lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-3461/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 31.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-3461/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2098
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldVangS § 15 lg 2Kinnipeetava isiklikud ja temale keelatud asjadHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 32 lg 1Volitatud esindajaHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43Korduv kaebus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-25-3458/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja31.01.20263-25-4437/6Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja09.12.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3461

Määruse kuupäev

31. oktoober 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Aaleks Kovalenko kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses abielusõrmuse väljastamata jätmise, süstemaatilise ümberpaigutamise, ruumide ebahügieenilisuse, kambri sisetelefoni kõnedele vastamata jätmise ja tahvelarvuti kasutamise piiramisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Aaleks Kovalenko kaebus.
2.Jätta Aaleks Kovalenko taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Aaleks Kovalenko taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlus
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
TsÜS § 48Eseme mõiste
Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg esitas 18. augustil 2025 Tartu Vanglale kaaskinnipeetava Aaleks Kovalenko (kaebaja) nimel taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot, kuna vangla ei väljasta kaebajale kuuluvat abielusõrmust ning nõuab kaebajalt vaid endale sobiva sõrmuse kandmist. Vangla sekkub kaebaja perekonnaellu, alandab tema väärikust ja põhjustab talle tervisekahju.
2.Siim Grossberg esitas 4. septembril 2025 Tartu Vanglale kaebaja nimel taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot, kuna vangla paigutab kaebajat vanglasiseselt süstemaatiliselt ümber. Vangla alandab kaebaja väärikust ja põhjustab talle tervisekahju.
3.Siim Grossberg esitas 9. septembril 2025 Tartu Vanglale kaebaja nimel taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot seoses vangla ruumide

3-25-3461 ebahügieenilisusega. Vangla ruumid on räpased ja vajavad puhastamist. Vangla alandab kaebaja väärikust ja kahjustab tema tervist.

4.Siim Grossberg esitas 12. septembril 2025 Tartu Vanglale kaebaja nimel taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks (nõutava hüvitise summaks on märgitud nii 2000 eurot kui ka 4000 eurot), kuna ametnikud ei vasta kaebaja kambri sisetelefoni kõnedele. Vangla seab ohtu kaebaja ja vangla julgeoleku, alandab kaebaja väärikust ja kahjustab tema tervist.
5.Siim Grossberg esitas 12. septembril 2025 Tartu Vanglale kaebaja nimel taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot seoses kaebaja tahvelarvuti kasutamise piiramisega. Vangla alandab kaebaja väärikust.
6.Vanglateenistuse ülene Viru Vangla haldusosakond jättis 2. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/408-2 Siim Grossbergi poolt kaebaja nimel esitatud kahjunõuded läbi vaatamata. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 1.13.3 on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi ainult enda nimel. Sellest tulenevalt ei ole Siim Grossbergi poolt kaebaja nimel esitatud pöördumine nõuetega kooskõlas. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 kohaselt on vangla direktoril õigus keelata täiendavalt esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid võivad ohustada vangla julgeolekut või korda (VangS § 15 lg 2 p 3). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 48 kohaselt ei ole õiguse esemeks vaid füüsilised asjad, aga ka õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Sellest tulenevalt on vanglal õigus keelata pöördumiste esitamist teise isiku nimel. Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 on sätestatud julgeoleku tagamiseks vanglas. Kahjunõuete läbi vaatamata jätmine ei välista kaebaja võimalust esitada samasisulised kahjunõuded isiklikult.
7.Siim Grossberg esitas 14. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebaja nimel kaebuse, mille kohaselt jättis Viru Vangla 2. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/408-2 kaebaja taotlused läbi vaatamata. Kaebaja jääb oma taotlustes esitatud nõuete juurde ja palub kohtul need rahuldada. Kaebaja hinnangul on vangla eesmärgiks tema kaebeõiguse piiramine, sest ta on volitanud ennast esindama Siim Grossbergi, kuna tal puuduvad enda esindamiseks vastavad teadmised ja haridus. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused.
8.Tartu Halduskohus jättis 15. oktoobri 2025. a määrusega Aaleks Kovalenko kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse heakskiitmiseks ja kaebuse täpsustamiseks. Kohus selgitas, et halduskohtumenetluses võivad volitatud esindajaks olla HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud isikud ning kohtule teadaolevalt ei vasta Siim Grossberg eelnimetatud sättes toodud tingimustele. Seega ei ole kohtul võimalik lubada Siim Grossbergil kaebaja esindajana halduskohtumenetluses osaleda ning kaebajal tuleb kohtule teatada, kas ta kiidab Siim Grossbergi esitatud kaebuse heaks. Kaebusest ei selgu, millise nõudega kaebaja soovib kohtusse pöörduda ning mida soovib halduskohtumenetluse tulemusena saavutada. Kaebuse tekst on sedavõrd üldsõnaline, et sellest ei selgu vaidluse ese ega kaebaja tegeliku proleemi olemus. Kaebaja peab kohtule selgitama, millised nõuded (HKMS § 37 lg 2) ta soovib kohtule esitada ning mis on põhivaidluse esemeks. Samuti tuleb arusaadavalt põhjendada, milles vangla õigusvastane tegevus seisneb. Lisaks tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kaebajal tuleb arvestada, et kui ta soovib vaidlustada vangla tegevust, siis tuleb tal HKMS § 37 lg 2 p-des 1-2 ja 4-5 sätestatud nõuete puhul eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.

3-25-3461

9.Kaebaja esitas 16. oktoobril 2025 kohtule vastuse, milles kiidab Siim Grossbergi esitatud kaebuse ja taotlused heaks ning jääb nende juurde.
10.Viru Vangla esitas 24. oktoobril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

11.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kuigi kaebaja ei ole vastavalt Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2025. a määrusele vaidluse eset täpsustanud ega täiendavaid põhjendusi ja tõendeid esitanud, siis märgib ta oma esialgses kaebuses, et jääb vanglale esitatud taotluste juurde ning palub kohtul need rahuldada. Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses abielusõrmuse väljastamata jätmise, süstemaatilise ümberpaigutamise, ruumide ebahügieenilisuse, kambri sisetelefoni kõnedele vastamata jätmise ja tahvelarvuti kasutamise piiramisega.
12.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ettenähtud VangS § 11 lg-s 8. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
13.Siim Grossberg esitas 18. augustil, 4. septembril, 9. septembril ja 12. septembril 2025 Tartu Vanglale kaebaja nimel kaebuse asjaoludega seonduvad kahjunõuded, kuid Viru Vangla jättis need 2. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/408-2 läbi vaatamata. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku kahjunõue on jäetud läbi vaatamata, on lubatav siis, kui kahjunõue on jäetud läbi vaatamata ebaõigesti (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 27. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-68-15, p 10; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10).
13.1.Viru Vangla on 2. oktoobri 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/408-2 õigesti põhjendanud, et VangS § 15 lg-st 4 tulenevalt on vanglateenistusel õigus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. VangS § 15 lg 2 p 3 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda. TsÜS § 48 järgi on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse subjektiks. Vangla julgeoleku ja korra tagamiseks on Tartu Vangla kodukorras kehtestatud p 1.13.3, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi ainult enda nimel. Sätte eesmärgiks on välistada avalduste esitamise teise kinnipeetava poolt või vahendusel. Kohus nõustub vanglaga, et õigus esitada pöördumisi vaid enda nimel aitab tagada, et pöördumised esitatakse isiku vabast tahtest. Samuti tagab kehtiv regulatsioon, et kinnipeetavate vahel ei tekiks omavahelisi tehingulisi suhteid, nt esindamine

3-25-3461 tasu või võimalike vastuteenete eest, mis ilmselgelt ohustaks oluliselt vangla julgeolekut. Sellised võlasuhted võivad põhjustada kinnipeetavate vahelisi alluvussuhteid ja soodustada subkultuuride levikut, põhjustada konflikte jne. Vangla kohustus on tagada kinnipeetavate õiguskuulekas käitumine ja hoida vangistuses ära sellised omavahelised suhted, mis võivad kahjustada isiku taasühiskonnastamist ja kinnipidamise eesmärke (Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-18-1476, p 21). Tartu Halduskohus on sarnaseid seisukohti väljendanud ka 26. augusti 2025. a määruses asjas nr 3-25-2708 (jõustunud) ja 29. oktoobri 2025. a määruses asjas nr 3-25-3306 (jõustumata).

13.2.Lisaks vangla julgeoleku ohtu seadmisele võib sellisel viisil avalduste esitamise lubamine tuua vanglale kaasa ka ülemäärase halduskoormuse. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajat esindada soovinud Siim Grossberg 2025. a algatanud Tartu Halduskohtus ligikaudu 120 kohtuasja. Lisaks on ta esitanud kohtule kaebusi teiste isikute nimel (nt haldusasjad nr 3-25-2784, 3-25-2769, 3-25-2771, 3 25-1490, 3-25-1375, 3-25-144 ja 3-25-149). Samuti on ta 2025. a praeguseks hetkeks esitanud Tartu Ringkonna halduskolleegiumile 91 edasikaebust ning Riigikohtu halduskolleegiumile 46 edasikaebust. Sarnases kui mitte suuremas mahus on Siim Grossberg esitanud avaldusi ka Tartu Vanglale, arvestades Tartu Halduskohtule erinevate haldusasjade raames esitatud kohtueelse menetluse materjale. Ka halduskohtule haldusasjas nr 3-25-2401 esitatud Tartu Vangla 21. juuli 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/247-3 kinnitab vangla Siim Grossbergi vanglale esitatud avalduste suurt koguarvu. Selline avalduste maht ei ole tavapärane ning pole eluliselt usutav, et just Siim Grossbergi õigusi rikutakse erakordselt suures mahus, mis õigustab sellises mahus avalduste esitamist. Tema esitatud avaldused on enamikel kordadel ülemääraselt mahukad ja detailsed, sisaldades palju kordusi, asjassepuutumatuid väiteid jne. On tõenäoline, et kui lubada Siim Grossbergil kohtueelses menetluses teiste kinnipeetavate nimel avaldusi esitada ja neid esindada, siis oleks ka nende avalduste puhul suures osas tegemist samasisuliste ja suuremahuliste avaldustega, mille esitamise eesmärgiks ei oleks esmajoones kaaskinnipeetava õiguste kaitsmine, vaid haldusorgani koormamine, osutades sealjuures teisele kinnipeetavale varjatud teenust ning saades näiteks vastuteeneid. Ilmekaks näiteks on 14. oktoober 2025, mil Siim Grossberg esitas Tartu Halduskohtule neli kaebust enda nimel (haldusasjad nr 3-253447, 3-25-3448, 3-25-3449, 3-25-3462) ja kuus kaebust teiste isikute eest, milles osade sõnastuses on kasutatud ohtralt varasemalt tema enda samasisuliste kaebuste, mida edu ei pälvinud, tekste (haldusasjad nr 3-25-3451, 3-25-3452, 3-25-3454, 3-25-3455, 3-25-3456, 325-3458). Kohtu seisukohta kinnitab ka Siim Grossbergi 29. oktoobri 2025. a määruskaebus haldusasjas nr 3-25-3448, milles ta märgib, et arvukate ja suure mahuga avalduste esitamine on vanglas tema ainuke mõtestatud tegevus, tal on õigus esitada haldusorgani tegevuse peale pretensioone ning ta teeb seda lihtsalt teistest rohkem. Siim Grossberg kinnitab, et tulevikus tema kaebuste hulk kasvab. Kohtu hinnangul võib ülemäärane halduskoormus vanglas omakorda halvata haldusorgani korrapärase töövõime ja ohustada vangla korda.
13.3.Kujunenud olukorras ei saa pidada õigusvastaseks asjaolu, et vangla ei andnud tähtaega kahjunõuetes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, vaid jättis koheselt Siim Grossbergi kaebaja nimel esitatud kahjunõuded läbi vaatamata. Kuna Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 kohaselt ei või Siim Grossberg kaebaja nimel vanglale kahjunõudeid esitada, siis ei ole tegemist puudusega, mida oleks võimalik ka kõrvaldada. Kõrvaldatava puuduse jaatamise korral muutuks Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 sisutühjaks. Ka kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetaval puudub õigusaktidest tulenev ja kohtulikult kaitstav subjektiivne õigus olla kaaskinnipeetava esindajaks või esitada avaldusi teise kinnipeetava nimel (Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2016. a määrus asjas nr 3-16-1812, p 10). Samuti ei jää kaebaja

3-25-3461 õigused kaitseta, kuna kaebajal on endal võimalik kahjunõuded vanglale soovi korral isiklikult esitada.

13.4.Seega on Viru Vangla 2. oktoobri 2025. a otsus nr 1-9/2-25/408-2 kohtu hinnangul õiguspärane ning kaebaja ei ole kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud.
14.Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale 15. oktoobril 2025 ka ise avalduse, mida võib tõlgendada kaebuse asjaoludega seonduva kahjunõudena, kuid vastava kahjunõude lahendamise kahekuuline tähtaeg ei ole veel möödunud (riigivastutuse seaduse § 18 lg 1).
15.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Aaleks Kovalenko kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
17.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuse heaks kiitnud ning esitanud kohtueelses menetluses vanglale 15. oktoobril 2025 avalduse, milles kajastub kaebaja selge tahe, et vangla tema kahjunõudeid menetleks. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aaleks Kovalenko taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium