lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-3219/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 07.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-3219/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1097
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Tanel Saar, Maili Lokk 07.11.2025, Tartu 3-25-3219 X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (vangla teenistujate suitsetamine) Tartu Halduskohtu 30.10.2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.10.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.10.2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. esitas 02.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse nõudeks on mittevaralise kahju 2500 euro hüvitamine. Kaebuse aluseks on see, et alates märtsist 2025 rikub kaebaja kambrist nr 473 avanevat vaadet varjualune, kus vangla teenistujad käivad suitsetamas. Kaebaja väärikust alandab see, et aknast välja vaadates näeb ta põhiliselt suitsetavaid inimesi ning kaebajale on suitsetamine keelatud. Vastustaja õigusvastane tegu seisneb selles, et vastustaja võimaldab suitsetamist kaebaja akna all. Suitsetamine peaks olema keelatud kogu vangla territooriumil või peaks kaebajal samuti olema õigus suitsetada. Kaebaja väitel on ta läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse: ta esitas vastustajale kahju hüvitamise taotluse ja vastustaja ei ole seda tähtaegselt lahendanud. Kaebaja taotles vabastamist riigilõivu tasumisest ja riigi õigusabi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 30.10.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1) ja jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2).

Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

2.1.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohus ei ole seotud sellega, millise väärtuse omistab mittevaralise kahju hüvitamise nõudele kaebaja. Kohtu hinnangul ei saa intensiivseks pidada riivet, mis väljendub selles, et kaebaja näeb oma kambri aknast suitsetavaid inimesi. On vähe tõenäoline, et kaebaja saavutab sellisel põhjendusel rahalise hüvitise väljamõistmise mittevaralise kahju eest, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot. Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et anda hinnang, kas kaebajal on aknast nähtavate suitsetavate inimeste tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.
2.2.Suitsetamiseks keelatud kohad on sätestatud tubakaseaduse (TubS) § 29 lg 1. Vangla piiratud maa-ala nende hulka ei kuulu. TubS § 30 lg 1 sätestab, et TubS § 29 nimetamata juhtudel otsustab piiratud maa-alal suitsetamise lubamise piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel, arvestades sama paragrahvi lõiget 3 ning TubS § 31. Viidatud sätetest ei tulene piiranguid või erisusi suitsetamise reguleerimisel vangla piiratud maa-alal. Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 31 alusel on kinnipeetavale vanglas keelatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Eeltoodud õigusnormid tähendavad, et kaebajal ei ole vanglas võimalik suitsetada. Vanglateenistujate suitsetamist vangla territooriumil asuvas varjualuses on vastustajal õigus lubada. See, et kaebaja ei saa suitsetada, kuid vanglateenistujatel on selleks võimalus, on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus vangistusseaduse § 4 1 lg 1 tähenduses. Kaebajale ei tulene ühestki õigusnormist subjektiivset õigust esitada nõudeid sellele, kuidas korraldab vastustaja vangla teenistujate suitsetamise vangla piiratud territooriumil, kus paikneb vangla teenistujatele suitsetamiseks ette nähtud koht, kas see on nähtav kaebaja kambrist.
2.3.Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Määruses eelnevalt toodu tähendab, et on vähe tõenäoline, et kohus hindab vangla teenistujate suitsetamise korralduse õigusvastaseks. Kohus jätab tähelepanuta kaebuses sisalduvad väited, mis käsitlevad tubakatoodete, süütamisvahendite või suitsetamise keelamist kinnipeetavatele, selle aluseid, põhjendatust jms. Need ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuvad.
3.Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 ja 6 alusel. Määruse punktis 3 ja 4 toodu tähendab, et kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene. Asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi andmist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.X.X. esitas 05.11.2025 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, vaidlustamaks halduskohtu 30.10.2025. a määrust. Määruskaebuses leitakse, et kaebus tulnuks menetlusse

2

võtta ja esitatud õigusabitaotlus rahuldada, kuna vangla tegevus on õigusvastane. Kaebaja arvates ei ole kaitstava õiguse riive on väheintensiivne, kuna aknast välja vaadates peab ta taluma suitsetavaid vanglaametnikke. Tegemist on väärkohtlemisega. Kuna vangla paigaldas pärast vanglale nõude esitamist suitsetamiskohale läbipaistmatud seinad, siis sellega ta tunnistas, et eelnev tegevus oli õigusvastane. See, et ainult vanglaametnikel lubatakse suitsetada, on ebaõige ja kaebaja inimväärikust alandav. Seda, et vanglate suitsetamiskeeld oli vale, ütles ka EIK.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 30.10.2025. a määruse peale kuulub tagastamisele.
5.1.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 30.10.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist asjakohast põhjendust, mis annaks aluse halduskohtu 30.10.2025. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks.
5.2.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav. Eeltoodu alusel tagastab ringkonnakohus X.X.-i määruskaebuse halduskohtu 30.10.2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale (riigi kulul esindaja andmata jätmine). (allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium