MTÜ David Oistrahhi Festival kaebus kultuuriministri käskkirja nr 7-2/1.1/2023_14 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad 2023““ punkti 2.6. tühistamiseks ning kultuuriministri kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ David Oistrahhi Festival, seaduslik esindaja Allar Kaasik Vastustaja – Kultuuriminister, volitatud esindaja Merle Põld
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.11.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 3 „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“ alusel avanes muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise 2023. a taotlusvoor 17.11.2022 ning taotluste esitamise tähtpäev oli 01.12.2022.
2.MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 09.12.2022 taotluse nr 7-2/5718 taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad 2023“. Taotluse kohaselt soovis MTÜ David Oistrahhi Festival projekti „Musica Hymnis“ korraldamiseks 57 500 euro suurust toetust. Taotlusel olid vormilised puudused. MTÜ David Oistrahhi Festival kõrvaldas puudused ja esitas taotluse uuesti 13.12.2022.
3.Kultuuriminister otsustas 22.02.2023 käskkirja nr 7-2/.1/2023_14 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad 2023““ punktiga 2.6 jätta MTÜ David Oistrahhi Festival taotlus rahuldamata, arvestades komisjoni 16.12.2022 koosoleku protokollis nr 2-1.9/2023_11 toodud põhjendusi. Komisjoni 16.12.2022 protokolli põhjendused olid järgmised. 1) Komisjon lähtub taotluste hindamisel kultuuriministri 12.11.2018 a määrusest nr 3 ja kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177 kinnitatud taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamismetoodikast. Taotlusvooru eelarve on 468 000 eurot. Programmi vooru laekus 33 taotlust kogusummas 1 146 296,85 eurot. Komisjon teeb ettepaneku toetada 25 projekti kogusummas 468 000 eurot. 2) Esitatud taotluste analüüsi ja arutelu alusel tegi komisjon kultuuriministrile ettepaneku jätta MTÜ David Oistrahhi Festival taotlus nr 7-2/5718 rahuldamata (protokolli p 2.1.). Taotlus vastab taotlusvooru eesmärgile. Komisjon hindab kõrgelt kavandatud tegevuste regionaalset mõju, kuid võrreldes teiste taotlustega on valdkondlik mõju pigem keskmine. Kontsertide esinejate ring on aasta lõikes kitsas ning korduv. 3) Taotleja ei ole välja toonud meeskonna suutlikkust. Taotluses on loetletud koostööpartnereid, kuid ei ole kirjeldatud koostööpartnerite ja taotleja rollide jaotust. Mitmete koostööpartnerite täpne panus on taotluses lahtine. Taotluse üldise ettevalmistuse ja tegevuste läbimõelduse tase on madal. Teavitustegevuste plaan on üldsõnaline, loetledes erinevaid kanaleid, ent ei ole seost sihtrühmade, neile edastatava info ja ajastusega. Taotluses ei ole esitatud piisavalt infot tegevuste läbiviimiseks vajaliku meeskonna olemasolu kohta. Samuti ei selgu taotlusest välireklaami maht. Mõõdetavate tulemustena on kirjeldatud 17 kontserti täissaalidele, samas on öeldud, et kultuuri viiakse 2 kuni 3000 inimesele. Taotluse kohaselt korraldatakse kontserte paralleelselt Tõstamaa keskkoolis, kuid see ei kajastu kunstilistes kavades ja eelarves. Taotluse eelarve on osaliselt realistlik, sisaldades piisaval määral planeeritud oma- ja kaasfinantseeringut, kuid see ei ole piisavalt täpne ega üheselt mõistetav. Taotlusest ei selgu, millest koosneb müügitulu, mistõttu on raske hinnata publikuprognoosi ja piletitulu vahekorda. Eelarves on mitmeid küsitavusi ning väga suur osa tegevustest sõltub erinevate taotluse tulemustest, mis teeb selle riskantseks. 4) Lähtudes hindamismetoodika punktist 1.15, peab taotluse rahastamise kaalutlemiseks taotluse lõplik punktisumma olema vähemalt 65 punkti 100st. Taotluse lõplik punktisumma (koondhinne) on 58 punkti, seega taotlus ei kuulu rahuldamisele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 23.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse kultuuriministri 22.02.2023 käskkirja punkti 2.6. tühistamiseks ning
