Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.12.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-23-2598 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.S. esitas 16.09.2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks.
2.SKA ei tuvastanud 26.09.2023 otsusega nr P26O-2023-77398 E.S. puude raskusastet, ei määranud puudega vanaduspensioniealise inimese toetust ega väljastanud puudega isiku kaarti. SKA tugines otsuse tegemisel puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg-tele 11 ja 2, § 23 lg-tele 1–6 ja 9, § 24 lg-le 1 ning § 71 lg-le 1, samuti sotsiaalministri määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust“ § 5 lg-le 1. Puude raskusastme tuvastamisel võeti aluseks taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed, perearsti poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed ning SKA ekspertarsti Fred Jädali arvamus. Nende põhjal puude raskusastet ei tuvastatud, sest terviseseisundist tulenevalt puudub taotlejal vajadus kõrvalabile, juhendamisele või järelevalvele. Viimaste terviseandmete alusel elab taotleja esimesel korrusel ning suudab kõndida pausidega kuni viis kilomeetrit. Poes käib nii jala kui ka autoga. Parem jalg on vasakust lühem, kannab jalatsis kõrgendust. Kõndimisel on vaevused, valu talla all ja kubeme piirkonnas. Üldseisund hea. Kõnnib ilma abivahendita. Terviseandmete alusel ei esine regulaarset kõrvalabi ega juhendamise vajadust vähemalt ühel korral nädalas, samuti ei ilmne igal ööpäeval järelevalve vajadust. Puude raskusastme mittetuvastamise tõttu puudub alus taotlejale puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks ja puudega isiku kaardi väljastamiseks.
3.E.S. esitas SKA 26.09.2023 otsusele vaide, mille SKA jättis 25.10.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/37533-2 rahuldamata. Vaide lahendamisel tugines SKA E.S. vaidele, tervise infosüsteemi andmetele ning ekspertarstide F. Jädali arvamusele ja Helena Graubergi täiendavale selgitusele. Vastavalt PISTS § 2 lg-le 11 tuvastatakse vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste. Sama seaduse § 2 lg 2 kohaselt on kõrvalabi või juhendamine abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega; järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Puude tuvastamine on dokumendipõhine, st tugineb esitatud taotlusel kirjeldatule ja aktuaalsetele (st mitte vanadele) terviseandmetele, nende alusel annab ekspertarst hinnangu, millised funktsioonid ja millises ulatuses on püsivalt piirangutega ning selle alusel omakorda, kas taotleja vajab eakohasest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, söömisel, riietumisel, liikumisel ja suhtlemisel. Hinnangu andmisel on määrava tähtsusega raviarstide poolt objektiviseerivatel uuringutel ja läbivaatusel ning diagnoosiga kinnitatud haigusseisundid. Ekspertarst F. Jädal tuvastas E.S. taotluse menetlemisel, et aktuaalsetele terviseandmetele tuginedes puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks. Vaidemenetluse käigus pidas SKA vajalikuks küsida täiendavat selgitust ekspertarst H. Graubergilt, kes ei pidanud põhjendatuks varasemat hinnangut muuta. Taotleja liigub, siirdub, seisab ja istub iseseisvalt. 2(6)
3-23-2598 Terviseandmed ei kinnita püsivate piirangute esinemist igapäevaelu põhitoimingute sooritamisel (hügieenitoimingutel, liikumisel, riietumisel, suhtlemisel ja söömisel).
