F.Y kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja F.Y (sünniaeg XX.XX.XXXX), esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ann-Enel Valter
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Tallinna Vanglalt F.Y kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot seoses F.Y suhtes Tallinna Vanglas 27. oktoobril 2022 teostatud täieliku lahtiriietumisega läbiotsimisega.
2.Mõista Tallinna Vanglalt F.Y kasuks välja menetluskulud 311 eurot 90 senti. Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses F.Y tähemärkidega.
ja X.X nimed ning F.Y
sünniaeg
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12. novembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks
3-24-3350 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.F.Y (edaspidi kaebaja) on Tallinna Vanglas vahi all viibiva süüdistatava X.X ema. Külastades Tallinna Vanglas vahi all viibivat poega, otsiti kaebaja Tallinna Vanglas täieliku lahtiriietumisega läbi 27. oktoobril 2022, 29. detsembril 2022 ja 22. augustil 2023.
2.Tallinna Vanglas registreeriti 12. septembril 2024 nr-ga 2-2/24/18462-1 kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotlus summas 3000 eurot seoses sellega, et kaebaja leidis, et täieliku lahtiriietumisega läbiotsimised olid õigusvastased, kuivõrd need polnud tingitud mingitest erandlikest asjaoludest ega konkreetsest ohuhinnangust, vaid kujutasid endast vanglas rakendatud tavapärast praktikat (üldreeglit). Kaebaja allutati sellistele läbiotsimistele ilma asjaolusid kaalumata ning meetme proportsionaalsust ja vajalikkust hindamata.
3.Tallinna Vangla jättis 12. novembri 2024. a vastusega nr 2-2/24/18462-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata leides, et ei ole põhjustanud kaebajale mittevaralist kahju, mis tuleks talle riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras hüvitada. Puuduvad igasugused tõendid, millest nähtuks, et kaebaja õigusi riivati läbiotsimisega rohkem, kui see õigustatud oleks olnud. Alates 27. detsembrist 2022 täisealisi külastajaid üldjuhul lahti riietumisega läbi ei otsita. Läbiotsimise vajaduse võib tingida eelnev info või kui kontrolli tulemusel (kehaskanneri või teenistuskoera markeering) tekib põhjendatud kahtlus, et isikul võivad olla kaasas keelatud ained/esemed. Peale praktika muutumist kaebajale teostatud läbiotsimised olid tingitud sellest, et 29. detsembril 2022 markeeris kehaskänner anomaalia taotleja keha piirkonnas ning 22. augustil 2023 taotleja käte ja vöö piirkonnas.
4.Tallinna Halduskohus registreeris 11. detsembril 2024 F.Y kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kaebajale teostatud täieliku lahtiriietumisega (alasti) läbiotsimistega, mis leidsid aset Tallinna Vanglas 27. oktoobril 2022, 29. detsembril 2022 ja 22. augustil 2023. Kaebaja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.
Kohus võttis 13. detsembril 2024 kaebuse menetlusse.
6.Kaebaja esitas 15. septembril 2025 taotluse vastustajalt menetluskulude 935 eurot 60 senti välja mõistmiseks.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
7.Kaebaja palub kohtul mõista vastustajalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel seoses tema täieliku lahtiriietumisega läbiotsimisega.
7.1.Läbiotsimised tähendasid kaebaja jaoks läbiotsimist toimetanud vastustaja ametnike korralduste kohast lahtiriietumist (alastuseni), kükitamist, suu avamist jne. Kaebajal puudus võimalus sellisele toimingule allumisest keelduda, sest sellisel juhul ei oleks teda lubatud pikaajalisele kokkusaamisele pojaga. Alandavate ja eraelu puutumatust raskelt riivavate toimingutega, millele inimene allutati korduvalt, põhjustas vastustaja kaebajale mittevaralist kahju, mis seisneb selliste toimingute talumisega kaasnenud hingelistes üleelamistes. Võõras keskkonnas võõraste isikute juuresolul lahtiriietumine oli kaebaja jaoks ebameeldiv ja häiriv ning tekitas talle alandustunnet ja stressi. 2(12)
3-24-3350
7.2.Vastustajal ei olnud viidatud toimingute teostamise aja seisuga teada ühtegi konkreetset asjaolu, mis õigustanuks sellisel viisil kaebaja läbi otsimise vajadust.
7.3.Vastustaja allutas kaebaja läbiotsimistele viisil, mis riivas intensiivselt inimese õigust nii kehalisele puutumatusele, väärikale kohtlemisele kui ka õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele. Selline toiming võiks olla põhjendatud juhul, kui esineksid olulised ja erandlikud kaebaja isikuga seostatavad asjaolud, mis õigustavad tema isiklike õiguste intensiivset riivet. Antud juhul selliseid asjaolusid ei esinenud. Asjaolusid, mis vastustaja vastutust kahju tekitamise eest välistaks või piiraks, kaebaja hinnangul ei esine.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
8.1.Vanglal tuleb tagada, et kinnipeetavate kätte ei satuks keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda, aga kätkevad endas ohtu ka vanglas viibivate isikute elule ja tervisele. Seega tuleb vanglal erilist tähelepanu pöörata asjakohastele järelevalvemeetmetele keelatud ainete ja esemete vanglasse sattumise vältimiseks. Ka kinnipeetavaga vanglasse vahetult suhtlema tulnud isik peab paratamatult teatud piiranguid taluma, st lubama enda läbiotsimist.
