I.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.09.2023 otsuse ja 03.11.2023 vaideotsuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja I.A (ik XXX), esindajad v.adv Lembit Tedder ja adv Jaanus Randma Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata.
Muuta Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 otsuse põhjendusi osaliselt vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele ja resolutsiooni punkti 1, sõnastades selle järgmiselt: „Rahuldada kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 03.11.2023 vaideotsus nr 4.2-1/10962-3.“. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt I.A kasuks välja 2500 eurot apellatsiooniastme menetluskulu katteks. Muus osas jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Jõustunud kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja ja X OÜ nimi ning kaebaja isikukood tähemärgiga.
Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.11.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-23-2763 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas I.A-le 14.11.2018 relvaloa nr RL812717 ning 28.11.2022 relvaloa nr DL50032768. Mõlemad load kehtisid kuni 02.11.2023.
2.PPA teavitas 29.06.2023 kaebajat e-kirja teel sellest, et relvalubade kehtivus lõpeb 02.11.2023 ja lubade pikendamiseks tuleb kaebajal esitada taotlus hiljemalt 02.09.2023.
3.I.A esitas 14.09.2023 PPA-le taotluse pikendada relvalubasid ja lisas tervisetõendi. 19.09.2023 esitas kaebaja PPA-le lisapõhjendused relvalubade pikendamise taotluste esitamisega hilinemise kohta. Põhjenduste kohaselt diagnoositi taotlejal raske haigus ja tal tuli minna operatsioonile. Pärast operatsiooni tuli tal taastuda, mistõttu ei õnnestunud tal saada piisavalt aegsasti psühhiaatri ja perearsti vastuvõtule, et küsida tervisetõendit.
4.I.A esitas 21.09.2023 PPA-le taotluse ennistada menetlustähtaeg. Taotluses selgitati, et taotlejal diagnoositi 2022. a-l paikne paistetus ja moodustis või tükk kaelapiirkonnas (dtl 9– 10). Pärast 6 kuu jooksul tehtud läbivaatusi diagnoositi kaebajal 14.06.2023 kõrvasüljenäärme kasvaja (dtl 11–15). Taotlejal tuli minna 04.07.2023 operatsioonile. 05.07.2023 kirjutati kaebaja haiglast välja kodusele ravile, kus ta pidi olema rahulikus režiimis ja vältima füüsilist koormust (dtl 16–18). Järgneva kahe nädala jooksul ei saanud kaebaja pead liigutada, tundis pidevalt valu ning pidi tarvitama valuvaigisteid. 13.07.2023 käis kaebaja perearsti juures operatsioonijärgses kontrollis. Vastuvõtul palus kaebaja ka avada tervisetõendi relvalubade pikendamiseks (dtl 19–21). Operatsioonist taastumise ajal läks kaebaja haav mädanema ning pea liigutamine põhjustas endiselt valu. Seetõttu õnnestus kaebajal psühhiaatri vastuvõtule registreerida juuli lõpus. Kaebaja valis esimese võimaliku vastuvõtu aja, milleks oli 29.08.2023 Haapsalus (dtl 22–23). Pärast psühhiaatri visiiti sai kaebaja perearsti vastuvõtu aja 12.09.2023 (dtl 24–25). Perearst unustas templi koju. Seetõttu sai kaebaja tervisetõendi kätte 14.09.2023, mil esitas selle koos taotlusega ka PPA-le.
5.Politsei- ja Piirivalveamet jättis 25.09.2023 otsusega nr 4.2-1/10962-1 kaebaja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning relvalubade pikendamise taotluse läbi vaatamata. Tähtaja ennistamiseks ei ole mõjuvat põhjust. Relvaseaduse (RelvS) § 41 lg 5 järgi tuleb relvaloa pikendamiseks vajalikud dokumendid esitada vähemalt kaks kuud enne loa kehtivuse lõppemist. Kaebaja sai 29.06.2023 teavituse, et relvalubade kehtivuse pikendamiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt 02.09.2023. Kaebajal oli taotluse esitamiseks seega üle kahe kuu, mis on piisav aeg. Kaebaja avas 13.07.2023 perearsti juures tervisetõendi, seega oli ta sõltumata haigusest ja operatsioonist võimeline tegema toiminguid relvaloa pikendamiseks. Selleks oli tal aega üle ühe kuu. Pikad järjekorrad psühhiaatri juurde saamiseks, perearsti puhkus ja arsti poolt templi koju unustamine ei ole mõjuv põhjus, et ennistada menetlustähtaega. Hilinemine oli tingitud pigem pikkadest järjekordadest arstivisiidile, mitte haigusest ja operatsioonist ning sellest taastumisest. Kaebaja on relvaloa omanik alates 2004. a-st ning peab olema teadlik RelvS nõuetest. Kaebaja ei olnud piisavalt hoolas seadusega kehtestatud tähtaegadest kinni pidamisel. Relvaloa omamine on vabatahtlik ning kui seda soovitakse, tuleb täita ka seadusest tulenevaid nõudeid. Relvaloa pikendamise taotluse esitamise tähtaeg on seatud selleks, et vastustaja jõuaks enne loa kehtivuse lõppemist teha vajalikud toimingud. 2(10)
3-23-2763
6.I.A esitas 25.10.2023 vaide, mille PPA jättis 03.11.2023 vaideotsusega nr 4.2-1/10962-3 rahuldamata.
7.I.A esitas 04.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PPA 25.09.2023 otsus ja 03.11.2023 vaideotsus ning kohustada PPA-d ennistama relvalubade kehtivuse pikendamise taotluse esitamise tähtaeg. Kaebaja taotleb relvalubade pikendamise taotluse läbivaatamist. PPA on väärkasutanud kaalutlusõigust, leides, et kaebaja haigus ja takistused psühhiaatri ja perearsti vastuvõtule registreerimisel ei ole mõjuv põhjus ennistada relvalubade kehtivuse pikendamise taotluse esitamise tähtaeg. Kaebaja hilines päevades, mitte kuudes. Kaebaja on seadusekuulekas jahimees, tal puuduvad varasemad rikkumised (dtl 40) ning selline olukord on tema puhul esmakordne. Ka ootamatu haigestumine või raske haigus võib olla mõjuv põhjus (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 1). Sealjuures võib mõjuv põhjus esineda ka siis, kui toimingu õigel ajal sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise (Riigikohtu 19.01.2001 määrus asjas nr 3-3-1-59-00, p 1). On mõeldamatu, et kaebaja oleks asunud kohe pärast PPA-lt saadud teavitust tegelema relvalubade pikendamiseks vajaliku tervisetõendi hankimisega. Kaebajal oli paari päeva pärast kasvaja eemaldamise operatsioon. Kasvaja diagnoos oli kaebaja jaoks väga hirmutav ja raske. Tegemist on haigusega, mis võib lõppeda surmaga. Kaebajal tuli saadud diagnoosist toibuda ning valmistuda operatsiooniks. Pärast operatsiooni, kui kaebaja haiglast välja kirjutati, ei olnud relvalubade pikendamisega tegelemine mõeldav, sest kaebaja pidi olema arsti korraldusel kaks nädalat rahulikus režiimis ning vältima füüsilist koormust. Operatsiooni järel olid kaebajal tugevad valud, mis takistasid tal pea liigutamist. Kaebaja pidi tarvitama valuvaigisteid. Operatsioonist toibumine ning tavapärasesse elurütmi tagasi saamine võtab aega. Inimeselt ei saa nõuda, et ta tegeleks relvalubade pikendamiseks vajaliku asjaajamisega mõni päev pärast operatsiooni. See oleks võinud ohtu seada kaebaja efektiivse taastumise haigusest ja operatsioonist. Seetõttu ei olnud kaebajal võimalik relvalubade pikendamise taotluse esitamiseks aegsasti tervisetõendit hankida ega psühhiaatri vastuvõtule registreerida. Kaebaja esitas taotluse relvalubade pikendamiseks esimesel võimalusel. Kaebaja valis psühhiaatri juurde esimese võimaliku aja, kuigi see oli tema elukohalinnast väljaspool. PPA vaideotsuses esitatud väitele, et võimalik on kasutada tasulist eriarsti vastuvõttu, märgib kaebaja, et ta kasutaski tasulist psühhiaatri vastuvõttu ning tegi kõik endast mõistlikult oleneva. Kaebaja ei saa psühhiaatri vastuvõtuaegu juurde tekitada ega paluda end võtta vastu enne teisi patsiente. Pärast psühhiaatri külastust tuli kaebajal registreerida end perearsti vastuvõtule. Kaebaja ei olnud teadlik võimalustest saada perearsti vastuvõtule varem. 12.09.2023 oli esimene võimalik aeg, mida arst pakkus. Ta ei pakkunud kaebajale alternatiivset võimalust tervisetõendi kättesaamiseks. Kui kaebaja proovis tervisetõendit ise varem kätte saada, teatas asendusarst, et tema ei saa tervisetõendile pitserit panna, kuna tervisetõendi avas kaebaja perearst. Kaebaja lähtus informatsioonist, mida perearst ja asendusarst talle andsid. Kaebaja läks 13.09.2023 tervisetõendile järele, kuid perearst oli pitsati koju unustanud ning seetõttu sai kaebaja tõendi kätte 14.09.2023. Samal päeval esitas kaebaja relvalubade pikendamise taotluse ja tervisetõendi PPA-le. Kaebaja palub tähtaja ennistamist esimest korda. Ei esine muid asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kaebaja on lohakas, ei hooli seaduse nõuetest või oleks muul viisil relvaloa omamiseks sobimatu. Kaebaja 15.07.2024 esitatud tõendi kohaselt läks pärast operatsiooni haav mädanema ning pea liigutamine oli valulik (dtl 99). Tõend sisaldab mh arsti selgitust selle kohta, et 17.07.2023 hakkas kaebajal haavast eritist tulema, kaebaja ravis valu käsimüügiravimitega ning kaebaja oli oma tervise pärast väga mures, sest oli kahtlus pahaloomulisele muutusele. Kaebaja esitatud tööandja juhatuse liikme kinnituskirja kohaselt viibis kaebaja 04.07.–13.08.2023 töölt 3(10)
3-23-2763 eemal, kuna tema haigus vajas kirurgilist sekkumist ja operatsioonijärgset taastumist (dtl 101).
8.Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui taotluse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Vastustaja teatise sai kaebaja pärast diagnoosi, kuid enne operatsiooni. Psühhiaatri tõend oli kaebajal käes neli päeva enne taotluse esitamise tähtpäeva. Relvaloa kehtivuse pikendamise taotlust on võimalik esitada ka kodust väljumata elektrooniliselt (sh ajal, mil vastustaja esindustes on inimeste vastuvõtt lõppenud). Relvaomaniku hoolsuskohustus on planeerida asjaajamine nii, et kõik saaks õigel ajal tehtud. Kaebaja käis ligi kuue kuu jooksul erinevatel protseduuridel. Ta pidi vähemalt möönma, et temaga toimuv võib mõjutada taotluse esitamist. Relvaseaduse tundjana oli ta teadlik, et tervisetõend peab olema väljastatud mitte vähem kui kolm kuud enne taotluse esitamist. Igal juhul võis kaebaja asuda aktiivselt tegutsema hiljemalt juuli keskpaigast, s.o poolteist kuud enne taotluse esitamise tähtaja lõppemist. Seda kinnitab perearsti järelkontroll 13.07.2023, kuhu oli kaebaja võimeline ilmuma (dtl 19–21). Patsiendikaardi kannetest nähtuvalt keskenduti operatsiooni või haava seisukorra uurimise asemel kaebaja vererõhuhaigusele. Kaebaja avaldas soovi saada tervisetõend relvaloa pikendamiseks, s.t ta oli valmis tegelema muude asjadega ja naasma oma tavatoimetuste juurde. Kaebaja paranemine toimus kõrvalekalleteta. Kaebaja ei jäänud ambulatoorsele ravile ega vajanud retseptiravimeid. Samuti oli kaebaja võimeline minema perearsti vastuvõtule ja sai haava hooldamisega hakkama. Kaebaja sai kodusele ravile järgmisel päeval pärast operatsiooni. Patsiendikaardi kandest nähtuvalt tuli kaebajal vältida füüsilist koormust ja kuuma vee protseduure kahe nädala jooksul (dtl 16). Kaebaja ei pidanud seega viibima voodi- või kodusel režiimil, vaid pidi võtma puhkeaega taastumiseks ja haava kokku kasvamiseks. Tegu ei ole haigusega, mis oleks eluohtlik või millest paranemine oleks keeruline. Kui kaebaja ise ei suutnud asju ajada, oleks ta saanud kasutada kellegi teise abi (nt psühhiaatri vastuvõtuaja broneerimisel). Kaebaja ei pöördunud vastustaja poole ega uurinud, kuidas olukorda lahendada, kuigi teadis, et ei jõua taotlust ja tervisetõendit tähtajaks esitada. Kaebaja väide, et ta ei teadnud võimalusest pöörduda teise arsti poole, on otsitud. Kaebaja võttis 12.09.2023 vastu perearsti asendusarst ja perearstikeskuses tegelesid kaebajaga kolm erinevat arsti.
9.Tallinna Halduskohus rahuldas 15.08.2024 otsusega kaebuse ja tühistas PPA 25.09.2023 otsuse nr 4.2-1/10962-1 ja 03.11.2023 vaideotsuse nr 4.2-1/10962-3 (resolutsiooni p 1) ning kohustas PPA-d ennistama kaebaja nimel olevate relvalubade nr RL812717 ja DL50032768 kehtivuse pikendamise taotluse esitamise tähtaeg ning vaatama taotlus läbi (resolutsiooni p 2). HKMS § 158 lg 3 ei piira mõjuva põhjuse kui määratlemata õigusmõiste sisustamist ja selle valguses faktiliste asjaolude hindamist kohtu poolt, vaid üksnes kaalutlusnormide õigusliku tagajärje valikut (nt Riigikohtu 22.09.2022 otsus asjas nr 3-20-1548, p 17). Määratlemata õigusmõistet saab sisustada ka halduskohus, sekkumata sealjuures halduse kaalutlusruumi (nt Riigikohtu 07.06.2021 otsus nr 3-20-2362, p 25.2). Kaebaja haigestumise ja taotluste esitamisega hilinemise vahel esineb põhjuslik seos. Määrav ei ole üksnes see, et kaebaja sai haiglast välja 05.07.2023, mil taotluse esitamiseks oli aega veidi vähem kui kaks kuud. Arvestada tuleb kaebaja operatsioonist taastumise ajaga. Sellest, et kaebajal eemaldati healoomuline kasvaja, ei saa järeldada, et operatsioonist taastumine oleks kerge ning kulgeks tingimata probleemideta. Iga inimese puhul on operatsioonist taastumine individuaalne. On mõistlik ja inimlik eeldada, et sellisest operatsioonist taastumiseks ja tavapärasesse elurütmi naasmiseks kulub vähemalt nädal. Kaebaja külastas perearsti 13.07.2023. Samal päeval avas arst kaebaja relvaloa kehtivuse pikendamiseks
4(10)
3-23-2763 tervisetõendi. Kaebaja ei viivitanud põhjendamatult pärast operatsiooni perearsti visiidile minemisega. Kaebaja on selgitanud ja esitanud ka perearsti tõendi (dtl 99) selle kohta, et tal olid pärast operatsiooni valud ja haav läks mädanema. Tegemist võib olla tavapäraste pärast operatsiooni esineda võivate terviseprobleemidega, kuid see ei tähenda, et nende mõju kaebajale võiks pisendada. Need võivad takistada tõhusat asjaajamist ja inimese tavapärast elurütmi. Lisaks põhjustas kahtlus, et kasvaja on pahaloomuline, kaebajale perearsti tõendi järgi ka suurt muret ja meeleoluhäireid. Samuti selgub perearsti ja tööandja (dtl 99–101) koostatud tõenditest, et kaebaja naasis pärast haigust ning taastusravi 14.08.2024 tööle üksnes osalise koormusega. Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad, et tegu ei olnud pelgalt ebamugavusega, nagu leidis vastustaja. Seda, et psühhiaatri visiidile (ka tasulisele) on raske saada, võib pidada üldteada asjaoluks, ent see ei tähenda, et kaebaja oleks saanud seda mõjutada. Vastustaja etteheide, et kaebajal oleks tulnud vajalike toimingutega alustada varem, pole põhjendatud. Psühhiaatri juurde varem aja broneerimist takistasid haiguse diagnoos, operatsioon, sellest taastumine ja operatsioonijärgsed probleemid. Haiguse diagnoos, mis põhjustas olukorra, et kaebaja ei saanud enne 29.08.2023 psühhiaatri visiidile minna, on temast sõltumatu asjaolu. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha kuni tähtaja viimase päeva kella 24.00-ni. Kaebaja sai vastustaja teatise relvalubade kehtivuse tähtaja pikendamise kohta pärast seda, kui ta oli saanud teada oma haiguse diagnoosi. Kaebaja terviseprobleem ilmnes 2022. a-l. Sellest pole siiski põhjust järeldada, et kaebaja pidi ette aimama oma haiguse diagnoosi ning selle raviks vajaliku operatsiooni toimumist ja aega. Kaebajat ei saa seega süüdistada hooletuses põhjusel, et ta ei asunud relvalubade pikendamiseks asju ajama enne diagnoosi saamist. Võimalik, et kaebaja oleks saanud kohe pärast psühhiaatri juurde aja panemist broneerida visiidi ka perearsti asendaja juurde. Kaebuse kohaselt ei osanud kaebaja küsida, kas talle on võimalik pakkuda aega tema perearsti asendaja juurde, et saada tervisetõend kiiremini. Isegi kui kaebaja oleks seda teinud, ei oleks ta tõenäoliselt jõudnud taotlust koos tervisetõendiga esitada 02.09.2023, sest psühhiaatri külastuse (29.08.2023) ja 02.09.2023 vahele jäi vaid kolm tööpäeva. Kaebaja taotlus menetlustähtaja ennistamiseks on esitatud tähtaegselt. HMS § 34 lg 1 sisaldab lisaks määratlemata õigusmõistele ka kaalutlusõigust, mis väljendub haldusorgani õiguses otsustada tähtaja ennistamine. Kaebaja esitatud põhjenduste mõjuvust, hilinemise lühikest aega (12 päeva) ning vastassuunaliste huvide puudumist arvestades on tähtaja ennistamine kahtlusteta põhjendatud. Sellele ei ole kaalukaid vastuargumente. Vastustaja kaalutlusõigus on vähenenud nullini. Sellises olukorras võib kohus teha haldusorganile ettekirjutuse toiming sooritada ilma asjaolude täiendava kaalumiseta (riigivastutuse seaduse § 6 lg 5). Kuigi praegusel juhul esineb menetlustähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus, on põhjust arvestada ka RelvS § 41 lg 5 eesmärgiga. Sellega on inimesele pandud kohustus esitada relvaloa kehtivuse pikendamise taotlus kaks kuud enne loa kehtivuse lõppu. RelvS eelnõu (737 SE, Riigikogu XIV koosseis) juurde kuuluva seletuskirja kohaselt muudeti relvaloa kehtivuse pikendamise taotluse esitamiseks esialgu ettenähtud ühekuuline tähtaeg kahekuuliseks seetõttu, et ühekuulise tähtaja jooksul ei ole võimalik ametnikul teha piisavat tõhusat kontrolli. Arvestades seda, et kaebaja hilines relvalubade kehtivuse pikendamise taotluse esitamisega üksnes 12 päeva, jäi vastustajal kaebaja taotluse kontrollimiseks enne kaebaja relvalubade kehtivuse lõppu veel piisavalt aega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5(10)
3-23-2763
10.Politsei- ja Piirivalveamet palub apellatsioonkaebuses tühistada 15.08.2024 otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
halduskohtu
PPA ei ole alahinnanud olukorda, milles kaebaja viibis ajal, mil ta pidi esitama relvaloa pikendamise taotluse, vaid lähtus objektiivsetest asjaoludest, mis ei toetanud taotluse esitamise tähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamiseks mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui taotluse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebaja ei ole tõendanud operatsioonist taastumisel selliste komplikatsioonide tekkimist, mille tõttu ta pidi seadma oma elu ja tervise kaitse esikohale ning jätma taotluse esitamisega seotud asjaajamise täielikult kõrvale. Tervisekaardil 13.07.2023 plaanilise (mitte erakorralisest) visiidi kohta perearstile puuduvad igasugused kanded seoses haava paranemisega. Kaebajale ei ole kirjutatud ravimeid operatsioonist tingitud peavalude või haavavalu leevendamiseks, vaid kõrge vererõhu raviks. Kuigi kaebaja on täiendavalt esitanud perearsti tõendi, milles on toodud tema operatsioonijärgse seisundi üldkirjeldus, kinnitab väljavõte 13.07.2023 vastuvõtu ajal või selle järel täidetud digiloost, et kaebajale tehtud operatsioon ei olnud suuremas fookuses kui muud kaebaja tervisehädad. Kaebaja oli võimeline ilmuma perearsti vastuvõtule ega vajanud erakorralist meditsiinilist abi. Kaebaja ei võtnud ka haiguslehte. PPA ei nõustu halduskohtu mõttekäiguga, nagu tulnuks PPA-l kaaluda kaebaja vaimset/emotsionaalset valmisolekut. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et 13.07.2023 vastuvõtul avaldas kaebaja perearstile, et soovib saada tõendit relvaloa pikendamiseks. Seega oli kaebaja 13.07.2024 emotsionaalselt valmis tegelema ka argielu asjaajamisega. Samal päeval digiloosse tehtud kande kohaselt eemaldati kaebajal healoomuline kasvaja. Järelikult oli selleks ajaks kaebajale selge, et tema elu ei ole ohus ja see teadmine pidi tema emotsionaalset seisundit oluliselt tõstma. Seejärel oli kaebajal piisavalt aega, s.o ligikaudu 1,5 kuud taotluse esitamise tähtaja saabumiseni. Operatsioonihaavade valulikkus ei tähenda automaatselt otsuse- ja tegutsemisvõime pärsitust. RelvS seab relvaomajale kõrgendatud hoolsuskohustuse. Kaebajal oli võimalik enne operatsiooni ja pärast PPA meeldetuletuse saamist konsulteerida PPA-ga. Kaebajale oli pikaajalise relvaomanikuna loa pikendamise protseduur, kontaktid ning sellega kaasnev ajakulu või asjaajamise keerukus teada. Pikki järjekordi eriarsti vastuvõtule kui üldteada asjaolu ei tule hinnata kaebaja kasuks. Kaebaja pidi seda arvestama, seda enam, et tal on pikaajaline (2022. a detsembrist) eriarsti vastuvõtul käimise ja relvaloa pikendamise kogemus. Seejuures jättis kohus tähelepanuta kaebajale saadetud PPA 29.06.2023 teate, kus on selgitatud, mis võib juhtuda, kui taotlus esitatakse hilinenult. Kaebaja perearsti puhkuse ajaks oli määratud asendaja. Seda tõendab perearstikeskuse veebilehel olev info, mis oli kaebajale ja avalikkusele kättesaadav. Psühhiaatri tõend, mis on aluseks perearsti tõendile, oli kaebajal käes neli päeva enne taotluse esitamise viimast päeva. Seega ei esinenud tervishoiusüsteemi puudulikust toimimisest tulenevalt selliseid objektiivseid takistusi, mis oleksid tinginud taotluse esitamisega hilinemise. Praeguse juhtumi asjaolud erinevad Riigikohtu 24.03.2025 otsuse nr 3-23-462 asjaoludest. Asjas nr 3-23-462 püüdis inimene esitada taotluse tähtajaks, kuid iseteeninduskeskkond ei võimaldanud seda teha tervisetõendit lisamata. Siinses asjas kaebaja sellist võimalust ei kaalunud ega võtnud ka ühendust PPA-ga lahenduse leidmiseks. Kaebajal olid taotluse esitamise ajal kõik vajalikud dokumendid olemas ning PPA iseteeninduskeskkonna kasutamisel ei saanudki tõrkeid tekkida. Erinevalt kõnealusest asjast viivitas siinsel juhul kaebaja tõendi kättesaamise korraldamisega, sest kõik vajalikud terviseseisundi kontrollimisega seotud toimingud said tehtud juba 29.08.2023, mitte eriarsti vastuvõtule aja broneerimisega. Eelnevast tulenevalt ei saa lugeda kaebaja taotluse esitamisega viivitamist vabandatavaks põhjusel, et PPA iseteeninduskeskkonnas ei saa vormistada puudustega taotlust. 6(10)
3-23-2763
11.I.A palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes mh oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Perearsti tõend kinnitab, et kaebajal võttis operatsioonist taastumine aega ja ta oli enda tervise pärast väga mures. Väär on PPA seisukoht, justkui oleks pidanud healoomulisest kasvajast teadasaamine tõstma kaebaja meeleolu. Kõnealuse arstitõendi kohaselt eksisteeris healoomulise kasvaja diagnoosist olenemata kahtlus ka pahaloomulisele muutusele ja lõplik selgus haigusest taastumise kohta koos kirurgi histoloogilise uuringu vastusega saabus alles 28.08.2023. Igal juhul on ka healoomulise kasvaja tuvastamine isikule häiriv ja healoomulise kasvaja operatsioonist taastumine ei pruugi samuti olla kerge ja probleemideta. Kaebaja palus 13.07.2023 perearsti vastuvõtul avada relvalubade pikendamise taotlemiseks vajalik tervisetõend. See ilmestab, et kuigi operatsioonist taastumine takistas jätkuvalt kaebaja igapäevaelu, nägi ta juba siis vaeva, et teha vajalikud toimingud relvalubade pikendamise taotluse tähtaegseks esitamiseks. Operatsiooni järel planeeritud perearsti vastuvõtule minemine on enesestmõistetav ning on arusaadav, et selle vastuvõtu käigus võidakse lahendada ka muid patsiendi tervisemuresid. Sellest aga ei järeldu kaebaja valmidust tegeleda argielu asjaajamisega. Kaebaja ei võtnud haiguslehte, kuna tal oli võimalik tööandjaga kokku leppida, et viibib operatsiooni ja sellest taastumise tõttu töölt eemal 04.07.–13.08.2023. Seejärel naasis kaebaja tööle osalise koormusega. Mõjuva põhjuse jaatamiseks ei pea tingimata olema tegemist niivõrd erakorralise terviseseisundiga, mis nõuab vahetut meditsiinilist sekkumist, vaid piisab sellest, kui tegemist on haigusseisundiga, mille ajal teatud toimingute tegemine võib ohustada inimese tervist. Kaebaja valis psühhiaatri vastuvõtu esimese võimaliku tasulise aja Haapsalus, kuigi ise elab Tallinnas. Samuti lähtus kaebaja perearsti esimesest vabast vastuvõtu ajast, mis talle vastuvõtule registreerides pakuti. Kui kaebaja uuris tervisetõendi varasema kättesaamise kohta, teatati talle, et perearsti poolt avatud tervisetõendi saab lõpule viia ainult perearst ise ning teised arstid ei saa sellele vajalikku pitserit panna. Seega tegi kaebaja kõik toimingud alati esimesel võimalusel, s.t ta tegutses nende võimaluste piires, mida tema tervis operatsioonist taastumise ajal lubas ning mida psühhiaatri ja perearsti vastuvõtuajad võimaldasid. Kaebaja esitas taotluse esimesel võimalusel mõned päevad pärast tähtaega, sealjuures ei esinenud tähtaja ennistamata jätmiseks ühtegi vastassuunalist huvi. PPA põhjendamatu tegevus on jätnud kaebaja pikaks ajaks õigustamatult relvaloata ja võimaluseta tegeleda jahipidamisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.
13.RelvS § 41 lg 2 kohaselt tuleb relvaloa kehtivuse pikendamiseks esitada PPA-le mh taotlus ja tervisetõend. Need tõendid tuleb esitada vähemalt kaks kuud enne loa kehtivuse lõppemist (RelvS § 41 lg 5). Kaebaja relvaload kehtisid kuni 02.11.2023 ning seega tuli tal esitada kõnealused dokumendid hiljemalt 02.09.2023. Kaebaja esitas PPA-le taotluse koos tervisetõendiga 14.09.2023.
14.HMS § 34 lg 1 sätestab, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Säte sisaldab nii määratlemata õigusmõistet („mõjuv põhjus“), mille sisustamine allub kohtulikule kontrollile täies mahus, kui ka kaalutlusõigust („võib“), mille kontrollimisel tuleb halduskohtul järgida HKMS § 158 lg-s 3 sätestatud piire (vt Riigikohtu 24.03.2025 otsus nr 3-23-462, p 21.1).
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja taotluste esitamisega hilinemine oli muu hulgas põhjustatud kaebaja haigestumisest. Halduskohus on asjakohaselt arvesse võtnud operatsioonist taastumisele kuluvat aega, samuti perearsti (dtl 99) tõendist nähtuvat, et kaebajal olid pärast operatsiooni valud ning haav läks mädanema, lisaks mure kasvaja 7(10)
3-23-2763 võimaliku pahaloomulisuse pärast. Kõnealuses tõendis on märgitud, et kirurgi histoloogilise uuringu vastus saabus alles 28.08.2023. Seega võib eeldada, et selle ajani ei olnud kaebajal täit kindlust, kas eemaldatud kasvaja oli hea- või pahaloomuline. Kuigi kaebaja ei võtnud operatsiooni järel töövõimetuslehte, on ta esitanud tööandja kinnituse selle kohta, et ta viibis tervislikel põhjustel töölt eemal ajavahemikus 04.07.2023–13.08.2023 ja asus seejärel tööle osalise koormusega (dtl 101). PPA ei ole nimetatud tõendite usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. Ka ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et neis tõendites kajastatu ei vasta tõele.
16.Halduskohus võttis mõjuva põhjuse olemasolu hindamisel õigesti arvesse, et pärast operatsioonist taastumist takistas kaebajal õigeaegselt taotluse esitamist asjaolu, et ta ei saanud piisavalt kiiresti psühhiaatri ja perearsti vastuvõtule. RelvS § 35 1 lg 2 kohaselt korraldab tervisekontrolli ning tervisetõendi väljastab perearst, kaasates eriarste. Vabariigi Valitsuse 21.06.2007 määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 3 järgi teeb tervisekontrolli perearst, kaasates psühhiaatri ja vajaduse korral teised eriarstid. Riigikohus on 24.03.2025 otsuses nr 3-23-462 (p 21.11) selgitanud, et mõjuv põhjus relvaloa pikendamise taotluse esitamise tähtaja möödalaskmisel võib olla ka arstide ootejärjekord. Seejuures leidis Riigikohus, et kuu aega enne seaduses sätestatud tähtaega tegutsema asumist ei saa pidada isiku varasemat kogemust ja harva relvaloa taotlemise menetlusega kokkupuutumist silmas pidades hoolimatuseks või hooletuseks (samas, p 21.7). Ühtlasi selgitas Riigikohus, et enne psühhiaatri visiidi toimumist igaks juhuks perearsti aja broneerimine koormab perearstisüsteemi ning kuivõrd inimesel on üks tema tervisest põhjalikumat ülevaadet omav perearst, ei peaks teda pelgalt aja puuduse tõttu ühekordselt muutma või asendama muu arstiga (samas, p 21.6). Siinse vaidluse materjalidest nähtub, et kaebaja palus 13.07.2023 perearsti vastuvõtul avada relvalubade pikendamise taotlemiseks vajalik tervisetõend (dtl 19). Seega asus ta tegutsema juba üle pooleteise kuu enne taotluse esitamiseks seaduses sätestatud tähtaega. Kaebaja selgituse kohaselt registreeris ta psühhiaatri vastuvõtule aja juuli lõpus, s.o rohkem kui kuu aega enne eelnimetatud tähtaega. Ta valis esimese võimaliku tasulise vastuvõtu aja, mis oli 29.08.2023. Seejärel ei saanud kaebaja kohe perearsti vastuvõtule, sest perearst oli puhkusel ning talle kinnitati, et perearsti poolt avatud tervisetõendi saab lõpule viia ja sellele pitsati lüüa ainult perearst ise. PPA on asja juurde esitanud kaebajale väljastatud tervisetõendi ja sellelt nähtub, et tõendi on allkirjastanud kaebaja perearst (dtl 88). Selle põhjal võib järeldada, et kuigi kaebaja oli enne taotluse esitamise tähtaega käinud psühhiaatri vastuvõtul, ei olnud tal endast olenemata põhjuste tõttu võimalik siiski saada selleks ajaks tervisetõendit, sest seda sai väljastada ainult tema perearst, kes oli parajasti puhkusel. Eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb sarnaselt viidatud Riigikohtu lahendiga pidada ka praeguses asjas arstide ootejärjekordi tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Asjaolust, et kaebaja oli eelnevalt oma teise tervisemurega mitu korda arstide vastuvõtul käinud, ei saa teha automaatset järeldust, et ta pidi teadma ka tasulise psühhiaatri või sellele järgneva perearsti vastuvõtule saamise raskustest. Pigem võis kaebaja eeldada, et kuivõrd ta oli juba palunud perearstil tervisetõendi avada, saab perearst selle pärast psühhiaatri kontrolli ka kiiresti väljastada.
17.Erinevalt PPA-st ei pea ringkonnakohus kaebajale etteheidetavaks ka asjaolu, et ta ei üritanud juba enne tähtaja möödumist puudustega taotlust esitada või PPA-ga ühendust võtta. Kuivõrd RelvS § 41 lg-test 2 ja 5 tulenevalt peab tervisetõendi esitama kohe koos taotlusega, ei saa kaebajale ette heita, et ta üritas esimesel võimalusel korrektse taotluse esitada ning palus seejärel tähtaja ennistada. Vaidlusalune menetlustähtaeg pole erinevalt nt kaebetähtaegadest kehtestatud õiguskindluse kaitseks, vaid ametiasutusele piisava ajavaru andmiseks taotlust nõuetekohaselt menetleda. Ilma tervisetõendita pole nõuetekohane menetlemine võimalik. Kokkuvõttes nähtub kaebajaga seotud asjaoludest kogumis, et kaebaja tegi asjaolusid arvestades mõistlikke jõupingutusi, et tähtaega järgida. 8(10)
3-23-2763
18.Riigikohus märkis eelviidatud lahendis nr 3-23-462, et taotluse läbi vaatamata jätmise tagajärjed on rasked – RelvS § 44 kohaselt tuleb relvad koos laskemoonaga võõrandada (p 21.8). Taotluse läbi vaatamata jätmine ei peaks olema karistuslikku laadi ja relvaloa vahetamise (pikendamise) nõuded ei ole kehtestatud taotleja asjaajamisvõimekuse ega -hoolsuse kontrollimiseks, mistõttu tuleb tähtaja ennistamisel võtta arvesse ka selle võimalikku mõju avalikule huvile ja kolmandate isikute õigustele (p 21.9). Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et praegusel juhul puuduvad vastassuunalised huvid ning kaalukad vastuargumendid, mille tõttu tuleks jätta tähtaeg ennistamata. Ei nähtu, et tähtaja ennistamine riivaks kuidagi kolmandate isikute õigusi. Kuna RelvS § 41 lg 5 kohaselt tuli taotlus esitada kaks kuud enne loa kehtivuse lõppu ja kaebaja hilines taotluse esitamisega 12 päeva, jäi vastustajal kaebaja taotluse kontrollimiseks siiski piisavalt aega.
