M.J kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 30.01.2025 otsuse nr 1-7/25-030 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – M.J, esindaja v.adv Marko Tammann Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, esindajad Maiga Liiv ja Mariliis Pilve Kolmandad isikud – Elering AS, esindajad Kerti Kokk ja Karin Täär; I.C
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.09.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.J määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse M.J määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.09.2025 määruse peale.
2.Jätta M.J määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.09.2025 määrus muutmata.
3.Määruse avaldamisel asendada M.J ja I.C nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7; § 235 lg-d 1 ja 3).
1.M.J-ile kuulub Pärnumaal Tori vallas Selja külas Akslipõllu katastriüksus (katastritunnus 80801:001:0893, pindala 42 551 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa).
2.Elering AS esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 07.10.2024 taotluse sundvalduse seadmiseks Akslipõllu kinnisasjale kahe 110 kV elektriõhuliini ja kolme elektriõhuliini masti talumiskohustuse kehtestamiseks.
3.TTJA seadis 30.01.2025 otsusega nr 1-7/25-030 sundvalduse Elering AS-i kasuks kahe 110 kV elektriõhuliini ja kolme elektriõhuliini masti talumiseks Akslipõllu
3-25-413 katastriüksuse 14 730 m2 suurusele alale vastavalt maakatastris määratud sundvalduse ruumiandmetele (PARI ruumikuju ID 190312). Sama otsusega määras TTJA kindlaks igal aastal kaebajale tasutava sundvalduse tasu kooskõlas kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 40 lg-ga 5 ning ühekordne hüvitise 74,40 eurot varalise kahju hüvitamiseks.
4.M.J esitas Tallinna Halduskohtule 19.02.2025 kaebuse TTJA 30.01.2025 otsuse nr 1-7/25-030 tühistamiseks. Otsusega määratud perioodiline sundvalduse tasu ja ühekordne hüvitis ei taga kaebaja õiglast kohtlemist. OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa 16.02.2024 eksperthinnangu kohaselt oli kitsendatava katastriüksuse osa (14 902 m2) turuväärtusväärtus 28.12.2023 seisuga 11 000 eurot. Kaebaja soovis tehnovõrgu valdajalt Elering AS-lt selle summa maksmist endale ühekordse sundvalduse talumise tasuna, kuid kokkulepet ei saavutatud. Ühekordne hüvitis 74,40 eurot on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja ebapiisav. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 155 lg 1 mõtteks on hüvitada maaomaniku vältimatud kulud (nt maamaks, kinnisasja hooldamise kulud), samuti maa kasutamata jäämisest saamata jäänud tulu. Samas ei pruugi see tagada maaomanikule tema omandi kaotamise eest õiglast hüvitist, sest talumistasu peaks olema võrdne hinnaga, mille eest riik omandaks katastriüksuse koormatud osad selle turuväärtusega. Kaebajale ei ole otsusega tagatud õiglast ja piisavat hüvitist sundvalduse seadmise eest. Otsus ei ole õiguspärane ja tuleb tühistada. Kui kohus leiab, et otsus vastab kehtivatele õigusnormidele ja kinnisvarabüroo eksperthinnang ei oma asjas tähtsust, taotleb kaebaja otsuse tegemise aluseks olnud AÕSRS § 155 lg 1, lg 2 lausete 1 ja 2 ning lg 3 lauses 1 viidatud AÕSRS lisa „Tehnovõrgu rajatisest tuleneva kitsenduse sisuline ulatus“ osaliseks põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks tunnistamist ning kohtuasjas kohaldamata jätmist. Nimetatud sätted on põhiseadusevastased osas, milles näevad elektri põhivõrgule maatulundusmaa sihtotstarbelisel kasutusel kitsenduse sisulise ulatuse eeldusliku koefitsiendina ette 0,5 ja ei taga tehnorajatise talumise kohustuse eest kinnisasja omanikule piisavat tasu. Elektriõhuliini rajamine toimub Rail Baltic raudteele elektritoite tagamiseks. Pärast kavandatud tehnorajatise väljaehitamist ei ole kaebajal võimalik mastide alust maad sihtotstarbeliselt kasutada. See on sisuliselt sundvõõrandatud. Tegemist on väga intensiivse riivega. Lisaks on piiratud omaniku võimalus kasutada tehnorajatise kaitsevööndi maad. Rajatavad elektriõhuliinid võivad avaldada mõju selle vahetus läheduses elavate või viibivate inimeste elule ja tervisele. Sundvalduse talumiskohustus on alaline. Mida intensiivsem on riive, seda suurem peaks olema tasu.
5.Tallinna Halduskohus võttis 04.03.2025 määrusega kaebuse menetlusse ning kaasas kolmandate isikutena menetlusse I.C ja Elering AS-i.
Kaebaja esitas 19.03.2025 halduskohtule kompromissettepaneku.
7.Kaebaja esitas 15.09.2025 esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamiseks kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. LEONHARD WEISS OÜ (Leonhard Weiss OÜ), kes tegutseb Elering AS-i töövõtjana, teavitas 09.09.2025 kaebajat, et elektriliini ehitustööd kestavad oktoobrist 2025 kuni oktoobrini 2026. Esialgset õiguskaitset kohaldamata hakatakse Elering AS-i tellimusel kaebaja katastriüksusel rajama kahte elektriõhuliini ja kolme elektriõhuliini masti. Esineb faktiline ja vahetu oht, et kaebaja PS §-s 32 sätestatud õigus saab juba kohtumenetluse ajal kahjustatud. Määrav pole see, et õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi on võimalik kaebajale hüvitada rahaliselt. Kaebaja omandipõhiõiguse rikkumisega kaasneva kahju koosseisu ja ulatuse tõendamine võib ilma õiguskaitse kohaldamiseta osutuda keerukaks ning kahju täielik hüvitamine võimatuks. 2(5)
3-25-413 Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuses esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus, mis annab tunnistust, et haldusasja peamised probleemid on ühiskondlikult laiapõhjalised ja põhimõttelised. Kaebaja omandipõhiõigus saab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatult kahjustatud. Vaidlustatud otsusest tulenevalt on trassi asukoha puhul kaalutud küll erinevaid alternatiive, kuid ei nähtu, millised need alternatiivid on. See näitab, et tehnovõrgu rajamine kaebaja katastriüksusele ei olnud ainuvõimalik ja vältimatu lahendus. Kaebaja katastriüksuse pindalast, mis on 42 551 m2, moodustab haritav maa 40 707 m2. Haritav maa on pikemaks ajaks välja renditud. Seevastu mõne kaebaja katastriüksusega külgneva kinnistu puhul ei ole sellist haritavat maad üldse või ei ole suures osas. Alternatiivide olemasolu tähendab, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei tekitataks avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju. Vastustajal on küll kaalukas huvi elektriliinide rajamiseks, kuid mitte tingimata läbi kaebaja katastriüksuse. Detailplaneering ega riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering ei näe ette elektriliini ehitamist läbi kaebaja katastriüksuse. Elektriliini ehitamine on kavandatud vastavalt projektile „Selja 110 kV alajaama liinide L133B ja L133C põhiprojekt“. Kaebajat ei ole projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud. HKMS § 252 lg 4 alusel on võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada ka ilma põhjendusteta kuni 30 päevaks, mis võiks kannustada vastustajat ja Elering AS-i kaaluma tõsisemalt kompromissi sõlmimist või vähemalt läbirääkimistega alustamist vastavalt kaebaja 19.03.2025 kompromissettepanekule.
Vastustaja palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
I.C toetas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust.
