lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-3219/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 30.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-3219/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
782
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-25-3219 30. oktoober 2025 Karin Jõks Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (vangla teenistujate suitsetamine) Kaebaja: Siim Grossberg Vastustaja: Tartu Vangla

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 10).

Asjaolud

1.Kaebaja Siim Grossberg esitas 02.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse nõudeks on mittevaralise kahju 2500 euro hüvitamine. Kaebuse aluseks on, et alates märtsist 2025 rikub kaebaja kambrist nr 473 avanevat vaadet varjualune, kus vangla teenistujad käivad suitsetamas. Kaebaja väärikust alandab see, et aknast välja vaadates näeb ta põhiliselt suitsetavaid inimesi ning kaebajale on suitsetamine keelatud. Vastustaja õigusvastane tegu seisneb selles, et vastustaja võimaldab suitsetamist kaebaja akna all. Suitsetamine peaks olema keelatud kogu vangla territooriumil või peaks kaebajal samuti olema õigus suitsetada. Kaebaja väitel on ta läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse: ta esitas vastustajale kahju hüvitamise taotluse ja vastustaja ei ole seda tähtaegselt lahendanud. Kaebaja taotles vabastamist riigilõivu tasumisest ja riigi õigusabi. Kohtu seisukoht

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3.Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud 1

kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohus ei ole seotud sellega, millise väärtuse omistab mittevaralise kahju hüvitamise nõudele kaebaja. Kohtu hinnangul ei saa intensiivseks pidada riivet, mis väljendub selles, et kaebaja näeb oma kambri aknast suitsetavaid inimesi. On vähe tõenäoline, et kaebaja saavutab sellisel põhjendusel rahalise hüvitise väljamõistmise mittevaralise kahju eest, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot. Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et anda hinnang, kas kaebajal on aknast nähtavate suitsetavate inimeste tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

4.Suitsetamiseks keelatud kohad on sätestatud tubakaseaduse (TubS) § 29 lg 1. Vangla piiratud maa-ala nende hulka ei kuulu. TubS § 30 lg 1 sätestab, et TubS § 29 nimetamata juhtudel otsustab piiratud maa-alal suitsetamise lubamise piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel, arvestades sama paragrahvi lõiget 3 ning TubS § 31. Viidatud sätetest ei tulene piiranguid või erisusi suitsetamise reguleerimisel vangla piiratud maa-alal. Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 31 alusel on kinnipeetavale vanglas keelatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Eeltoodud õigusnormid tähendavad, et kaebajal ei ole vanglas võimalik suitsetada. Vanglateenistujate suitsetamist vangla territooriumil asuvas varjualuses on vastustajal õigus lubada. See, et kaebaja ei saa suitsetada, kuid vanglateenistujatel on selleks võimalus, on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus vangistusseaduse § 41 lg 1 tähenduses. Kaebajale ei tulene ühestki õigusnormist subjektiivset õigust esitada nõudeid sellele, kuidas korraldab vastustaja vangla teenistujate suitsetamise vangla piiratud territooriumil, kus paikneb vangla teenistujatele suitsetamiseks ette nähtud koht, kas see on nähtav kaebaja kambrist.
5.Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Määruse punktis 4 toodu tähendab, et on vähe tõenäoline, et kohus hindab vangla teenistujate suitsetamise korralduse õigusvastaseks.
6.Kohus jätab tähelepanuta kaebuses sisalduvad väited, mis käsitlevad tubakatoodete, süütamisvahendite või suitsetamise keelamist kinnipeetavatele, selle aluseid, põhjendatust jms. Need ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuvad.
7.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Samuti puudub sel juhul vajadus kindlaks teha, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.
9.Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 ja 6 alusel. Määruse punktis 3 ja 4 toodu tähendab, et kaebaja võimalus oma õiguse 2

kaitseks käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene. Asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi andmist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit.

10.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium