I.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25. septembri 2023. a otsuse ja 3. novembri 2023. a vaideotsuse tühistamiseks ja ameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I.A, esindaja vandeadvokaat Lembit Tedder Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 25. septembri 2023. a otsus nr 4.2-1/10962-1 ja 3. novembri 2023. a vaideotsus nr 4.2-1/10962-3.
2.Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit ennistama I.A nimel olevate relvalubade nr RL812717 ja DL50032768 kehtivuse pikendamise taotluse esitamise tähtaeg ning vaatama taotluse läbi.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16. septembril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas I.A-le 14. novembril 2018 relvaloa nr RL812717 ning 28. novembril 2022 relvaloa nr DL50032768. Mõlema loa kehtisid kuni 2. novembrini 2023.
3-23-2763
2.PPA teavitas 29. juunil 2023 kaebajat e-kirja teel sellest, et relvalubade kehtivus lõpeb 2. novembril 2023. Lubade pikendamiseks tuleb kaebajal esitada taotlus 2. septembriks 2023.
14.septembril 2023 esitas kaebaja PPA-le taotluse relvalubade pikendamiseks koos tervisetõendiga. 19. septembril 2023 esitas kaebaja vastustajale lisapõhjendused relvalubade pikendamise taotluste hilinemise kohta. Kaebajal diagnoositi raske haigus ja tal tuli minna operatsioonile. Pärast operatsiooni tuli kaebajal taastuda, mistõttu ei õnnestunud tal saada piisavalt aegsasti psühhiaatri ja perearsti vastuvõtule tervisetõendi küsimiseks.
21.septembril 2023 esitas kaebaja PPA-le taotluse menetlustähtaja ennistamiseks. Taotluses selgitas kaebaja, et 2022. a-l diagnoositi tal paikne paistetus ja moodustis või tükk kaelapiirkonnas (digitoimiku lehed (dtl) 9–10). Pärast kuue kuu jooksul tehtud läbivaatusi diagnoositi kaebajal 14. juunil 2023 kõrvasüljenäärme kasvaja (dtl 11–15). Kaebajal tuli minna 4. juulil 2023 operatsioonile. 5. juulil 2023 kirjutati kaebaja haiglast välja kodusele ravile, kus ta pidi olema rahulikus režiimis ja vältima füüsilist koormust (dtl 16–18). Järgneva kahe nädala jooksul ei saanud kaebaja pead liigutada, tundis pidevalt valu ning pidi tarvitama valuvaigisteid. 13. juulil 2023 käis kaebaja perearsti juures operatsioonijärgses kontrollis. Arsti vastuvõtul palus kaebaja avada ka tervisetõendi relvalubade pikendamiseks (dtl 19–21). Operatsioonist taastumise ajal läks kaebaja haav mädanema ning pea liigutamine põhjustas endiselt valu. Seetõttu õnnestus kaebajal psühhiaatri vastuvõtule registreerida juuli lõpus. Kaebaja valis esimese võimaliku vastuvõtu aja, milleks oli 29. august 2023 Haapsalus (dtl 22–23). Pärast psühhiaatri visiiti sai kaebaja perearsti vastuvõtu aja 12. septembriks 2023 (dtl 24–25). Perearst unustas templi koju. Seetõttu sai kaebaja tervisetõendi kätte 14. septembril 2023, mil esitas selle koos taotlusega ka PPA-le.
25.septembri 2023. a otsusega nr 4.2-1/10962-1 jättis vastustaja kaebaja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning relvalubade pikendamise taotluse läbi vaatamata.
5.1.Tähtaja ennistamiseks ei ole mõjuvat põhjust. Kaebaja sai vastustajalt 29. juunil 2023 teavituse, et relvalubade kehtivuse pikendamiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt 2. septembril 2023. Kaebajal oli taotluse esitamiseks seega üle kahe kuu, mis on piisav aeg. Relvaseaduse (RelvS) § 41 lg 5 järgi tuleb relvaloa pikendamiseks vajalikud dokumendid esitada vähemalt kaks kuud enne loa kehtivuse lõppemist. Seadus näeb seega ette, millal on viimane tähtaeg taotluse esitamiseks.
5.2.Kaebaja avas 13. juulil 2023 perearsti juures tervisetõendi, seega oli ta sõltumata haigusest ja operatsioonist võimeline tegema toiminguid relvaloa pikendamiseks. Selleks oli tal aega üle kuu aja. Pikad järjekorrad psühhiaatri juurde saamiseks, perearsti puhkus ja arsti poolt templi koju unustamine ei ole mõjuv põhjus menetlustähtaja ennistamiseks. Hilinemine oli tingitud pigem pikkadest järjekordadest arstivisiidile, mitte haigusest ja operatsioonist ning sellest taastumisest.
5.3.Kaebaja on relvaloa omanik alates 2004. a-st ning peab olema teadlik RelvS nõuetest. Kaebaja ei olnud piisavalt hoolas seadusega kehtestatud tähtaegadest kinni pidamisel. Relvaloa omamine on vabatahtlik ning kui seda soovitakse, tuleb täita ka seadusest tulenevaid nõudeid. Relvaloa pikendamise taotluse esitamise tähtaeg on seatud selleks, et vastustaja jõuaks enne loa kehtivuse lõppemist teha vajalikud toimingud.
2(9)
3-23-2763
Kaebaja esitas 25. oktoobril 2023 vaide.
6.1.Kohtupraktika järgi saab mõjuvaks põhjuseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 1 tähenduses olla selliste objektiivsete ning taotleja enda tahtest ja tegevusest sõltumatute asjaolude esinemine, mille vahetu põhjusena oli taotluse tähtaegne esitamine võimatu või oleks olnud taotleja jaoks sedavõrd keeruline või koormav, et konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades ei oleks saanud temalt taotluse tähtaegset esitamist mõistlikult eeldada (Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-21-1111). Kaebaja puhul esinevad sellised asjaolud, st menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel.
6.2.Kaebaja ei saanud relvalubade kehtivuse pikendamise taotlustega tegeleda kohe
29.juunist 2023, kuna tal diagnoositi 14. juunil 2023 kõrvasüljenäärme kasvaja. Kaebaja pidi minema vähem kui nädala pärast kasvaja eemaldamise operatsioonile, mille järel tuli olla kaks nädalat rahulikus režiimis. Tegemist on haigusega, mida on kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks.
6.3.Haigestumine takistas taotluse tähtaegset esitamist. Kaebaja haigus oli talle väga ehmatav ja hirmutav, kuna kaebaja arvas, et ta võib surra. On inimlikult mõistetav, et tal olid sel ajal muud mõtted ning ta ei suutnud tegeleda relvaloa pikendamise taotlusega. Pärast operatsiooni olid kaebajal tugevad valud. Ta ei saanud pöörata pead ja pidi tarvitama valuvaigisteid. Seetõttu pole põhjust eeldada, et kaebajal oleks olnud võimalik tegeleda taotluse esitamisega. Kaebaja hakkas tegelema vajalike dokumentide ja taotlusega kohe, kui tal võimalik oli (13. juulil 2024). Kaebaja ei saanud mõjutada seda, et arstide järjekorrad olid pikad. Kaebajale jääb mõistmatuks, mida võiks veel pidada mõjuvaks põhjuseks, kui mitte kaebaja olukorda. Kaebajal puuduvad varasemad rikkumised, mida kinnitab karistusregistri väljavõte (dtl 40).
7.Vastustaja jättis 3. novembri 2023. a otsusega nr 4.2-1/10962-3 vaide rahuldamata.
