Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

3-25-203 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(12)

3-25-203 4) RAB-ile sai S.Rle esitatud kahtlustus ja temaga seotud kriminaalasi teatavaks 09.10.2024 uue tegevusloa taotlemise raames. Kui RAB tuvastab asjaolud, mis annavad aluse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks ja tegevusloa andmisest keeldumiseks, ei saa RAB neid ignoreerida. See, et ettevõttel on olnud võimalus seni teenust osutada, ei anna alust jätta tegevusluba kehtetuks tunnistamata. Esitatud kahtlustusest ja sellega seotud kriminaalmenetlusest ei ole möödunud sedavõrd pikka aega, et selle asjaolud ei omaks enam korrektse ärialase maine hindamisel tähtsust. 5) Mainekahju ja usaldamatust äriühingu vastu ei ole võimalik kõrvaldada ettekirjutusega, sest kahtlustatuks olemise fakti ja sellega kaasnevat mainekahju ei ole ettevõttel endal võimalik muuta. Kaitsmaks olulist avalikku huvi ning vältimaks rahapesu või terrorismi rahastamise ohu ja riskide realiseerumist, on sobivaks ja vajalikuks meetmeks tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja uue tegevusloa väljastamisest keeldumine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 37 lg 2 p 2 ja § 25 lg 1 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3(12)

3-25-203 pika perioodi jooksul vastustaja ootustele ja kehtestatud nõuetele. Tekib olukord, mil vastustaja hüpoteetilised kahtlused omavad suuremat kaalu, võrreldes tegeliku olukorra ja kaebaja käitumisega. 5) Vaidlusalune otsus põhineb vaid ühel asjaolul, millist ei ole seejuures sõnaselgelt seaduses välja toodud. Vastustaja otsuses puudub kogumit moodustav asjaolude kontekst, mille alusel tulnuks korrektset ärialast mainet hinnata (Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsus nr 3-21-2829, p 17). Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusele on seatud kõrgemad põhjendamise standardid, mis eeldavad nii tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva nõude rikkumise põhjendamist kui ka kohustust põhjendada selle rikkumise olulisust. Vastustaja ei ole olulist rikkumist põhjendanud. 6) Tegevusloa kehtetuks tunnistamisele peab üldjuhul eelnema ettekirjutuse tegemine (MSÜS § 42 ja § 68 lg 1). Lähtudes RahaPTS § 72 sõnastusest ja selle lg 1 p 1 1 iseloomust oli vastustajal võimalik teha kaebajale ettekirjutus, mille sisuks oleks näiteks uue juhatuse liikme määramine, seega tegemist on kõrvaldatava puudusega. Nii faktiliselt kui ka vastustaja põhjendustest tulenevalt ei ole vastustajal tegelikult etteheiteid kaebaja kui äriühingu korrektse ärialase maine suhtes. Selliseid etteheiteid ei olegi võimalik esitada, kuna äriühingul endal ei olnud seoseid kriminaalmenetlustega. 7) Vastustaja on leidnud, et kaebaja osanikul ja juhatuse liikmel puudub nõutud ärialane maine, kuivõrd isik oli tema suhtes lõpetatud kriminaalmenetluses kahtlustatav. Kaebaja leiab, et oluline on eristada kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid. Ka vastustaja küsimustikus sisalduv kriminaalmenetlusi puudutav küsimus näeb ette kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid §-de 202-2052 järgi. Need alused eeldavad igal juhul isiku süüd ehk nendel alustel menetluse lõpetamisel on arusaadav, et kuritegu oli toime pandud. Kaebaja osaniku ja juhatuse liikme suhtes lõpetati kriminaalmenetlus koosseisu puudumise tõttu, mis tähendab, et isik ei ole süüdi ega ole kuritegu toime pannud. Kaebajale ei ole selge, millistel alustel ja põhjendustel otsustab vastustaja, et S.Rl puudub korrektne ärialane maine, samuti pole tegelikult arusaadavad vastustaja eeldused, et kaebaja pole enam usaldusväärne. 8) Kokkuvõttes ei ole vastustaja otsus nr 6-1/7 õiguspärane, sest on oluliste kaalutlusvigadega ega ole proportsionaalne. Korrektse ärialase maine mõistet on tõlgendatud liiga laialt, väited ja eeldused ei ole faktiliselt tõendatud, mistõttu vastustaja toodud hüpoteetiline oht ning otsuse ennetav toime ei põhine tegelikel asjaoludel. Arvestamata on jäetud kaebaja tegevus ning käitumine perioodil 2021-2024, otsuse põhjendamisel on lähtutud üksnes teoreetilistest eeldustest. Oluliseks asjaoluks kaalutlusõiguse teostamisel oli kaebaja tegelik korrektne tegevus. Vastustaja poolt välja toodud hüpoteetilised ohud ja eeldused oleksid pidanud realiseeruma juba enne käesolevat aega. 9) Arvesse tuleb võtta õiguskantsleri poolt 12.02.2025 esitatud seisukohta RahaPTS tõlgenduse osas, sh sellest lähtuvalt ajab RAB segamini laitmatu ja korrektse ärialase maine mõiste ning ainuüksi asjaolu, et isiku suhtes on toimunud kriminaalmenetlus, mis on lõpetatud, ei tohiks olla isiku õiguste piiramise aluseks.

4(12)

3-25-203 2) Kaebaja juhatuse liikmel, omanikul ja tegelikul kasusaajal puudub korrektne ärialane maine ning tegurid, mis mõjutavad kaebaja kalduvust panna toime rahapesualaseid süütegusid või mis muul viisil suurendavad nende esinemise riski, on otsuses välja toodud. Kaebaja kalduvust panna toime rahapesualaseid süütegusid ilmestab kaebaja juhatuse liikme, omaniku ja tegeliku kasusaaja varasem tegevus, mis on tuvastatud Harju Maakohtu menetluses olnud kriminaalasjas nr y-yy-yyyy. Selles asjas tehtud Harju Maakohtu 12.01.2022 otsusest nähtub, et S.R tegutses ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos teiste süüdimõistetud isikutega, kes lõid erinevatele krediidiasutustele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. S.R osales varalise kahju tekitamises ning tal oli kriminaalmenetluses tuvastatud tegude toimepanemisel oma roll. Muu hulgas viidi eksimusse kolmandad isikud, kellele tekitati varaline kahju (pandi toime kelmus). Teo tulemusel saadud varaline kasu muundati sõiduautodeks, mille omanikuks sai S.R. Nimetatud tegevust võib käsitleda kui kuritegelikust tegevusest saadud vara tõelise päritolu, asukoha või varaga seotud õiguste varjamisena. Lisaks kanti S.R pangakontole 3375 ja 16 448 eurot, millest 9500 eurot kanti omakorda edasi järgmisele isikule. Tegemist on tavapärase rahapesus kasutava tüpoloogiaga, millega varjatakse vara tõelist olemust, päritolu, asukohta ja varaga seotud õiguseid. Sellisel viisil raha ülekandmise eesmärgiks läbi erinevate pangakontode on luua „vahekihte“ kuritegelikust tegevusest saadud varale ja sellele, kust see lõpuks tavapärasesse majandussüsteemi integreeritakse. S.R pangakonto kasutamine kelmuse teel saadud vara edasi kandmiseks ja vara muundamine kaheks sõiduautoks ei olnud ühekordsed tegevused või juhuslikud, vaid nimetatud skeeme kasutati erinevatel juhtudel. 3) Ülalnimetatud tegevustel on rahapesule omased tunnused ja S.R osutas sellele kaasabi olukorras, kus ta omas läbi Heaabi OÜ kehtivat tegevusluba, tal olid võrreldes keskmise isikuga kõrgemad teadmised rahapesu ja terrorismi tõkestamisest ja ta pidi sellist tegevust tõkestama. S.R mainet ei saa seetõttu pidada korrektseks ning ei saa usaldada, et ta tulevikus täidab RahaPTS-ist tulenevaid nõudeid. Alust on arvata, et S.R võib ka tulevikus rahapesualaseid süütegusid toime panna. 4) Kaebaja juhtimisega seotud isiku varasem tegevus ei võimalda anda kinnitust, et ta suudab kõrgendatud hoolsuskohustust nõudval turul käituda viisil, mis tagab ettevõtte järjepideva, usaldusväärse ja läbipaistva tegevuse (vt ka Tallinna Halduskohtu 30.09.2015 otsuse nr 3-1522 p 4.1). Arvestades S.R varasemat tegevust ning et maine hindamine on väärtusotsustus, puudub RAB-il kindlus, et isik suudab edaspidi täita RahaPTS-ist tulenevaid ülesandeid, milliseks eesmärgiks on maine kohustus RahaPTS-is sätestatud. 5) Kaebaja etteheide justkui oleks S.Rle omistatud kõrgendatud rahapesualase süüteo toimepanemise risk ilma ühegi tegeliku ja kehtiva aluseta ja viide süütuse presumptsioonile on asjakohatud. Küsimus ei ole riskis vaid selles, kas isikut saab edaspidi usaldada ja kas teatud viisil käitudes on isikul säilinud korrektne ärialane maine või mitte. RAB võis S.R ärialasele mainele hinnangut andes võtta mh arvesse ka tema varasemat tegevust. See, et S.Rt ei ole kriminaalmenetluses süüdi mõistetud, ei oma tähtsust. Süütuse presumptsioon ei tähenda, et isiku suhtes ei võiks ilma süüdimõistva kohtuotsuseta rakendada koormavaid haldusõiguslikke meetmeid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2026 otsus nr 3-15-22/10, p 8). RAB ei ole maine hindamisel arvestanud mitte asjaolu, et S.Rle on varasemalt esitatud kahtlustus kelmuse toimepanemises, vaid kahtlustuse sisu ja tema tegevuse sisulisi asjaolusid. 6) Üksnes küsimustikus tegelike andmete esitamise pinnalt ei saa teha järeldusi isiku kõrgendatud nõuetele vastavuse kohta. Seda eriti olukorras, kus kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolud veendumust isiku vastavusest kõrgendatud nõuetele ei kinnita.

5(12)

3-25-203 7) Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega, et puudub alus kahelda kaebaja usaldusväärsuses, sest tema tegevus on ulatusliku perioodi jooksul vastanud vastustaja ootustele ja kehtestatud nõuetele. Usaldusväärsuse puudumist on põhjalikult vaidlustatavas otsuses sisustatud. Kaebajale etteheidetav tegu on faktiliselt tuvastatud ning seda ei saa muuta olematuks. Vastustaja on tuvastanud kaebaja tegevuses rikkumisi ka etteheidetavatele tegudele järgnevalt 2021. aastal. Kuigi siis kohapealse kontrolli käigus tuvastatud asjaolud iseenesest ei anna alust väita kaebajal korrektse ärialase maine puudumist, ei saa kaebaja ka väita, et tema tegevus on vastanud vastustaja ootustele ja seaduses kehtestatud nõuetele. 8) Kuigi S.R pani talle etteheidetavad teod toime ligi 5 aastat tagasi (perioodil märts 2019 – märts 2020, st S.R viimasest teost oli RAB-i otsuse tegemise ajaks möödunud vähem kui 5 aastat), omavad teod mõju tema ärialasele mainele ka viis aastat hiljem. Vastustaja arvestab seejuures asjaolu, et etteheidetavad teod on seotud kohustustega, mida ta kohustatud isiku esindajana peab ja pidi ka tegude toimepanemise ajal oma äritegevuses täitma ja mille alusel tema korrektset ärialast mainet hinnatakse. Antud juhul esineb kõrgendatud risk, et sarnased probleemid võivad tekkida ka tulevikus. Vastustajal puuduvad mistahes tõendeid, mis sellised kahtlused kummutaks. Ka asjas nr 3-15-22 hinnati isiku mainet tegevuse pinnalt, mis toimus ligi 5 aastat enne tegevusloa andmisest keeldumise otsuse tegemist, seega on kohtud oma praktikas jaatanud, et isiku varasem tegevus võib avaldada mõju tema mainele ka ligi 5 aastat hiljem. 9) Tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine oli oluline. Rikkumise olulisus tuleneb RahaPTS § 72 lg 1 p 1 1 hindamiskriteeriumist endast, tuues kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Lisaks on rikkumise olulisus nähtuv ka RAB-i otsusest. Enam olulisemat rikkumist ei saa olla, kui et isik, kes täidab kõiki ülesandeid, mis oma olemuselt determineerivadki ettevõtte ja tema käitumise RahaPTS-i kohaldamisel, on korrektse ärialase maineta. Seega on selge, et viide RahaPTS § 72 lg 1 p 11 kontrollieseme rikkumisele määratles oma sisus rikkumise olulisuse, arvestades ka, et kõiki sobivuse hindamise esemeks olevaid positsioone sisustas üks ja seesama isik. Lisaks sisustavad rikkumise olulisuse ka muud vaidlustatud otsuses toodud punktid. 10) Olukorras, kus RAB-il on isiku varasema tegevuse pinnalt, milles esinesid rahapesu tunnused, tekkinud kahtlus, et ta võib seda tegevust jätkata ka läbi temale kuuluva äriühingu, on tegemist tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude sedavõrd olulise rikkumisega, mis toob kaasa nii tegevusloa andmisest keeldumise (MSÜS § 25 lg 1 p 2 ja RahaPTS § 72 lg 1 p 1 1) kui ka olemasoleva tegevusloa kehtetuks tunnistamise (MSÜS § 37 lg 2 p 2). 11) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine oli vajalik ja sobiv meede. Asjaolu, et S.Rle esitatud kahtlustus ei olnud kaebaja tegevusega seotud, ei ole asjasse puutuv. Kuigi S.Rle kriminaalmenetluses omistatud tegevus ei olnud otseselt seotud Heaabi OÜ tegevusala ja tegevusega, siis on Heaabi OÜ RahaPTS mõistes kohustatud isik, kes peab oma tegevuses kohaldama hoolsusmeetmeid rahapesu tõkestamiseks. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. Heaabi OÜ tegutseb läbi oma juhatuse liikme, omaniku ja tegeliku kasusaaja S.R, kelle varasemas tegevuses on RAB tuvastanud rahapesule viitavad tunnused, mistõttu ei ole RAB-il veendumust, et S.R täidab enda seadusest tulenevaid kohustusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ka läbi Heaabi OÜ. 12) Vastustaja on otsuses kaalunud, kas esineb muid alternatiivseid meetmeid ning leidnud, et need puuduvad. Ettekirjutuse tegemine tähendanuks, et uus omanik peaks määrama uue

6(12)

3-25-203 juhatuse liikme ja viima end kooskõlla muus osas ehk sisuliselt on tegemist samasuguse olukorraga nagu siis, kui uus omanik tuleks taotlema uut tegevusluba. See tähendaks, et vastustaja looks eesmärgipäratu olukorra ning kutsuks luba taotlema uue isiku, kes saaks seda teha niikuinii. 13) Õiguskantsleri seisukoht seoses RahaPTS tõlgendamisega ei ole kohtule siduv ja kohus võib jääda selles osas eriarvamusele (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 3-19-1238 p 8 ja nr 3-22-1645 p 16).

KOHTU PÕHJENDUSED

3-25-203 Korrektne ärialane maine on seega määratlemata õigusmõiste, mida RAB peab igakordselt sisustama, lähtudes konkreetse isiku ja taotlusega seotud asjaoludest. Selle tuvastamisel omavad tähtsust kõik olulised asjaolud kogumis, sh varasemad karistused ja kahtlustused, ehkki sedalaadi andmete tähtsus tõenäoliselt ajas väheneb (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2024 määrus nr 3-24-1814, p 15; 14.06.2024 otsus nr 3-21-2829, p 17; 28.12.2023 otsus nr 3-22-1492, p 16). Tegemist on hindamisotsusega, kuna õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt nt Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, punkt 17; 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, punkt 12). Pidades silmas, et eriti tegevusloa kehtetuks tunnistamisel on tegevusloa omajale rasked tagajärjed, ei saa sellise otsustuse kohtuliku kontrolli standard olla väga madal. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Sellest tulenevalt ei ole kohus õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel, sh õigusliku tähendusega faktiliste asjaolude tuvastamisel seotud ühegi teise instantsi ega isiku seisukohtadega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-201198, p-d 14–15).

Eesti Keele Instituudi sõnaveeb Riigikogu rahanduskomisjoni 11.11.2019 istungi protokoll nr 29, lk 4 3 Õiguskantsler, Korrektse ärialase maine hindamine, 12.02.2025 nr 6-1/241984/2501010 4 Seletuskiri rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde, lk 4-5 2

8(12)

3-25-203 „Maine“ on kolmanda isiku poolne hinnang sellele, milline hinnatav isik on, arvestades tema varasemat käitumist (tegusid, meediakajastust, karistatust, seotust kohtumenetlustega, osalust ettevõtluses, ühiskonna hinnangut vastava isiku suhtes). Maine on püsivama iseloomuga, seda ei saa kustutada või lugeda teatud aspektides suhtes nö aegunuks ning ei sõltu üksnes tehnilistest või juriidilistest nüanssidest. Maine võib uute asjaolude valguses olla ümberhinnatav, selle juures võib tähendust omada ka isiku hinnangud ja käitumine peale oluliste mainet mõjutavate sündmuste toimumist. Mõiste „ärialane“ all peetakse silmas ettevõtluse ja ettevõtlikkusega seotud maine aspekte.

Harju Maakohtu 12.01.2022 otsus nr y-yy-yyyy RAB 03.03.2025 vastus kaebusele, p 2.9. 7 RAB 03.03.2025 vastus kaebusele, lisa 8 Seletuskiri rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde, lk 4-5; Käesoleva otsuse põhjenduse p 14 viimane lõik 9 Õiguskantsler, Korrektse ärialase maine hindamine, 12.02.2025 nr 6-1/241984/2501010, lk 3 viimane lõik 6

9(12)

3-25-203

RAB 03.03.2025 vastus kaebusele, p 2.5 Harju Maakohtu 12.01.2022 otsus nr y-yy-yyyy, Lk 31 viimane lõik, lk 33 viimane lõik, lk 35 lõik 5, lk 120 lõik 3 12 Harju Maakohtu 12.01.2022 otsus nr y-yy-yyyy, Lk 31 viimane lõik, lk 33 viimane lõik, lk 35 lõik 5, lk 120 lõik 3 13 RAB-i 03.03.2025 vastus kaebusele, p 2.16. 14 Tallinna Halduskohtu 30.06.2015 otsus nr 3-15-22, p 8 11

10(12)

3-25-203 endas taasühiskonnastamise eesmärki ja võimalust alustada nö puhtalt lehelt. Seega, ka muude hinnanguliste mainet mõjutavate sündmuste puhul tuleb arvestada möödunud ajaga. Seejuures peaks vähemalt kahtlustatavaks olemise faktist lähtuva hinnangu puhul olema möödunud aja arvestamisel võimalik ajapiir väiksem kui reaalselt toime pandud süütegude eest mõistetud karistuste kustumise aeg. RAB-i viidatud kohtulahendi (Tallinna Halduskohtu 30.06.2015 otsus nr 3-15-22) asjaolud on teistsugused, sh on seal isik olnud süüdistatav, vastavad teod on toime pandud äriühinguna ning on hinnatud laitmatut ärialast mainet, mis vastavalt seadusandja tahtele seab mainele kõrgemad standardid kui korrektne ärialane maine. Seetõttu ei ole sellel lahendil antud juhul määravat tähendust ja selles toodud seisukohad ei ole kohandatavad käesolevale asjale. Jääb arusaamatuks, milliste tõendite olemasolu pidas RAB kahtluste kummutamiseks vajalikuks ja kas kaebajale anti võimalus nende esitamiseks. Kohtu hinnangul saab eelkõige kahtlusi kummutata kaebaja edasine tegevus, millega arvestamist praegusel juhul vaidlusaluses otsuses ei nähtu.

3-25-203 Kuivõrd kaebaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud koos kuludokumentidega selleks ettenähtud ajaks, jäävad need HKMS § 109 lg 1 viimase lause alusel välja mõistmata ja tema enese kanda. Sõltumata eelnevast, on põhjendatud kohtusse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud 40 euro suuruse riigilõivu väljamõistmine. Nende kulude kandmine nähtub kohtute infosüsteemist. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.