4.E.S. esitas halduskohtule kaebuse SKA 26.09.2023 otsuse nr P26O-2023-77398 ja 25.10.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/37533-2 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata kaebaja 16.09.2023 taotlus uuesti läbi. Kaebajale on eelnevalt SKA 05.11.2013 otsusega määratud keskmine puue ning 21.09.2018 otsusega raske puue. Vaidlustatud 26.09.2023 otsusega jättis vastustaja põhjendamatult puude tuvastamata. Kaebajal esinevad suures osas samad terviseprobleemid, mis esinesid siis, kui varasemalt talle puude raskusastmed määrati. SKA otsus on põhjendamispuudustega ning ekspertarsti arvamuses sisalduvad vormistuslikud probleemid tekitavad kahtluse selle põhjendatuses. Otsuses on tuvastatud: kaebajal on sünnist saadik üks jalg teisest lühem; esineb skolioos, vähene kuni mõõdukas muudatus vaagna, lülisamba ja põlveliigestes, istumisel esineb uriinileke ning kaebajal on normist kõrgem vererõhk. Seega on vastustaja tuvastanud kaebajal organismi kõrvalekalded, mis tähendavad puude esinemist. Kui kaebaja terviseseisund pole muutunud, peab keelduvast haldusaktist arusaadavalt nähtuma, miks kaebajal puuet enam ei tuvastata. Vastustaja on otsuse tegemisel vääralt tuginenud vaid viimase viie aasta terviseandmetele. Vastustajal tulnuks võtta aluseks puude raskusastme määramiste varasemad otsused ja seega arvestada ka nende aluseks olnud epikriiside/terviseandmetega. Kaebaja kirjeldas kordusekspertiisi taotluses, kuidas tal on kõndimine raskendatud, kõndimisel lonkab, tasakaal häiritud, nt tütrele külla minnes liikudes haarab seinast või toetab mujale, et püsida püsti. Kõndimisel käib tihti paremast jalast "nõks" läbi, ebakindlus, kukkunud pole. Peamiselt liigub ringi autoga, ka lähedal olevas poes (~500 m) käib peamiselt autoga ja tavaliselt koos abikaasaga, kes kõndimisel kaebajat toetab. Vastustaja jättis eeltoodu tähelepanuta, märkides, et kaebaja ei vaja kõrvalist abi. Vastustaja ei ole selgitanud, miks abikaasa toe kasutamine ei lähe kõrvalise abina arvesse. Vastustaja on jätnud tähelepanuta ka selle, et kaebajal esineb põhihaigusena polüartoos ja kaasuva haigusena kaelavalu. Keskmise puude raskusastme tuvastamiseks piisab sellest, et isikul on anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle ja sellest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. PISTS § 1 lg 2 järgi on seaduse eesmärgiks puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine ning õppimise ja töötamise soodustamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. Kaebajal on abivahendina vaja jalatsikõrgendust. Samuti tekib kaebajal lisakulu sellest, et peab valude tõttu liikumiseks kasutama autot. Poes käies on kaebaja siiani kasutanud invakohal parkimiseks puudega isiku kaarti. Võimalus parkida sissepääsu lähedal on kaebajale suureks abiks liikumisel. Vastustaja on vaidlustatud otsuse põhjendustena üksühele kasutanud ekspertarsti arvamuses antud hinnangut. Seeläbi on ekspertarsti arvamus muudetud vastustaja otsuse põhjenduseks. Puude raskusastet ei määra aga mitte ekspertarst, vaid vastustaja.
5.SKA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes haldus- ja vaidemenetluses avaldatud seisukohtade juurde.
6.Tartu Halduskohus jättis 30.01.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus vaidlustatud haldusakti põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).
