lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-2266/11

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-2266/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1088
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 29. oktoober 2025, Tartu 3-25-2266 X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud varalise kahju summas 4370 eurot hüvitamiseks X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. augusti 2025. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. augusti 2025. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 7. märtsil 2025. a kinni sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx, mida juhtis X.X.. Kuna X.X. oli tagaotsitav, viidi ta Tartu Vanglasse, tema sõiduk teisaldati ning anti hiljem üle registrijärgsele omanikule.
2.X.X. esitas 8. juunil 2025 PPA-le kahju hüvitamise taotluse, millega soovis talle tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 4370 eurot. Varaline kahju tekkis sõiduki üleandmisega endisele omanikule ja autos olnud isiklike esemete kaotusega. PPA jättis 4. juuli 2025. a otsusega nr 1.2-3/170-2 nimetatud taotluse rahuldamata ja selgitas, et kui X.X.-il on nõudeid seoses tema juhitud sõidukiga ja sõidukis olnud esemetega, võib ta esmalt pöörduda nende valdaja poole.
3.X.X. esitas 9. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse temale tekitatud varalise kahju 4370 eurot hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt tekitas PPA kaebajale varalise kahju sõiduki, milles olid kaebajale kuuluvad esemed, üleandmisega kolmandale isikule. Kaebaja ütles 7. märtsil 2025 PPA ametnikele, et ta on sõiduki ja sõidukis olevate esemete omanik ning nimetas isiku, kellele tuleks need üle anda. PPA seda ei teinud, tagastas sõiduki registrijärgsele omanikule koos sõidukis olnud esemetega, mis hiljem hävitati.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada ta kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumisest ja anda tasuta riigi õigusabi.

4.Tartu Halduskohus jättis 18. augusti 2025. a määrusega menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat viie päeva jooksul alates määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest tasuma riigilõivu summas 131,10 eurot (resolutsiooni p 2) ning jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus selgitas, et riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 alusel on kaebuse esitamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv 131,10 eurot. Kaebaja majanduslikku seisundit kontrollitav periood on 15. aprill 2025 – 14. august 2025 ja keskmine kahekuine sissetulek sel perioodil oli null eurot. Järelikult ei ole kaebaja suuteline tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 131,10 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et PPA teisaldas kaebaja juhitud sõiduki registrijärgsele omanikule. PPA kinnitusel puudus neil info, et sõiduk kuuluks kaebajale ja nad lähtusid liiklusregistris olevatest andmetest, mille järgi kuulus sõiduk kolmandale isikule. Kohtule ei nähtu PPA ametnike õigusvastast tegevust. Kaebajal on võimalus nõuda sõiduki registrijärgselt omanikult kas ostu-müügitehingu lõpuleviimist ja sõiduki registreerimist enda nimele liiklusregistris või ostu-müügitehingu tühistamist ja tehingu käigus üleantud raha tagastamist. Seda saab kaebaja teha ka vanglas olles. PPA ei käitunud sõiduki üleandmisel selle registrijärgsele omanikule õigusvastaselt ega tekitanud sellega kaebajale varalist kahju. Sõidukis olnud esemeid ei võtnud hoiule ega hävitanud PPA ja PPA-l puudus ka kohustus anda esemed üle kolmandatele isikutele. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks pöördunud sõiduki registrijärgse omaniku poole nõudega tagastada sõidukis olnud esemed. Kohtu hinnangul on kaebus varalise kahju hüvitamiseks perspektiivitu, kuna pole täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus tegi kindlaks, et kaebusel puudub perspektiiv, kuna juba praeguses menetluse staadiumis on selge, et pole täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud tingimused. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
5.X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles jääb halduskohtule esitatud kaebuse juurde ja palub määrata talle riigi õigusabi korras advokaat, kes aitab koostada põhjaliku kahjunõude. PPA ametnikel oli teada, et sõiduk kuulub kaebajale. Ostu-müügileping oli sõidukis ja kaebaja teavitas sellest ka ametnikke. Lepingu alusel kuulub sõiduk tänaseni kaebajale. Ametnikud lubasid sõiduki parklasse paigaldada ja kaebaja pidi selle sealt välja ostma aga ametnikud andsid sõiduki hoopis endisele omanikule, kellel sõiduki kasutamiseks enam õigust ei olnud. PPA ametnikud oleks saanud leida lahendusi, et kaebaja vara oleks kaitstud. PPA ametnikud käitusid õigusvastaselt, kui omastasid kaebaja sõiduki ja isiklikud asjad ja andsid need üle isikule, kellel ei olnud õigust asju hallata. Kaebaja ei suuda ise menetluses osaleda, mistõttu tuleb talle määrata riigi õigusabi. Kaebuse perspektiiv on tõendatav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Halduskohus selgitas ja põhjendas, miks jääb menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
8.Vastuseks määruskaebusele lisab ringkonnakohus, et väidet teisaldatud ja registrijärgsele omanikule tagastatud sõiduki omanikuks olemise kohta peab tõendama kaebaja. Antud juhul 2

on kaebaja ja PPA ametnike väited sõiduki omaniku kohta vasturääkivad. Kohtule on veenev PPA kinnitus, et PPA lähtus liiklusregistris olevatest andmetest ja ei teadnud, et sõiduki omanikuks on kaebaja. Kaebaja väited, et PPA ametnikud teadsid, et tema on sõiduki omanik ja ostu-müügileping asus autos, on tõendamata. Isegi kui kaebaja ja sõiduki endise omaniku vahel oli toimunud ostu-müügitehing, oli sõiduki omaniku vahetus liiklusregistris vormistamata ning sõiduki omanik ametlikult muutmata. Kui kaebaja ja sõiduki omaniku vahel oli teatud kokkuleppeid sõiduki omaniku vahetuse kohta, siis neid ei saa kohus arvestada ja selliseid erikokkulepetele viitavaid väiteid ei ole välja toonud ka kaebaja. Kuna kaebaja ei ole tõendanud sõiduki omanikuks olemist, ei saa ka järeldada, et sõiduki tagastamine registrijärgsele omanikule oli õigusvastane. PPA tegevuse õigusvastasus ei ole kinnitust leidnud, mistõttu on esitatud varalise kahju hüvitamise kaebuse edulootus kasin.

9.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 140 kohaselt võib menetleja määrusega kuulutada tagaotsitavaks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja, kes ei ole kutse peale ilmunud mõjuva põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu. Tagaotsitava tabamisel kohaldatakse tema sundtoomist menetleja juurde või toimetatakse tagaotsitav eelvangistuse või vangistuse kandmise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja tagaotsitav ja ta tabati 7. märtsil 2025 tema juhitud sõiduauto peatamisel. Kaebaja ei ole sellele faktile vastu vaielnud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja tagaotsitavana kinnipidamine kriminaalmenetlusega seotud menetlustoiming. Kriminaalmenetlustest tulenevad vaidlused on iseenesest avalikõiguslikud, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Lisaks kohaldub praegusel juhul kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). Menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra sätestab SKHS § 1 lg 1. Halduskohtul tuleks uurida, et kui kaebaja taotleb tema tagaotsitavana kinnipidamisel tekkinud varalise kahju hüvitamist, siis kas sellise kahju hüvitamise taotlus tuleb lahendada SKHS alusel ja kas taotluse lahendamine võib kuuluda maakohtu pädevusse.
10.Eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. augusti 2025. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium