Heaabi OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 23.01.2025 otsuse nr 6-1/7 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Heaabi OÜ, lepinguline esindaja v.adv Arina Liskmann-Getsu Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Jane Suur
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.01.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Rahapesu Andmebüroo määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Rahapesu Andmebüroo määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31.01.2025 määruse resolutsiooni punkti 1 peale.
2.Jätta Rahapesu Andmebüroo määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.01.2025 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Heaabi OÜ-le on 18.08.2015 väljastatud tegevusluba nr FIP000209 pandimajateenuse osutamiseks ning talle kuulub pandimaja „Kesklinna Lombard“. Heaabi OÜ juhatuse liikmeks, tegelikuks kasusaajaks ja osanikuks on äriregistri andmetel JI.
2.Heaabi OÜ esitas majandustegevuse registri (MTR) kaudu 17.09.2024 tegevusloa taotluse väärismetalli ja vääriskivide kokkuostu ning hulgimüügiga tegelemiseks. Rahapesu Andmebüroo (RAB) edastas Heaabi OÜ-le korrektse ärialase maine küsimustiku, millele palus vastata rahapesu tõkestamise kontaktisikul ja prokuristil JMl ning JIl. Küsimustiku vastusest selgus, et JI on olnud kriminaalasjas kahtlustatav.
3.RAB tunnistas 23.01.2025 otsusega nr 6-1/7 Heaabi OÜ pandimajateenuse osutamise tegevusloa nr FIP000209 kehtetuks ja keeldus väljastamast uut tegevusluba väärismetalli ja vääriskivide kokkuostuks ning hulgimüügiks. Samuti tunnistas RAB kehtetuks nimetatud
3-25-203 loaga seotud MTR-i andmed alates haldusakti väljastamisest, sest Heaabi OÜ ei vasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 72 lg 1 p-s 1 kirjeldatud kontrollieseme asjaoludele. RahaPTS § 72 lg 1 p 11 kohaselt peab tegevusluba taotleval ettevõtjal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul olema korrektne ärialane maine. RAB tuvastas, et Heaabi OÜ osanik, tegelik kasusaaja ja juhatuse liige JI on olnud kahtlustatav kriminaalasjas nr 18230101046. Teda kahtlustati karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Kuigi JI suhtes lõpetati kriminaalmenetlus süüteokoosseisu puudumise tõttu, on ta ikkagi olnud seotud kahtlaste toimingutega ja kelmuse toime pannud isikutega. Isegi kui JI karistusõiguslikus mõttes ei pannud tegu toime, sai ta võõraste isikute laenust ostetud sõidukite omanikuks. Lisaks kasutati tema pangakontosid kelmuse kaudu saadud raha edasikandmiseks. Isik, kes tegutseb pandimajateenuse valdkonnas ja soovib tegelda ka väärismetalli ja vääriskivide kokkuostu ning hulgimüügiga, peab olema eriti hoolas ning tal peaks tekkima küsimusi vara päritolu kohta. Isegi kui JI ei olnud teo toimepanija, on ta olnud seotud petuskeemidega, mistõttu puudub JIl korrektne ärialane maine RahaPTS-i mõttes. Ettevõte ja selle omanikud peavad olema korrektse ärialase mainega ning ka näima usaldusväärsetena nii finantsjärelevalveasutusele kui avalikkusele. Olukorras, kus JI on olnud seosed kelmusega, milles mõisteti süüdi kuus isikut, ei saa väita, et isik oleks usaldusväärne. Korrektne ärialane maine eeldab, et isik ei ole teinud küsitava väärtusega tegusid. Isik, kes tegutseb loakohustuslikus tegevusvaldkonnas ja puutub kokku kolmandate isikute varaga, peab olema laitmatu mainega. RAB-le sai JIle esitatud kahtlustus ja temaga seotud kriminaalasi teatavaks 09.10.2024 uue tegevusloa taotlemise raames. Kui RAB tuvastab asjaolud, mis annavad aluse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks ja tegevusloa andmisest keeldumiseks, ei saa RAB neid ignoreerida. See, et ettevõttel on olnud võimalus seni teenust osutada, ei anna alust jätta tegevusluba kehtetuks tunnistamata. Mainekahju ja usaldamatust äriühingu vastu ei ole võimalik kõrvaldada ettekirjutusega, sest kahtlustatuks olemise fakti ja sellega kaasnevat mainekahju ei ole ettevõttel endal võimalik muuta.
