MTÜ David Oistrahhi Festival kaebus kultuuriministri käskkirja nr 7-2/1.1/2023_14 punkti 2.6. tühistamiseks ning taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – MTÜ David Oistrahhi Festival, esindaja Allar Kaasik Vastustaja – kultuuriminister esindaja Merle Põld
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ David Oistrahhi Festival apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta MTÜ David Oistrahhi Festival apellatsioonkaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-23-660 tehtud Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Jõustumisel avaldatakse kohtuotsus tervikuna selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 175 lg 1). Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 10.11.2025 (HKMS § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-23-660 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Kaebaja esitas 09.12.2022 Kultuuriministeeriumile kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 3 „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“ (määrus 2018/3) alusel avatud taotlusvoorus „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad 2023“ taotluse 57 500 euro suuruse toetuse saamiseks projekti „Musica Hymnis“ korraldamiseks.
2.Kultuuriminister otsustas 22.02.2023 käskkirja nr 7-2/.1/2023_14 (dtl 8) punktiga 2.6 jätta kaebaja taotluse rahuldamata, viidates hindamiskomisjoni 16.12.2022 koosoleku protokollis nr 2-1.9/2023_11 (dtl 12) esitatud põhjendustele. Need põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.
2.1.Taotlusvooru eelarve on 468 000 eurot, laekus 33 taotlust kogusummas 1 146 296,85 eurot, mistõttu teeb komisjon ettepaneku toetada 25 projekti kogusummas 468 000 eurot.
2.2.Kaebaja taotlus vastab taotlusvooru eesmärgile. Kavandatud tegevusel on kõrgelt hinnatav regionaalne mõju, kuid võrreldes teiste taotlustega on valdkondlik mõju pigem keskmine. Kontsertide esinejate ring on aasta lõikes kitsas ning korduv.
2.3.Taotluses ei ole esitatud piisavalt infot tegevuste läbiviimiseks vajaliku meeskonna olemasolu kohta, ei ole kirjeldatud koostööpartnerite ja taotleja rollide jaotust, mitme koostööpartneri täpne panus on lahtine. Taotluse üldise ettevalmistuse ja tegevuste läbimõelduse tase on madal. Teavitustegevuste plaan on üldsõnaline. Taotlusest ei selgu välireklaami maht. Mõõdetavate tulemustena on kirjeldatud 17 kontserti täissaalidele, samas on öeldud, et kultuuri viiakse 2 kuni 3000 inimesele. Taotluse kohaselt korraldatakse kontserte paralleelselt Tõstamaa keskkoolis, kuid see ei kajastu kunstilistes kavades ega eelarves. Taotluse eelarve on osaliselt realistlik, sisaldades piisaval määral planeeritud omaja kaasfinantseeringut, kuid see ei ole piisavalt täpne ega üheselt mõistetav. Taotlusest ei selgu, millest koosneb müügitulu, mistõttu on raske hinnata publikuprognoosi ja piletitulu vahekorda. Eelarves on mitmeid küsitavusi ning väga suur osa tegevustest sõltub erinevate taotluse tulemustest, mis teeb selle riskantseks.
2.4.Kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177 kinnitatud taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamismetoodika (hindamismetoodika, dtl 1308 jj) punkti 1.15 kohaselt peab taotluse rahastamise kaalutlemiseks taotluse lõplik punktisumma olema vähemalt 65 punkti 100st, ent kaebaja puhul kujunes selleks 58.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada vaidlustatud käskkirja punkt 2.6. ja kohustada kultuuriministrit kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.
3.1.Kaebajale toetuse andmisest keeldumist ei ole põhjendatud, käskkirjas sisalduv viide hindamiskomisjoni protokollile ei ole piisav. Minister on rangelt järginud hindamiskomisjoni ettepanekut, olemata komisjoni hinnangu õigsust kontrollinud.
2(6)
3-23-660 Hindamiskomisjoni ettepanekust ei selgu, kuidas kujunes kaebaja taotlusele antud punktisummaks 58.
3.2.Kaebaja taotluse menetlemisel tehti olulisi vigu, rikuti otsuse tegemise tähtaega.
3.3.Hindamiskomisjoni ettepanek sisaldab valeandmeid, näiteks on märgitud, et Eesti muusika uudisteoste ettekandeid ei sisaldunud kavandatavates tegevustes, olgugi et taotluse kohaselt olid kavas Erkki Sven Tüüri ja Galina Grigorjeva uued teosed. Põhjendamatu on hindamiskomisjoni etteheide, et sõbrapäeva kontserdi info puudus kaebaja kodulehel, kuna jääb arusaamatuks, miks peaks reklaamima kontserte, mille korraldamine ilma riikliku toetuseta ei ole võimalik. Põhjendamatult on hindamiskomisjon puudusena käsitlenud korduvat esinejate ringi. Komisjoni etteheited korralduse osas on arvamuslikud ja põhjendamatud. Hindamiskomisjon heidab ette tegevuste vähest läbimõeldust, kuid ei põhjenda üldsõnalist hinnangut. Teavitustegevuse plaani kirjeldamisel oli kaebaja taotluses võetud aluseks ministeeriumi poolt eelmisel aastal kohtule väljastatud teavitustegevuse näidis. Kuskilt ei selgu hinnang kunstilisele küljele, mis peaks olema peamine hindamiskriteerium.
4.Kultuuriminister palus jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõttes järgmised argumendid.
4.1.Vaidlustatud käskkirja põhjendustena tuleb käsitada käskkirjas viidatud hindamiskomisjoni ettepaneku põhjendusi, millega minister otsuse tegemisel nõustus. Kaebaja taotlus vaadati läbi õigeaegselt.
4.2.Kohus peab piirduma vaidlustatud käskkirja kontrollimisel n-ö ilmselgete vigade testiga. Selliseid vigu hindamisel ei tehtud. Taotluste hindamisel juhinduti kultuuriministri 12.11.2018 määrusest nr 3 „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“ (määrus 2018/3) ja hindamismetoodikast. Kultuuriministri 02.11.2022 käskkirjaga nr 185 moodustati hindamiskomisjon, kuhu kuulusid muusikavaldkonna tunnustatud eksperdid. Hindamiskomisjon on usaldusväärne ning ei ole põhjust kahelda hindamiskomisjoni liikmete aususes ega professionaalsuses. Hindamiskomisjon vaatas 16.12.2022 koosolekul läbi kõik taotlused. Kõik hindamiskomisjoni liikmed, kes ei taandunud, esitasid suuliselt oma arvamuse ja argumendid, kõigi komisjoniliikmete hinnangute tulemusel kujundas komisjon ühiselt lõpliku pingerea. Otsused (sh koondhinded) võeti vastu konsensuslikult, eriarvamusi ei olnud. Tegemist on olulises osas esteetilise vaidlusega, kus erinevad muusikakollektiivid ja/või kontserdikorraldajate taotlused ei pruugi olla paigutatavad ühtsesse pingeritta objektiivsete kriteeriumide järgi.
4.3.Taotleja korraldatud kontserdid toimuvad igal aastal suures osas samades kohtades. Esinejate ja repertuaari väike variatiivsus aastate lõikes on põhjus, miks komisjon ei hinda valdkondlikku mõju kõige kõrgemate punktidega. Kaebaja esitatud teavitustegevuste plaan oli üldsõnaline, puudus seos sihtrühmade, neile edastatava teabe ja ajastusega. Kaebaja taotluses ei olnud välja toodud meeskonda, koostööpartnerina olid toodud välja organisatsioonid, kelle panus on reklaam, kuigi taotleja on eelarves küsinud endale reklaamiks vahendeid. Ebaselgeks jäi, kuidas koostööpartnerite ja taotleja rollid selles osas jaotuvad. Eelarve ei olnud piisavalt selge. Riik võib toetuse andmisel eelistada isikuid või ühinguid, kelle eelarve tulud on mitmekesisemad ja müügitulul on suurem osakaal, sest see võib vähendada projekti ebaõnnestumise riski.