19.Halduskohus tühistas PPA 25.09.2023 otsuse ja 03.11.2023 vaideotsuse. PPA jättis 25.09.2023 otsusega kaebaja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning relvalubade pikendamise taotluse läbi vaatamata. RelvS § 1 lg 11 sätestab, et RelvS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i sätteid, arvestades RelvS-i erisusi. Riigikohus on selgitanud, et otsus jätta taotlus läbi vaatamata ei ole haldusakt (vrd HMS § 43 lg 2 esimene lause); läbi vaatamata jätmisel ei kujunda haldusorgan seisukohta küsimuses, kas asjakohaste õigust andvate normide eeldused on täidetud ja isikul on sellest tulenevalt õigus tema poolt taotletule. Seetõttu tuleks kohtusse pöörduda mitte tühistamis-, vaid kohustamiskaebusega. Kohustamiskaebus hõlmab ühtlasi selle tuvastamist, et PPA tegevus oli taotluse läbi vaatamata jätmisel õigusvastane (Riigikohtu 24.03.2025 otsus nr 3-23-462, p 13). Praegusel juhul on kaebaja lisaks tühistamiskaebusele esitanud ka kohustamiskaebuse. Eelnevast tulenevalt sai halduskohus küll läbi vaadata kaebaja kohustamiskaebuse tema relvalubade pikendamise taotluse läbivaatamiseks ning tühistamiskaebuse PPA 03.11.2023 vaideotsuse peale, kuid ei saanud tühistada PPA 25.09.2023 otsust. Selles osas tuleb halduskohtu otsuse resolutsiooni ja põhjendusi muuta. Küll on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et kaebaja esitatud põhjenduste mõjuvust, hilinemise lühikest aega ja vastassuunaliste huvide puudumist arvestades on vastustaja kaalutlusõigus tähtaja ennistamisel vähenenud nullini (vrd samas, p-d 21.1 ja 21.11). Seega kohustas halduskohus õigesti PPA-d ennistama kaebaja nimel olevate relvalubade kehtivuse pikendamise taotluse esitamise tähtaja ning vaatama taotlus läbi.
20.Kuna PPA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud PPA kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja taotleb mõista vastustajalt välja apellatsioonimenetluses kantud esindajakulu 4780 eurot (ilma käibemaksuta). Esindajakulu koosneb 25,5 töötunnist keskmise tunnihinnaga 187,45 eurot. Kantud kulude kohta on esitatud advokaadibüroo arved koos spetsifikatsioonidega. Kuigi arvete kohaselt on esindajakulu kaebaja eest tasunud X OÜ, ei välista see HKMS § 109 lg 5 järgi menetluskulude hüvitamist, sest esitatud kinnituse kohaselt on kaebajal kohustus need kulud äriühingule hüvitada (dtl 175; nt Riigikohtu 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p 37.1). Ringkonnakohtu hinnangul on seega kaebaja menetluskulude seos praeguse vaidluse lahendamisega teise astme kohtus ning kulude kandmise kohustuse olemasolu nõuetekohaselt tõendatud. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta nii õigusküsimuste keerukust kui ka faktiliste asjaolude mahukust (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-80-16, p 35). Kohtul ei ole vajalik üksikasjalikult hinnata, milline ajahulk võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldatakse, et kõrgema astme kohtu menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks vähem aega (nt Riigikohtu 28.06.2017 9(10)
3-23-2763 otsus nr 3-3-1-73-16, p 47). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja esindajakulu, sh eeskätt apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu (17,5 tundi) ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest keskmisest keerukama või mahukama vaidlusega. Ringkonnakohus võtab ka arvesse, et esimeses kohtuastmes kaebajat esindanud advokaat jätkas esindamist ka apellatsioonimenetluses, kus vaidluse sisu ja maht on jäänud üldjoontes samaks. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja põhjendatud esindajakulu apellatsiooniastmes on 2500 eurot (ilma käibemaksuta), mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
21.Jõustumise korral arvutivõrgus avaldatavas otsuses tuleb kaebaja ja X OÜ nimi ning kaebaja isikukood asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.