MTÜ David Oistrahhi Festival kaebus Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti 06.04.2022 käskkirja nr MTTK2900/22/80 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ David Oistraffi Festival, seaduslik esindaja Allar Kaasik Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Aljona Kallaste ja Terje Krais
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.08.2023. a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 15.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti käskkirja nr MTTK2900/22/80 tühistamiseks. Käskkirjaga (dtl 5 jj) otsustati mittetulundustegevuse toetuse andmine, sh jäeti käskkirja punktiga 2.13 rahuldamata Mittetulundusühing David Oistrahhi Festival, registrikood 80116372, projekt "Musica Hymnis jõulumuusikafestival" (dtl 6). Mittetulundustegevuse toetuse taotluste läbivaatamise komisjoni 06.04.2023 koosoleku protokolli nr PR2900/22/43 kohaselt (dtl 10 jj) tehti kaebaja taotluse kohta (istungil arutatuna järjenr 40) märge, et taotlus on komisjoni poolt tagasi lükatud. Põhjendusena on toodud: Arvestades eelarvevahendite piiratust, taotlusvooru laekunud projektitaotluste hulka ning seda, et projekt osutus erinevate prioriteetide ja kriteeriumite koosmõjul toetust saanud projektidest nõrgemaks, otsustas komisjon projekti mitte toetada (dtl 22).
2.Kaebuse põhjendused: - Komisjoni tööst võttis osa huvide konfliktis olnud isik, kes hääletas temaga seotud projektile toetuse saamiseks: kõikide projektide hääletamistulemused olid 5:0. Kuna eelarvevahendid olid piiratud ja iga otsus mõjutas teist otsust, siis HMS § 10 alusel pidi komisjoni lõppotsusest huvitatud isik enda taandama komisjoni tööst. - Komisjoni protokoll ei sisalda hindamistulemusi, mille alusel oleks võimalik projekte võrrelda. Standardsed hääletamistulemused ei näita olemuslikult kriteeriumeid, mille alusel moodustati projektide pingerida. 1(6)
- Kuna komisjonil on suur kaalutlusõigus on eriti oluline huvide konflikti täielik välistamine, otsuse läbipaistvus ja hinnangute analüüsimise võimalus.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
1.Komisjoni liige taandas end korrektselt endaga seotud taotluste arutelust ja otsustamisest. Kaebaja on viidanud Eesti Interpreteetide Liiduga seotud eksperdile K. L. Ekspert on end korrakohaselt taandanud (dtl 10). Protokollis toodu on inimlik eksitus, mis on hiljem parandatud (dtl 161). Komisjoni liikmed hindavad enne koosolekut taotluseid individuaalselt, mis on abistav töövahend ja ühise arutelu lähtepunkt. Individuaalsete hinnete alusel tekib taotluste pingerida. Taandanud komisjoniliige ei hinnanud enda taotlust, sh lõpliku hääletuse juures.
2.Kaebaja taotlust on võimalik kõrvutada toetust saanud projektidega „Pärdi päevad 2022“ ja „MUSICITY Tallinn“, aga ka projektiga „Eesti muusika nädal“. Toetuse saanud projektid esitasid veenvamalt oma projekti sihtrühmi ja olid mitmekülgsemad. Kaebaja on keskendub oma taotluses aga kitsalt venekeelsele elanikkonnale, kes kahtlemata vajab samuti tähelepanu, aga teiste projektide sihtrühmad on laiapõhjalisemad, mitmekülgsemad ja läbimõeldumad. Nimetatud projektid on turunduse, kommunikatsiooni ja tagasiside küsimuse osas paremad, sh kui kaebaja on olnud väga üldsõnaline. Ka on teised projektid paremini mõelnud oma rohelisele jalajäljele ja selle lahti kirjutanud.
3.Vastustaja esitas ka ülevaate taotluse individuaalsest hindamisest (dtl 429 tabel, täisversioon eraldi failina).