Elering AS palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
11.Tallinna Halduskohus jättis 22.09.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus nõustub kaebajaga, et taristu valmisehitamise korral on vähetõenäoline, et kaebajal õnnestub sellest vabaneda isegi juhul, kui vaidlustatud haldusakt tühistatakse. Sellises olukorras ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust eitada. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kuid selle eduväljavaated ei ole ülemäära suured. Esialgsel hinnangul ei saa ühestki kaebaja väitest järeldada, et otsuse tegemisel oleks rikutud kehtivaid KAHOS-i ja AÕSRS-i norme sellisel määral, et see saaks tuua kaasa otsuse tühistamise. Kaebuse tuuma moodustab kaebaja väide, otsuse tegemise aluseks olnud AÕSRS-i sätted on PS-ga vastuolus osas, milles need ei taga kaebajale õiglase suurusega hüvitist. Sundvalduse seadmine ei tähenda üldjuhul nii suure intensiivsusega piirangute seadmist kinnisasja kasutamisele, et seda saaks käsitleda sundvõõrandamisena PS § 32 lg 1 ls 2 tähenduses. Esialgsel hinnangul on kaebaja omandipõhiõigust sundvalduse seadmisega intensiivselt piiratud üksnes maa-alal, mis jääb otseselt rajatava taristu alla ja mida ta tulevikus ei saa enam sihtotstarbeliselt, s.o maaharimiseks kasutada. Selle ala suurus on 80 m 2 ning vaidlusaluse otsusega on vastustaja hüvitanud kaebajale selle ala väärtuse ühekordse rahalise hüvitisena Maa- ja Ruumiameti piirkonna kinnisvara hinnastatistika maksimaalse haritava maa pinnaühiku hinna järgi. Ülejäänud osal sundvaldusega hõlmatud 14 730 m2 suurusest alast ei ole senise maakasutusega jätkamine välistatud. Kaebusest ei tulene asjaolusid, mis näitaksid sellel alal kaebaja omandipõhiõiguse nii intensiivset riivet, et PS nõuaks kaebajale kogu selle ala turuväärtuse hüvitamist. Kaebaja argumendid taristu rajamise teiste trassikoridoride võimalikkuse väidetava hindamata jätmise ja kaebaja väidetava projekteerimistingimuste menetlusse kaasamata jätmise kohta ei suurenda esialgsel hinnangul kaebuse rahuldamise tõenäosust. Need küsimused väljuvad kaebuse esemest, sest rajatava 3(5)
3-25-413 taristu asukoht määrati kindlaks muude haldusaktidega ehitusluba), mille üle käesolevas asjas vaidlust ei toimu.
(projekteerimistingimused,
Vaidlusaluse otsusega seatud sundvalduse realiseerimist ja elektritaristu tähtaegset rajamist Rail Baltic raudteele õigustab väga kaalukas avalik huvi. Kaebaja huvide kaalukuse hindamisel tuleb arvestada, et kaebusest nähtuvalt on tema eesmärk eelkõige suurema rahalise hüvitise saamine, võrreldes vaidlustatud otsusega temale määratuga. Ehitustööde alustamine kaebaja kinnisasjal ei muuda selle eesmärgi saavutamist võimatuks, sest õigusvastaselt saamata jäänud tasu on võimalik kaebajale hüvitada sõltumata elektriliinide ehitusest. Seetõttu kaalub avalik huvi elektritaristu tähtaegseks valmimiseks üles kaebaja huvid. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks ei ole poolte kompromissile suunamine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.M.J esitas määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 22.09.2025 määrus ja teha uus määrus, millega peatada TTJA 30.01.2025 otsuse kehtivus. Halduskohus põhimõtteliselt jaatas kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust. Samuti tuvastas halduskohus, et kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja jääb esialgse õiguskaitse taotluses esitatud seisukohtade juurde. Alternatiivsete variantide olemasolu võimaldab tõdeda, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju. Sundvalduse seadmine on lubatav, kui selle eesmärk ei ole muul, isiku õigusi vähem piiraval moel saavutatav (Riigikohtu 09.11.2016 otsus nr 3-3-1-57-16, p 13). Isiku õigusi vähem piirava viisi all tuleb mõista ka olukorda, kus sundvalduse seadmine on võimalik läbi mõne naaberkinnistu või muu kinnistu, mida äritegevuseks ei kasutata või millel haritav maa puudub üldse või on oluliselt väiksem. Ekslik on halduskohtu hinnang, et kaebaja omandipõhiõigust on sundvalduse seadmisega intensiivselt piiratud üksnes maa-alal, mis jääb otseselt rajatava taristu alla (80 m 2). Kaebaja ei saa sihtotstarbeliselt osaliselt kasutada ka mastide aluse maaga vahetult külgnevat maad. Vastustajal on küll kaalukas avalik huvi Rail Baltic raudteed toitvate elektriliinide rajamiseks, kuid mitte ilmtingimata läbi kaebaja kinnistu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 22.09.2025 määruse tühistamiseks.