3(6)
3-23-2598 Kaebaja puude raskusastme tuvastamise menetluses esitasid arvamuse kaks ekspertarsti. Kohtumenetluse käigus vaatas kaebaja terviseandmed üle veel vastustaja metoodikekspertarst Meris Tammik, kes leidis, et ekspertarstid ei võtnud puude raskusastme tuvastamisel aluseks vale hindamismetoodikat. Seega on vastustaja kolm ekspertarsti olnud samal arvamusel, et kaebajal ei esine piiranguid vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Asjaoludest ei nähtu, et ekspertarstid oleksid jätnud olulised andmed tähelepanuta. Ekspertarstid võtavad puude raskusastme tuvastamisel aluseks tervise infosüsteemis olnud isiku objektiivsed terviseandmed ehk siis need andmed, mida tervishoiuteenuse osutajad on sinna kandnud. Kui raviarstidel on midagi jäänud tervise infosüsteemi kandmata, siis see on juba tsiviilõiguslik suhe kaebaja ja raviarsti vahel ja sinna vastustaja sekkuda ei saa. Vastustajal puudub pädevus nõuda kaebaja ravi- või perearstilt "puuduvate" andmete registrisse kandmist või taotleda nende täpsustamist. Samuti ei anna haldusorgan raviarstidele suuniseid, milliseid uuringuid teha ja kuidas haigusjuhtu dokumenteerida. Eelnev puude raskusaste ei ole aluseks uue otsuse koostamisel ning varasema puude raskusastme olemasolu põhjal ei saa eeldada, et järgnevatel hindamistel jääb hinnang muutumatuks. Puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda haigusest tervenemist. Ravimite tarvitamise vajadus või arstivisiitidel käimise vajadus ei samastu püsiva iseloomuga piirangutega igapäevategevustel ja ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.E.S. palub apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 30.01.2025 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Halduskohus jättis asja lahendamisel analüüsimata kaebuses ja kaebaja 08.12.2024 seisukohas esitatud väited ja tõendid, tuginedes põhjendamatult vaid asjaolule, et kaebaja puude osas on juba 3 ekspertarsti oma seisukoha öelnud. Vastustaja pole haldus-, vaide- ega kohtumenetluses esitanud põhjendusi, miks kaebajal enam puuet ei tuvastatud. Halduskohus on sarnaselt vastustajale otsuses märkinud, et kui kaebaja terviseseisund muutub, on tal õigus esitada uus taotlus puude tuvastamiseks. Samas pole keegi kaebajale selgitanud, millisel juhul oleks tal alus esitada uus puude raskusastme tuvastamise taotlus. Ka kohtuotsus on vastavas osas põhjendamispuudustega. Kaebaja on pandud olukorda, kus ta peab üle kuu esitama uue taotluse, lootes, et see satub nende ekspertarstide kätte, kes talle kunagi puude raskusastme määrasid, või isiku kätte, kes põhjendab ära, miks ei saa kaebajal puuet enam tuvastada. Kohus on lahendis tsiteerinud vastustaja väiteid ning jätnud tuvastamata, millise metoodikaga on vastustaja oma seisukohani jõudnud. Halduskohus oleks pidanud andma kaebajale võimaluse esitada metoodik-ekspertarsti seisukohale oma vastuväited. Jättes selle tegemata, ei saanud halduskohus metoodik-ekspertarsti seisukohta kaebaja kahjuks tõlgendada. Jääb arusaamatuks, millel põhineb halduskohtu järeldus, et ekspertarstide arvamustes vastuolusid ei esine. Halduskohus jättis arvestamata Riigikohtu 20.06.2022 otsusega nr 3-20-2474, kus leiti, et vajaduse korral tuleb vaadata ka enam kui viie aasta taguseid tervise infosüsteemi andmeid. Halduskohus tugines otsuses vääralt tööealisel inimesel puude raskusastme tuvastamise normidele.
4(6)
3-23-2598
8.SKA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Vaidlus puudub, et kaebajal on eelnevalt SKA 05.11.2013 otsusega tuvastatud keskmine puue ning 21.09.2018 otsusega raske puue. Mõlemal puhul leidis SKA, et kaebajal on liikumisfunktsiooni kõrvalekalle ning ta vajab vähemalt osalist kõrvalabi. Vaidlust pole ka selles, et kaebaja tervislikus seisundis pole peale 21.09.2018 otsuse tegemist toimunud positiivseid muutusi, mis võiksid selgitada puude tuvastamata jätmist SKA 26.09.2023 otsusega. Kaebajal on üks jalg teisest lühem ning ta kannab välitingimustes liikudes jalatsis kõrgendust. Samuti on tal muid terviseprobleeme. Eelnevat silmas pidades on kaebaja nõutus mõistetav. SKA 26.09.2023 otsusest ega 25.10.2023 vaideotsusest ei selgu, mis on võrreldes 2018. a seisuga muutunud. Eelnev põhjendamispuudus pole aga kaebuse rahuldamiseks piisav, kui selgub, et SKA 26.09.2023 otsus on sisuliselt õiguspärane. Varasemad otsused ei ole SKA-le siduvad.