5.Tallinna Halduskohus tegi 27.10.2023 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
5.1.Toetus, mida kaebaja taotles, on vastustaja poolt vabatahtlikult makstav toetus, mille andmisele või mille tingimuste kindlal viisil sätestamisele ei ole kaebajal subjektiivset 3(6)
3-23-660 õigust. Vastustajal on väga lai kaalutlusõigus toetuse saamise tingimuste määratlemisel ja esitatud taotluste vastavuse kontrollimisel. Vastustajal tuleb otstarbekust hinnates otsustada, millised projektid vastavad enim toetuse saamise tingimustele. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud toetuste maht ületab mitmekordselt toetuste eelarve, on paratamatu, et ka head taotlused võivad jääda rahuldamata.
5.2.Vastustaja võis vaidlustatud käskkirja andmisel tugineda hindamiskomisjoni hinnangutele. Määruse 2018/3 § 12 lõigetest 1 ja 5 tulenevalt on hindamiskomisjoni ülesanne teha ettepanek taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Hindamiskomisjoni töökord vastas hindamismetoodikas ette nähtule. Põhjendamatu on kaebaja etteheide taotluste läbivaatamise tähtaja rikkumise kohta, kuna vastustaja tegi otsuse 59. päeval pärast taotlusvooru sulgumist.
5.3.Vaidlustatud käskkiri on nõuetekohaselt põhjendatud, kuna see sisaldab selget viidet hindamiskomisjoni protokollile. Protokolli väljavõte kaebajat puudutavas osas oli kaebajale kättesaadav. Ei nähtu asjaolusid, mis annaksid põhjust kahelda hindamiskomisjoni liikmete aususes või professionaalsuses. Hindamiskomisjon ei ole kaebaja taotlust hinnates teinud ilmseid hindamisvigu. Hindamine oli kooskõlas määruse 2018/3 § 12 lõikega 2. Arvestades vaidlusaluse taotlusvooru olemust ja eesmärki, ei saa eeldada, et hindamistulemus kõikides aspektides üheselt mõõdetav oleks. Hindamiskomisjoni protokolli väljavõttest ei nähtu küll iga hindamiskriteeriumi osas hindamiskomisjoni konkreetselt mõõdetavat hinnangut, kuid vastustaja on kaebusele vastates esitanud hindamiskomisjoni hindamistabeli (dtl 381 jj), millest nähtuvalt on erinevate kriteeriumide lõikes kaebaja taotlust mõõdetavalt hinnatud. Ehkki hindamiskomisjon ei andnud hindeid täisarvudes, vaid komakohtadega, ei tingi see vaidlustatud käskkirja tühistamist, sest isegi kui ümardada kaebajale antud hinded täisarvudeks, oleks kaalutud keskmine 3 ning punktiskoor 60 punkti ehk vähem kui toetuse saamise eelduseks olev 65 punkti.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu ostus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised:
6.1.Halduskohus on mööda vaadanud sellest, et haldusmenetlusest võttis osa otsusest huvitatud isik. Iga otsus konkureerivale projektile toetuse andmiseks või mitteandmiseks mõjutab terviklikku haldusmenetluse tulemit.
6.2.Halduskohus ei ole kontrollinud vastustaja otsuse õigsust, vaid piirdunud vastustaja väidete kordamisega. Halduskohus oletas, et komisjoni ettepanek oli üksnes nõuandev, ent ei kontrollinud, millal viimati tegi minister komisjoni ettepanekust erineva otsuse.
6.3.Halduskohtu seisukohad on demagoogilised ja põhjendused otsitud.
7.Vastustaja esitas vastuse, paludes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja seisukohad on kokkuvõttes järgmised.
7.1.Taotlusi hindas valdkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon vastavalt hindamismetoodikale. Pole tuvastatav, et mõni hindamiskomisjoni liige oleks rikkunud kohustust hinnata taotlusi erapooletult ja sõltumatult või oleks osalenud mõne sellise taotluse hindamisel, mille hindamisest oleks ta pidanud taanduma. Konsensus hinnangute andmisel tähendab seda, et kõik komisjoni liikmed, kellel oli konkreetse taotluse osas õigus hinnangut anda, andsid selle üksmeelselt. Kui komisjoni liikmel oli taotluse osas huvide konflikt, siis see fikseeriti, komisjoni liige lahkus selle taotluse hindamise ajaks ruumist ning tal puudus õigus taotlusele oma hinnangut või seisukohta anda. Valdkonna eripära 4(6)
3-23-660 tõttu tuleb teatud ulatuses leppida sellega, et hindamiskomisjoni kuuluvad asjatundjad võivad olla ka kaudselt seotud mõne taotlejaga.