8.2.Kokkusaamisele tulles kinnitab kokkusaaja allkirjaga, et on tutvunud kokkusaamise korraga. Pikaajalisi kokkusaamisi puudutav teave on ka toodud välja Vanglateenistuse kodulehel (sh kokkusaamisi reguleerivad õigusaktid) ja vangla pääsla stendil. Läbiotsimine võib küll kujutada endast negatiivset sekkumist isiku põhiõigustesse, kuid see on vajalik vangistuse eesmärkide saavutamiseks. Vangla igapäevases praktikas leitakse kambritest ja üldkasutatavatest ruumidest vanglale ohtlikke esemeid. Kuna vangla on kohustatud vältima õigusrikkumiste toimepanemist, olles seejuures vastutav rikkumiste tagajärgede eest, peab vanglale jääma kaalutlusruum, milliseid õiguspäraseid meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks kasutatakse. Vanglas teostatakse pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikule lahti riietumisega läbiotsimine, näiteks kui seda on näidustanud varasemalt kasutatud vahend (nt metalliotsija) või isiku käitumine. Alternatiivseteks viisideks lahti riietumisele oleks ainult kompimine ja teenistuskoer, kuid nende kasutamine ilma lahti riietumiseta ei saavuta sama tulemust, mis lahti riietumisega läbiotsimine. Üksnes vahetu visuaalse kontrolliga on võimalik leida kehale kleebitud esemeid või aineid. Vangla praktikas on korduvalt esinenud juhtumeid, kus kinnipeetavaga vanglasse kokkusaamistele saabuvad isikud üritavad vanglasse toimetada keelatud esemeid/aineid. Keelatud ainete ja esemete vanglasse toimetamise viiside hulka kuuluvad ka keelatud ainete sisse toimetamise katsed peidikuteks ümber tehtud esemetes ja kehaõõnsustes.
8.3.Üldjuhul pikaajalisele kokkusaamisele tulija õigusrikkumise eest karistatud ei ole, kuid see ei välista täielikult võimalust, et erinevate mõjutuste tõttu, isik hakkab/proovib vanglasse keelatud esemeid ja aineid toimetama. Kokkusaaja näol on tegemist kinnipeetavale lähedase isikuga, kes kinnipeetava tegevusest mõjutatuna võib keelatuid esemeid/aineid vanglasse tuua.
8.4.Läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera. Eelnimetatud meetmed kätkevad endas eelkõige läbiotsimise tõhustamise funktsiooni ega ole käsitletavad eraldiseisvalt kui ainuõiged ja lõplikud läbiotsimisviisid. Keelatud esemete leidmiseks lahtiriietumisega läbiotsimise teostamine on osutunud praktikas 3(12)
3-24-3350 tõhusaimaks viisiks, kuna ühtegi muud meedet kasutades ei ole võimalik täielikult välistada ohtlike ainete ja esemete sattumist vanglasse. Mitmed vangla julgeolekut ohustavad ained ja esemed on mittemetallilised (narkootilised ained, ravimid) või siis väga väikesed (nt mälukaardid). Nt teenistuskoer suudab tuvastada vaid talle tuttavad ained, mis tähendab, et koerale tundmatu narkootiline aine jääb leidmata. Metalliotsija abil on võimalik leida teatud kriitilist massi ületavat metallilist ainet sisaldavaid esemeid, kusjuures metalliotsijat võivad eksitada tavapärased ja lubatud asjad – riiete needid, lukud jms. Kompamise efektiivsus sõltub muuhulgas riiete materjali omadustest, sh kanga paksusest ja struktuurist. Samuti ei saa välistada, et võõra inimese poolt kokkusaaja läbikompamine võib olla hoopis traumeerivam kui lahtiriietumine. Vanglas kasutatava kehaskänneri tehniline võimekus on piiratud. Röntgenseadet on võimalik kasutada külastaja riiete läbiotsimiseks aga ainult siis, kui riided on seljast võetud. Seega alternatiivsetest meetmetest keelatud esemete vanglasse sattumise vältimiseks ei piisa – alternatiivset meedet saab pidada samaväärseks vaid sel juhul, kui selle abil oleksid riskid samaväärselt maandatud. Ei ole piisav, et kokkusaamise järgselt otsitakse kinnipeetav läbi või tehakse narkotest. Vajalik on ennetada ning vältida keelatud ainete tarbimist kokkusaamise ajal või keelatud ainete või esemete peitmist vangla ruumidesse.
8.5.Vaidlusalusel ajal kehtinud praktika kohaselt selgitati kaebajale enne lahtiriietumisega läbiotsimist täpset läbiotsimise protsessi ning kaebajal oli võimalik läbiotsimisest keelduda. Täielik läbiotsimine toimub eraldatud ruumis, kus on tagatud külastajate privaatsus. Läbiotsimise teostab samast soost ametnik. Ametnik võib paluda läbiotsitaval kükitada visuaalseks kontrolliks. Läbiotsimisel riietutakse üla- ja alakeha eraldi — riided eemaldatakse ülakehalt ning pannakse selga tagasi ja seejärel alakehalt ning pannakse tagasi. Kokkusaaja täielikult lahti ei riietu. Kokkusaaja ulatab eemaldatud riided ja esemed läbiotsija kätte kontrolliks. Toiming on privaatne ja lühiajaline, maksimaalselt 1,5 minutit. Läbiotsimisel väldib ametnik läbiotsitavaga füüsilist kontakti. Pärast kontrolli tegemist väljub ametnik koheselt läbiotsimise kabiinist/ruumist ning külastaja riietab end privaatselt.
