MTÜ David Oistrahhi Festival kaebus Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti juhataja 12.04.2022 käskkirja nr MTTK2900/22/80 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – MTÜ David Oistrahhi Festival, esindaja Allar Kaasik Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Aljona Kallaste ja Terje Krais
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.07.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ David apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Oistrahhi
Festival
RESOLUTSIOON
1.Jätta MTÜ David Oistrahhi Festival apellatsioonkaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-22-1308 tehtud Tallinna Halduskohtu 03.07.2023 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Jõustumisel avaldatakse kohtuotsus tervikuna selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 175 lg 1). Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 10.11.2025 (HKMS § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
3-22-1308 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Kaebaja esitas kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 26.08.2021 määrusega nr 18 „Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord“ Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile (TKSA) taotluse projektile „Musica Hymnis jõulumuusikafestival“ toetuse saamiseks. TKSA mittetulundustegevuse toetuse taotluste läbivaatamise komisjon (hindamiskomisjon) vaatas 06.04.2022 koosolekul läbi asjaomasesse taotlusvooru esitatud 47 taotlust ning tegi ettepaneku kaebaja taotlus tagasi lükata, põhjendades seda järgmiselt: „Arvestades eelarvevahendite piiratust, taotlusvooru laekunud projektitaotluste hulka ning seda, et projekt osutus erinevate prioriteetide ja kriteeriumite koosmõjul toetust saanud projektidest nõrgemaks, otsustas komisjon projekti mitte toetada“.
2.Lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekust andis TKSA juhataja 12.04.2022 käskkirja nr MTTK2900/22/80 (vaidlustatud käskkiri), millega otsustas anda toetust selle käskkirja punktides 1.1-1.18 nimetatud projektidele ning jätta rahuldamata ülejäänud taotlused, sh kaebaja taotluse (vaidlustatud otsuse punkt 2.13).
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlustatud käskkirja tühistamist. Esiteks leidis kaebaja, et hindamiskomisjonis osales isik, kes huvide konflikti tõttu oleks pidanud taanduma, ent ei teinud seda ja hääletas endaga seotud projektide toetamise poolt, samas kui igale projektile toetuse andmine mõjutas eelarvevahendite piiratuse tõttu teiste projektide võimalusi toetuse saamiseks. Teiseks heitis kaebaja ette, et hindamiskomisjoni protokollist ei nähtu, kuidas erinevaid projekte võrreldi.
4.Vastustaja vaidles kaebusele vastu, leides esiteks, et Eesti Interpreetide Liiduga seotud ekspert taandas end nõuetekohaselt ning hindamiskomisjoni algses protokollis oli hääletustulemus (5:0) kajastatud vigaselt, ent see viga hiljem parandati (dtl 161). Vastustaja selgitas, et esmalt hindasid kõiki projekte hindajad individuaalselt lähtudes etteantud kriteeriumitest ning selle pinnalt tegi hindamiskomisjon hääletamisel lõpliku otsuse. Kaebaja projekt ei saanud toetust, olles toetust saanutest nõrgem.
5.Tallinna Halduskohus jättis 03.07.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
5.1.Kaebajal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning vastustajal on väga lai kaalutlusõigus küsimuses, millised projektid on talle ja Tallinna linna elanikele olulised. Piiratud eelarvetingimustes võib olla paratamatu, et ka head või väga head projektid jäävad toetuseta. Vastustaja on kohtumenetluses piisavalt põhjendanud, millistest kaalutlustest ta erinevatele projektidele toetuse andmisel või andmata jätmisel lähtus. Hindamiskomisjoni juhataja selgitas kaebajale juba 13.05.2023 kirjas, et asjaomases taotlusvoorus taotleti toetusi kokku ligi 450 000 euro ulatuses, ent vahendeid toetuste maksmiseks oli 121 375 eurot. Samas kirjas selgitati ka, milliseid kriteeriume projektide hindamisel arvesse võeti. Kirjas kirjeldatud kriteeriumid on kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määrusega 2(5)
3-22-1308 nr 37 „2022. a mittetulundustegevuse toetuse määramise lisatingimused“ sätestatud tingimustega.
5.2.Vastustaja esitas kohtule 24.04.2023 üksikasjaliku ülevaate hindamiskriteeriumitest (dtl 386 jj) ja erinevate kriteeriumite osakaalust: projekti vastavus valdkonna eesmärkidele (sh projekti olulisus ja sihtrühm) – 20%, projektitegevuste sisu ja mõju (sh kunstiline tase, mõjukus ja olulisus muusikavaldkonna arengus – 35%), projekti ettevalmistuse tase (sh korraldajate kogemus ja haldusvõimekus, koostööpartnerite olemasolu, turundus ja kommunikatsioon) – 20%, projekti eelarve realistlikkus – 20%, keskkonnateadlikkus – 5%. Iga kriteeriumi juures on toodud 1–4 alaküsimust ja suunised, millest peab hindaja lähtuma, andes iga kriteeriumi osas vastavale projektile 1, 3 või 5 punkti. Need hindamiskriteeriumid ei ole ilmselges vastuolus linnavalitsuse määruses nr 37 sätestatud tingimustega ega ole muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatud.
5.3.Vastustaja esitas 12.05.2023 kohtule tabeli (dtl 429 jj), mis kajastab seda, millises vahemikus andsid individuaalsed hindajad punkte kõigile lõpuks toetust saanud projektidele ja kaebaja projektile ning seda, milliseks kujunes nende individuaalsete hinnangute pinnalt toetust saanud projektide ja kaebaja projekti koondhinne. Kaebaja sai esialgsete individuaalsete hinnangute alusel 49 punkti, jäädes 47 taotlejast 45. kohale. Toetust saanud projektid said vastavalt 76–81 punkti. Maksimaalselt sai kaebaja üksikult hindajalt seejuures 76,67 punkti, samas temast rohkem said sellises arvestuses punkte 29 taotlust. Kriteeriumi „projekti vastavus valdkonna eesmärkidele“ eest sai kaebaja projekt erinevatelt hindajatelt keskmiselt 11 punkti 20-st, toetust saanud projektid aga 17–19 punkti. Kriteeriumi „projektitegevuste sisu ja mõju“ eest sai kaebaja projekt keskmiselt 14 punkti 35-st, toetuse saanud projektid 28–30 punkti. Kriteeriumi „projekti ettevalmistuse tase“ eest sai kaebaja projekt keskmiselt 10 punkti 20-st, toetuse saanud projektid 14–16 punkti. Kriteeriumi „projekti eelarve realistlikkus“ sai kaebaja projekt keskmiselt 12 punkti 20-st, toetuse saanud projektid aga 14–16 punkti. Kriteeriumi „keskkonnateadlikkus“ eest saadud punktisumma jäi kaebaja projekti puhul toetuse saanute lähistele, ent sellest sõltus vaid 5% koondhindest. Kaebaja vastused lisaküsimustele, mis puudutasid projekti sihtrühmasid, turundus- ja kommunikatsioonitegevust ning keskkonnateadlikkust (dtl 416), olid väga lühikesed ja üldsõnalised. Konkreetset kommunikatsiooniplaani vastusest ei nähtu. Seega oli kaebaja taotlus keskmiselt teistest taotlustest nõrgem ka individuaalsete hinnangute alusel. Individuaalsed hinnangud ja komisjoni lõplik hinnang on kaebaja osas olnud järjekindlad. Projektide võrdlemiseks oli olemas nii metoodika kui ka konkreetne valem. Kõrvutades viit hindamiskriteeriumi, nende sisu ja kaebajale keskmiselt omistatud punkte, on kaebaja saanud umbes pooled punktid esimese kriteeriumi osas, mis puudutas projekti olulisust linnale, sihtrühma ja haaret; samuti üksnes pooled punktid kolmanda kriteeriumi osas, mis puudutab projekti ettevalmistatust. See on kooskõlas ka vastustaja poolt kohtumenetluses märgituga, et teiste projektide sihtrühmad on laiapõhjalisemad, mitmekülgsemad ja läbimõeldumad ning olid turunduse, kommunikatsiooni ja tagasiside küsimustes paremad. Kohtule ei nähtu siinkohal ilmselgeid kaalumis- ega arvutusvigu, neid ei ole esile toonud ka kaebaja.
5.4.Otsuse tegemisel ei osalenud isik, kes oleks pidanud taanduma. Loovisikute kui asjatundjate kaasamine hindamiskomisjoni on mõistlik. Taotluste hindamisel kõigi sama valdkonna loovisikute välistamine hindajate seast võib kaasa tuua selle, et hindajad ei ole piisavalt asjatundlikud ega oma valdkonnast ülevaadet. Hindamiskomisjoni koosoleku protokolli on parandatud 23.05.2023 (dtl 161), mis kinnitab, et lõpliku otsuse tegemisel osales 5 hindamiskomisjoni liikme asemel 4. Kaebaja taotlus oli läbivalt teistest taotlustest nõrgem, mistõttu ei mõjutanud seda ilmselgelt ühe komisjoni liikme hääl ka juhul, kui
3(5)
3-22-1308 komisjoni liige oleks jätkanud osalemist. Kaebaja keskmised punktid hindamiskriteeriumite kaupa on toetust saanutest märgatavalt nõrgemad.
POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes tühistada halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja leiab, et halduskohus on lähenenud kaebusele pealiskaudselt, millele viitab juba seegi, et halduskohus võttis kaebuse menetlusse alles pärast ringkonnakohtu määruse tegemist. Samuti on halduskohus jätnud tähelepanuta kaebaja keskse väite, mis puudutab komisjoni kallutatust ning huvide konflikti komisjoni liikmete ja toetuse saajate vahel.
7.Vastustaja esitas seisukoha, milles palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul on halduskohus äärmise põhjalikkusega käsitlenud komisjoni koosseisu, töökorraldust, aga ka taandamise küsimust. Halduskohus osutas õigesti ka sellele, et kui komisjoni liige oleks jätkanud osalemist, siis ei oleks see kaebaja suhtes tehtud otsust mõjutanud, arvestades et kaebaja taotlus punktide kogusummalt oli eel-eelviimane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldama. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Erinevalt apellatsioonkaebuses märgitust leiab ringkonnakohus, et halduskohus on vastustaja hindamisotsust ja selle kujunemist piisava põhjalikkusega kontrollinud ja nõuetekohaselt veendunud selles, et kaebaja taotluse rahuldamata jätmise otsustamisel ei tehtud ilmseid hindamisvigu. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtki konkreetset etteheidet halduskohtu põhjendustele, mis puudutavad asjaomaste taotluste hindamiseks kasutatud hindamismetoodika õiguspärasust, ega seadnud veenvalt kahtluse alla halduskohtu järeldust, et hindamiskomisjon tõesti lähtus taotluste hindamisel selles hindamismetoodikas ette nähtud kriteeriumitest. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda halduskohtu järelduses, et kaebaja taotluse hindamisel ei tehtud ilmseid hindamisvigu. Halduskohus võis sellise otsuse sisulisel hindamisel piirduda n-ö ilmselgete vigade testiga, kuna õiguslik regulatsioon ei ole konkreetses küsimuses väga detailne, hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja kogemust ning toetuse taotlejal puudub subjektiivne õigus toetust saada. Kaebaja on apellatsioonkaebuses piirdunud tõdemusega, et ei ole halduskohtu hinnanguga nõus, olemata siiski veenvalt põhjendanud, miks on halduskohtu hinnang väär.