15.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus – olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Kohus võib sellises olukorras rakendada seaduses sätestatud esmaseid meetmeid, mh peatada vaidlustatud haldusakti kehtivuse või täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1; Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi lisaks arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 17.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). 4(5)
3-25-413
16.Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse abinõuna TTJA 30.01.2025 otsuse nr 1-7/25-030 kehtivuse peatamist kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja eesmärk on hoida ära sundvalduse seadmine Elering AS-i kasuks Akslipõllu katastriüksusele ning kolme elektriõhuliini masti ja kahe 110 kV elektriõhuliini rajamine tema kinnistule. Kaebaja arvates võib esialgse õiguskaitse kohaldamine kannustada vastustajat ja Elering AS-i mõtlema tõsisemalt ka kompromissi sõlmimisele või vähemalt kompromissiläbirääkimiste alustamisele. Asja materjalide järgi seadis TTJA kaebajale kuuluvale Akslipõllu kinnistule sundvalduse 30.01.2025 otsusega. Kaebaja esitas 19.02.2025 halduskohtule kaebuse TTJA 30.01.2025 otsuse tühistamiseks. Leonhard Weiss OÜ teavitas kaebajat 09.09.2025 e-kirja teel eelseisvatest elektriliinitöödest Akslipõllu maaüksusel, mis kestavad oktoobrist 2025 kuni oktoobrini 2026 (dtl 125, 126). Kaebaja esindaja saatis 10.09.2025 Leonhard Weiss OÜ-le ja Elering AS-le e-kirja, milles teatas, et igasugune Akslipõllu kinnistule sisenemine ilma kinnistuomaniku kirjaliku loata rangelt keelatud (dtl 127). Kaebaja esitas halduskohtule 15.09.2025 esialgse õiguskaitse taotluse TTJA 30.01.2025 otsuse kehtivuse peatamiseks. On tõenäoline, et esialgset õiguskaitset kohaldamata alustab Leonhard Weiss OÜ kaebaja kinnistul ehitustöid, s.o asub rajama kahte 110 kV elektriõhuliini ja kolme elektriõhuliini masti.
17.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuses ja esialgse õiguskaitse toodud asjaolude ning neile lisatud tõendite pinnalt ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust välistada. Samuti ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Seega sõltub esialgse õiguskaitse kohaldamine erinevate huvide kaalumisest.
18.Elering AS-i 07.10.2024 sundvalduse seadmise taotlusest ja 18.09.2025 seisukohast ning TTJA vaidlustatud haldusaktist ja 18.09.2025 seisukohast võis halduskohus järeldada, et sundvalduse seadmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi. Tehnorajatiste ehitamine ja kaebajale vaidlustatud haldusaktiga selle talumise kohustuse kehtestamine on vajalik, et tagada elektritoide Rail Baltic elektriraudteele. Elering AS on halduskohtule selgitanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine tooks kaasa Rail Baltic Estonia OÜ-ga vahel sõlmitud liitumislepingu peatamise. Tööde tähtaegse valmimata jäämise võimalikuks tagajärjeks on mh Euroopa Liidu abirahastuse kaotamise risk. Eelnevat arvestades ei ole kahtlust selles, et avalik huvi kiiret rahvusvahelist transpordiühendust võimaldava Rail Baltic raudtee tähtaegseks valmimiseks kaalub praegusel juhul üles kaebaja huvi vältida sundvalduse seadmist ja Rail Balticu tarvis rajatavate tehnorajatiste ehitamist oma kinnistule. Tuleb ka arvestada, et asja materjalide kohaselt on rajatise asukoht juba enne sundvalduse seadmist kindlaks määratud muude jõustunud haldusaktidega (projekteerimistingimused, ehitusluba). Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamisega saaksid oluliselt kahjustatud avalikud huvid, ei saa õiguskaitse kohaldamist pidada praegusel juhul põhjendatuks. Kaebuse rahuldamise korral on võimalik tekkinud kahju kaebajale rahas hüvitada.
19.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.09.2025 määrus muutmata.
20.Kaebaja ja tema abikaasa eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada nende nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.