20. oktoober 2025, Tartu X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tahvelarvuti vahendusel interneti kasutamise piiramisega
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 10. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab Tartu Vanglalt 1500 euro suurust mittevaralise kahju hüvitist. Kaebuse kohaselt on kaebajale tekitatud kahju sellega, et vangla piirab tahvelarvuti vahendusel interneti kasutamist. Kaebaja soovib kasutada tahvelarvuti vahendusel internetti perega suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks (muusika kuulamine, filmide ja videote vaatamine). Kaebaja arvates on interneti kasutamine liiga piiratud ja ainult riigi lehekülgedele tagatud juurdepääs on ilmselgelt miinimumnormina liiga vähe. Internet võimaldab olla kursis vanglavälise eluga, mõista ühiskonnas toimuvat ja võimaldab omandada e-riigis hakkamasaamiseks vajalikke oskusi. Veebilehtedele ligipääsu piiramine suurendab oluliselt ühiskonnast isoleeritud inimeste digitaalset mahajäämust ja suurendab lõhet nende ja ühiskonna vahel. Kaebaja leiab, et tänane interneti kasutamise korraldus ei austa tema inimväärikust ning on talle tekitanud heaolu langust.
Kaebaja märkis ka, et tema 8. augustil 2025 esitatud kahju hüvitamise nõuet ei ole vangla kaebuse esitamise ajaks lahendanud.
2.Tartu Vangla selgitas vastuseks kohtunõudele 16. oktoobril 2025 järgmist. X-i kahjunõue on esitatud vangiportaali vahendusel reedese päeva õhtul (8. augustil 2025 kell 20:03), millest tulenevalt luges vangla kahjunõude lahendamise tähtaja lõppkuupäevaks 13. oktoobri 2025.
3.Tartu Vangla edastas vastuseks kohtunõudele kohtule kaebaja kahju hüvitamise nõude registreerimisnumbriga 2-25/2-2/10132 (dtl 17-27), milles ta taotles kahju hüvitamist seoses tahvelarvutites internetile juurdepääsu piiramisega. Lisaks esitas Tartu Vangla kohtule kaebaja 13. oktoobri 2025. a taotluse nr 6-7/2-25/3713-1, järgmises sõnastuses: „Võtan tagasi kõik esitatud pöördumised sealhulgas kahjunõuded! Kirjalikku vastust neile ei soovi. Kirjutasin selle kõik omast vabast tahtest!“ (dtl 28).
4.Kohus andis kaebajale 16. oktoobri 2025. a määrusega tähtaja, et selgitada olukorras, kus kaebaja loobus enda 13. oktoobri 2025. a avalduses kõikide varasemalt esitatud kahju hüvitamise nõuete esitamisest vanglale, on tal jätkuv huvi esitada kohtule kaebust kahju hüvitamise nõudes, mida vangla ei olnud jõudnud 13. oktoobri 2025. a seisuga lahendada.
5.Kaebaja vastas kohtule 19. oktoobri 2025. a avalduses, et ta soovib jätkuvalt, et tema kaebust kohtus menetletaks. Tartu Vangla ei ole kahju hüvitamise nõudele vastanud. Kaebaja soovib, et kohus teeks õige otsuse ja rahuldaks kahjunõude täies ulatuses.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.
7.HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
7.1.Praegusel juhul pole vaidlust, et vastustaja ei olnud 10. oktoobriks 2025, mil kaebaja kaebusega halduskohtusse pöördus, tema 8. augustil 2025 esitatud kahju hüvitamise nõuet lahendanud.
7.2.Kohtu hinnangul tuleb kaebaja lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust HKMS § 47 lg 1 ja VangS §11 lg 8 tähenduses läbinuks. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Vastustaja möönab, et kaebaja taotlus laekus vanglale 8. augustil 2025.
7.3.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 3 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Seega oli ebaõige vastustaja seisukoht, et kaebaja kahjunõude lahendamise viimane päev pidi olema 13. oktoober 2025. Eeltoodust järeldub, et vastustaja ei olnud kaebaja kahjunõuet tähtaegselt lahendanud ning halduskohtusse pöördumise eeldus vastavalt VangS § 11 lg-le 8 oli seega täidetud.
2(5)
3-25-3308
8.Samas leiab kohus aga, et esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Viidatud sätte alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Kaebaja peab õigusvastaseks tahvelarvutites erinevatel eesmärkidel (suhtlus lähedastega, meelelahutus, erineva teabe ja teadiste omandamine) interneti kasutamise mittevõimaldamist. Kaebaja möönab, et vanglas kinni peetavatele isikutele võimaldatakse tahvelarvuti vahendusel osalemist haldusmenetluses (suhtluses vanglaga) ning kohtumenetlustes, samuti sooritada sisseoste ning osaleda videokohtumistel, kuid ta leiab, et interneti kasutamist tahvelarvutite kaudu tuleks võimaldada ulatuslikumalt.
