Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – E.R, volitatud esindajad Nora Kurik ja Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamine
21.10.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus rahuldamata.
2.Kohustada Politseikinnipidamiskeskusest.
ja
Piirivalveametit
vabastama
E.R
viivitamatult
Jätta E.R taotlus Politsei- ja Piirivalveameti trahvimiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 17.05.2025 kontrollreidi Tallinnas Pae 12 asuvasse Majaka hostelisse. Hostelis broneeringut omanud E.R-il (sünd. xx.xx.xxxx, Venemaa Föderatsiooni kodanik, soovib, et teda kutsutakse A-ks) (puudutatud isik) ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti. Ta esitas tšehhikeelse rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse ja andis teada, et soovib taotleda rahvusvahelist kaitset. PPA pidas puudutatud isiku 48 tunniks kinni. PPA tegi päringu Eurodaci ning sai vastused Hollandist (taotlus esitati 07.09.2024), Saksamaalt (taotlus esitati 07.12.2024), Austriast (taotlus esitati 14.12.2024) ja Tšehhist (taotlus esitati 19.12.2024). PPA tegi päringud nimetatud riikidesse. Kontrollimise käigus selgus, et Holland on kohaldanud puudutatud isiku suhtes sissesõidukeeldu kehtivusega 24.02.2025–28.03.2030.
2.Puudutatud isik selgitas vestluse käigus, et saabus Schengeni alale 02.09.2024 Armeeniast Ungari turismiviisaga. Ta liikus edasi Hollandisse, kus taotles varjupaika. Kuna ta ei tundnud end Hollandis turvaliselt, otsustas ta riigist lahkuda, aga sattus erinevatesse Hollandi pagulaskeskustesse ning tema välis- ja sisepassid võeti hoiule. Talle väljastati ajutine elamisluba, mida ta kasutas riigist lahkumiseks. Seejärel läks ta Saksamaale, kus taotles samuti varjupaika. Saksamaa ametivõimud tahtsid ta Hollandisse tagasi saata ja võtsid temalt Hollandi elamisloa ära. Puudutatud isik ei tundnud end ka Saksamaal turvaliselt ja suundus Tšehhi, kus taotles samuti rahvusvahelist kaitset. Tšehhi jättis tema taotluse rahuldamata, kuna vastutavaks riigiks on Holland ja ta on kohustatud sinna minema. Puudutatud isik vaidlustas otsuse, kuid lahkus enne asja lahendamist, sest tegemist ei olnud tema jaoks sobiva kohaga. Puudutatud isik saabus Eestisse 15.05.2025 ja Tallinna 17.05.2025.
3.PPA taotles Tallinna Halduskohtult luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.05.2025 määrusega PPA taotluse osaliselt ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 30.06.2025. Tallinna Halduskohus pikendas 26.06.2025 määrusega kinnipidamise tähtaega kuni 26.10.2025. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.07.2025 määrusega halduskohtu 19.05.2025 ja 26.06.2025 määrused muutmata ning Riigikohus jättis 08.08.2025 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse võtmata.
4.PPA tegi 23.05.2025 Hollandile tagasivõtupalve. Hollandi ametivõimud vastasid 02.06.2025, et võtavad isiku tagasi, sest nad vastutavad tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. PPA vestles 17.06.2025 puudutatud isikuga ja andis talle teada, et ta antakse Hollandile üle.
5.PPA esitas 17.10.2025 Tallinna Halduskohtule välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 362 lg 5 alusel taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Põhjendused:
5.1.Puudutatud isiku kinnipidamine kuni tema üleandmiseni Hollandile on vältimatult vajalik, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht, mis tugineb tema varasemale käitumisele. Puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest nähtub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Ta taotles rahvusvahelist kaitset Hollandis, Tšehhis, Saksamaal ja Austrias, kuid lahkus neist riikidest ilma loata. Holland koostas talle 24.02.2025 tagasisaatmise otsuse. Ilmselt lahkus ta Hollandist sellepärast, et teda taheti kodumaale tagasi saata. Ka Eestis taotles ta rahvusvahelist kaitset selleks, et väljasaatmist Venemaale edasi lükata. Kui isiku eesmärk oleks olnud Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, oleks ta pidanud saabuma esimesena Eestisse. Isiku käitumine näitab, et ta tegeleb asylum shoping’uga ja otsib endale sobivat riiki. Vaadates isiku liikumise ajajoont (taotluste esitamise ajad), siis ei ole eluliselt usutav, et ta sai nii lühikese ajaga veenduda selles, et need riigid on talle ohtlikud. Ta lahkus nii Hollandist kui ka Tšehhist enne talle määratud arstivastuvõtuaegu. Google’i otsinguga leiab organisatsiooni1, mis toetab ja pakub abi Hollandis LGBT+ inimestele rahvusvahelise kaitse taotlemisel. On eluliselt usutav, et isik, kellel on tõsine soov saada rahvusvahelist kaitset ja ravi, pöördub vastava riigi kogukonna poole, et saada tuge ja abi.