2(9)
3-23-660 kultuuriministri kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Käskkirja andmisel on rikutud haldusmenetluse põhimõtteid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt peavad haldusaktis sisalduma põhjendused ja seda eriti siis, kui isiku subjektiivseid õigusi piiratakse. Vaidlusalune käskkiri on tervikuna umbmäärane, raskesti arusaadav ja läbipaistmatu, seega on kaebaja suhtes koostatud suvaakt, mitte HMS nõuetele vastav haldusakt, mida oleks kohtus võimalik arusaadavalt vaidlustada. Käskkirjas puuduvad mistahes põhjendused kaebajale toetuse mitte eraldamiseks. 2) Taotluse menetlemises oli olulisi vigu. Kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 3 § 11 lg 1 kohustab ministeeriumit andma vastuse taotlusele 60 päeva, mitte tööpäeva jooksul. Taotlusvoor sulgus 01.12.2022, kuid otsusest teavitati 22.02.2023. Puudub tõsiseltvõetav põhjendus tähtaegade rikkumise osas. Käskkirja kohaselt lähtus vastustaja otsuse tegemisel 02.11.2022 käskkirjaga nr 185 „Taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamiskomisjoni moodustamine“ moodustatud komisjoni 16.12.2022 koosoleku protokollist nr 2-1.9/2023-11. Käskkirjas sisalduv kaudne ja umbmäärane viide komisjoni protokollile ei ole piisav. Haldusakti adressaadi kohustuseks ei ole otsida protokollidest nõuandvaid hinnanguid. Komisjoni töös ei kohaldatud haldusmenetluse põhimõtteid. Komisjoni ettepanek pidanuks olema nõuandvaks ettepanekuks, kuid kujunes ministri käskkirjale alusdokumendiks. Minister koostas käskkirja üks-üheselt nii nagu hindamiskomisjon ette kirjutas ega kontrollinud komisjoni nõuannete objektiivsust ja arvamuste õigsust kaebaja suhtes tehtud järelduste osas. Komisjoni otsusest ei selgu, kuidas kujunes lõpphinne 58 punkti. Isegi kui oletada, et komisjoni otsus oli ministrile siduv, ei olnud vastustajal võimalik komisjoni kujundatud lõpphinde objektiivsust kontrollida. Kuna puuduvad reaalsed hinded erinevatelt komisjoni liikmetelt ja keskmise hinde arvutamise läbiviimise kord, ei saa aktsepteerida suvalist 58 punktilist hinnangut. 3) Nõuandva komisjoni hinnang sisaldab otseselt valesid andmeid (nt komisjon märgib, et Eesti muusika uudisteoste ettekandeid ei sisaldanud kavandatavates tegevustes, taotluses on aga selgelt märgitud, et kavas on Erkki Sven Tüüri ja Galina Grigorjeva uued teosed). Komisjon andis hinnangu tegevuste kohta jaanuaris 2023, kuid ei selgita, kas toimunud tegevusi oleks pidanud korraldama, arvestades võimalikke toetusi või vastupidi. Puudusena märgitakse, et sõbrapäeva kontserti info puudus kaebaja kodulehel, kuid jääb arusaamatuks, miks peaks reklaamima kontserte, mille korraldamine ilma riikliku toetuseta ei ole võimalik. Puudusena märgitakse korduvat esinejate ringi, kuid komisjon ei põhjenda ja taotluse tingimustes ei olnud märgitud, et nõutud on interpreedipõhine hooaeg. Korduv esinejate ring on tugevate festivalide eeldus, mitte puudus, ning alaline publik vajab kindlust esinejate kõrge taseme osas. Komisjoni etteheited korralduse osas on arvamuslikud ja põhjendamatud. Igale kontserdikorraldajale on selge, et reklaam on laiaulatuslik tegevus ja sellega kannavad kulutusi nii partnerid kui ka peakorraldaja. Komisjoni hinnangust jääb mulje, et aktsepteeritakse suuri meeskondi kontserdi korraldamisel. Komisjon heidab ette tegevuste läbimõeldust, kuid ei põhjenda üldsõnalist hinnangut. MTÜ tegevus on saanud väga kõrge hinnangu 27 tegevusaasta jooksul, ettevalmistus on selline, mis garanteerib maksimaalse tulemuse minimaalsete kulutustega. Teavitustegevuse plaani kirjeldamisel oli kaebaja taotluses võetud aluseks ministeeriumi poolt eelmisel aastal kohtule väljastatud teavitustegevuse näidis. Kuskilt ei selgu hinnang kunstilisele küljele, mis peaks olema peamine hindamiskriteerium.