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus sedastab esmalt, et kaebajal ei ole ega olnud subjektiivset õigust toetusele, vaid kaebajal oli õigus sellele, et tema taotluse menetlemisel järgitaks kaalumis- ja hindamisreegleid. Kaalumise ja hindamise aluseks oli esitatud taotlus ja selles kajastatud teave. Kui taotlust pole võimalik seal esineva puuduse või puuduliku informatsiooni tõttu hinnata, on menetlejal õigus küsida selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või , kuid see ei tähenda siiski seda, et sääraste toetuste taotlemisel lasub haldusorganil kohustus suunata taotlejat esitama taotlust, mida saaks rahuldada ja seejärel toetuse eraldada – seda keelavad taotluste menetlemise läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted. Eeskätt lasub taotlejal kohustus esitada nõuetele vastav taotlus. Vastustajal on väga lai kaalutlusõigus, sh just ka küsimustes, millised projektid on vastustajale endale ja vastustaja esindatavale kogukonnale (Tallinna linna elanikele) olulised. Ka ei saa kohus asuda vastustaja asemel teostama kaalutlusõigust, kas piiratud eelarvevahendite raames tuleks näiteks edendada kõrgkultuuriliste või poolprofessionaalsete noortekollektiivide tegevust. Need otsustused teeb vastustaja ise oma poliitiliste valikute alusel, kuhu kohus ei sekku.
5.Toetuse andmise otsustamise ajal kehtis Tallinna Linnavolikogu 26.08.2021 määruse nr 18 „Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord“ redaktsioon1, mis sätestab järgmist: - § 2 lg 1 – Toetuse andmise eesmärk on linna elanike ja organisatsioonide omaalgatuse, ühistegevuse ja kestva arengu toetamine kooskõlas linna ametiasutuste valdkondlike prioriteetidega. - § 6 lg 1 p 2 – Projekt ja toetatav tegevus peab olema mõeldud linna elanikele või nende huvides ja oluline linnale. - § 11 lg 2 – Kui komisjoni liige on toetust taotleva juriidilise isiku töötaja, selle juhtorgani või nõukogu liige või tulumaksuseaduse §-s 8 nimetatud seotud isik, taandab ta ennast otsustusprotsessist. Taandamine fikseeritakse komisjoni protokollis. - § 12 lg 1 - Komisjon vaatab esitatud taotlused läbi üldjuhul üks kord kvartalis, lähtudes linna eelarves toetuse maksmiseks ette nähtud rahaliste vahendite mahust.
https://www.riigiteataja.ee/akt/408092021002
2(6)
Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määrusega nr 37 on sätestatud2 ka „2022. a mittetulundustegevuse toetuse määramise lisatingimused“, mille lisa 1 sätestab üldised lisatingimused3 ning lisa 6 sätestab kultuurivaldkonna lisatingimused4.
6.Kaebaja taotluse kohta on juba protokollis (dtl 22) toodud, et arvestada tuleb eelarvevahendite piiratust ning seda, et kaebaja taotlus osutus teistest projektidest nõrgemaks. Kohus märgib, et eeltoodust nähtub, et kaebaja taotlust ei jäetud mõne kriteeriumi tõttu läbi vaatamata, vaid vaadati sisuliselt läbi. Küll aga võib piiratud eelarvetingimustes olla paratamatu, et ka head või väga head taotlused jäävad rahuldamata ja toetus andmata. Tegemist ei ole toetusega, mille andmist tagaks mõni põhiõigus.