4.Heaabi OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 25.01.2025 kaebuse 23.01.2025 otsuse tühistamiseks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 6 alusel lähtutakse Eesti Vabariigis legaliteedi põhimõttest, mille kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud kuriteo asjaolude ilmnemisel alustama ja toimetama kriminaalmenetlust. Legaliteedi põhimõttega kaasnevate negatiivsete omaduste tasakaalustamiseks näeb põhiseaduse § 22 ette süütuse presumptsiooni. Alusetu ja põhjendamatu on omistada isikule kõrgendatud rahapesualase süüteo toimepanemise risk ilma ühtegi tegeliku ning kehtiva aluseta. Tegelike andmete esitamine viitab kõrgendatud hoolsuse rakendamisele ja püüdele olla võimalikult suurel määral läbipaistev. Vastustaja ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tegutsenud kohe, vaid pärast kolme aasta möödumist. Kaebaja tegevus möödunud kolme aasta jooksul on olnud probleemideta, läbipaistev ja korrektne. Vastustajal ei olnud alust kahelda kaebaja usaldusväärsuses ja hoolsuskohustuse korrektses täitmises. Kaebaja faktiline tegevus vastas pika perioodi jooksul vastustaja ootustele ja kehtestatud nõuetele. Tekib olukord, mil vastustaja hüpoteetilised kahtlused omavad suuremat kaalu, võrreldes tegeliku olukorra ja kaebaja käitumisega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisele peaks üldjuhul eelnema ettekirjutuse tegemine (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 42 ja § 68 lg 1). Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada vaidlustatud otsuse kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja on kehtetuks tunnistatud tegevusloa alusel tegutsenud alates 2015. a-st. Kaebajal on rohkem kui 2000 aktiivset klienti, kellega tal on vastastikused 2(6)
3-25-203 kohustused. Kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset, muutub kaebaja õiguste kaitse võimatuks, kuna otsuse tegemise ajaks on ta kõik kliendid kaotanud. Tegevusluba kehtetuks tunnistamine tähendab kaebaja majandustegevuse täielikku peatamist või isegi kohest lõpetamist. Positiivsel kohtuotsusel ei oleks kaebaja jaoks praktilist väärtust.
5.RAB palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotlus on põhistamata ja tõendamata. Kaebus on perspektiivitu. Avalik huvi kaalub üle kaebaja subjektiivsed ärilised huvid. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud, sest vaidlusalune otsus on tulenenud kaebajast enda tegevusest.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 31.01.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, peatades kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni RAB-i 23.01.2025 otsuse nr 6-1/7 kehtivuse osas, millega tunnistatakse kehtetuks Heaabi OÜ pandimajateenuse osutamise tegevusluba nr FIP000209 ja selle loaga seotud majandustegevuse registri andmed (resolutsiooni p 1), ning võttis Heaabi OÜ kaebuse RAB-i 23.01.2025 otsuse nr 6-1/7 tühistamiseks menetlusse (resolutsiooni p 2). Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus seoses RAB-i keeldumisega väljastada kaebajale uus tegevusluba väärismetalli ja vääriskivide kokkuostuks ning hulgimüügiks. Kaebaja ei ole õiguskaitse vajadust selles osas põhistanud ja on taotluses märkinud, et see suunatud vaid tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse kehtivuse peatamisele. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus osas, mis puudutab pandimajateenuse osutamise tegevusloa nr FIP000209 kehtetuks tunnistamist. Esialgse õiguskaitset kohaldamata puudub kaebajal võimalus loakohustusega tegevust jätkata ning olemasolevad kliendisuhted tuleb lõpetada. Äriregistri ja seal kättesaadava majandusaasta aruande põhjal on seisuga 29.01.2025 kaebaja ainsaks tegevusalaks pandimajad ning ettevõtte müügitulu on 2023. a-l olnud 58 563 eurot. 2024. a IV kvartalis oli kaebaja maksustatav käive 11 302,46 eurot, seisuga 30.01.2025 maksuvõlg puudub. Seega on tegemist toimiva ettevõttega, kellel on kliendid. Pandimajale on iseloomulik, et igapäevases majandustegevuses antakse lühiajalist laenu vallasasjade, s.o tarbeesemete või väärtasjade käsipandi tagatisel. Seega on alust eeldada, et ka tegevusloa kehtetuks tunnistamise hetkel olid kaebajal kliendid, kellega tal on vastastikused kohustused. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel seiskub kogu kaebaja tegevus, millisel juhul saab kahtlemata möönda negatiivseid tagajärgi ja pöördumatute tagajärgede riski kaebajale. Kaebuse perspektiivitus ei ole ilmne. MSÜS § 37 lg 2 p 2 ei kohusta imperatiivselt tegevusluba kehtetuks tunnistama, vaid majandushaldusasutusele on antud kaalutlusõigus sellise otsuse tegemiseks. Seejuures on ka tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva RahaPTS § 72 lg 1 p-s 11 kirjeldatud majandustegevuse nõude (korrektne ärialane maine) näol tegemist määratlemata õigusmõistega, mida tuleb igal juhtumil vastavalt asjaoludele eraldi sisustada. MSÜS § 37 lg 2 p 2 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamine eeldab, et tegemist peab olema majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumisega. MSÜS § 38 lg 2 sätestab, et majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine on oluline, kui rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ettevõtja või temaga seotud isik ei suuda ka edaspidi tagada selle nõude või tingimuse täitmist, ning on vaja vältida rikkumisest ettevõtja töötajatele, klientidele, kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile põhjustatud ohtu või kahju ning tekkida võivat ohtu või kahju. Sellisteks rikkumisteks on eelkõige majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse vältav rikkumine, korduvad samalaadsed rikkumised või avalikule korrale kõrgendatud või olulist ohtu põhjustanud rikkumine. RAB-i 23.01.2025 tegevusloa andmisest keeldumise ja tegevusloa kehtetuks 3(6)
3-25-203 tunnistamise otsusest ei nähtu selgesõnaliselt, et RAB oleks arvestanud ka MSÜS § 38 lg-s 2 toodud olulise rikkumise määratlusega. Esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist saab õigustada oluline avalik huvi. Kohus ei leia, et esialgse õiguskaitse rakendamisel kohtumenetluse ajaks esineks ettevõtluskeskkonnale sedavõrd suur oht, mis õigustaks esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist. Esialgse õiguskaitse on suunatud kaebaja olukorra säilimisele, mis kaebajal oli enne RAB-i 23.01.2025 otsust, kuni vaidluses lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajale on tegevusluba pandimajateenuse osutamiseks väljastatud 18.08.2015. Kogu selle aja on kaebaja juhatuse liikmeks, tegelikuks kasusaajaks ja osanikuks olnud JI. Tema korrektse ärialase maine puudumist on põhjendatud 2018. a-l algatatud kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludega, seega sündmustega, mis on toimunud kuni 7 aastat tagasi. Muid korrektset ärialast mainet kahtluse alla seadvaid sündmusi ei ole isiku suhtes seni tuvastatud. Ei ole alust eeldada, et JI võiks teadlikult võtta riske ja toime panna majanduskeskkonda kahjustavaid tegusid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.RAB palub 17.02.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 31.01.2025 määruse resolutsiooni p 1 ja uue määrusega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei piisa võimalike negatiivsete tagajärgede riski jaatamisest. Tagajärjed peavad olema sellised, mille kõrvaldamine kohtuotsusega võib osutuda raskendatud või võimatuks. Neid asjaolusid pole kohus analüüsinud ega põhjendanud. Kaebajal on võimalik ka pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist täita enne tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsust loodud ärisuhetest tulenevaid kohustusi. Pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist ei ole lubatud kaebajal võtta uusi kliente ja luua uusi ärisuhteid. Samuti ei ole lubatud sõlmida uusi lepinguid olemasolevate klientidega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib tuua kaebajale kaasa negatiivseid tagajärgi, kuid arvestada tuleb ka esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärgi ja avalikku huvi. Kohus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärgi ja avalikku huvi sisuliselt hinnanud. Harju Maakohus on 12.01.2022 kriminaalasjas nr 1-21-7838 tehtud otsuses tuvastanud, et JI nimele registreeriti võõraste isikute laenust ostetud sõidukid ning tema pangakontot kasutati kelmuse kaudu saadud raha edasikandmiseks. Sel tegevusel on rahapesule omaseid tunnuseid (kuritegelikust tegevusest saadud vara üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu). Tegevus toimus ajal, mil JI oli Heaabi OÜ osanik, tegelik kasusaaja ja juhatuse liige ning Heaabi OÜ omas kehtivat tegevusluba. Ta pidi olema teadlik, et selline tegevus ei ole seaduslik. See kinnitab, et tema tegevus ei ole suunatud rahapesu tõkestamisele, vaid sellele kaasa aitamisele. Ei saa olla kindel, et JI täidab tulevikus oma hoolsuskohustusi korrektselt ning tegutseb läbipaistvalt. Selline isik ei ole sobilik tegutsema kõrgendatud nõudmistega sektoris. Avalik huvi ausa ja läbipaistva majanduskeskkonna vastu kaalub üle kaebaja õiguse loakohustusega tegevusalal tegutsemist jätkata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
4(6)
3-25-203
9.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
10.Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kui vaidlustatud haldusorgani tegevusest tulenevat negatiivset mõju ei ole ka talle soodsa kohtulahendiga võimalik hiljem kõrvaldada või kui negatiivsete tagajärgede hilisem heastamine ei ole otstarbekas. Pöördumatute tagajärgede saabumine ei pea esialgse õiguskaitse määruse tegemise ajal olema kindel. Kohus peab arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga, v.a kui selliste tagajärgede saabumine ei ole pikema aja jooksul võimalik või tõenäoline (vt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 16).