8.6.Alates 2022. a läbiotsimiste praktika muudatusest kõiki pikaajaliste kokkusaamiste külastajaid läbiotsimisele ei suunata, vaid põhjendatud kahtluse alusel suunatakse isik täiendavale läbiotsimisele, näiteks kui teenistuskoer markeerib isiku. 29. detsembril 2023 suunati kaebaja täiendavale läbiotsimisele, kuna kehaskanner markeeris ülakeha piirkonna, ja
22.augustil 2023, kuna kehaskanner markeeris käte ja vöö piirkondi. Enne 27. detsembril 2022 töökorralduse muudatust suunati kõik pikaajalisele kokkusaamisele saabunud külastajad täielikule läbiotsimisele ehk 27. oktoobril 2022 toimus täielik läbiotsimine. Vanas vanglahoones, kui tehnilisi vahendeid läbiotsimise tõhustamiseks ei olnud sellises ulatuses, oli tõenäosus keelatud esemete ja ainete leidmiseks enne kokkusaamist väiksem ning üks efektiivsemaid läbiotsimise meetmeid oligi täielik läbiotsimine enne kokkusaamist. Uue vanglahoone kasutusele võtmisega töökorraldust ajapikku muudeti, kuna tehniliste vahendite kasutusele võtmine ning ka ametnike väljaõpe nende kasutamiseks oli muutunud piisavalt efektiivseks.
8.7.Vanglal on keeruline varasemalt mitte vanglat külastanud isikute puhul ette teada või näha, kas isikul võib olla soov vanglasse keelatud esemeid või aineid tuua. Ilmne on ka, et isikud, kes on huvitatud keelatud esemete või ainete vangla territooriumile toomisest, sellest vanglale eelnevalt teada ei anna ning arvestades võistlevaid huvisid, ei pruugi sellest teada anda ka kaaskinnipeetavad või lähedased, kes võivad olla tegevusest teadlikud. Ka korduvalt vanglat külastanud isikute puhul ei pruugi läbiotsijal tekkida veendumust, et konkreetse isiku puhul sellist olukorda tekkida ei saa. Varasema kogemuse põhjal inimesed kas unustavad või jätavad taskutesse sim-kaarte, mälukaarte, sularaha, välgumihkleid. On olnud olukord, kus on jäetud mobiiltelefon käekotti. Külastaja läbiotsimisele suunamine ei tähenda, et vangla alati 4(12)
3-24-3350 eeldab, et isikul on tahtlus midagi vangla territooriumile tuua, kuid vajalik on ennetada ka hajameelsusest külastaja kätte/külge ununenud keelatud esemete või asjade jõudmist vangla territooriumile. Reaalne on ka olukord, kus vanglasse enne millegi sissetoomist kaardistatakse ja hinnatakse vangla läbiotsimise protsessi ning vaadeldakse konkreetseid ametnikke ja nende tegevust, selleks et leida nõrku kohti.
8.8.Kinnipeetavate pikaajalised kokkusaamised toimuvad vangla territooriumil pideva järelevalveta privaatsetes ruumides, sh puuduvad kokkusaamise ruumides kaamerad, mis loob kokkusaajale soodsa võimaluse keelatud ainete/esemete üleandmiseks. Olukorras, kus kinnipeetav ja kokkusaaja on huvitatud keelatud esemete/ainete vangla territooriumile jõudmisest, ei ole sisuliselt mingit võimalust, et teave nende vanglasse toimetamise plaanist vanglani jõuab. Keelatud esemeid või aineid ei pruugi kinnipeetavad lasta proovida vanglasse tuua üksnes enda tarbeks, vaid ka teistele kinnipeetavatele.
8.9.Ülekaalukas avalik huvi (korra ja julgeoleku tagamine vanglas) prevaleerib isiku õiguste (isiku ja eraelu puutumatus) riive üle läbiotsimise läbiviimisel. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tema õigust isiku ja eraelu puutumatusele sooviti riivata rohkem, kui see oleks olnud õigustatud.
8.10.Ainult kinni peetava isiku läbiotsimine ei taga seda, et külastaja midagi sisse ei too – on ka juhtumeid, kus pikaajalisel kokkusaamisel viibinud kinnipeetav ei vii külastaja toodud eset endaga pärast pikaajalist kokkusaamist kambrisse kaasa, vaid eseme korjab prügikastist üles majandustöid tegev kinnipeetav, kes seejärel esemega kokkulepitult toimetab ja selle osakonda viib. Eeltoodud teguviis on tingitud asjaolust, et kinnipeetavatele on teada, et kinnipeetav otsitakse pärast kokkusaamist läbi ja risk vahele jääda on suur. Sel viisil osakondadest leitud esemete puhul ei ole võimalik ka kokku viia, kes külastajatest konkreetselt selle eseme tõi.
8.11.Vangla küsis kaebaja taotluse lahendamisel lisainformatsiooni, et kindlaks teha, kas ametnikud teostasid läbiotsimist praktikast erinevalt või läbiotsimise protsessi käigus juhtus midagi ootamatut. Kaebaja ei ole seda välja toonud, vaid viitab, et vanglale on teada läbiotsimise protsess ja teenistuses olevad isikud. Samuti ei nähtu Tallina Vangla dokumendihaldusprogrammi kannetest, et kaebaja oleks kokkusaamistele eelnevalt läbiotsimistega seonduvalt vanglale mingeid kirjalikke pöördumisi esitanud. Kuna vanglale teadaolevalt viisid ametnikud toimingu läbi tavapärase praktika kohaselt, ei nähtu õigusriivet.
8.12.Kaebaja oleks pidanud pöörduma vangla poole taotlusega enda lahtiriietumisega läbiotsimise vältimiseks. Kui vangla oleks vastava taotluse rahuldamata jätnud, oleks kaebaja saanud vangla keelduva otsuse peale esitada kaebuse halduskohtule ja vajadusel taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuna aga kaebaja ei ole esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutanud, siis ei ole ta täitnud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldusi.