2.Kultuuriminister palub 02.05.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
3(9)
3-23-660 1) Kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 3 § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister. Taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamiskomisjon on moodustatud kultuuriministri 02.11.2022 käskkirjaga nr 185. See ei välista ministeeriumi ametnike eeltööd ja eelvaliku tegemist ning komisjoni tehtavat taotluste sisulist hindamist. Komisjon tegi kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ning rahuldamata jätmise kohta ning otsuse tegi minister, lähtudes komisjoni ettepanekust. Kõik ettepanekud koos põhjendustega protokolliti. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Põhjendused ei pea tingimata olema haldusaktis veel kord välja toodud. Viide hindamiskomisjoni protokollile on selge ja täpne. 2) Kaebaja taotlust menetleti määruse nr 3 § 11 lg-s 1 sätestatud 60 tööpäeva jooksul. Minister allkirjastas otsuse 22.02.2023 ehk 59. päeval. Samal päeval edastati käskkiri kaebajale. 3) Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Tegemist on riigi vabatahtlikult antava toetusega, mille andmise kohustus ei tulene põhiseadusest. Selle eesmärk on määruse nr 3 § 2 lg 1 kohaselt tagada eesti rahvuskultuurilisest ja professionaalse helikunsti seisukohast oluliste muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate järjepidevus ja areng, suurendada Eesti interpreetide ja heliloojate võimalusi oma loomingu tutvustamiseks ning parandada elanikkonna võimalusi juurdepääsuks professionaalsetele muusikasündmustele, suurendada Eesti muusikute kaasatust kontserdikorraldajate omaproduktsioonides ja edendada professionaalse kontserdikorralduse arengut kogu Eestis. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ei sellise riigitoetuse sätestamist ega toetuse tingimuste sisustamist kindlal viisil. Vastustajal on toetuse andmisel lai kaalutlusõigus nii tingimuste seadmisel kui ka vastavuse kontrollimisel. Vaidlusaluse taotlusvooru eelarve oli 468 000 eurot, kuid vooru laekus 33 taotlust kogusummas 1 146 296,85 eurot. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht on peaaegu kahe ja poole korra eelarvest suurem, on paratamatu, et ka head taotlused võivad jääda rahuldamata. 4) Vaidlustatud ministri käskkiri (sh arvestades kollegiaalset eeltööd) on nõuetekohaselt põhjendatud ja vastab kaalutlusõiguse reeglitele. Vastustaja põhjendused haldusmenetluses kui ka täiendavad selgitused kohtumenetluses on piisavad, arvestades vastustaja laia kaalutlusõigust ning taotluste eelarvet ületavat suurt konkurentsi. Käesoleval juhul on võimalik rakendada üksnes ilmselgete vigade testi ehk kontrollida, kas vastustaja tegevus on olnud ilmselgelt meelevaldne või ebaõige. Kohtu kontroll kaalutlusotsuste tegemisel on piiratud, sest kaebaja õiguste riive intensiivsus ja seotus põhiõigustega on vähene, taotlusvooru eelarve on ilmselgelt piiratud, vaidlus on olulises osas esteetilise iseloomuga ning põhjenduste täiendamine on võimalik ka kohtumenetluses. 5) Vastustaja tunnustab kaebaja pikaajalist tegevust piirkonnas. Vastustaja on taotluste menetlemisel ja hindamisel seotud määruse ja selle alusel kehtestatud hindamismetoodikaga. Kaebaja taotlust hinnati määruse nr 3 § 12 lg-s 2 sätestatud hindamiskriteeriumide ja osakaalude alusel ning kooskõlas kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177 kinnitatud taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamismetoodikaga (dtl 13081314). Kultuuriministri 02.11.2022 käskkirjaga nr 185 moodustati hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad muusikavaldkonna tunnustatud eksperdid. Komisjon on nõuandev organ, kes võtab taotluste hindamisel arvesse nii taotluses sisalduva kui ka taotlejalt hindamise käigus küsitud lisateabe, samuti muud komisjoni liikmetele ning kaasatud ekspertidele teadaolevad hindamist mõjutavad asjaolud. Komisjon kohtus 16.12.2022 koosolekul, kus vaadati ja arutati läbi kõik taotlused, sh kaebaja esitatud taotlus. Koosolekul toimunud arutelu käigus hinnati taotluste tugevusi ja nõrkusi määruse nr 3 § 12 lg 2 alusel sätestatud kõigist hindamiskriteeriumidest, lähtudes taotlusvooru hindamismetoodikast. Hindamismetoodika punkti 1.15 kohaselt peab 4(9)
3-23-660 taotluse rahastamise kaalutlemiseks olema taotluse lõplik punktisumma 100 punktist vähemalt
65.Kaebaja taotluse lõplik punktisumma (koondhinne) on 58 punkti. Hindamiskomisjoni hindamistulemuste ning hindamismetoodika punktide 1.15 ja 1.20 alusel ei kuulu taotlus rahuldamisele. Hindamiskomisjon on usaldusväärne ning ei ole põhjust kahelda hindamiskomisjoni liikmete aususes ega professionaalsuses. 6) Otsuse aluseks olnud komisjoni protokolli põhjendused ei ole üldsõnalised või läbipaistmatud. Taotluses toodud teabe põhjal kujunesid komisjoniliikmete hinnangud, koondhinnang ja sellest lähtudes pingerida. Iga komisjoniliige, kes ei olnud taandatud, esitas koosolekul suuliselt oma arvamuse ja argumendid. Kõigi komisjoniliikmete hinnangute tulemusel kujundas komisjon ühiselt lõpliku pingerea. Otsused (sh koondhinded) võeti vastu konsensuslikult, eriarvamusi ei olnud. Tegemist on olulises osas esteetilise vaidlusega, kus erinevad muusikakollektiivid ja/või kontserdikorraldajate taotlused ei pruugi olla paigutatavad ühtsesse pingeritta objektiivsete kriteeriumide järgi, ennekõike kunstilist, rahvuskultuurilist ja valdkondlikku hinnangut puutuvalt. Arvestades vaidlusaluse taotlusvooru olemust ja eesmärki, ei saa eeldada, et hindamistulemus kõikides aspektides üheselt mõõdetav oleks. Kunstiline külg ei ole eraldiseisev hindamiskriteerium, vaid kunstiline tase on 1. hindamiskriteeriumi „Projekti mõju taotlusvooru eesmärkidele saavutamisele“ (osakaaluga 40%) kirjelduse üks osa. 7) Taotlusvoorus eelistatakse professionaalseid kontserdikorraldajaid, mis tingib teatud nõudlikkuse esitatavale taotlusele ja selle osaks olevatele plaanidele, sh turundusplaanile, kontserdikavale vms; ning personalile, st kaasatud on oma valdkonna spetsialistid, kes keskenduvad kindlale lahendatavale küsimusele (kultuuriline kava, tehnilised küsimused, turundus, finants jne). Professionaalse kontserdikorralduse toetamise eeldus on ka see, et ei sõltuta konkreetse toetuse saamisest, s.o plaanid on toodud piisava täpsuse ja põhjalikkusega, mis viitab, et kontserdid korraldatakse konkreetse toetusvooru tulemusest sõltumata. Seega riik võib olla nõudlikum ja esitada vabatahtliku toetuse andmisel täiendavaid, kontserdisarja korraldamise mõttes professionaalsust tagavaid nõudeid. 8) Taotleja korraldatud kontserdid toimuvad igal aastal suures osas samades kohtades. Esinejate ja repertuaari väike variatiivsus aastate lõikes on põhjus, miks komisjon ei hinda valdkondlikku mõju kõige kõrgemate punktidega. Kaebaja esitatud teavitustegevuste plaan on üldsõnaline, loetledes erinevaid kanaleid. Puudub seos sihtrühmade, neile edastatava teabe ja ajastusega. Mh on teavitustegevuste plaanis öeldud, et tehakse järelkajastusi sotsiaalmeedias. Ei saa nõustuda, et kaebaja oleks aluseks võtnud teavitustegevuste plaani kirjeldamisel vastustaja eelmisel aastal teises haldusasjas saadetud teavitustegevuste näidist. 9) Kaebaja taotluses ei ole välja toodud meeskonda. Taotluses on koostööpartnerina toodud välja organisatsioonid, kelle panus on reklaam, kuigi taotleja on eelarves küsinud endale reklaamiks vahendeid. On ebaselge, kuidas koostööpartnerite ja taotleja rollid selles osas jaotuvad. Samuti on lahtine mitmete koostööpartnerite täpne panus. Vastustaja tõi põhjenduses välja Victoria Grand Café reklaamis toodud sündmuste piletihinnad, aga piletimüük ega honorar taotleja eelarves ei kajastunud. Eelarve ei olnud piisavalt selge ning seega otsis vastustaja veebist lisateavet. Eelarve realistlikkuse osas on komisjon selgitanud, et väga suur osa tegevustest sõltub erinevate taotluste tulemustest, mis teeb selle riskantseks. Riik võib toetuse andmisel eelistada isikuid või ühinguid, kelle eelarve tulud on mitmekesisemad ja müügitulul on suurem osakaal, sest see võib vähendada projekti ebaõnnestumise riski. Taotluse uuel läbivaatamisel ei ole selle hilisem rahuldamine eelarvevahendite lõppemise tõttu välistatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5(9)
3-23-660
Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
4.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
5.Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud kultuuriministri 22.02.2023 käskkirja nr 7-2/1.1/2023_14 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad 2023““ punkti 2.6, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata.