5.2.PPA teeb otsuse isiku üleandmiseks Hollandile. PPA-l puudub alus kahelda Hollandi ametivõimude võimekuses rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise läbiviimise osas. Samuti ei ole Hollandi võimekuses kahelnud Saksamaa, Austria ega Tšehhi. Kui Hollandis koheldaks LGBT+ inimesi halvasti, ei oleks need riigid otsustanud puudutatud isikut Hollandisse tagasi saata. PPA kogus infot Hollandi varjupaigataotlejate elamistingimuste 1
kohta, LGBTQI+ varjupaigataotlejate vastaste vägivallajuhtumite ja Hollandis juutide kohtlemise kohta. Info läbitöötamine oli ajamahukas. Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsust ei ole veel tehtud, kuid see on lähipäevil valmimas.
5.3.Põgenemisohu tõttu ei ole leebemaid järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada, seda ka juhul, kui kohaldada mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Kuna puudutatud isik on väljendanud soovimatust naasta Hollandisse, siis on vajalik, et ta viibiks üleandmise lõpuni kinnipidamiskeskuses. Puudutatud isik ei täidaks vabaduses viibides leebemaid järelevalvemeetmeid ega oleks PPA-le kättesaadav tema üleandmiseks vastutavale riigile. Ta võib hakata end siseriiklikult varjama või lahkuda talle sobivasse riiki. Ebaseaduslikku piiriületust on võimalik takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Kui välismaalane on lahkunud loata teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, annab see alust arvata, et ta võib põgeneda ja et teda on vaja kinni pidada, et ta vastutavale riigile üle anda. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Seda näitab ka asjaolu, et puudutatud isik tuli Tšehhist Eestisse ilma kehtiva reisidokumendita, läbides mitmete riikide piire. Isikul puuduvad Eestis sotsiaalsed sidemed ja elukoht.
5.4.Kuigi kinnipidamise tähtaja pikendamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Kinnipidamiskeskuses on tagatud isikule eluks vajalikud meditsiiniteenused ja vajadusel ka psühholoogiline nõustamine. PPA toimetas isiku ette nähtud uuringutele ja eriarstide juurde ning tal oli võimalus saada vaimse tervise nõustamist. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine vastuolus tema turvalisuse ega tervisekaitse kaalutlustega. PPA viis läbi teenistusliku kontrolli kinnipidamiskeskuse ametnike suhtes ja isiku esitatud kaebused ei leidnud kinnitust.
Puudutatud isik vaidles 20.10.2025 seisukohas taotlusele vastu. Põhjendused:
6.1.Puudutatud isik taotleb rahvusvahelist kaitset, sest kuulub transsoolisena Venemaal tagakiusatute hulka. Ta alustas soolise üleminekuga 14-aastaselt ja kasutab alates sellest ajast hormoonravi. Isikule võimaldati Hollandis ja Tšehhis viibides vajalikku ravimit. Ta taotles ka PPA-lt ravi, kuid pääses endokrinoloogi vastuvõtule alles 06.06.2025. Vastuvõtule eelnenud nädalal tarbis ta ravimit vähendatud koguses, et sellest jätkuks vastuvõtuajani. Arst ei kirjutanud ravimit välja, vaid leidis, et isik peab läbima diagnoosi määramise protsessi algusest peale ja saama komisjoni otsuse ravimite väljakirjutamiseks. Isik pääses 30.06.2025 erakorraliselt psühhiaatri vastuvõtule, kus talle määrati antidepressandid. Vastuvõtule pääsemiseks tuli isiku esindajatel pöörduda kaebuse halduskohtu poole (haldusasi nr 3-25-1872). Psühhiaater leidis 13.08.2025 vastuvõtul, et isik vajab depressiooni ja läbi elatud traumaatiliste sündmuste tõttu teraapiat, mida talle ei ole kinnipidamiskeskuses siiani võimaldatud. Soovahetuse arstlik komisjon otsustas 15.08.2025 koosolekul, et puudutatud isiku puhul esineb transseksualism (F64.0) ning tal on lubatud rahvastikuregistris ja dokumentides muuta oma soo andmeid. Isikule kirjutati vajalik hormoonasendusravim välja 10.09.2025 ja ta sai selle kätte 18.09.2025. Seega on Eestis soolise ülemineku protsessi jaoks kõik formaalsed eeldused täidetud, st isikul on Eestis kõige lihtsam saavutada oma peamine eesmärk elada meessoost isikuna koos vastavate dokumentidega. Seda ei olnud tal päritoluriigis võimalik saavutada. Eestist mõnda teise riiki põgenemine ei oleks loogiline ega kasulik. PPA ei ole seda tähele pannud.