8.13.Kaebajal oli võimalik nõuda läbiotsimise kirjalikku põhjendamist, see nõue tuli esitada vastustajale kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist. Vastuses puuduste kõrvaldamisele märkis kaebaja, et tunnetas hingelisi üleelamisi kohe pärast esimest läbiotsimist ehk 27. oktoobril 2022. Arusaamatuks jääb, miks kaebaja, olles tunnetanud õigusriivet, vangla poole või kohtusse ei pöördunud. Kui kaebaja oleks seda kohe teinud, siis oleks võimalused asjaolude kindlakstegemiseks võrreldamatult paremad. Eeltoodut ei muuda see, et kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt. Taotluse tähtaegne esitamine ei tähenda seda, et asjaolusid, mida nõude varem esitamise korral oleks võimalik olnud kindlaks teha, tuleb hinnata kaebaja kasuks. Siiani jätkuvate kokkusaamiste tihedust arvestades võib
5(12)
3-24-3350 järeldada, et vangla toimingud ei ole külastajale liigselt koormavaks osutunud. Puuduvad igasugused tõendid, millest nähtuks, et kaebaja õigust isiku- ja eraelu puutumatusele riivati rohkem, kui see õigustatud oleks olnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
10.RVasts § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on avalik-õiguslikus suhtes esitatud kahjunõude eeldusteks esiteks, et avaliku võimu kandja tegevus on olnud õigusvastane, teiseks, et isikule on tekkinud kahju, kolmandaks, et kahju ja õigusvastase tegevuse vahel on põhjuslik seos, ning viimaseks, et kahju ei olnud võimalik vältida või kõrvaldada. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust (RVastS § 9 lg 2).
11.VangS § 25 lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, registreeritud elukaaslase, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega. VangS § 25 lõikes 2 on sätestatud, et pikaajaline kokkusaamine on üks ööpäev kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Põhjendatud juhtudel võib vanglateenistuse ametnik kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel pikendada pikaajalist kokkusaamist kuni kolme ööpäevani, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ning kinnipeetava käitumine on karistuse kandmise ajal olnud hea. Pikaajaliste kokkusaamiste kord, sagedus ja kokkusaajatele lubatud asjade loetelu sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas. Vangla sisekorraeeskirja (justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72, edaspidi VSKE) § 41 lg 1 kohaselt toimub pikaajaline kokkusaamine vangla territooriumil pikaajalise kokkusaamise ruumides, kus kokkusaajal ning kinnipeetaval on võimalik ilma pideva järelevalveta suhelda, süüa, pesta ja magada.
12.VangS § 68 lõikest 1 tulenevalt teostavad vanglaametnikud läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 15 lg 2 loetleb kinnipeetavale keelatud ainete ja esemetena mh sellised, mis ohustavad inimese julgeolekut, võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega jne. Seega on läbiotsimise teostamisel legitiimne eesmärk avastada keelatud aineid ja esemeid, mis võiksid ohtu seada kas vangla julgeoleku ja korra või ka seal viibivad inimesed, sh kinnipeetavad, vanglaametnikud ja ka vanglat külastavad isikud. Seejuures tõdeb kohus, et läbiotsimise eesmärk ei ole üksnes vältida keelatud ainete ja esemete tahtlikku ja planeeritud vanglasse toomist, kuid välistada ka olukorrad, kus sellised esemed võivad vangla eluosakonda sattuda seetõttu, et vanglat külastav isik on need unustanud eelnevalt endalt või oma asjade seast eemaldada. Reeglina ei teata keelatud aineid ja esemeid vanglasse tuua plaanivad isikud oma
6(12)
3-24-3350 plaanist, mistõttu puudub vanglal üldjuhul eelinfo, kes ja millal plaanivad keelatud asju vanglasse toimetada. Seetõttu tuleb vanglal julgeoleku ja korra tagamiseks kasutusele võtta meetmed, mis võimaldavad efektiivselt sellised kavatsused nurjata ning avastada keelatud ained ja esemed enne, kui need vangla eluosakonda satuvad. Kohus nõustub vanglaga selles, et olukorras, kus keelatud ained ja esemed on juba eluosakonda sattunud, võib olla keeruline tagantjärele tuvastada, kes, millal ja kuidas need sinna tõi. Ka võib sellisel juhul avastamise hetkel olla juba kaasnenud arvestatav kahju (nt kinnipeetav on tarvitanud keelatud aineid).
13.Vanglateenistuse ametnikul on õigus vanglasse saabuvad ja vanglast väljuvad isikud ning nende asjad läbi otsida. Läbiotsimist teostab isikuga samast soost vanglateenistuse ametnik (VangS § 68 lg 3). Läbiotsimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (VangS § 68 lg 4). Läbiotsimise täpsem kord on kehtestatud justiitsministri 5. septembri 2011. a määrusega nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“. Kehtiva korra kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik (§ 31 lg 1). Enne läbiotsimist selgitatakse isikule, milliseid esemeid ja aineid ei ole lubatud vanglasse sisenemisel kaasa võtta. Isikule tehakse ettepanek jätta need esemed ja ained, millega ei ole lubatud vanglasse siseneda, vanglas viibimise ajaks hoiule (§ 31 lg 3). Vanglateenistuse ametnik peab kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku, keda on õigus läbi otsida, otsima läbi viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Läbiotsimist peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust, ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (§ 31 lg 31). Isikul ei lubata vanglasse siseneda keelatud esemete ja ainetega või kui isik keeldub läbiotsimisest (§ 31 lg 4). Läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera (§ 31 lg 5). Kuni 25. novembrini 2022 kehtinud määruse nr 44 redaktsiooni § 31 lg 3 oli napisõnalisem – selle kohaselt üksnes selgitati enne läbiotsimist isikule, millised asjad on talle vanglas keelatud. § 31 lg 31 lisati määrusesse alles kõnealuse muudatusega, st pärast esimest vaidlusalust läbiotsimist. Muudatuse eelnõu seletuskirja 1 kohaselt rõhutatakse sellega, et läbiotsimise viisi valikul tuleb vanglaametnikul lähtuda läbiotsimise eesmärgist (lk 1). Seletuskirjas on märgitud, et praktikas juba lähtutakse ja toimitakse määruse muudatustes kirjeldatud viisil (lk 10). Ka VangS § 27 lõikes 1 on sätestatud vanglateenistuse ametniku õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. VSKE § 37 lg 2 ja § 40 täpsustavad veelgi, et kokkusaaja otsitakse läbi enne kokkusaamist ja põhjendatud vajaduse korral pärast kokkusaamist.