7.Kohtumenetluses esitatud põhjendustest ja dokumentidest nähtuvad põhjalikumalt selgitused, millele vastustaja on tuginenud. Kohus märgib, et arvestades konkreetse menetluse eripära (korraga vaadatakse läbi kümneid taotluseid), on lubatav täiendavate põhjenduste esitamine otsuse tegemise aja seisuga ka kohtumenetluses. Arvestades esitatud põhjenduste sisu ja kattuvust lõpptulemusega, ei kahtle kohus, et tegemist oli otsuse tegemise ajal olemas olnud põhjendustega. Kaebajale vastas 13.05.2023 komisjoni juhataja (dtl 49-50), kes märkis järgmist: - Kõnealuses muusikaprojektide taotlusvoorus oli palju taotlusi. Arvestades, et kõigi laekunud projektitaotluste toetuste kogusumma oli ligi 450 000 eurot kuid eelarves oli muusikaprojektide toetuseks ette nähtud jääk oli 121 375 eurot, on selge, et paljud projektid jäid võrdluses konkreetse taotlusvooru teiste projektidega nõrgemale positsioonile ja neid ei olnud võimalik tulenevalt eelarvevahendite piiratusest toetada. - Projekte hinnatakse, võttes arvesse: o projekti vastavust valdkonna eesmärkidele, projekti olulisust Tallinna elanikele ja konkurentsivõimelisust võrreldes teiste samas valdkonnas toimuvate projektide ning tegevustega o projektitegevuste sisu ja mõju, projektitegevuste kunstilist taset ja läbiviimise professionaalsust võrdluses teiste sama valdkonna, žanri ja kunstiliste taotlusega sündmustega, projekti sihtrühma ja haaret, tegevustest osasaajate/publiku arvu, kättesaadavust tagavaid meetmeid, projekti uuenduslikkust ja asjakohasust, tulevikku suunatust; o projekti ettevalmisutse taset, korraldajate eelnevat kogemust ja haldusvõimekust, tegevusteks vajaliku tugistruktuuri (meeskonna) olemasolu ja võimekust, koostööpartnerite ja kaasrahastajate panust, projekti turundus- ja kommunikatsiooniplaani, publikult ja projektist osasaajatelt tagasiside kogumist; o projekti eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust, kavandatud kaasfinantseeringu määra ja realistlikkust, prognoositud publiku hulka ja piletimüügiprognoosi realistlikkust arvestades tegevuste kunstilist taset, turundus- ja kommunikatsiooniplaani ning toimumispaikasid; o keskkonnateadlike töövõtete rakendamist. Eeltooduga on vastustaja kaebajale juba enne kohtusse pöördumist arvuliselt ära näidanud, milles seisneb eelarvevahendite piiratus ning miks ei olnud võimalik kõiki taotluseid rahuldada. Taotlustes soovitu ületas eelarve kogumahtu 3,7 korda. Ka on projektide hindamiskriteeriumid kooskõlas (sama loetelu järgides): - üldiste lisatingimuste punktiga 1; valdkonna lisatingimuste p 1, 4.4; - valdkonna lisatingimuste p 4.5, 2.1, 1.2 ja 3.7;
- üldiste lisatingimuste punktiga 12.2 ja 12.3; valdkonna lisatingimuste punktiga 4.7 ja 4.6; - üldiste lisatingimuste punktiga 11.8; valdkonna lisatingimuste punktiga 2.1 ja 4.5; - valdkonna lisatingimuste punktiga 4.8. Vastustaja on vastuses kaebusele kohtule 24.04.2023 (eraldi Exceli failina, dtl 386 jj) esitanud hindamiskriteeriumite ülevaate, kus on toodud hindamiskriteeriumid ja nende osakaal: - projekti vastavus valdkonna eesmärkidele – 20%, mille osaks on ka olulisus ja sihtrühm; - projektitegevuste sisu ja mõju – 35%, mille osaks on ka kunstiline tase, mõjukus ja olulisus muusikavaldkonna arengus; - projekti ettevalmistuse tase – 20%, mille osaks on korraldajate kogemus ja haldusvõimekus, koostööpartnerite olemasolu, turundus ja kommunikatsioon; - projekti eelarve realistlikkus – 20%; - keskkonnateadlikkus – 5%. Iga kriteeriumi juurde on toodud 1-4 alaküsimust ning ka suunised, millele vastab hindaja hinnang, kui ta valib punktidena 1, 3 või 5 punkti. Tegemist on halduseeskirjaga, mida vastustaja võib kaalutlusõiguse ühtlaseks kohaldamiseks koostada. Nimetatud kriteeriumid ei ole ilmselges vastuolus üldiste ega valdkonna lisatingimustega (samu on nimetanud kaebajale komisjoni juhataja 13.05.2023 e-kirjas) ning tegemist ei ole kultuurivaldkonna toetuste andmisel ilmselgelt põhjendamatute kriteeriumitega. Sama tabeli teisel lehel „Hindamisleht“ on toodud välja ka punktitabel koos arvutuskäikudega.
