Politseija Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Sigrid Pure ja Triin Tähtla Puudutatud isik X. X (X. ) Lihtmenetluses, 19. mai 2025. a kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba paigutada X. X (xxxxxxxxxx xxxx X. , sündinud xx.xxxxxxxxx xxxx) kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 361 lg 2 p 7 ja Dublini määruse 1 art 28 alusel üleandmise menetluses. Anda luba pidada puudutatud isikut kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 30. juunini 2025 (k.a).
3.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult puudutatud isikule tutvustada ja selgitada selle edasikaebamise võimalusi.
4.Tõlkida määrus tervikuna puudutatud isiku jaoks vene keelde.
Määruse avaldamise korral asendada puudutatud isiku nimed (X. X ja X. ) ning sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 17. mail 2025 kontrollreidi Tallinnas Pae tn 12 asuvas hostelis. PPA kontrollis hostelisse saabunud X. X dokumente, kellel oli samasse hotelli majutus broneeritud. Isikut tõendavaid dokumente X. Xl esitada polnud. Ta esitas 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud).
tšehhikeelse rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse. Isik andis teada, et soovib taotleda rahvusvahelist kaitset. PPA pidas X. X välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 1 lg 2 pde 3, 4 ja 7 alusel kinni 17. mail 2025 kell 12.00.
2.PPA esitas 18. mail 2025 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba pidada X. X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. PPA taotleb X. X kinnipidamist VRKS § 362 lg 1, lg 2 p-de 3, 4 ja 7, lg 21 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-i 9 alusel.
2.1.PPA tegi päringu Eurodac andmebaasi. Päringule tulid vasted Hollandist (taotlus esitatud
7.septembril 2024), Saksamaalt (taotlus esitatud 7. detsembril 2024) ja Tšehhist (taotlus esitatud 19. detsembril 2024). PPA tegi päringud neisse riikidesse.
2.2.Hollandist pole veel vastust tulnud. Saksamaa vastas, et X. Xle pole väljastatud elamisluba. Vastu on võetud otsus saata ta riigist välja ja anda ta üle Hollandile, mis on Dublini määruse alusel vastutav liikmesriik. Holland on kohaldanud X. Xle sissesõidukeeldu
24.veebruarist 2025 kuni 28. märtsini 2030. Tšehhi vastas, et isik taotles riigilt rahvusvahelist kaitset. Algatati ta Hollandisse üleandmise menetlus. Isik esitas menetluses vaidlustuse, mille menetlus alles käib.
2.3.PPA ametnikud vestlesid X. Xga 17. mail 2025 ja registreerisid tema rahvusvahelise kaitse taotluse. X. X esitas koopia Venemaa Föderatsiooni sisepassi isikuandmete lehest ja näitas telefonis fotot Hollandi ajutise elamisloa kaardist.
2.4.X. X selgitas, et saabus viimati Schengeni alale 2. septembril 2024 Armeenia-Budapesti lennuga Ungari turismiviisa alusel. Sealt liikus ta bussiga Hollandisse eesmärgiga taotleda varjupaika. Kuna ta ei tundnud ennast Hollandis turvaliselt, otsustas ta riigist lahkuda. Selle asemel sattus ta erinevatesse Hollandi pagulaskeskustesse. Tema rahvuspass ja sisepass võeti hoiule. X. Xle väljastati Hollandis ajutine elamisluba, mida ta kasutas riigist lahkumiseks. Hollandist läks ta Saksamaale. Ta jõudis Frankfurti 6. detsembril 2024. Järgmisel päeval esitas ta Saksamaal varjupaigataotluse. Saksamaa tahtis teda alguses saata tagasi Hollandisse. Lõpuks võeti tema taotlus Saksamaal vastu. Ühtlasi võeti talt ära Hollandis väljastatud elamisluba. Ta ei tundnud end ka Saksamaal turvaliselt ja läks edasi Tšehhi, kus ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 19. detsembril 2024. Seal selgitati talle, et ta peab Dublini määruse aluse minema tagasi Hollandisse. Ta otsustas seepeale Tšehhist lahkuda ja tuli Eestisse. Tema ütluste järgi jõudis ta siia 17. mail 2025.