7.1.Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid taotluse õigel ajal esitamist. Kaebaja haigestumine, operatsioonil viibimine ning sellest taastumine võisid lühendada ajavahemikku relvaloa pikendamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Kaebaja pöördus perearsti poole siiski 13. juulil 2023, mistõttu oli tal relvalubade kehtivuse pikendamise taotluse esitamiseks veidi vähem kui kaks kuud. Pikk järjekord eriarsti visiidile on üldteada asjaolu. Võimalik on kasutada ka tasulist eriarsti vastuvõttu. Perearsti vastuvõtt peab olema tagatud pidevalt, mistõttu määratakse perearstidele asendajad.
7.2.PPA-l ei ole kaalutlusruumi taotluse läbivaatamiseks, kui taotleja ei ole taotlust tähtaegselt esitanud ning ennistamiseks pole alust (HMS § 14 lg 6). Sel juhul tuleb taotlus jätta läbi vaatamata ja tagastada. Kaebaja ennistamise taotlusest ei nähtu sellist takistust, mille tõttu ta ei oleks saanud relvalubade kehtivuse pikendamise taotlust õigeaegselt esitada.
8.Kaebaja esitas 4. detsembril 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks ennistama relvalubade kehtivuse pikendamise taotluse esitamise tähtaeg. Kaebaja taotleb relvalubade pikendamise taotluse läbivaatamist.
8.1.PPA otsus ja vaideotsus on materiaalselt õigusvastased. PPA on väärkasutanud kaalutlusõigust, leides, et kaebaja haigus ja takistused psühhiaatri ja perearsti
3(9)
3-23-2763 vastuvõtule registreerimisel ei ole mõjuv põhjus ennistada relvalubade kehtivuse pikendamise taotluse esitamise tähtaeg. Kaebaja hilines päevades, mitte kuudes. Kaebaja on seadusekuulekas jahimees, tal puuduvad varasemad rikkumised (dtl 40) ning selline olukord on tema puhul esmakordne.
8.2.Menetlustähtaja võib mõjuval põhjusel ennistada (HMS § 34 lg 1). Mõjuv põhjus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb haldusorganil sisustada, lähtudes konkreetsest olukorrast (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. jaanuari 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-59-00, p 2). Mõjuvaks põhjuseks on objektiivselt eksisteeriv, isiku tahtest mitteolenenud asjaolu, mille ettearvamatu esinemine tõi endaga kaasa menetlustoimingu tegemisega hilinemise (HMS eelnõu 456 SE juurde kuuluv seletuskiri, Riigikogu IX koosseis). Ka ootamatu haigestumine või raske haigus võib HKMS kommenteeritud väljaande kohaselt olla mõjuv põhjus (V. Lapimaa, § 71, lk 277, p III.1). Sealjuures võib mõjuv põhjus esineda ka siis, kui toimingu õigel ajal sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. jaanuari 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-59-00, p 1).
8.3.On mõeldamatu, et kaebaja oleks asunud kohe pärast PPA-lt saadud teavitust relvalubade pikendamiseks vajaliku tervisetõendi hankimisega tegelema. Kaebajal oli paari päeva pärast kasvaja eemaldamise operatsioon. Kasvaja diagnoos oli kaebaja jaoks väga hirmutav ja raske. Tegemist on haigusega, mis võib lõppeda surmaga. Kaebajal tuli saadud diagnoosist toibuda ning valmistuda operatsiooniks.