10.VangS § 311 lg 1 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu käesoleva seaduse eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks. Viidatud sättes nimetatud veebilehtede loetelu ja interneti kaudu kinnipeetavale võimaldatavate vajalike teenuste ning internetilahenduste kasutamise tingimused, korra ja turvanõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 52 2 lg-s 1 on sätestatud teenused, mida vanglateenistus võib turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral kinnipeetavale interneti kaudu võimaldada: 1) kasutada kinnipeetavale kohandatud e-toimiku süsteemi; 2) esitada vanglale pöördumisi; 3) suhelda lähedasega vangistusseaduse §-s 23 lõikes 1 nimetatud eesmärgil; 4) tutvuda tema kohta vangiregistrisse ja kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi kogutud teabega, välja arvatud teave, mille kohta kehtib õigusaktist tulenev juurdepääsupiirang; 5) teha sisseoste veebilahenduse kaudu. Ka nimetatud võimaluste kasutamine oleneb tehnilisest võimekusest ning VSKE § 522 lg-s 2 on sätestatud alused eelnimetatud juurdepääsu piiramiseks. Muude kaebaja poolt nimetatud hüvede ja suhtlusvõimaluste kasutamist (suhtlus lähedastega, meelelahutus, teabe hankimine jms) on seadusandja reguleerinud muude vangistusõiguse normidega. Nii sisalduvad vangistusseaduses erinevad võimalused suhtluseks lähedastega nii lühikui pikaajaliste kokkusaamiste, telefonikõnede ja kirjavahetuse vormis (VangS §-d 24, 25 ja 28), kinnipeetutele on tagatud võimalus lugeda ajakirjandust ja raamatuid (§ 30), jälgida televisiooni- ja raadiosaateid (§ 31). Lisaks on kinnipeetavatel võimalus osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ning õppetöös.
11.Asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik kõike eelpool loetletut saavutada sarnaselt vabaduses viibivate isikutega tahvelarvuti vahendusel, ei riiva tema õigusi kuigivõrd intensiivselt. Kaebajale on tagatud esmatähtsad suhtlusvõimalused ning õigus saada teavet ning panustada enda arengusse. Silmas tuleb pidada, et kõik vangistuses tagatud suhtlus- ja vaba aja veetmise võimalused peavad olema kooskõlas vanglas julgeoleku ja korra tagamise eesmärgiga (VangS § 66 lg 1).Tahvelarvutite kasutamise puhul tuleb ka märkida, et tegemist on piiratud varalise ressursiga, mille kasutamise prioriteetide kehtestamiseks on seadusandja VangS §-s 311 lg-s 1 andnud valdkonna eest vastutavale ministrile volituse.
12.Kohtu hinnangul ei saa kaebajale tekitada hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju RVastS § 9 lg 1 tähenduses asjaolu, et ta ei saa kasutada vangla poolt võimaldatavat tahvelarvutit kõikidel tema poolt ülal loetletud eesmärkidel. Kui kaebaja leiab, et vangla on õigusvastaselt piiranud või takistanud talle kehtivast tulenevaid õigusi, nt suhtlemisvõimalusi või õigust saada informatsiooni, on tal võimalus konkreetsel juhul kasutada sobivaid õiguskaitsevahendeid, sh esitada 3(5)
3-25-3308
kohustamisnõudeid mingi hüve saamiseks või taotleda konkreetsest olukorrast tingitult kahju hüvitamist. Kohus ei pea aga tõenäoliseks sellise kahju hüvitamise nõude rahuldamist, milles abstraktselt väidetakse tahvelarvuti kasutamisvõimaluste piiratusest tulenevat mittevaralist kahju.
13.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et täidetud on mõlemad HKMS § 121 lg 2 p-s 2 1 sätestatud eeldused ning kaebus tuleb sel alusel tagastada.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
14.Kaebaja on taotlenud ka menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise näol ning talle riigi õigusabi määramist.
15.Kaebaja väitel vajab ta riigi õigusabi järgmistel põhjustel: ta ei suuda ennast ise esindada, sest tal puuduvad selleks vastavad teadmised ja haridus; kaebajal pole kogemusi menetlustes osalemiseks; kaebajal on raske adekvaatselt materjalides orienteeruda: kaebaja vajab õigusabi, et tema õigused oleksid kohtumenetluses maksimaalselt kaitstud; kaebaja on ennast kohtueelses menetluses esindama volitanud esindaja, kuid kohtumenetluses vajab ta advokaati.
15.1.Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.
15.2.RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
15.3.Kohus leiab, et kaebaja on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tal olemas varasem korduv halduskohtusse pöördumise kogemus. Kaebaja on suutnud esitada ka praegusel juhul põhjaliku ja kohtule arusaadava kaebuse koos asjakohaste taotlustega. Kohtu hinnangul ei vaja kaebaja õigusabi ka põhjusel, et halduskohtul on endal selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Lisaks on kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka põhjusel, et kohus on kaebuse eduväljavaadet hinnanud väga väheseks ning tagastab käesoleva määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
15.4.Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-dele 1 ja 5 tuginedes rahuldamata.
16.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
17.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4(5)
3-25-3308
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.