2.5.X. X ütluste alusel on tema kui varjupaigataotleja eest vastutavaks riigiks Holland. PPA pole jõudnud veel Hollandile tagasivõtupalvet esitada. Kui PPA seda teeb, on Hollandil kaks nädalat aega vastata.
2.6.Kinnipidamisest leebemaid järelevalvemeetmeid pole võimalik kohaldada. X. X on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. See annab aluse arvata, et ta võib põgeneda. Teda on alust kinni pidada ka Dublini määruse art 28 lg alusel üleandmismenetluse täideviimiseks. Ta võib tagasisaatmise menetlusest kõrvale hoidmiseks ja koduriiki tagasisaatmise vältimiseks lahkuda mõnda teise Schengeni riiki.
2.7.Välismaalasel peab Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks olema seaduslik alus (välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1). X. Xl seda pole.
2.8.PPA rahvusvahelise kaitse menetleja peab VRKS § 18 lg 2 järgi kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid. See võtab rohkem aega kui 48
2
tundi. PPA järeldab X. X varasemast käitumisest ja hoiakutest, et kui ta viibiks vabaduses ja saaks oma taotlusele negatiivse vastuse, ei oleks ta PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav.
2.9.VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Dublini määruses sätestatud korras, kui esineb tema põgenemise oht (vt VSS § 68) või kui ta on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (vt ka VSS § 68 p 9). X. X käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). PPA hinnangul on ta varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Ta poleks tohtinud omavoliliselt lahkuda ei Hollandist, Saksamaalt ega Tšehhist. Eestis taotles ta rahvusvahelist kaitset, et lükata edasi enda väljasaatmine Venemaale.
2.10.PPA-le teadaolevalt pole X. Xl ka vahendeid enda elatamiseks. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid pole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Schengeni alal pole piirikontrolli. Dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Seda kinnitab see, et X. X sai Tšehhist Eestisse tulla ilma kehtiva reisidokumendita, liikudes selleks läbi Poola, Leedu, Läti ja Eesti.
2.11.X. X kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne meede. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud eluks vajalikud meditsiiniteenused ning vajadusel ka psühholoogiline nõustamine. X. Xga seotud asjaolusid kogumis arvestades ei riiva kinnipidamine tema põhiõigusi ülemääraselt.
3.Istungil selgitas puudutatud isik, et on xxxxxxxxxx xxxx ja palus end nimetada X. iks. Tal on pooleli sooline üleminek ja hormonaalteraapia. Lisaks on tal südameprobleemide tõttu invaliidsus. Kui ta ei saa südamehaiguse jaoks vajalikku ravi, võivad saada kannatada tema nägemine ja kuulmine. X. i sõnul ei sisalda PPA-ga peetud vestluse kohta kirja pandu 70% infost, mida ta PPA-le andis. Vestluse ajal oli ta kolm päeva magamata ja segaduses. X. avaldas, et poleks vabaduses viibides valmis ootama Hollandisse saatmist, pigem lahkuks ta Eestist. Ta ei taha Hollandisse minna, kuna seal pole tal turvaline. Hollandis oli varjupaigataotlejate laagrites palju islamiusulisi, kelle suhtumine temasugustesse inimestesse ei olnud hea. Ta koges seal seksuaalvägivalda. Saksamaale läks ta sellepärast, et oli kuulnud, et seal on LGBT kogukonda kuuluvate varjupaigataotlejate jaoks eraldi laagrid. Sellisesse kohta ta aga ei saanud, vaid läks süsteemis kaduma. Laagri töötaja ütles talle Saksamaal, et ta võib lahkuda mujale, kui talle seal ei meeldi. Tšehhis oli alguses parem. Siiski oli laagris palju vene keelt kõnelevaid mehi, kelle hulgas ta end turvaliselt ei tundnud. Ta oli paigutatud omal soovil