8.Kohtu suuniste alusel tõi vastustaja ka välja edetabeli, kus on näidatud lõplikud punktid kõigi taotluste esitanute osas ning võrdlevad hindajate vahemikud kaebaja ja toetuse saanute vahel (dtl 429 jj, eraldi Exceli tabel). Vastustaja on samas selgitanud, et need on enne koosolekut antud individuaalsed hinnangud, mis on abistavaks töövahendiks. Individuaalsete hinnete alusel tekib taotluse pingerida. Kohus leiab, et sellegi poolest aitavad toodud andmed otsusele jõudmise protsessi ilmestada, sh saada ülevaadet komisjoni keskmisest hinnangust. Toodud võrdlusest nähtub, et kaebaja on saanud esialgsete individuaalsete hinnangute alusel 49 punkti, jäädes 47 taotlejast 45. kohale. Kaebaja sai keskmiselt 49 punkti ja toetuse saanud said 76-81 punkti. Ka siis kui arvestada hindajate hinnangute vahemike maksimumi (tulp F), siis kaebaja sai maksimaalselt 76,67 punkti, kuid temast rohkem sai üksiku hindaja arvestuses 29 taotlust ehk rohkem kui pooled taotlejad. Ka nähtub oluline erinevus kriteeriumide kaupa: - Projekti vastavus valdkonna eesmärkidele – kaebaja saadud punktivahemik on alates 4 punktist, kuid toetuse saanutel alates 12 punktist 20-st. Kaebaja sai keskmiselt 11 punkti, toetuse saanud 1719 punkti 20st. - Projektitegevuste sisu ja mõju – kaebaja sai punkte vahemikus 7-21 punkti (35st), kuid toetuse saanud vahemikus 11,67 või 25,67 kuni maksimumini (35). Kaebaja sai keskmiselt 14 punkti, toetuse saanud 28-30 punkti. - Projekti ettevalmistuse tase – kaebaja sai punkte vahemikus 6,67-14,67; toetuse saanud aga 9,3320 (20st). Kaebaja sai keskmiselt 10 punkti, toetuse saanud 14-16 punkti. - Projekti eelarve realistlikkus – kaebaja sai punkte vahemikus 4-20, toetuse saanud aga vahemikus 12-20 (20st). Kaebaja sai keskmiselt 12 punkti, toetuse saanud 14-16 punkti. - Keskkonnateadlikkus – kaebaja punktisumma jääb toetuse saanute lähistele, kuigi natuke alla. Samas sõltus sellest 5 punkti 100 punktist. Kaebajale on esitatud lisaküsimused sihtrühmade, turundus- ja kommunikatsioonitegevuse ja keskkonnateadlikkuse kohta (dtl 416). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja vastused on väga lühikesed ja üldsõnalised. Konkreetset kommunikatsiooniplaani vastusest ei nähtu (teine küsimus).