10.Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1). PISTS-i alusel tuvastatakse vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest keskmine puude raskusaste, kui inimene oma anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas (PISTS § 2 lg 11 p 3). Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, ravitoimingute, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega (PISTS § 2 lg 2). Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse inimese terviseseisundit, tegevusvõimet, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest, kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata, elukeskkonda ning rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusi (PISTS § 23 lg 6) (Tln RKK 31.01.2023 otsus nr 3-21-2871). Kaebajal on liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, kuid ainuüksi sellest puude tuvastamiseks ei piisa. Oluline on teha kindlaks kõrvalabi vajadus vähemalt korra nädalas. Seejuures peab kõrvalabi vajadus olema suurem inimese eakohasest abivajadusest. Abivahendi (jalatsi kõrgendus) või sõiduauto kasutamine ei ole käsitatav kõrvalabina.
11.Kaebaja esitas 16.09.2023 SKA-le puude tuvastamise taotluse ning märkis seal, et ei vaja kõrvalabi hügieenitoimingutel, söömisel, riietumisel, liikumisel ega suhtlemisel. Samuti ei toonud kaebaja taotluses välja, et ta vajab juhendamist või järelevalvet. Taotluse kohaselt kasutab kaebaja abivahendina jalatsis kõrgendust ning sellest on abi. Kaupluses, arsti juures või apteegis käimine raskusi ei valmista. Ekspertarst F. Jädal tutvus kaebaja taotlusega ning tervise infosüsteemis sisalduvate andmetega ning järeldas, et kaebajal puudub kõrvalabi vajadus. SKA jättis ekspertarsti järeldusele tuginedes kaebajal puude raskusastme tuvastamata. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga ning leiab, et puudusid andmed, mille põhjal oleks pidanud asuma seisukohale, et kaebaja vajab liikumisfunktsiooni kõrvalekalde tõttu kõrvalabi vähemalt korra nädalas. Kaebaja taotlus ning tervise infosüsteemis sisalduvad andmed näitasid pigem seda, et kaebaja saab igapäevaste toimingutega eakohaselt iseseisvalt hakkama.
12.Vaidemenetluses esitas kaebaja küll SKA 26.09.2023 otsusele vastuväiteid, kuid ei konkretiseerinud kõrvalabi vajadust. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, et tõenda 5(6)
3-23-2598 kõrvalabi vajadust jalatsi kõrgenduse kasutamine või asjaolu, et autoga liikumine on kergem. Usutavasti on paljudel kaebajaga sama väärikas vanuses isikutel raskusi liikumisega, kuid see ei tähenda automaatselt vähemalt keskmise puude olemasolu. Valu liikumisel ei tähenda kaebaja puhul samuti kõrvalabi vajadust, sest kõrvalabi olemasolu ei leevenda valu, vaid selleks tuleb kasutada vastavaid ravimeid. Kaebaja ei ole väitnud, et valu tõttu ei ole tal võimalik endal liikuda ning ta peab seetõttu kasutama kõrvalist abi. Asjakohatu polnud vastustaja tuginemine nt sellele, et kaebaja elab esimesel korrusel. Seejuures polnud määrav see fakt iseenesest, vaid kaebaja võimekus oma elukohale iseseisvalt juurde pääseda. Õigusvastane polnud tugineda ka muudele kaebaja iseseisvat toimetulekut kirjeldavatele näitajatele, sh eriarstile antud selgitus, et kaebaja suudab pausidega liikuda umbes viis kilomeetrit. Ekspertarst H. Grauberg on vaides sisalduvaid seisukohti hinnanud ning leidnud, et kõik tervise infosüsteemi kantud diagnoosid on SKA 26.09.2023 otsuses õigesti arvesse võetud. Ringkonnakohus selgitab, et oluline ei ole arvestada kõigi kaebaja tervisemurdega, vaid ainult nendega, mis võivad tekitada erinevates funktsioonides selliseid kõrvalekaldeid, mis toovad kaasa vajaduse täiendavaks kõrvalabiks, juhendamiseks või järelevalveks.
13.Eelnevatel põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Halduskohtu otsuses sisalduvad põhjendamispuudused ei too kaasa selle otsuse tühistamist.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
15.Ringkonnakohus peab kaebaja isikuandmete kaitseks vajalikuks asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.