8.4.Pärast operatsiooni, kui kaebaja haiglast välja kirjutati, ei olnud relvalubade pikendamisega tegelemine mõeldav, sest kaebaja pidi olema arsti korraldusel kaks nädalat rahulikus režiimis ning vältima füüsilist koormust. Operatsioonijärgsel ajal olid kaebajal tugevad valud, mis takistasid tal pea liigutamist. Kaebaja pidi tarvitama valuvaigisteid. Operatsioonist toibumine ning tavapärasesse elurütmi tagasi saamine võtab aega. Inimeselt ei saa nõuda, et ta tegeleks relvalubade pikendamiseks vajaliku asjaajamisega mõni päev pärast operatsiooni. See oleks võinud ohtu seada kaebaja efektiivse taastumise haigusest ja operatsioonist. Haiguse diagnoos ning selle tõttu operatsioonile minemine on objektiivsed asjaolud, mis ilmselgelt ei sõltunud kaebaja tahtest. Seetõttu ei olnud kaebajal võimalik aegsasti relvalubade pikendamise taotluse esitamiseks tervisetõendit hankida ega psühhiaatri vastuvõtule registreerida. Kui kaebajal ei oleks haigust diagnoositud ning ta ei oleks pidanud operatsioonile minema, oleks tal olnud võimalik tegeleda relvalubade pikendamise taotlemisega kohe peale teavituse saamist.
8.5.Kaebaja esitas taotluse relvalubade pikendamiseks esimesel võimalusel. Kaebaja valis psühhiaatri juurde esimese võimaliku aja, kuigi see oli tema elukohalinnast väljaspool. PPA vaideotsuses esitatud väitele, et võimalik on kasutada tasulist eriarsti vastuvõttu, märgib kaebaja, et ta kasutaski tasulist psühhiaatri vastuvõttu ning tegi kõik endast mõistlikult oleneva. Kaebaja ei saa psühhiaatri vastuvõtuaegu juurde tekitada ega paluda end võtta vastu enne teisi patsiente. Ainus, mis on võimalik sellises olukorras teha, olnuks registreerida psühhiaatri vastuvõtu aeg varem. Kaebaja ei saanud seda aga teha haiguse diagnoosi, sellele järgnenud operatsiooni ja sellega kaasneva tõttu. Nii nagu haigus (sh diagnoos, operatsioon ja taastumine) ei võimaldanud kaebajal esitada relvalubade pikendamise taotlust, ei võimaldanud see ka aegsasti psühhiaatri vastuvõtule registreeruda.
8.6.Pärast psühhiaatri külastust tuli kaebajal registreerida end perearsti vastuvõtule. Kaebaja ei olnud teadlik võimalustest saada perearsti vastuvõtule varem. 12.
4(9)
3-23-2763 september oli esimese võimalik aeg, mida arst pakkus. Ta ei pakkunud kaebajale alternatiivset võimalust tervisetõendi kättesaamiseks. Kui kaebaja proovis tervisetõendit ise varem kätte saada, teatas asendusarst, et tema ei saa tervisetõendile pitsati jäljendit panna, kuna tervisetõend avati kaebaja perearsti poolt. Kaebaja lähtus informatsioonist, mida perearst ja asendusarst talle andsid. Kaebaja läks 13. septembril 2023. tervisetõendile järele, kuid perearst oli pitsati koju unustanud ning seetõttu sai kaebaja tõendi kätte 14. septembril 2023. Samal päeval esitas kaebaja relvalubade pikendamise taotluse ja tervisetõendi PPA-le. Kaebaja palub tähtaja ennistamist esimest korda. Ei esine muid asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kaebaja on lohakas, ei hooli seaduse nõuetest või oleks muul viisil relvaloa omamiseks sobimatu.
9.Vastustaja esitas 15. veebruaril 2024 vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
9.1.HKMS ei võimalda kaebajal taotleda kohtult vastustaja kohustamist ennistama relvaloa pikendamise taotluse esitamise tähtaega. Mõjuva põhjuse hindamine tähendab kaalutlusotsuse tegemist, sest seadus ei näe ette mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-38-01, p 3). Vastustaja peab kaebaja taotluse lahendamisel kohaldama kaalutlusõigust, mida kohus ei saa teha haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Kohus saab kohustada vastustajat ennistamise taotlust uuesti lahendama (HKMS § 41 lg 3). Seejärel on võimalik võtta menetlusse relvaloa pikendamise taotlus.
9.2.Mitte igasugune terviseseisund ei piira oluliselt taotluse tähtaegset esitamist. Üksnes haiglas viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks, sest haiglas võib inimene viibida väga erinevas tervislikus seisundis (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. aprilli 2003. a määrus asjas nr 3-3-1-32-03, p 21). Igal konkreetse juhtumi puhul tuleb hinnata, kas haigusest tingitud takistus oli sedavõrd intensiivne, et muutis isiku tegutsemisvõimetuks.
9.3.Kõrvasüljenäärme kasvaja on healoomuline. See ei vaja tavaliselt otsest ravi, vaid eemaldatakse kirurgiliselt. Enamasti ei esine kasvajal spetsiifilisi tüsistusi ega tõsist kulgu. Järelravi keskmes on operatsioonihaavade paranemine. Haige eneseabi piirdub puhkusega (Warthini kasvaja: põhjused, sümptomid ja ravi (minutervis.com)). Kaebaja sai kodusele ravile järgmisel päeval pärast operatsiooni. Patsiendikaardi kandest nähtuvalt tuli kaebajal vältida füüsilist koormust ja kuuma vee protseduure kahe nädala jooksul (dtl 16). Kaebaja ei pidanud seega viibima voodi- või kodusel režiimil, vaid pidi võtma puhkeaega taastumiseks ja haava kokku kasvamiseks. Tegu ei ole haigusega, mis oleks elukohtlik või millest paranemine oleks keeruline. Diagnoosist teada saamine ja operatsioonile minek oli kaebajale ebameeldiv ning põhjustas üleelamisi, kuid selle mõju on kaebuses ülepaisutatud.
9.4.Haiguse kulgu ning vastustaja varast meeldetuletust arvestades ei olnud kaebaja tähtaja järgimisel ja oma toimingute planeerimisel piisavalt hoolikas. Kohtu järjekindla praktika kohaselt saavad tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks olla mitte subjektiivsed, vaid üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad toimingut õigel ajal teha. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 25. jaanuari 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-58-00 ja 19. juuni 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-38-01, p 3).
9.5.Vastustaja teatise sai kaebaja pärast diagnoosi, kuid enne operatsiooni. Psühhiaatri tõend oli kaebajal käes neli päeva enne taotluse esitamise tähtpäeva. Relvaloa kehtivuse pikendamise taotlust on võimalik esitada ka elektrooniliselt kodust 5(9)
3-23-2763 väljumata (sh ajal, mil vastustaja esindustes on kodanike vastuvõtt lõppenud). Relvaomaniku hoolsuskohustus on planeerida asjaajamine nii, et kõik saaks õigel ajal tehtud. Vajalike toimingutega tuleb alustada piisava ajavaruga.
9.6.Kaebaja käis ligi kuue kuu jooksul erinevatel protseduuridel. Ta pidi vähemalt möönma, et temaga toimuv võib mõjutada taotluse esitamist. Relvaseaduse tundjana oli ta teadlik, et tervisetõend peab olema väljastatud mitte vähem kui kolm kuud enne taotluse esitamist. Tervisetõendi kehtivus on seatud sõltuvusse taotluse esitamisest, mitte relvaloa kehtivuse tähtaja lõppemisest. RelvS ei keela taotluse esitamist enne kaht kuud. Kaebajat ei tabanud haigus ja operatsioonile minek ootamatult. Kahtlus terviserikkes tekkis juba 2022. a lõpus.
9.7.Igal juhul võis kaebaja asuda aktiivselt tegutsema hiljemalt juuli keskpaigast, s.o poolteist kuud enne taotluse esitamise tähtaja lõppemist. Seda kinnitab perearsti järelkontroll 13. juulil 2023, kuhu oli kaebaja võimeline ilmuma (dtl 19–21). Patsiendikaardi kannetest nähtuvalt keskenduti operatsiooni või haava seisukorra uurimise asemel kaebaja vererõhuhaigusele. Kaebaja avaldas soovi saada tervisetõend relvaloa pikendamiseks, st ta oli valmis tegelema muude asjadega ja naasma oma tavatoimetuste juurde.
9.8.Kaebaja paranemine toimus kõrvalekalleteta. Tervisetõendi taotlemine ei ole sedavõrd suur füüsiline pingutus, et ohustaks kaebaja tervenemist. Seda enam, et kaebajal oligi vaja minna perearsti vastuvõtule. Kui kaebaja ise ei suutnud asju ajada, oleks ta saanud kasutada kellegi teise abi (nt psühhiaatri vastuvõtule broneerimisel). Kaebaja ei pöördunud vastustaja poole ega uurinud, kuidas olukorda lahendada, kuigi teadis, et ei jõua taotlust ja tervisetõendit tähtajaks esitada. Kaebajal oli võimalik asuda varakult tegutsema. Taotluse esitamise tähtaja ületamise tingis tähelepanematus ja asjaajamise ebaõnnestunud planeerimine.
9.9.13. juuli 2023. a patsiendikaardi kande järgi uut visiiti perearsti juurde kokku ei lepitud. Kaebaja väide, et ta ei teadnud võimalusest pöörduda teise arsti poole, on otsitud. Kaebaja võttis vastu perearsti asendusarst (info selle kohta leiab perearstikeskuse kodulehelt). Perearsti puudumine ei saanud olla takistuseks. Perearstikeskuses tegelesid kaebajaga kolm erinevat arsti. Info selle kohta, et perearstidele määratakse asendusarst, leiab perearstikeskuse kodulehelt.
10.Kaebaja esitas 15. juulil 2024 tõendid selle kohta, et pärast operatsiooni läks haav mädanema ning pea liigutamine oli valulik. Kaebaja esitas perearst H.G väljastatud tõendi (dtl 99). Tõend sisaldab mh arsti selgitust selle kohta, et 17. juulil 2023 hakkas kaebajal haavast eritist tulema, kaebaja ravis valu käsimüügiravimitega ning kaebaja oli oma tervise pärast väga mures, sest oli kahtlus pahaloomulisele muutusele. Kaebaja esitas ka tööandja juhatuse liikme kinnituskirja selle kohta, et kaebaja viibis 4. juulist kuni 13. augustini 2023 töölt eemal, kuna kaebaja haigus vajas kirurgilist sekkumist ja operatsioonijärgset taastumist (dtl 101). Kaebaja teavitas, et ei taotle vastustajalt menetluskulude hüvitamist.
5.augusti 2024. a vastuses jäi PPA oma seisukoha juurde, märkides, et kaebaja ei jäänud ambulatoorsele ravile ega vajanud retseptiravimeid. Samuti oli kaebaja võimeline minema perearsti vastuvõtule ja sai haava hooldamisega hakkama.
KOHTU PÕHJENDUSED
6(9)
3-23-2763
12.Vaidlus on selle üle, kas kaebaja relvalubade kehtivuse pikendamise taotluse esitamise tähtaeg tuleb ennistada või mitte ning kas vastustajal tuleb sellest tulenevalt kaebaja taotlus relvalubade kehtivuse pikendamiseks läbi vaadata.
13.Haldusorgan võib menetlustähtaja oma algatusel või menetlusosalise taotlusel ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel (HMS § 34 lg 1). Menetlustähtaja ennistamise taotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist (HMS § 34 lg 2 esimene lause).
14.Esmalt selgitab kohus, et HMS § 34 lg-s 1 sätestatud „mõjuva põhjuse“ sisustamine ei ole kaalutlusõiguse kasutamine. Termin „mõjuv põhjus“ on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb tõlgendada ja mille osas tuleb võrrelda elulisi asjaolusid õigusnormi abstraktse koosseisuga (subsumeerimine) (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2022. a otsus asjas nr 3-20-2474, p 17 ja 11. detsembri 2020. a otsus asjas nr 3-20-1198, p 12). HKMS § 158 lg 3 ei piira määratlemata õigusmõiste sisustamist ja selle valguses faktiliste asjaolude hindamist kohtus, vaid üksnes kaalutlusnormide õigusliku tagajärje valikut (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1548, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika). Määratlemata õigusmõistet saab sisustada ka kohus, sekkumata sealjuures halduse kaalutlusruumi (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-202362, p 25.2 ja 4. novembri 2020. a otsus asjas nr 3-20-924, p 32). HMS-is määratud menetlustähtaja ennistamine on võimalik juhul, kui menetlusosaline ei saanud kaalukal põhjusel kinni pidada menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtajast (HMS eelnõu 456 SE juurde kuuluv seletuskiri, Riigikogu IX koosseis).
15.Kohtu hinnangul esineb kaebaja haigestumise ja taotluste esitamisega hilinemise vahel põhjuslik seos. Määrav ei ole üksnes see, et kaebaja sai haiglast välja
5.juulil 2023, mil taotluse esitamiseks oli aega veidi vähem kui kaks kuud. Arvestada tuleb kaebaja operatsioonist taastumise ajaga. Sellest, et kaebajal eemaldati healoomuline kasvaja, ei saa järeldada, et operatsioonist taastumine oleks kerge ja kulgeks tingimata probleemideta. Iga inimese puhul on operatsioonist taastumine individuaalne. On mõistlik ja inimlik eeldada, et sellisest operatsioonist taastumiseks ja tavapärasesse elurütmi naasmiseks kulub vähemalt nädal. Kaebaja külastas perearsti
13.juulil 2023. Samal päeval avas arst kaebaja relvaloa kehtivuse pikendamiseks tervisetõendi. Kohtu hinnangul viivitanud kaebaja põhjendamatult pärast operatsiooni perearsti visiidile minemisega.
16.Kaebaja on selgitanud ja esitanud ka perearsti tõendi (dtl 99) selle kohta, et tal olid pärast operatsiooni valud ja haav läks mädanema. Tegemist võib olla tavapäraste terviseprobleemidega, mis pärast operatsiooni võivad esineda, kuid see ei tähenda, et nende mõju kaebajale võiks pisendada. Need võivad takistada tõhusat asjaajamist ja inimese tavapärast elurütmi. Lisaks põhjustas kahtlus, et kasvaja on pahaloomuline, kaebajale perearsti tõendi järgi ka suurt muret ja meeleoluhäireid. Samuti selgub perearsti ja tööandja (dtl 99–101) koostatud tõenditest, et kaebaja naases pärast haigust ja taastusravi 14. augustil 2024 tööle üksnes osalise koormusega. Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad, et tegu ei olnud pelgalt ebamugavusega, nagu leidis vastustaja.
17.Seda, et psühhiaatri visiidile on raske saada (ka tasulisele) võib pidada üldteada asjaoluks, ent see ei tähenda, et kaebaja oleks saanud seda mõjutada. Vastustaja etteheide, et kaebajal oleks tulnud vajalike toimingutega alustada varem, pole põhjendatud. Psühhiaatri juurde varem aja broneerimist takistasid kaebaja haiguse diagnoos, operatsioon, sellest taastumine ja operatsioonijärgsed probleemid. Haiguse
7(9)
3-23-2763 diagnoos, mis põhjustas olukorra, et kaebaja ei saanud enne 29. augustit 2023 psühhiaatri visiidile minna, on kaebajast sõltumatu asjaolu, mida kaebaja ei saanud mõjutada.
18.Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha kuni tähtaja viimase päeva kella 24.00-ni (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades 3-3-1-76-08, p 11 ja 3-3-1-17-09, p 12). Kaebaja sai vastustaja teatise relvalubade kehtivuse tähtaja pikendamise kohta pärast seda, kui ta oli saanud teada oma haiguse diagnoosi. Kaebaja terviseprobleem ilmnes 2022. a-l. Sellest pole siiski põhjust järeldada, et kaebaja pidi ette aimama oma haiguse diagnoosi ning selle raviks vajaliku operatsiooni toimumist ja aega. Kaebajat ei saa seega süüdistada hooletuses põhjusel, et ta ei asunud relvalubade pikendamiseks asju ajama enne diagnoosi saamist.
19.Võimalik, et kaebaja oleks saanud kohe pärast psühhiaatri juurde aja panemist broneerida visiidi ka perearsti asendaja juurde. Kaebuse kohaselt ei osanud kaebaja küsida, kas talle on võimalik pakkuda aega tema perearsti asendaja juurde, et saada tervisetõend kiiremini. Arvestades kaebaja läbielatut ei ole põhjust talle ette heita asendusarsti võimaluse kohta uurimata jätmist. Isegi kui kaebaja oleks seda teinud, ei oleks ta tõenäoliselt jõudnud taotlust koos tervisetõendiga esitada 2. septembriks 2023. Kaebaja visiit psühhiaatri juurde Haapsallu toimus 29. augustil 2023. Nimetatud kuupäeva ja taotluse esitamise tähtpäeva (2. september) vahele jäi vaid kolm tööpäeva.
20.Kaebaja taotlus menetlustähtaja ennistamiseks on esitatud tähtaegselt. HMS § 34 lg 1 sisaldab lisaks määratlemata õigusmõistele ka kaalutlusõigust, mis väljendub haldusorgani õiguses otsustada tähtaja ennistamine („[haldusorgan] võib [---] tähtaja ennistada“). Kohus leiab, et kaebaja esitatud põhjenduste mõjuvust, hilinemise lühikest aega (12 päeva) ning vastassuunaliste huvide puudumist arvestades on tähtaja ennistamine kahtlusteta põhjendatud. Sellele ei ole kaalukaid vastuargumente. Vastustaja kaalutlusõigus on vähenenud nullini. Sellises olukorras võib kohus teha haldusorganile ettekirjutuse toiming sooritada ilma asjaolude täiendava kaalumiseta (riigivastutuse seaduse § 6 lg 5).
21.Kuigi praegusel juhul esineb menetlustähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus, miks kaebaja ei saanud tähtajast kinni pidada, on põhjust arvestada ka RelvS § 41 lg 5 eesmärgiga. Sellega on inimesele pandud kohustus esitada relvaloa kehtivuse pikendamise taotlus kaks kuud enne loa kehtivuse lõppu. RelvS (RelvS eelnõu, 737 SE, Riigikogu XIV koosseis) juurde kuuluva seletuskirja kohaselt muudeti relvaloa kehtivuse pikendamise taotluse esitamiseks esialgu ettenähtud ühekuuline tähtaeg kahekuuliseks seetõttu, et ühekuulise tähtaja jooksul ei ole võimalik ametnikul teha piisavat tõhusat kontrollimenetlust. Arvestades seda, et kaebaja hilines relvalubade kehtivuse pikendamise taotluse esitamisega üksnes 12 päeva, jäi vastustajal kaebaja taotluse kontrollimiseks enne kaebaja relvalubade kehtivuse lõppu veel piisavalt aega.
22.Kohus tühistab vastustaja otsuse ja vaideotsuse, kohustab vastustajat ennistama kaebaja nimel olevate relvalubade kehtivuse pikendamise taotluse esitamise tähtaja ning vaatama taotluse läbi.
23.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei taotle menetluskulude väljamõistmist vastustajalt (dtl 98). Menetluskulud jäävad seega menetlusosaliste endi kanda.
8(9)
3-23-2763
24.Otsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi tema eraelu puutumatuse kaitseks asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja 4).
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ OSALISELT MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 22.10.2025
KOHTUOTSUSEGA.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.