14.Eeltoodust tulenevalt on vastustajal õiguslik alus kokkusaaja läbiotsimiseks enne nii lühiajalist kui ka pikaajalist kokkusaamist. Veelgi enam, VSKE § 37 lg 2 sätestab vastava kohustuse. Seega otsitakse kokkusaaja alati enne pikaajalisele kokkusaamisele lubamist läbi ning vanglaametnikul puudub kaalutlusõigus, kas kokkusaajat läbi otsida või mitte. Seejuures peab läbiotsijaks olema kokkusaajaga samast soost isik ning läbiotsimist tuleb teostada inimväärikust säästvalt ja rakendada tuleb proportsionaalseid abinõusid. Seega võivad erineda 1
3-24-3350 läbiotsimise viis ja vahendid. Kohus nõustub vanglaga, et läbiotsimise vahendid peaksid olema efektiivsed selle eesmärgi saavutamiseks. Samas tuleb silmas pidada, et läbiotsimise viisi ja vahendite valikul lähtutakse konkreetsest olukorrast ja isikust tulenevatest kaalutlustest ning et läbiotsimine ei põhjustaks vanglasse kokkusaamisele saabuvale isikule ülemäärast riivet tema inimväärikusele ning kehalisele privaatsusele. Vangla on viidanud võimalikele läbiotsimise vahenditele, mh kompimine, metallidetektor, teenistuskoer ning kehaskänner. Määruse nr 44 § 31 lõike 5 kohaselt võivad nimetatud vahendid tõhustada läbiotsimist, kuid tegemist ei ole eraldi iseseisvate läbiotsimise viisidega. Vangla on osutanud asjaolule, et kompimise teel ei ole võimalik leida väga väikeseid esemeid või kehaõõnsustesse peidetud esemeid. Metallidetektor ei leia esemeid, mis ei ole metallist või millel on väga väike metallisisaldus, ka teatud lubatud esemed võivad seda eksitada (lukud, needid jmt). Teenistuskoer leiab ainult teatud aineid, mille avastamiseks on teda treenitud ning tundmatud ained jäävad seega leidmata. Kehaskänner võimaldab teostada läbiotsimist pindmiselt, samas kehaõõnsustesse peidetud esemeid selle abil ei näe. Kohus nõustub, et vaatamata eeltoodud vahendite võimekusele võivad siiski mõned keelatud ained ja esemed jääda avastamata seetõttu, et need on väga väikesed, neid ei suuda tuvastada eelviidatud skännerid ja detektorid või need on peidetud kehaõõnsustesse. Lahtiriietumisega läbiotsimine (sh koos palvega kükitada) võimaldab läbiotsijal visuaalselt kogu kehapinna ulatuses kontrollida, et kokkusaaja kehale (mh riietele) või selle õnarustesse/õõnsustesse ei ole keelatud esemeid peidetud. Teisalt ei ole ka lahtiriietumisega läbiotsimisel sajaprotsendiliselt tagatud, et absoluutselt kõik keelatud ained ja esemed leitakse. Kuigi põhjalikum ja invasiivsem kontroll võimaldab suurema tõenäosusega peidetud esemeid avastada, tuleb arvestada, et selline läbiotsimine riivab intensiivselt kokkusaaja põhiõigusi.
15.Kaebaja suunati lahtiriietumisega läbiotsimisele 27. oktoobril 2022, 29. detsembril 2022 ja 22. augustil 2023.
15.1.Vangla selgituste kohaselt suunati enne 27. detsembri 2022 töökorralduse muudatust kõik pikaajalisele kokkusaamisele saabunud külastajad täielikule läbiotsimisele, nii ka 27. oktoobril 2022.