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus RAB-i 23.01.2025 otsuse osas, millega tunnistati kehtetuks kaebaja pandimajateenuse osutamise tegevusluba nr FIP000209 ja selle loaga seotud MTR-i andmed. RahaPTS § 70 lg 1 p 3 alusel peab pandimajateenuse osutamiseks ettevõtjal olema tegevusluba. Äriregistri andmete põhjal on usutav, et kaebaja oli kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni tegutsev ettevõte ja pandimajateenuse osutamine oli kaebaja ainsaks tegevusalaks (vt lisaks halduskohtu tuvastatud asjaoludele ka 2024. a majandusaasta aruannet, mis on äriregistrile esitatud 20.02.2025). Seega on usutav, et senise küllalt pika tegutsemisaja jooksul on kaebajale tekkinud kliendid ja kohustused nende ees. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei võimalda kaebajal sellel tegevusalal jätkata, mistõttu seiskuks kogu tema majandustegevus. Kui kohtuvaidlus osutub kaebaja jaoks edukaks, oleks tal teoreetiliselt võimalik nõuda RAB-lt kahju hüvitamist, kuid praktikas on sellise kahjunõude eelduste tõendamine keeruline. Järelikult tekitab pandimajateenuse osutamise tegevusloa kehtetuks tunnistamine kaebajale tagajärgi, mille hilisem kõrvaldamine kaebaja kasuks tehtava kohtuotsusega võib osutuda võimatuks või oluliselt raskendatuks.
12.Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
13.Kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Vaidluse põhiküsimus on selles, kas RAB on õiguspäraselt tunnistanud kehtetuks kaebaja pandimajateenuse osutamise tegevusloa ning keeldunud väljastamast uut tegevusluba väärismetalli ja vääriskivide kokkuostuks ning hulgimüügiks põhjusel, et JIl puudub korrektne ärialane maine RahaPTS § 72 lg 1 p 11 mõistes. Korrektne ärialane maine on RahaPTS § 72 lg-st 2 tulenevalt määratlemata õigusmõiste, mida RAB peab iga kord uuesti sisustama, lähtudes konkreetse isiku ja taotlusega seotud asjaoludest. Korrektse ärialase maine tuvastamisel omavad tähtsust kõik olulised asjaolud kogumis, sh varasemad karistused ja kahtlustused, ehkki sedalaadi andmete tähtsus tõenäoliselt ajas väheneb (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsus nr 3-21-2829, p 17; 28.12.2023 otsus nr 3-22-1492, p 16). Seda, kas RAB on vaidlustatud otsuses korrektse ärialase maine sisustanud õigesti, tuleb täpsemalt hinnata asja sisulisel lahendamisel.
14.RAB on seisukohal, et siinsel juhul kaalub avalik huvi üle kaebaja subjektiivsed õigused tegutseda loakohustusega tegevusalal, sest esialgse õiguskaitse rahuldamise korral ei oleks tagatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et Eesti finantssüsteemi ja majandusruumi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise tõkestamise vastu esineb põhimõtteliselt kaalukas avalik huvi. Samas nähtub Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud rahapesu ja terrorismi rahastamise 5(6)
3-25-203 riskihinnangutest, et pandimajapidajate rahapesu ohutase on madal. Samuti on madalaks peetud terrorismi rahastamise ohtu pandimajapidajate tehingutes (vt Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise siseriiklik riskihinnang 2020. Pandimajapidajate sektori haavatavus, lk 3–4). RAB ei ole teinud kaebajale vaidlustatud haldusaktis sisulisi etteheiteid seoses pandimajateenuse osutamisega. JIl kui kaebaja osanikul ja juhatuse liikmel, kelle korrektses ärialases maines RAB kahtleb, on küll kontroll kaebaja tegevuse üle, kuid JIle kriminaalasjas esitatud kahtlustus ei olnud seotud kaebaja tegevusega või pandimajapidamise teenuse osutamisega. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on suunatud RAB-i 23.01.2025 otsuse tegemisele eelnenud olukorra säilitamisele ning ei anna kaebajale mingit õigust kalduda kõrvale pandimajateenuse osutamisele kehtestatud nõuetest. Neil asjaoludel puudub siinses asjas selline avalik huvi, mis oleks selgelt ülekaalukam kui kaebaja huvi vältida oma majandustegevuse katkemist või muude pöördumatute tagajärgede saabumist juba kohtumenetluse ajal (vt määruse p 11).
15.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 31.01.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.