9.Seoses kaebaja väitega, et hindamiskomisjonis osales isik, kes oleks pidanud end taandama, märgib ringkonnakohus järgmist. Kuivõrd kaebaja ei toonud esile ühtki teist komisjoni liiget, kes tema hinnangul ei oleks tohtinud kaebaja taotluse hindamisest osa võtta, vajab kontrollimist see, kas kaebaja taotluse hindamisest oleks pidanud taanduma komisjoni liige KL. Hindamiskomisjoni protokolli teisest lõigust nähtuvalt taandas see komisjoni liige end Eesti Interpreetide Liidu taotluse hindamisest. Kuivõrd hindamiskomisjoni liikme taandumine on protokollis sõnaselgelt kajastatud, saab põhjendatuks pidada halduskohtu järeldust, et eelviidatud projektile lõpliku hinnangu andmisel osales 5 komisjoni liikme asemel 4, nagu see kajastub protokolli paranduses (dtl 161). Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et hindamiskomisjoni eelviidatud liige ei tohtinuks huvide konfliktist tingituna osaleda ka teiste taotluste (sh kaebaja taotluse) hindamisel. Hindamiskomisjon hindas kokku 47 esitatud taotlust. Halduskohus tuvastas, et iga hindamiskomisjoni liige hindas esmalt taotlusi individuaalselt, lähtudes õiguspärase hindamismetoodika kohastest kriteeriumitest. Ringkonnakohus leiab, et võttes arvesse hindamismetoodikat, komisjoni 4(5)
3-22-1308 liikmete arvu, samuti seda, et lisaks ametnikele olid osad hindamiskomisjoni liikmed komisjoni töösse kaasatud tulenevalt nende valdkondlikust asjatundlikkusest, ning pidades ka silmas läbi vaadatud taotluste hulka, on praktiliselt välistatud võimalus, et ühe taotluse esitajaga seotud isik võis isiklikest huvidest lähtudes mõjutada kaebaja taotlusele antud koondhinnangut selleks, et saavutada soodsam olukord selle taotluse jaoks, mille esitajaga ta ise seotud oli. Kultuurivaldkonnas tegutsevate asjatundlike isikute vähesus tingib teataval määral paratamatult selle, et sedalaadi hindamiskomisjonide töös osalevad ka isikud, kes on teataval moel seotud mõne taotlusega. Eelkõige ei tohi selline hindamiskomisjoni liige hinnata taotlust, mille võimalikult suures osas rahuldamise vastu tal kas on või võib vähemalt mõistlikult näida, et on, isiklik huvi. Ülejäänud taotluste hindamisest ei pea selline komisjoni liige taanduma, kui hindamise korraldus, sh kasutatavad hindamiskriteeriumid, tagavad selle, et kõnealusel hindamiskomisjoni liikmel ei ole praktiliselt võimalust teistele taotlustele hinnangute andmisega asetada toetuste määramisel soodsamasse olukorda seda taotlust, millega ta seotud on. Selle poolest erineb siinses vaidluses käsitletav olukord sellest, mida ringkonnakohus käsitles haldusasjas nr 3-22-1155 tehtud kohtuotsuses. Viimati nimetatud asjas oli vaidluse all olukord, kus kohalik omavalitsus keeldus üksnes eelarvevahendite piiratuse argumendil kaebajale toetuse määramisest, kusjuures asjaomasele toetusele konkureeris ainult kolm taotlust, millest üks oli seotud ühe hindamiskomisjoni liikmega. Seejuures taandas see hindamiskomisjoni liige end enesega seotud taotluse hindamisest, ent hindas kahte ülejäänud taotlust, kusjuures hindamiskomisjon tegi kokkuvõttes ettepaneku määrata toetus kolmest konkureerivast taotlusest vaid sellele, millega oli seotud üks hindamiskomisjoni liige. Eelviidatud kohtuotsuses sedastas ringkonnakohus, et kuivõrd hindamiskomisjoni otsuses puudusid ka mistahes põhjendused selle kohta, kuidas taotlusi hinnati, ei saa olla veendunud, et komisjoni otsust ei saanud mõjutada ekspertkomisjoni ühe liikme seotus ühe konkureeriva ja ühtlasi ainsana toetuse saanud projektiga (vt eelviidatud kohtuotsuse punkt 15). Siinsel juhul ei kahtle ringkonnakohus hindamiskomisjoni liikme KL erapooletuses kaebaja taotluse hindamisel ning hinnatud taotluste hulk ja hindamise aluseks olevad kriteeriumid välistasid mõistlikult võimaluse, et üks komisjoni liige sai oma huvides mõjutada komisjoni otsust kaebaja taotlust puudutavas osas.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
11.Lähtudes HKMS § 175 lõikest 3 asendatakse käesoleva kohtuotsuse avaldamisel selles sisalduvad füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.