Vanglal on kaalumisruum küsimuses, kuidas ja mil viisil isik läbi otsida. Valik alasti läbiotsimiseks peab põhinema konkreetse külastajaga seotud ohuhinnangul. See saab põhineda näiteks külalise varasemal käitumisel, vanglale eelnevalt teadaoleval infol ja/või vanglas külastuse eel või selle ajal ilmnenud asjaoludel. Külastajaga seotud ohu kohta on vanglal keerulisem teavet koguda ja prognoosotsust teha kui hinnata kinnipeetavatega seotud riske, kelle kohta vanglal on rohkem teavet ja kogemusi. Samas kohustavad VangS § 24 lg 1 1 ja § 25 lg 11 hindama kokkusaamise loa andmisel riske, sh nt kokkusaaja mainet. Sama teave võib olla muu hulgas aluseks valiku tegemisel eesootava läbiotsimise viisi ja üksikasjade kohta. Vanglateenistuse ametnik saab küsitleda kokkusaamisele tulijat, selgitada, et alasti läbiotsimine on üks võimalus, jälgida isiku käitumist, vastuseid, kehakeelt ja oma kogemuse pinnalt hinnata riski, et kokkusaajal võib olla kehale või selle õõnsustesse peidetud keelatud esemeid või aineid (Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2024. a otsus asjas nr 3-23-51, p 11). Tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest ei ole lubatud rutiinne täiskontroll kõikide külastajate puhul ja otsustamine peab toimuma vanglaametniku kaalutlusõiguse alusel juhtumipõhiselt (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-23-51, p 14). Seejuures on see
8(12)
3-24-3350 Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht võetud olukorra kohta, mis esines enne 2022. a novembris tehtud määruse nr 44 muudatust, millega proportsionaalsuse põhimõtte arvestamine sõnaselgelt määrusesse lisati. Kohtule ei nähtu vangla poolt esitatud selgitustest, et kaebaja puhul oleks 27. oktoobril 2022 esinenud erilisi või tavapäratuid asjaolusid, mis oleksid andnud aluse kahtlustada, et ta võib keelatud esemeid või aineid vanglasse toimetada. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks 27. oktoobril 2022 pikaajalisele kokkusaamisele eelneva läbiotsimise viisi valikul kaalunud kaebaja isikust tulenevaid või temaga seotud asjaolusid. Vangla on üksnes nentinud, et varasema praktika kohaselt suunati kõik pikaajalisele kokkusaamisele saabuvad külastajad lahtiriietumisega läbiotsimisele. Seega ei ole vangla rakendanud kaalutlusõigust ega lähtunud proportsionaalsuse põhimõttest, otsides kaebaja 27. oktoobril 2022 lahtiriietumisega läbi. Kuigi seadus ei sätesta, mil viisil tuleb läbiotsimist teostada, ei saa alasti läbiotsimist kui ulatuslikku riivet inimese privaatsfääri rakendada rutiinselt ja selle vajalikkust kaalumata. Vangla ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mis viitaks, et kaebajat võis põhjendatult kahtlustada keelatud ainete või esemete vanglasse toimetamises. Nii ei ole näiteks teada, et kaebaja oleks varem toimetanud (või üritanud toimetada) vanglasse keelatud esemeid, samuti ei ole vangla esitanud andmeid, et kinni peetava isiku, kellega kaebaja kohtus, juurest oleks (kaebajaga kokkusaamise järgselt) leitud keelatud aineid või esemeid. Samuti ei nähtu, et kaebaja käitumine või muud läbiotsimist tõhustavad vahendid oleksid indikeerinud vajaduse täiendavaks ja põhjalikumaks kontrolliks.
15.2.Kohtu hinnangul ei ole rutiinse täieliku lahtiriietumisega läbiotsimise praktika õigustamiseks piisav ka vangla väide, et vanas vanglahoones ei olnud praegusel hetkel saadaolevaid tehnilisi vahendeid ja võimekust läbiotsimise tõhustamiseks. Ka juhul, kui läbiotsimist tõhustavaid vahendeid ja võimalusi oli vanas vanglahoones piiratumalt, ei muuda see asjaolu, et niivõrd intensiivse põhiõiguste riive, kui seda tingib kokkusaaja täieliku lahtiriietumisega läbiotsimine, õigustamiseks peaksid esinema konkreetsel juhul võimalikule keelatud asjade peitmise kahtlusele viitavad asjaolud. Samuti on keelatud ainete ja esemete vanglasse toimetamise riski võimalik maandada muude meetmetega, näiteks otsides pärast kokkusaamist läbi kokkusaamisel viibinud kinnipeetava. Vältimaks riski, et kokkusaamisel viibinud kinnipeetav jätab keelatud ained või esemed eluosakonda toimetamiseks mõnele majandustöid tegevale kinnipeetavale, on võimalik selliste ruumide koristamisel või sinna toidu viimisel rakendada usaldusväärsemaid kinnipeetavaid või vajadusel ka koristajaid, kes ei ole kinnipeetavad.
15.3.Kuivõrd kohtule ei nähtu, et vangla oleks 27. oktoobril 2022 kaebaja täieliku lahtiriietumisega läbiotsimisele eelnevalt kaalunud kõnealuse läbiotsimise viisi vajalikkust ja proportsionaalsust, vaid kaebaja suhtes rakendati täieliku lahtiriietumisega läbiotsimist rutiinse toiminguna, oli tema läbiotsimine täieliku lahtiriietumisega õigusvastane.
15.4.Vangla selgituste kohaselt suunati kaebaja 29. detsembril 2022 ja 22. augustil 2023 täiendavale (lahtiriietumisega) kontrollile, kuivõrd selle vajaduse tingis kehaskänneri poolt tuvastatud anomaalia. Tegemist oli nn uue praktika rakendamisega, kus kõiki pikaajalisele kokkusaamisele saabunud külastajaid täieliku lahtiriietumisega läbiotsimisele ei suunatud, vaid sellise täiendava kontrolli peavad läbima üksnes need külastajad, kelle puhul muud läbiotsimise vahendid (nt kehaskänner või teenistuskoer) tuvastavad mingi kõrvalekalde. 29. detsembril 2022 suunati kaebaja täiendavale läbiotsimisele, kuna kehaskanner markeeris
9(12)
3-24-3350 ülakeha piirkonna, ja 22. augustil 2023 suunati kaebaja täiendavale läbiotsimisele, kuna kehaskanner markeeris käte ja vöö piirkondi (digitoimiku leheküljed (dtl) 10-11 ja 40).