6.Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda nii toetuse sätestamist kui ka toetuse tingimuste sisustamist kindlal viisil. Kaebaja taotletud toetuse näol on tegemist riigi antava vabatahtliku toetusega, põhiseadusest ei tulene sellise toetuse andmise kohustust. Tuleb arvestada, et toetusi rahastatakse avalikest vahenditest, mistõttu tuleb vastustajal väga laia kaalutlusõiguse alusel nii seada toetuse saamise tingimused kui ka kontrollida taotluste vastavust. Vastustajal tuleb otstarbekust hinnates otsustada, millised projektid vastavad enim toetuse saamise tingimustele. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud toetuste maht ületab mitmekordselt toetuste eelarve, on paratamatu, et ka head taotlused võivad jääda rahuldamata. Sealjuures tuleb toetuse taotlejal arvestada võimalusega, et tiheda konkurentsi korral ei ole tema projekte võimalik toetada. Ühelgi toetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda oma taotluse rahuldamist.
7.Arvestades vaidluse asjaolusid ning tõsiasja, et vaidlusaluse toetuse andmine toimub kaalutlusõiguse alusel ning taotluste hindamisel on ulatuslik hindamisruum, on ka kohtuliku kontrolli ulatus piiratud. Kehtestatud toetusmeetme korral on kaebajal õigus sellele, et tema taotluse menetlemisel järgitakse kaalumis- ja hindamisreegleid ning menetlusnorme.
8.Kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 3 § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kultuuriminister jättis vaidlusaluse käskkirjaga kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja leiab, et kuna kultuuriminister tugines haldusakti andes hindamiskomisjoni hinnangutele, on käskkiri õigusvastane. Kohus sellega ei nõustu. On ilmselge, et mistahes haldusorgani juht ei vii haldusmenetlust ise algusest lõpuni läbi (HMS § 8 lg 2). Ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb ministrile sama ministri moodustatud hindamiskomisjon (määruse nr 3 § 12 lg-d 1 ja 5). Hindamiskomisjon moodustati kultuuriministri 02.11.2022 käskkirjaga nr 185 (dtl 1316) ning komisjon tegi ministrile ettepanekud 16.12.2022 protokollis nr 21.9/2023-11 (dtl 12-64).
9.Kaebaja on ette heitnud, et hindamiskomisjoni töökorraldus rikub haldusmenetluse põhimõtteid. Kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177 (dtl 1308) kinnitati taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamismetoodika (dtl 1309-1314), mille esimene peatükk reguleerib komisjoni töökorda. Vastavalt hindamismetoodikale on komisjon kuni 7-liikmeline ja moodustatakse valdkonna ekspertidest ja ministeeriumi esindajatest (p 1.2.). Komisjoni töövormiks on koosolek (p 1.5.). Käesolev juhul ei ole vaidlust, et hindamiskomisjon vaatas 16.12.2022 koosolekul läbi kõik esitatud taotlused. Koosolekul toimunud arutelu käigus hinnati taotluste tugevusi ja nõrkusi. Komisjon tegi kultuuriministrile ettepaneku taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise ning
6(9)
3-23-660 rahuldamata jätmise kohta ning otsuse tegi minister, lähtudes komisjoni ettepanekust. Kõik hindamiskomisjoni ettepanekud koos põhjendustega protokolliti.