6.2.Kinnipidamise tähtaeg on möödas. PPA kohustus andma isiku Hollandile üle 6 nädala jooksul. Holland nõustus isiku vastu võtma 02.06.2025, seega tulnuks ta üle anda hiljemalt
3(6)
3-25-1472
14.07.2025. Otsust üleandmise kohta ei ole siiani tehtud. Seetõttu tuleb isik vabastada (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (määrus nr 604/2013) art 28 lg 3). Kuna tähtaja peatavat toimet ei nähtu, tulnuks isik vabastada juba 15.07.2025. Määruse nr 604/2013 art 29 järgi tulnuks isik üle anda esimesel võimalusel ja hiljemalt 6 kuu jooksul ajast, mil teine liikmesriik rahuldas vastuvõtmis- või tagasivõtmispalve. Kui üleandmist selle aja jooksul ei toimu, vabaneb vastutav liikmesriik kohustusest asjaomane isik vastu või tagasi võtta ja vastutus läheb üle palve esitanud liikmesriigile. See tähtaeg saabub 02.12.2025. Praegusel juhul ei nähtu, et PPA astuks samme puudutatud isiku üleandmiseks esimesel võimalusel, vaid hoiab haavatavas seisundis vaimse tervise probleemidega vägivalla ohvrit kinni ega tee ühtki toimingut. Kinnipidamine on ebaproportsionaalne ja riivab tugevalt tema põhiõigusi. On selge, et üleandmine Hollandile nurjub ja rahvusvahelise kaitse taotluse eest jääb vastutama Eesti, seega ei ole isiku kinnipidamine ainult ebaproportsionaalne, vaid ka perspektiivitu.
6.3.Põgenemisohu põhjendamisel on tuginetud ebaõigetele väidetele. PPA ei ole põgenemise tegelikke põhjusi välja selgitanud, vaid üksnes oletanud. Isik selgitas põgenemise põhjusi 17.06.2025 vestlusel, kuid PPA jättis need tähelepanuta või pidas neid ebausaldusväärseteks.
6.4.Kinnipidamise proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada puudutatud isiku eraelu puutumatuse riivet, mis kaasneb pidevalt valele soole viitavate sõnade ja nime kasutamisega. Kinnipidamiskeskuse ametnikud ei oska transsooliste kinnipeetavate haavatavusega arvestada. Isik on viibinud kinnipidamiskeskuses 5 kuud. Hormoonasendusravis oli 3-kuuline paus. Ametnikud kohtlevad teda inimväärikust alandavalt ja tal puudub ligipääs vajalikele vaimset tervist puudutavatele tervishoiuteenustele. PPA ei ole taganud isikule alati vajaliku arstiabi kättesaadavust. Haavatavate rahvusvahelise kaitse taotlejate vaimse tervise kaitse tagamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi nr 2013/33/ EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (direktiiv nr 2013/33), art 11 lg-st 1. Puudutatud isik pidi oma vaimse tervise seisundi tõttu ise esindajate abiga kiirabi kutsuma, mille järel määrati talle antidepressandid. Ta pidi ise kohtumenetluses nõudma psühhiaatri vastuvõttu transseksualismi diagnoosi saamiseks. Tuvastati nii psühholoogi teenuse kui ka psühhiaatrilise ravi vajadus. Isik vajab korduvaid psühhiaatri visiite, mitte ühekordset vastuvõttu. Depressiooni tõttu vajab isik lisaks ravimitele ka teraapiat, mida psühhiaater 13.08.2025 epikriisis soovitas. Seda ei ole talle seni pakutud. Samuti ei ole teada järgmine psühhiaatri visiidi aeg.
6.5.PPA taotlus sisaldab valeteavet. Holland tegi puudutatud isiku Venemaale tagasisaatmise otsuse seetõttu, et ta lahkus Hollandist. Kuna otsus tehti pärast isiku lahkumist Hollandist, siis ei lahkunud isik Hollandist selle otsuse pärast. On ilmselge, et transsoolisi isikuid ei saadeta Venemaale tagasi, sest nad on seal tagakiusatud. See on olnud ka Eesti järjepidev praktika. Ebaõige on ka PPA väide, et Tšehhi ei kahelnud Hollandi võimekuses puudutatud isiku taotlust nõuetekohaselt läbi vaadata. Tšehhi kohus tühistas Hollandile väljaandmise otsuse. Isik edastas selle kohtuotsuse PPA-le. PPA on teadlik ka sellest, et Hollandis on rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses palju transinimesi endalt elu võtnud just sellepärast, et ei tagata nende turvalisust. Sellekohaseid materjale on PPA-le korduvalt esitatud. Seega kuritarvitab PPA oma menetluslikku positsiooni ja teda tuleks trahvida.
KOHTU PÕHJENDUSED
4(6)
3-25-1472
7.Vastustaja peab puudutatud isikut kinni määruse nr 604/2013 alusel, et teda rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavale Hollandile üle anda. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: -
puudutatud isik viibib kinnipidamiskeskuses alates 19.05.2025; PPA esitas Hollandi ametivõimudele taotluse puudutatud isiku tagasivõtmiseks 23.05.2025; Hollandi ametivõimud nõustusid 02.06.2025 puudutatud isiku tagasi võtma; PPA ei ole siiani teinud puudutatud isiku kohta lõplikku otsust tema üleandmise kohta Hollandile ega lahendanud tema rahvusvahelise kaitse taotlust.
8.Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et tema kinnipidamise tähtaeg on möödunud. Kui reeglina on määruse nr 604/2013 art 29 lg 1 järgi taotleja üleandmiseks aega 6 kuud, siis kinnipeetava taotleja kohta kehtivad lühemad tähtajad. PPA on kinni pidanud määruse nr 604/2013 art 28 lg-s 3 sätestatud 1-kuulisest tähtajast tagasivõtmispalve esitamiseks. Samuti on Hollandi ametivõimud tagasivõtmispalvele vastates kinni pidanud samas sättes toodud 2-nädalasest tähtajast.
9.Määruse nr 604/2013 art 28 lg 3 kolmas lõik sätestab, et kui isik on selle artikli kohaselt kinni peetud, siis selle isiku üleandmine palve esitanud liikmesriigilt vastutavale liikmesriigile toimub esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt 6 nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik rahuldas kaudselt või otseselt palve asjaomane isik vastu või tagasi võtta, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-le 3 lõpeb.
10.Määruse nr 604/2013 art 27 lg 3 reguleerib üleandmisotsuse vaidlustamist ja taotleja õigust jääda selleks ajaks liikmesriiki ehk üleandmisotsuse toime peatumist. Praegusel juhul ei ole puudutatud isik üleandmisotsust vaidlustanud. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et puudutatud isik oleks sellesisulist kaebust kohtule esitanud. Vastuväidete esitamine vastustajale sellist peatavat toimet kaasa ei too, sest määruse nr 604/2013 art 27 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendina kohtus vaidlustamise õiguse. Seega ei ole üleandmise tähtaeg peatunud ajaks, mil vastustaja menetles puudutatud isiku vastuväiteid.
11.Kuna Hollandi ametivõimud nõustusid puudutatud isiku tagasi võtma 02.06.2025, tulnuks puudutatud isik anda üle hiljemalt 14.07.2025. Seda ei ole kuni praeguseni tehtud. Määruse nr 604/2013 art 28 lg 3 neljas lõik sätestab, et kui palve esitanud liikmesriik ei suuda pidada kinni vastu- või tagasivõtmispalve esitamise tähtaegadest või kui üleandmine ei toimu kolmandas lõigus osutatud kuue nädalase perioodi jooksul, vabastatakse kinnipeetu. Jätkuvalt kohaldatakse vastavalt artikleid 21, 23, 24 ja 29. Seega tuleb puudutatud isik kinnipidamiskeskusest vabastada sõltumata tema võimalikust põgenemisohust ja sellest, kas tema jätkuv üleandmine Hollandile on põhjendatud ja võimalik või mitte.
12.Seetõttu jätab kohus PPA taotluse kinnipidamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata ja kohustab PPA-d vabastama puudutatud isiku viivitamatult kinnipidamiskeskusest.
13.Kohus ei pea vajalikuks käsitleda teisi menetlusosaliste esitatud seisukohti, sest need ei oma asja lahendamisel enam tähtsust.
14.Puudutatud isik taotles PPA trahvimist selle eest, et PPA on esitanud korduvalt kohtule eksitavat või valeteavet. Kohus ei pea praeguses asjas trahvimist põhjendatuks, sest see ei ole mõjutanud kohtu seisukoha kujunemist. Asjas on esitatud hulga materjale, millest on võimalik asjakohane teave tuvastada. Samuti on puudutatud isik ise või esindajate kaudu saanud PPA esitatud teavet korrigeerida. Kohtule ei nähtu, et PPA tegevus oleks olnud tahtlik. Pigem võib
5(6)
3-25-1472
näha, et suures asutuses ei ole kõik ametnikud menetluse erinevate detailidega põhjalikult kursis. /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.