15.5.Kohtu hinnangul rakendas vangla õiguspäraselt kaalutlusõigust läbiotsimise viisi ja vahendite valikul, kui suunas kaebaja esmalt tema põhiõigusi vähem riivava läbiotsimise meetme juurde. Olukorras, kus kehaskänner tuvastas kaebaja keha ning käte ja vöö piirkonnas anomaaliad, võis vanglaametnikul tekkida põhjendatud kahtlus, et kõnealustes piirkondades võib olla peidetud keelatud aineid või esemeid. Sellisel juhul on õigustatud selline kahtlus kõrvaldada, kasutades täiendavaid läbiotsimise meetmeid ja vahendeid. Juhul kui läbiotsimist tõhustavate vahendite abil ei õnnestu keelatud ainete või esemete peitmise kahtlust kõrvaldada, on vangla julgeoleku ja korra tagamise kaalutlusel põhjendatud kasutada täiendavalt ka lahtiriietumisega läbiotsimist. 29. detsembril 2022 ja 22. augustil 2023 otsustas vangla juhtumipõhiselt, tuginedes kehaskänneri vastavale markeeringule, et kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine on vajalik ja põhjendatud. Seega ei saa väita, et vangla oleks nimetatud kuupäevadel rakendanud lahtiriietumisega läbiotsimist suva alusel või konkreetse juhtumi erilisi asjaolusid arvestamata.
16.Kaebaja ei ole ka välja toonud ning kohtule ei nähtu esitatud tõenditest ja seisukohtadest, et 29. detsembril 2022 ja 22. augustil 2023 toimunud läbiotsimistel oleks vanglaametnikud läbiotsimise protseduuri teostanud mingil moel tavapäratult või kaebaja suhtes lugupidamatult. Vangla on selgitanud, et läbiotsimisele eelnevalt selgitatakse kokkusaajale läbiotsimise protseduuri (sh õigust läbiotsimisest keelduda), läbiotsimist teostatakse privaatses ruumis ning läbiotsijaks on kokkusaajaga samast soost ametnik, kokkusaaja üla- ja alakeha lahti riietumine toimub eraldi (st ei ole täielikku alastust), füüsilist kontakti läbiotsija ja kokkusaaja vahel ei ole, läbiotsimise protsess kestab mõne minuti ning pärast kontrolli saab inimene privaatselt riietuda. Kaebaja ei ole ühelgi juhul viidanud, et lahtiriietumisega läbiotsimisel oleks rikutud selle protseduuri reegleid.
17.Kuigi vanglat külastava inimese jaoks võib selline protseduur olla ebamugav ning üsna märkimisväärselt tema privaatsfääri tungida, peab vanglat külastav inimene samas arvestama, et vangla julgeoleku kaalutlustel tuleb seal viibides taluda mitmeid piiranguid võrreldes väljaspool vanglat kehtivate normide ja reeglitega. Kohtu hinnangul tuleb silmas pidada ka pikaajalise kokkusaamise tingimusi – kinnipeetav ja kokkusaaja on privaatses järelevalveta ruumis, kus puuduvad kaamerad. Kohus nõustub vanglaga selles, et tegemist on võrdlemisi soodsate tingimustega keelatud ainete või esemete üleandmiseks, kui need õnnestub kokkusaamise ruumidesse toimetada. Seetõttu on konkreetsel juhul esineva põhjendatud kahtluse korral ka õigustatud rakendada kokkusaaja põhiõigusi enam riivavaid meetmeid, sh lahtiriietumisega läbiotsimist. Seejuures tuleb kokkusaajale tagada lahtiriietumisega läbiotsimisel tema õiguste võimalikult vähene riivamine. Kuigi vanglaametniku kui võõra inimese ees lahtiriietumine toob tõenäoliselt igal juhul kaasa ebamugavustunde, on vastustaja kirjeldatud täieliku lahtiriietumisega läbiotsimise protseduur kohtu hinnangul võimalikult ulatuslikult kokkusaaja privaatsust tagav ning inimväärikust säästev.
18.Kokkuvõtlikult tuvastab kohus 27. oktoobril 2022 toimunud täieliku lahtiriietumisega läbiotsimise õigusvastasuse, samas kui 29. detsembril 2022 ja 22. augustil 2023 toimunud täieliku lahtiriietumisega läbiotsimised olid teostatud õiguspäraselt. Kuivõrd RVastS § 7 lg 1 alusel esitatud kahjunõude üheks eelduseks on avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus, analüüsib kohus järgnevalt muude kahjunõude eelduste täitmist üksnes 27. oktoobril 2022 toimunud täieliku lahtiriietumisega läbiotsimise osas. 10(12)
3-24-3350
19.Täieliku lahtiriietumisega õigusvastane läbiotsimine rikkus kaebaja eraelu RVastS § 9 lg 1 mõttes ja tekitas talle mittevaralist kahju. Võib eeldada, et olukord, kus kaebaja pidi vanglaametniku ees lahti riietuma, oli kaebaja jaoks ebameeldiv ja häiriv ning tekitas talle alandustunnet ja stressi. Seega on täidetud kahjunõude eeldus, mille kohaselt on kaebajal tekkinud mittevaraline kahju.
20.Kui vastustaja poleks kaebajat 27. oktoobril 2022 vaidlusalusel viisil läbi otsinud, poleks kaebaja pidanud kannatama hingelist valu ja kannatusi. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja kahju vahel olemas põhjuslik seos.