10.Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et vastustaja on kaebaja taotlust menetlenud tähtaega rikkudes, omamata seejuures mõistlikku põhjendust menetlusega viivitamiseks. Määruse nr 3 § 11 lg 1 sätestab, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Käesoleval juhul sulgus taotlusvoor 01.12.2022 ning vastustaja allkirjastas käskkirja 22.02.2023. Seega on vastustaja kaebaja taotlust menetlenud 59 tööpäeva, mistõttu on vastustaja järginud talle ettenähtud menetlusaega.
11.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja on kaebaja taotluse läbivaatamise menetluse viinud läbi õiguspäraselt.
12.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud käskkirjas on viidatud hindamiskomisjoni 16.12.2022 koosoleku protokollile nr 2-1.9/2023-11, viide on selge. Puudub vaidlus, et kaebajat puudutav protokolli väljavõte oli talle kättesaadav (nt e-kirjavahetus kaebajaga, dtl 325; kaebaja on protokolli lisanud ka kaebusele, dtl 12-64).
13.Lisaks arvestab kohus, et praegusel juhul ei ole tegu kaebaja suhtes koormava haldusakti andmisega, vaid riigi poolt antava soodustusega, millega ei tagata isiku põhiõigusi ja kus hindamine sõltub ka subjektiivsetest kaalutlustest. Seega ei ole etteheidetav, et vastustaja piirdus vaidlustatud käskkirja põhjendamisel viitega hindamiskomisjoni protokollile, kus iga kriteeriumi lõikes sisaldusid peamised põhjendused ning toodi välja taotluse olulisemad tugevused ja nõrkused, millega lõpphinnangu kujundamisel arvestati.
14.Kohus leiab, et vaidlustatud käskkirja sisulise õiguspärasuse hindamisel on võimalik rakendada üksnes ilmselgete vigade testi. Taotluse rahuldamise üle otsustamisel on tegu haldusorgani hinnangulise otsusega, kus selline hindamine eeldab ka spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja nendel baseeruvaid prognoose ning kõnealune riive ei ole intensiivne. Seega saab kohus kontrollida, ega vastustaja tegevus ei ole olnud ilmselgelt meelevaldne või ebaõige, st kaebaja taotlusele antud hinnangu sisuline kontroll on piiratud ilmselguse kriteeriumiga – kaebaja taotluse hinde õigusvastasuse saab kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendusteta.
15.Vastustaja on selgitanud, et kaebaja taotlust hinnati määruse nr 3 § 12 lg 2 kriteeriumite alusel. Selle järgi hinnatakse taotlusi järgmiste kriteeriumide ja osakaalude kohaselt: tegevuste mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele, moodustades 40% maksimaalsest koondhindest (p 1); taotleja meeskonna suutlikkus, moodustades 15% maksimaalsest koondhindest (p 2); tegevuste ettevalmistus ja läbimõeldus, moodustades 30% maksimaalsest koondhindest (p 3); tegevuste eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus, moodustades 15% maksimaalsest koondhindest (p 4).
16.Komisjoni protokollist nähtub, et komisjoni hinnangul vastab kaebaja esitatud taotlus määruse nr 3 nõuetele, kuid komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele ja taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada. Protokolli väljavõttest ei nähtu küll määruse nr 3 § 12 lg-s 2 iga sätestatud kriteeriumi osas hindamiskomisjoni konkreetselt mõõdetavat hinnangut, kuid vastustaja on kaebusele vastates esitanud hindamiskomisjoni hindamistabeli, millest 7(9)
3-23-660 nähtuvalt on erinevate kriteeriumide lõikes kaebaja taotlust mõõdetavalt hinnatud. Hindamismetoodika p 1.9 kohaselt hindab komisjon taotlusi punktiskaalal täisarvudes (1; 3; 5). Hindamisel valitakse hinne, mille kirjeldus vastab kõige enam taotluses nimetatud asjaoludele. Hindeid „1“, „3“ ja „5“ tuleb põhjendada.
