, lisaeelarve koostamise ja täitmisega seotud küsimused ning teatavate värbamisotsuste tegemine. Ei vaidlustatud käskkirjast ega vastustaja antud seletustest ei selgu, milline neist ülesannetest tekkis ettenägematult. Vastupidi, vastustaja argument, et vastavate ostuste või toimingute tegemine on viibinud, viitab sellele, et vaidlustatud käskkirja andmise ajal ei olnud tegemist ettenägematu hädavajadusega. Ettenägematuse aluseks ei saa olla see, et kaebaja oli eelnevalt pikalt töövõimetu. Hädavajadust saab eeldada eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja/asutuse varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral. Siinsel juhul ei näi olevat tegemist sellise hädavajadusega. Vastustaja pidi kaebaja õiguspärase eemalviibimisega 4(5)
3-26-1997 seoses korraldama oma töö ümber ega saanud seejuures arvestada sellega, et kaebaja naaseb tööülesandeid täitma puhkusegraafikus ette nähtud puhkuse ajal. Soov ajutine töökorraldus esimesel võimalusel lõpetada, ei ole piisav, et õigustada TLS § 69 lg 5 kohaldamist. Vastustaja ei ole veenvalt põhjendanud, et kaebaja asendamist ei ole võimalik korraldada või et kaebaja planeeritud puhkusel viibimise tõttu jääb täitmata mõni oluline ja edasilükkamist mitte võimaldav valla ülesanne, millega kaasneks tõsiseltvõetav kahju. TLS § 69 lg 5 kohaldamine peab olema erandlik ja veenvalt põhjendatud. Sellele viitab juba sätte sõnastus „ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu“.
13.Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on kaalukam vastustaja huvist tagada neljanädalase perioodi jooksul valla asutuste optimaalne töökorraldus ning sellega seonduvast avalikust huvist tagada valla haridus- ja sotsiaalosakonna tõhus toimimine.
14.Eeltoodu tõttu rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse ja tühistab halduskohtu määruse ning teeb asjas uue määruse, millega rahuldab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, peatades vastustaja 03.07.2026 käskkirja nr 13-2/28 kehtivuse. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.