21.Kohus ei nõustu vanglaga, et kaebaja oleks pidanud kahjunõude esitamisele eelnevalt pöörduma vangla poole taotlusega mitte kohaldada täieliku lahtiriietumisega läbiotsimist või et kaebaja oleks pidanud vastava taotluse rahuldamata jätmise korral pöörduma esmalt kaebusega halduskohtusse või ka taotlema esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohus märgib esmalt, et VSKE § 37 lg 4 kohaselt oleks läbiotsimisest keeldumine tähendanud kokkusaamisele mitte lubamist. Seega oleks kaebaja olnud valiku ees, kas loobuda pojaga kohtumisest ning oodata võimaliku taotluse lahendamist või isegi vastavat lahendit kohtumenetluses või kannatada ära läbiotsimine vangla poolt soovitud viisil. Pikaajaline kokkusaamine on kinnipeetava ja tema pereliikmete pereelu seisukohast äärmiselt oluline sündmus ning inimlikult on mõistetav, et selle sündmuse ära jäämise hirmus kannatab külastaja õigusvastase läbiotsimise ära. See ei anna aga alust eitada kahju tekkimist ega välista selle hüvitamist.
22.Kuivõrd 27. oktoobril 2022 kaebaja suhtes teostatud täieliku lahtiriietumisega läbiotsimine oli õigusvastane, selle tagajärjel tekkis kaebajale mittevaraline kahju, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ning kaebaja ei saanud kahju tekkimist vältida või kõrvaldada, peab kohus põhjendatuks kahju hüvitamise kaebus rahuldada osaliselt, 27. oktoobril 2022 toimunud läbiotsimist puudutavas osas. Kuivõrd kohus leidis, et 29. detsembril 2022 ja 22. augustil 2023 toimunud läbiotsimised olid teostatud õiguspäraselt, jääb kaebus vastavaid läbiotsimise episoode hõlmavas osas rahuldamata.
23.Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Hüvitise suuruse üle otsustamine on kohtu hinnanguline otsus, mis tuleb langetada kõiki asjaolusid kogumis arvestades.
23.1.Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on mõistnud kinnipeetava suhtes teostatud rutiinse põhjendusteta lahtiriietumisega läbiotsimiste teostamise eest kaebajale mittevaralise kahju hüvitise 15 000 eurot vähemalt 40 korral toimunud läbiotsimise episoodi eest (EIK otsus asjas Tatič vs Slovakkia (8280/23)), 20 000 eurot kinnipeetava täieliku lahtiriietumisega läbiotsimiste rutiinse teostamise eest umbes 1500 korral (EIK otsus asjas Adamčo vs Slovakkia (55792/20)). Ka EIK asjas Bojar vs Poola (11148/18) mõistis kohus kinnipeetava kasuks välja kahjuhüvitise 4000 eurot vähemalt viiel korral toimunud põhjendamatu lahtiriietumisega läbiotsimise teostamise eest. Asjas Wainwright vs Ühendkuningriik (12350/04) mõistis EIK kinnipeetavat vanglas külastanud lähedastele ühekordse lahtiriietumisega läbiotsimise eest hüvitise 3000 eurot, võttes seejuures arvesse, et järgitud ei olnud läbiotsimise reegleid, mille eesmärk on läbiotsitavate privaatsuse võimalikult vähene riive.
23.2.Eesti kohtupraktikas on alasti läbiotsimisega põhjustatud kahju hüvitamise nõudeid lahendatud mitme jõustunud kohtuotsusega. Näiteks haldusasjas nr 3-21-2616 mõisteti Tallinna Vanglalt kinnipeetava alaealisele tütrele viie alasti läbiotsimise talumise eest välja mittevaralise kahju hüvitis 3500 eurot. Asjas nr 3-19-549 mõisteti Tallinna Vanglalt
11(12)
3-24-3350 kinnipeetavale sunniviisilise kehaõõnsuste läbiotsimise eest hüvitiseks 1600 eurot. Haldusasjas nr 3-24-75 mõisteti Tallinna Vanglalt külastajale 13 alasti läbiotsimise talumise eest välja mittevaralise kahju hüvitis 1200 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hüvitise suuruse määramisel Eesti kohtupraktikast sarnastes asjades, mis ei erine märkimisväärselt eeltoodud EIK lahenditest läbiotsimist puudutavates asjades.
23.3.Arvestades, et kaebaja on täiskasvanu, õigusvastane läbiotsimine esines ühel korral ning kohtule ei nähtu asjaolusid, mis viitaks, et 27. oktoobril 2022 toimunud läbiotsimine oleks toimunud kaebaja põhiõigusi eriliselt rikkudes või tavapäraseid protseduurireegleid eirates, peab kohus tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks piisavaks 300 euro suurust hüvitist.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2).
24.1.Kuivõrd kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude kolme täieliku lahtiriietumisega toimunud läbiotsimise episoodi kohta ning kohus tuvastas neist ühel juhul läbiotsimise õigusvastasuse ning rahuldas kahju hüvitamise kaebuse vastava episoodi osas, tuleb ka menetluskulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
24.2.Kaebaja esitas taotluse menetluskulude 935 eurot 60 senti vastustajalt välja mõistmiseks, millest tasutud riigilõiv moodustab 350 eurot ning õigusabikulud 585 eurot 60 senti (sh käibemaks 105 eurot 60 senti). Lepingulise esindaja tasu hõlmab kohtumenetluses esindaja poolt tehtud tööd kokku 3 h ulatuses (kaebuse koostamine ja esitamine halduskohtule), mis kliendilepingu kohaselt tasustati tunnitasu alusel, tasumääraga 160 eurot pluss käibemaks. Kohtu hinnangul on loetletud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud (HKMS § 109 lg 6) ning arvestades osaliselt rahuldatud kaebuse proportsioone peab kohus põhjendatuks vastustajalt mõista välja kaebaja menetluskulud 311 eurot 90 senti.
24.3.Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda osas, milles kaebus jäi rahuldamata (HKMS § 109 lg 1 neljas lause).
25.HKMS § 175 lg-st 3 lähtudes asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja ja tema poja nimed ning kaebaja sünniaja tähemärkidega.
Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.