17.Ehkki käesoleval juhul ei ole komisjon täisarvudes hinnanguid andnud, vaid tabelist nähtuvalt on hinnangud antud komakohtadega (arvestades ka, et komisjoni liikmed olid konsensuslikul seisukohal), ei tingi see vaidlusaluse haldusakti tühistamist. Isegi kui ümardada kaebajale antud hinded täisarvudeks, kujuneksid hinded (3; 2,67; 2,67; 3,33) järgmiselt 3; 3; 3; 3, seega oleks kaalutud keskmine 3 ning punktiskoor 60 p (3x100/5). Niisiis jäänuks ka sellisel juhul punktisumma alla lävendi.
18.Hindamistabelist nähtub, kuidas on kaebaja taotlusele kujunenud hindeks 58 punkti (vastustaja vastuse lisa nr 7, dtl 1211-1300). Vastav dokument on kaebajale edastatud ka 11.03.2023 vastusega teabenõudele (dtl 567-568).
19.Vastustaja on selgitanud, et projektide kunstilist hindamist teostatakse määruse nr 3 § 12 lg 2 p-s 1 sätestatud kriteeriumi hindamisel ning selle osakaal on 40%. Taotlusvoorus eelistatakse professionaalseid kontserdikorraldajaid, mis tingib esitatud taotlustele teatava nõudlikkuse, sh turundusplaanile, kontserdikavale, personalile, st kaasatud on oma valdkonna spetsialistid, kes keskenduvad kindlale lahendatavale küsimusele. Professionaalse kontserdikorralduse toetamisel eeldatakse, et ei sõltuta konkreetse toetuse saamisest, vaid kontserdid korraldatakse konkreetse toetusvooru tulemusest sõltumata. Vastustaja on hinnanud kaebaja planeeritud tegevuste eelarve realistlikkust ning leidnud, et osad taotluses toodud tegevused sõltuvad erinevate taotluste tulemustest, mille põhjal pidanud taotlust riskantseks. Sealjuures oli komisjoni töösse kaasatud finantsekspert. Vastustaja leiab, et kaebaja taotluses ei ole meeskonda välja toodud, kuid on märgitud organisatsioonid, kelle panus on reklaam. Samas ei ole kaebaja eelarves reklaamiks vahendeid küsinud ning taotluses jääb ebaselgeks, kuidas koostööpartnerite ja kaebaja rollid reklaamis osas jaotuvad.
20.Vastustaja on kohtumenetluses täiendavalt selgitanud, et taotluses kirjeldatud programmi nr 15 hindamisel lähtus komisjon kava põhiosast. Komisjonile ei tundunud reaalne Erkki-Sven Tüüri loo tellimine seoses tema rahvusvaheliselt mitme aasta pikkuste järjekordadega ning Galina Grigorjevalt palade tellimine seoses temalt tellitud palade tähtajaks valmimata jäämisega. Taotluses on projekti sihtrühma lõigus kirjeldatud, et koostöös Tõstamaa keskkooliga toimuvad kontserdid paralleelselt Tõstamaa keskkoolis. Samas ei ole täpsustatud, millised esinejad, milliste kavade ja tasude eest esinevad. Seetõttu oli komisjonil raske anda nimetatule hinnanguid. Vastustaja on märkinud, et taotleja korraldatud kontserdid toimuvad igal aastal suures osas samades kohtades ning selgitanud, et esinejate ja repertuaari väike variatiivsus aastate lõikes on põhjus, miks komisjon ei hinda valdkondlikku mõju kõige kõrgemate punktidega.
21.Nii 16.12.2022 protokollist kui ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud selgitustest nähtuvad kaalutlused, mida komisjon toetuse jagamiseks ettepanekut tehes arvestas, sealjuures põhjendused, milliste kriteeriumite osas ei olnud kaebaja taotlus komisjoni hinnangul piisavalt täpne, põhjalik või usutav. Arvestades vaidlusaluse taotlusvooru olemust ja eesmärki, ei saa eeldada, et hindamistulemus kõikides aspektides üheselt mõõdetav oleks. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks taotluse rahuldamata jätmisel ilmselgelt eksinud kaalumis- ja hindamisreeglite vastu. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid põhjust kahelda hindamiskomisjoni liikmete aususes või professionaalsuses.
8(9)
3-23-660
22.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja põhjendused haldusmenetluses ja täiendavad selgitused kohtumenetluses on vastustaja laia kaalumis- ja hindamisruumi ning taotluste suurt konkurentsi arvestades piisavad. Puuduvad ilmselged kaalutlusvead ja põhjendamispuudused, mis saaks kaasa tuua kaebuse rahuldamise. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.