Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.11.2025, Tartu
Haldusasja number
3-23-2598
Haldusasi
E.S.kaebus Sotsiaalkindlustusameti otsusele nr P26O-2023-77398 ja vaideotsusele nr 5.2-3/37533-2
Menetlusosalised
Kaebaja – E.S., esindaja Merili Piir Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Külli Vallimäe-Tuberg
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 30.01.2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
E.S.apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
26.09.2023 25.10.2023
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.12.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-23-2598 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-2598 Terviseandmed ei kinnita püsivate piirangute esinemist igapäevaelu põhitoimingute sooritamisel (hügieenitoimingutel, liikumisel, riietumisel, suhtlemisel ja söömisel).
3(6)
3-23-2598 Kaebaja puude raskusastme tuvastamise menetluses esitasid arvamuse kaks ekspertarsti. Kohtumenetluse käigus vaatas kaebaja terviseandmed üle veel vastustaja metoodikekspertarst Meris Tammik, kes leidis, et ekspertarstid ei võtnud puude raskusastme tuvastamisel aluseks vale hindamismetoodikat. Seega on vastustaja kolm ekspertarsti olnud samal arvamusel, et kaebajal ei esine piiranguid vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Asjaoludest ei nähtu, et ekspertarstid oleksid jätnud olulised andmed tähelepanuta. Ekspertarstid võtavad puude raskusastme tuvastamisel aluseks tervise infosüsteemis olnud isiku objektiivsed terviseandmed ehk siis need andmed, mida tervishoiuteenuse osutajad on sinna kandnud. Kui raviarstidel on midagi jäänud tervise infosüsteemi kandmata, siis see on juba tsiviilõiguslik suhe kaebaja ja raviarsti vahel ja sinna vastustaja sekkuda ei saa. Vastustajal puudub pädevus nõuda kaebaja ravi- või perearstilt "puuduvate" andmete registrisse kandmist või taotleda nende täpsustamist. Samuti ei anna haldusorgan raviarstidele suuniseid, milliseid uuringuid teha ja kuidas haigusjuhtu dokumenteerida. Eelnev puude raskusaste ei ole aluseks uue otsuse koostamisel ning varasema puude raskusastme olemasolu põhjal ei saa eeldada, et järgnevatel hindamistel jääb hinnang muutumatuks. Puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda haigusest tervenemist. Ravimite tarvitamise vajadus või arstivisiitidel käimise vajadus ei samastu püsiva iseloomuga piirangutega igapäevategevustel ja ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4(6)
3-23-2598
3-23-2598 kõrvalabi vajadust jalatsi kõrgenduse kasutamine või asjaolu, et autoga liikumine on kergem. Usutavasti on paljudel kaebajaga sama väärikas vanuses isikutel raskusi liikumisega, kuid see ei tähenda automaatselt vähemalt keskmise puude olemasolu. Valu liikumisel ei tähenda kaebaja puhul samuti kõrvalabi vajadust, sest kõrvalabi olemasolu ei leevenda valu, vaid selleks tuleb kasutada vastavaid ravimeid. Kaebaja ei ole väitnud, et valu tõttu ei ole tal võimalik endal liikuda ning ta peab seetõttu kasutama kõrvalist abi. Asjakohatu polnud vastustaja tuginemine nt sellele, et kaebaja elab esimesel korrusel. Seejuures polnud määrav see fakt iseenesest, vaid kaebaja võimekus oma elukohale iseseisvalt juurde pääseda. Õigusvastane polnud tugineda ka muudele kaebaja iseseisvat toimetulekut kirjeldavatele näitajatele, sh eriarstile antud selgitus, et kaebaja suudab pausidega liikuda umbes viis kilomeetrit. Ekspertarst H. Grauberg on vaides sisalduvaid seisukohti hinnanud ning leidnud, et kõik tervise infosüsteemi kantud diagnoosid on SKA 26.09.2023 otsuses õigesti arvesse võetud. Ringkonnakohus selgitab, et oluline ei ole arvestada kõigi kaebaja tervisemurdega, vaid ainult nendega, mis võivad tekitada erinevates funktsioonides selliseid kõrvalekaldeid, mis toovad kaasa vajaduse täiendavaks kõrvalabiks, juhendamiseks või järelevalveks.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.