7.2.Halduskohus ei pidanud asuma välja selgitama, millal on minister teinud mõne komisjoni ettepanekust erineva otsuse. Minister võib valdkonna ekspertidest koosnevat komisjoni usaldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldama. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuse väidete kohta märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et halduskohus on jätnud tähelepanuta selle, et hindamiskomisjoni töös osales liige, kes ei oleks tohtinud hindamisest osa võtta. Esiteks ei esitanud kaebaja sellist argumenti siinses asjas halduskohtule esitatud kaebuses. Hindamiskomisjoni liikme erapooletusega seotud argumendi esitas kaebaja siinse haldusasjaga paralleelselt menetletud haldusasjas nr 3-23-890, mis puudutas kaebajale toetuse andmata jätmist taotlusvoorust „Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded 2023“, ent siinses asjas vaidluse all oleva taotluse hindamisega seoses esitas kaebaja sellise väite esmakordselt apellatsioonkaebuses.
10.Teiseks on kaebaja väide ka sisuliselt põhjendamatu. Kuigi kaebaja ei ole sõnaselgelt märkinud, milline hindamiskomisjoni liige oleks tema taotluse hindamisest pidanud taanduma, saab apellatsioonkaebust mõista nii, et kõigi vastavas taotlusvoorus esitatud taotluste hindamisest oleksid pidanud taanduma kõik need hindamiskomisjoni liikmed, kes olid seotud ükskõik, millise selles taotlusvoorus esitatud taotluse esitajaga. Hindamiskomisjoni protokollist nähtuvalt taandus komisjoni liige JV taotluse 7-2/5686 ehk SA Orthodox Singers taotluse hindamisest. Sisuliselt leiab kaebaja niisiis, et JV ei oleks tohtinud hinnata mitte ühtki vastava taotlusvooru taotlust, mis konkureerisid toetuse saamise nimel temaga seotud isiku taotlusega. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Taotlusi hindas kultuuriministri 02.11.2022 käskkirjaga nr 185 (dtl 1316) moodustatud valdkonna asjatundjatest koosnev kuueliikmeline komisjon. Hindamiskomisjon hindas kokku 33 esitatud taotlust. Vastustaja esitas halduskohtule hindamistabeli (dtl 381 jj), mis kajastab hindamiskomisjoni hinnangut hindamismetoodikas sätestatud hindamiskriteeriumite kaupa. Ringkonnakohus leiab, et võttes arvesse hindamismetoodikat, komisjoni liikmete arvu ja nende asjatundlikkust, samuti esitatud taotluste hulka, on praktiliselt välistatud võimalus, et ühe taotluse esitajaga seotud isik võis isiklikest huvidest lähtudes mõjutada kaebaja taotlusele antud koondhinnangut selleks, et saavutada soodsam olukord selle taotluse jaoks, mille esitajaga ta ise seotud oli. Ringkonnakohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et teatavas kultuurivaldkonnas tegutsevate asjatundlike isikute vähesus tingib teataval määral paratamatult selle, et sedalaadi hindamiskomisjonide töös osalevad ka isikud, kes on mingil viisil seotud mõne taotlusega. Eelkõige ei tohi selline hindamiskomisjoni liige hinnata taotlust, mille võimalikult suures osas rahuldamise vastu tal kas on või võib vähemalt mõistlikult näida, et on, isiklik huvi. Ülejäänud taotluste hindamisest ei pea selline komisjoni liige taanduma, kui hindamise korraldus, sh kasutatavad hindamiskriteeriumid, tagavad selle, et kõnealusel hindamiskomisjoni liikmel ei ole praktiliselt võimalust teistele taotlustele hinnangute andmisega asetada toetuste määramisel soodsamasse olukorda seda taotlust, millega ta seotud on. Selle poolest erineb siinses vaidluses käsitletav olukord sellest, mida ringkonnakohus käsitles haldusasjas nr 3-22-1155 tehtud kohtuotsuses. Viimati nimetatud asjas oli vaidluse all olukord, kus kohalik omavalitsus keeldus üksnes eelarvevahendite piiratuse argumendil kaebajale toetuse määramisest, kusjuures asjaomasele toetusele konkureeris ainult kolm taotlust, millest üks oli seotud ühe hindamiskomisjoni liikmega.