perede osakonda. X. armus laagri töötajasse, kes oli temast 22 aastat vanem. Mees kasutas tema tundeid ära. Paar läks lahku, aga see oli X. i jaoks traumeeriv. X. viibis pärast seda veel poolteist kuud Tšehhis. Ta vaidlustas oma Hollandisse tagasisaatmise otsuse. Kohtunik toetas tema seisukohta, et teda ei tohiks Hollandisse tagasi saata. X. i asjade hulgas on selle kohta tšehhikeelne dokument. Menetluse lõpuni ta siiski Tšehhi ei jäänud. Tšehhi ühiskonnas suhtuti temasse halvasti, kuna ta näeb teistsugune välja. Näiteks ei nõustutud teda liinibussi lubama. Seetõttu tuli ta ära Eestisse. Ta ei tundnud end Tšehhimaal turvaliselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kui PPA otsustab algatada välismaalase üleandmise menetluse Dublini määruses sätestatud korras, kohaldatakse tema kinnipidamisele VRKS § 361 lõike 2 p-i 7. Kuna isiku kinnipidamine Dublini määruse alusel toimub tema teisele liikmesriigile üleandmise eesmärgil, ei saa selle määruse alusel kinnipidamist taotleda enne vastuvõtmise või 3
tagasivõtmise menetluse algust. Isiku kinnipidamine selle määruse alusel on siiski lubatav juba enne vastuvõtmis- või tagasivõtmispalve esitamist. See nähtub määruse art 28 lg 3 teisest lõigust, milles on sätestatud, et kui isik peetakse vastavalt art-le 28 kinni, ei tohi ajavahemik vastu- või tagasivõtmispalve esitamiseks ületada ühte kuud alates rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-201697, p 24.1).
5.Kinnipidamine Dublini määruse alusel on seega lubatav alates ajast, mil PPA-l on põhjust arvata, et vastutav on teine liikmesriik, ning ta alustab tagasivõtmise menetlust. PPA esindaja kinnitas istungil, et on alustanud tagasivõtmise menetlust. Tänase päeva jooksul (19. mai 2025) on PPA-l kavas esitada Hollandile palve X. tagasi võtta. Kohus märgib, et on võimalik, et tagasivõtupalve esitamine võtab siiski kauem aega. Praeguse kohtuasja istungil ilmnesid asjaolud, mida võib olla vajalik selgitada enne tagasivõtupalve esitamist.
6.VRKS § 361 lõike 2 p 7 näeb ette, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral tema üleandmiseks kinni pidada, kui esineb oht, et ta põgeneb. Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu või kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.
7.Kui isik, kelle kinnipidamist PPA teisele liikmesriigile üleandmise eesmärgil taotleb, on rahvusvahelise kaitse taotleja, tuleb VRKS § 36 1 lg 2 p-i 7 tõlgendada kooskõlas Dublini määruse art 28 lg-ga 2. Sellest tuleneb, et inimest saab kinni pidada juhul, kui tema põgenemise oht on märkimisväärne ning täidetud on muud määruse art-s 28 sätestatud tingimused.
8.X. i kinnipidamiseks esineb VRKS § 36 1 lg 2 p-s 7 sätestatud alus. Kinnipidamine on vajalik selleks, et tagada tema üleandmise menetlust. PPA taotlusest nähtuvalt on piisavalt alust arvata, et tema rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutab teine liikmesriik, milleks on eeldatavasti Holland. PPA-l tuleb siiski tagasivõtmise menetluses veenduda, et X. i Hollandi riigile üleandmine on praeguse juhtumi asjaolusid arvestades põhjendatud. Et mitte riskida ebaseadusliku otsusega, tuleks PPA-l X. üleandmismenetluses veelkord üle kuulata ning anda talle võimalus esitada oma seisukohti kinnitavad tõendid.
9.Üleandmise menetluses tuleb arvestada X. i erivajadustega, milleks võib olla tema käimasolev soolise ülemineku protsess, terviseseisund ja võimalik seksuaalvägivalla kogemine (vt VRKS § 151 lg 1). Kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud PPA selgitanud välja X. i võimalikku haavatavust. Enne üleandmise otsustamist tuleb ka see info välja selgitada.