4(6)
Eeltoodust tuleneb läbivalt, et kaebaja taotlus oli keskmiselt teistest taotlustest nõrgem ka individuaalsete hinnangute alusel. Vastustaja menetluses toodud individuaalsed hinnangud ja komisjoni lõplik hinnang on kaebaja osas olnud järjekindel. Kaebajale protokollis avaldatud põhjendused on kooskõlas ka individuaalsete hinnangutega – kaebaja taotlus on teistest keskmiselt nõrgem. Projektide võrdlemiseks on olemas nii metoodika kui ka konkreetne valem (dtl 386 jj). Kõrvutades viit kriteeriumit, nende sisu (dtl 386 jj tabel) ja kaebajale keskmiselt omistatud punkte (dtl 429 jj tabel), on kaebaja saanud ca pooled punktid esimese kriteeriumi osas, mis puudutas projekti olulisust linnale, sihtrühma ja haaret; samuti üksnes pooled punktid kolmanda kriteeriumi osas, mis puudutab projekti ettevalmistatust (kogemust, haldusvõimekust, turundust ja kommunikatsiooni. See on kooskõlas ka vastustaja poolt kohtumenetluse alguses tooduga, et teiste projektide sihtrühmad on laiapõhjalisemad, mitmekülgsemad ja läbimõeldumad ning need projektid on turunduse, kommunikatsiooni ja tagasiside küsimuse osas paremad. Kohtule ei nähtu siinkohal ilmselgeid kaalumis- ega arvutusvigu; ka ei ole neid välja toonud kaebaja.
9.Taandamist on käsitletud määruse nr 18 § 11 lg-s 2. Taandamise osas on komisjoni juhataja edastanud kaebajale ka 30.05.2022 selgituse (dtl 98): Me oleme viimase aasta jooksul tõesti pingutanud selle osas, et mittetulundustegevuse toetuste otsused sünniksid laiapõhjalisemalt kui varem. Kui varasematel aastatel on komisjonid koosnenud ennekõike ametnikest, siis muusikaprojektide komisjoni koosseisu muutsime teadlikult selliseks, et ameti esindajaid oleks seal ainult üks ja üle väga paljude aastate oli komisjoni koosseisu kaasatud muusikavaldkonnaeksperte väljastpoolt linnaorganisatsiooni. Usun, et see on ainuõige suund. Selle otsuse valguses kerkis esile ka taandamiste küsimus, mis ametnikest komisjoniliikmete puhul polnud aktuaalne. Vabandan veelkord komisjoni sekretäri näpuvea pärast protokolli, püüame edaspidi protokollide koostamisel olla hoolsamad. Kohus selgitab, et valdkonna asjatundjate kaasamine taotluste hindamisse on iseenesest mõistlik. Samas tuleb loovisikute kui asjatundjate kaasamisel paratamatult leppida ka sellega, et nad kuuluvad loomeliitudesse, mis on loovisikute esindusorganisatsioon (LLS § 4 lg 1). Taotluste hindamisel kõigi sama valdkonna loovisikute välistamine hindajate seast võib kaasa tuua selle, et hindajad ei ole piisavalt asjatundlikud ega oma valdkonnast ülevaadet. Protokolli on muudetud juhataja ja sekretäri poolt allkirjastatuna 23.05.2023 (dtl 160 jj), märkides: „Muuta 06. aprilli 2022 koosoleku protokolli number PR2900/22/43 punkti nr 15 ja sõnastada see järgmiselt: Hääletustulemused 4:0.“ Sellega on kaebaja viidatud puudusele juba enne kohtusse pöördumist ka vastatud ja tegelikku olukorda selgitatud. Taandamise korral jätkab komisjon vähendatud koosseisus, sh sätestab määruse nr 18 § 12 lg 7 korra, mida tehakse võrdsete häälte jagunemise korral. Nagu kohus eelnevalt sedastas, on kaebaja taotlus läbivalt teistest taotlustest nõrgem, mistõttu ei mõjutanud seda ka ilmselgelt ühe komisjoni liikme hääl ka juhul, kui komisjoni liige oleks jätkanud osalemist. Kaebaja keskmised punktid hindamiskriteeriumite kaupa on toetust saanutest märgatavalt nõrgemad. Ka on kaebaja taotlus punktide kogusummalt eel-eelviimane. Seega ka mistahes rikkumise korral ei saanuks see tuua kaasa toetuse määramist kaebajale. Samas ei saa kaebaja kohtus kaitsta teiste toetust taotlenute huvisid ega ka üldiselt soovi, et taotluste menetlemine toimuks õiguspäraselt.
10.Eeltoodu kokkuvõttes leiab kohus, et puudub alus vastustaja 06.04.2022 käskkirja tühistamiseks kaebaja osas ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
5(6)
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.