5(6)
3-23-660 Seejuures taandas see hindamiskomisjoni liige end enesega seotud taotluse hindamisest, ent hindas kahte ülejäänud taotlust, kusjuures hindamiskomisjon tegi kokkuvõttes ettepaneku määrata toetus kolmest konkureerivast taotlusest vaid sellele, millega oli seotud üks hindamiskomisjoni liige. Eelviidatud kohtuotsuses sedastas ringkonnakohus, et kuivõrd hindamiskomisjoni otsuses puudusid ka mistahes põhjendused selle kohta, kuidas taotlusi hinnati, ei saa olla veendunud, et komisjoni otsust ei saanud mõjutada ekspertkomisjoni ühe liikme seotus ühe konkureeriva ja ühtlasi ainsana toetuse saanud projektiga (vt eelviidatud kohtuotsuse punkt 15). Siinsel juhul ei kahtle ringkonnakohus hindamiskomisjoni liikme JV erapooletuses kaebaja taotluse hindamisel. Hinnatud taotluste hulk, samuti asjaolu, et hindamiskomisjon lähtus hindamisel hindamismetoodikas sätestatud kriteeriumitest ja kujundas koondhinnangu konsensuslikult, välistab mõistlikult võimaluse, et üks komisjoni liige sai oma huvides mõjutada komisjoni otsust kaebaja taotlust puudutavas osas.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus ei ole vaidlustatud käskkirja õiguspärasust kontrollinud. Minister võis vaidlustatud käskkirja andmisel nõustuda hindamiskomisjoni ettepaneku aluseks olevate hinnangutega ja viidata hindamiskomisjoni protokollile, hakkamata eraldi esitama põhjendusi, miks ta hindamiskomisjoni hinnanguga nõustub. Halduskohus osutas õigesti sellele, et hindamiskomisjoni liikmed olid sellesse komisjoni nimetatud tulenevalt nende professionaalsest asjatundlikkusest hinnatavate projektidega seotud valdkonnas. Teatava toetuse saamisele konkureerivate kultuuriprojektide väärtuse, sh projektis kajastatud tegevuste läbimõelduse, eelarve läbipaistvuse ja arusaadavuse, projekti realiseeritavuse ning võimalike riskide hindamine saabki tugineda eelkõige hindajate kogemusel ega saa olla objektiivselt mõõdetav. Hindamiskomisjon on kaebaja taotluse lugenud nõuetekohaseks ja taotluses kirjeldatud projekti toetuse saamise seisukohast eesmärgipäraseks, ent hinnanud seda hindamismetoodikas sätestatud hindamiskriteeriumitest lähtudes selliselt, et kujunenud koondhinne jäi allapoole toetuse saamise eelduseks olevat lävendit. Hindamiskomisjoni koosoleku protokollis on komisjoni otsust veenvalt põhjendatud. Tegemist on hindamisotsusega. Halduskohus võis sellise otsuse sisulisel hindamisel piirduda n-ö ilmselgete vigade testiga, kuna õiguslik regulatsioon ei ole konkreetses küsimuses väga detailne, hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja kogemust ning toetuse taotlejal puudub subjektiivne õigus toetust saada. Konsensuslik hindamine ei ole kollegiaalses hindamiskomisjonis keelatud. Halduskohus ei pidanud hindamiskomisjoni otsuste kontrollimisel uurima, milliseid seisukohti avaldasid konkreetsed komisjoni liikmed hindamiseks toimunud arutelu käigus (vt selle kohta ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2025 otsus haldusasjas nr 3-23-890, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kõiki kaebaja väiteid ja argumente piisava põhjalikkusega käsitlenud. Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja esitanud ühtki veenvat põhjendust, mis seaks kahtluse alla halduskohtu hinnangu. See, et kaebaja halduskohtu seisukohaga ei nõustu, ei anna alust väita, et halduskohtu põhjendused on otsitud või demagoogilised.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.