10.On suur oht, et X. põgeneb ega oleks vabaduses viibides üleandmiseks kättesaadav. Seda kinnitab tema varasem käitumine. Ta on teistest liikmesriikidest korduvalt edasi liikunud. Ka vastas ta istungil kohtule, et kuna ta Hollandisse naasta ei taha, liiguks ta Eestist edasi, kui teda ootaks vastasel korral ees tagasisaatmine Hollandisse. Asjaolud, mille tõttu X. enda sõnul neist riikidest lahkus, vajavad selgitamist ja kontrollimist.
11.Arvestades põgenemisohu olemasolu, ei täidaks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed (nt kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) praegusel juhul eesmärki.
12.Praegusel hetkel olemasoleva info põhjal leiab kohus, et X. i kinnipidamine on proportsionaalne meede. Kuna tegu võib olla haavatava inimesega, on aga oluline selgitada välja tema terviseseisundist, võimalikust seksuaalvägivalla kogemisest ja soolise ülemineku protsessist tulenev erivajadus. X. i erivajadust ning vajadust tagada tema turvalisus tuleb arvestada ka tema paigutamisel kinnipidamiskeskuses. PPA esindajad kinnitasid istungil, et
4
X. on võimalik paigutada omaette tuppa naiste ja perede osakonnas. Esimesel võimalusel tuleb tagada X. ile konsultatsioon meedikuga.
13.Arvestades X. i võimalikku erivajadust, rahuldab kohus PPA taotluse osaliselt. Kohus annab loa pidada X. it kinni kõige kauem 30. juunini 2025. Hiljemalt selle kuupäeva saabumise ajaks tuleb selgitada, kas X. i jätkuv kinnipidamine on põhjendatud ja proportsionaalne ning kuidas kinnipidamisrežiim on talle mõjunud. Kui PPA-le selguvad juba varem asjaolud, millest tulenevalt X. i kinnipidamine on ülemäärane, tuleb PPA-l kinnipidamise menetlus uuendada ja vajaduse korral X. juba varem vabastada (vt haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p-d 1 ja 2, VRKS § 364 lg 1).
14.Üleandmismenetluses tuleb PPA-l juhinduda Dublini määruse art 28 lg-s 3 sätestatust. Kinni peetud inimene tuleb vastutavale liikmesriigile üle anda esimesel reaalsel võimalusel. Üleandmine peab toimuma kuue nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik tagasivõtmispalve kaudselt või otseselt rahuldab. Kui puudutatud isik üleandmise vaidlustab, hakkab kuuenädalane tähtaeg kulgema ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt määruse art 27 lg-le 3 lõpeb. PPA ei või üleandmise otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul (kümme päeva, vt VRKS § 3 2 lg 8) isikut teisele liikmesriigile üle anda. Kui puudutatud isik üleandmise otsust ei vaidlusta, algab kuuenädalane tähtaeg kaebetähtaja viimasele päevale järgnevast päevast.
15.Kui kinnipidamise alus ära langeb, tuleb X. vabastada.
viivitamatult kinnipidamiskeskusest
16.Kohus selgitab, et ei saa anda kinnipidamiseks luba korraga kahel alternatiivsel õiguslikul alusel. Praegune luba on antud VRKS § 36 1 lg 2 p 7 ja Dublini määruse art 28 alusel üleandmise menetluses. Kui PPA otsustab üleandmismenetluse lõpetada, tuleb vajaduse korral taotleda kohtult X. i kinnipidamiseks uus luba. Seda põhjusel, et tegu on kinnipidamisega erinevate õiguslike režiimide alusel. Kinnipidamise eeldused küll osaliselt kattuvad, kuid osaliselt siiski erinevad. Samuti kohalduvad erinevad tähtajad. Dublini määruse alusel kinnipidamise korral tuleb PPA-l rangelt silmas pidada tähtaegu, mida kohus selgitas praeguse määruse p-s 14. Seetõttu ei anna kohus praeguse määrusega luba pidada X. it kinni VRKS § 36 1 lg 2 p-de 3 ja 4 alusel ega kontrolli nendel alustel kinnipidamise põhjendatust.
17.Määruse avaldamise korral tuleb X. i (X. X) nimi ja sünniaeg asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
18.Kohus annab X. ile menetlusabi praeguse määruse tõlkimiseks vene keelde (HKMS § 110 lg 1 p 1). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.