Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Kristjan Siigur ja Veiko Vaske
Määruse tegemise aeg ja koht
17. juuli 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1872
Haldusasi
G.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks võimaldada kaebajal saada temale välja kirjutatud retseptiravimit või alternatiivselt kohustada vabastama kaebaja kinnipidamiskeskusest
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. juuni 2025. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – G.U, esindajad Uljana Ponomarjova ja Nora Kurik Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Kristiina-Marita Alliksoo ja Mirja Sarap
Menetluse alus ringkonnakohtus
G.U määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada G.U määruskaebus osaliselt.
Tallinna Halduskohtu 12. juuni 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-1872 resolutsiooni punkt 1 jätta muutmata.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. juuni 2025. a määruse haldusasjas nr 3-251872 resolutsioon punkt 6 ning saata G.U kaebuses esitatud alternatiivne kohustamisnõue menetluse jätkamiseks samale halduskohtule.
Tagastada G.U määruskaebuselt haldusasjas nr 3-25-1872 tasutud riigilõiv 20 (kakskümmend) eurot SA-le Eesti Inimõiguste Keskus (registrikood 90012202).
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates ( lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Ülejäänud osas ei saa määruse peale edasi kaevata ( lg 1, § 252 lg 7).
3-25-1872
3-25-1872 võimalik Dublini menetluse raames Hollandisse tagasi saatmine, kuna kaebaja soovib selle otsuse vaidlustada, sest Hollandis ei olnud tagatud tema turvalisus. Sotsiaalministri 07.05.1999 määrus nr 32 ei ole kohaldatav kaebaja kui rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes või alternatiivselt tuleb see jätta kohaldamata vastuolu tõttu Euroopa Liidu õigusega.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud)
3(8)
3-25-1872 vajalik arstiabi, sh juurdepääs ravile, mida oli alustatud enne liikmesriiki saabumist. Asjaolu, et kaebaja on varem saanud Hollandis ja Tšehhis hormoonasendusravi, kinnitab meditsiinilist vajadust ravimi järele. Eesti endokrinoloogi keeldumine ravimi Androgel väljakirjutamisest ei põhinenud meditsiinilisel sobimatusel, vaid regulatiivsetel piirangutel. Riigil on kohustus võtta vastu vajalikud meetmed selleks, et ravim oleks kaebajale kättesaadav. Sotsiaalministri 07.05.1999 määrus nr 32 „Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded“ on üle 20 aasta vana ja ei ole kunagi olnud mõeldud reguleerima ravi osutamist rahvusvahelise kaitse taotlejatele. Eesti ei ole määrust kaasajastanud ega loonud alternatiivset õiguslikku alust, mis võimaldaks arstidel seaduslikult määrata hormoonravi transsoolistele rahvusvahelise kaitse taotlejatele. Kuna kaebaja viibib PPA järelevalve all, siis lasub vajalike meditsiiniliste teenuste (mh ravi kättesaadavuse) tagamise kohustus PPA-l. Kui riigisisene õigusraamistik on puudulik, siis saab lähtuda EL-i õigusest ja EIK-i praktikast. Kaugvastuvõtud (videokonsultatsioonid) on tänapäeval tervishoius täiesti teostatavad. Süsteemne puudujääk põhjustab kaebajale tõsist füüsilist ja psüühilist kahju (sh süvenev soodüsfooria, emotsionaalne kurnatus jne). Tegu võib olla ebainimliku kohtlemisega ja eraelu puutumatuse olulise rikkumisega (vt EIK 09.10.2012 otsus nr 24626/09, X vs. Türgi; 11.07.2024 otsus nr 31842/20, W.W. vs. Poola). Kaebaja leidis EL-s tegutseva kliiniku, mille kaudu oleks võimalik arstiabi saada, ning on palunud PPA abi arstiga kohtumise korraldamiseks, kuid teda suunati ikka Lääne-Tallinna Keskhaigla poole. Sotsiaalkindlustusamet kinnitas 06.06.2025, et kaebajale tuleb tagada hormoonasendusravi ilma arstliku komisjoni läbimiseta. Eesti riigiasutused ei ole väljendanud valmisolekut ega soovi kaebajat tekkinud olukorras abistada. Kui kaebaja vabastataks KPK-st, oleks tal võimalik endal korraldada vajaliku ravi saamine. Selle asemel KPK lihtsalt ei luba kaebaja esindajal endal arsti vastuvõttu organiseerida ega ravimit oma kulul kaebajale KPK-sse toimetada. PPA ei ole ka 14.07.2025 seisuga võimaldanud kaebajale psühhiaatri vastuvõttu, et diagnoosida tema transseksualism (30.06.2025 vastuvõtul sellega ei tegeletud). Puudub ka teave, millal taotletud vastuvõtt võimaldatakse.
3-25-1872
3-25-1872 kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-31-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne kaebuse sisulist läbivaatamist. Sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks aga esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine põhjustada olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).
3-25-1872 (dtl 183–184), millele AS Lääne-Tallinna Keskhaigla vastas 09.07.2025 (dtl 173), et selles küsimuses tuleb pöörduda Tervisekassa poole. Seega ei ole kaebaja saanud oma taotlusele seni sisulist vastust.
7(8)
3-25-1872 esialgse õiguskaitse määruse peale esitatavale määruskaebusele. Seega tuleb tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.