Visionest Institute OÜ kaebus Maaelu Teadmuskeskuse otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Halduskohtu 21. juuli 2025. a otsus Kaebaja Visionest Institute OÜ, esindaja Kadri Matteus Vastustaja Maaelu Teadmuskeskus, esindajad Merit Lind-Tsoganoff ja Kent Märjamaa Visionest Institute OÜ apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta Visionest Institute OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2025. a otsus muutmata. Mõista Visionest Institute OÜ-lt Maaelu Teadmuskeskuse kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 2000 eurot. Jõustunud otsuse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtuotsus tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20. oktoobril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maaelu Teadmuskeskus (hankija) korraldas avatud hankemenetluse raamlepingu sõlmimiseks riigihankes „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952). Hange oli jaotatud kuueks osaks.
2.Hankija tunnistas 15. aprilli 2025. a otsusega muu hulgas edukaks: 1) hanke osas 3 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (97,84 p) ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu (70 p) pakkumused. Visionest Institute OÜ pakkumust hinnati 25,6 p-ga ja OÜ WOW Events pakkumust19,6 p-ga; 2) hanke osas 4 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (100 p) ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU (95,98 p) pakkumused. Visionest Institute OÜ pakkumust hinnati 36,58 p-ga ja OÜ WOW Events pakkumust15,58 p-ga; 3) hanke osas 5 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU pakkumused; 4) hanke osas 6 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus ja Northern Roots MTÜ pakkumused.
3.Visionest Institute OÜ esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles järgmiste hankija otsuste kehtetuks tunnistamist: 1) hanke 3. osas, millega tunnistati vaidlustaja pakkumus ebaedukaks. Alternatiivselt otsustele, millega tunnistati edukaks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumus ja ebaedukaks vaidlustaja pakkumus; 2) hanke 4. osas, millega tunnistati vaidlustaja pakkumus ebaedukaks. Alternatiivselt otsustele, millega tunnistati edukaks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU pakkumused ning ebaedukaks vaidlustaja pakkumus; 3) hanke 5. osas, millega tunnistati edukaks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU pakkumused ning ebaedukaks vaidlustaja pakkumus ja otsustele, millega jäeti kõrvaldamata Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja
EESTI
TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT;
4) hanke 6. osas, millega tunnistati edukaks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumused ja ebaedukaks vaidlustaja pakkumus, ja otsusele, millega MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse pakkumus tunnistati vastavaks.
4.VAKO jättis 26. mai 2025. a otsusega nr 107-25/287952 vaidlustuse riigihanke osades 3 ja 4 läbi vaatamata osas, milles taotleti vaidlustaja pakkumuse ebaedukaks tunnistamise kehtetuks tunnistamist (resolutsiooni p 1). VAKO jättis vaidlustuse riigihanke osas 6 läbi vaatamata osas, milles taotleti MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist (resolutsiooni p 2). VAKO rahuldas vaidlustuse riigihanke osas 6 osaliselt ja tunnistas kehtetuks pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse osas, millega tunnistati edukaks MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumus. Muus osas jättis VAKO vaidlustuse rahuldamata (resolutsiooni p 3). VAKO mõistis hankijalt vaidlustaja kasuks välja menetluskulu 332,50 eurot ning vaidlustajalt Maaelu Teadmuskeskuse kasuks välja esindajakulu 2400 eurot (resolutsiooni p 4). VAKO otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hankija võtnud riigihankes vastu võtnud vaidlustaja pakkumuse ebaedukaks tunnistamise otsuseid. RHS näeb ette pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemise ja RHS § 185 lg 2 p 7 selle vaidlustamise, st kõik pakkujad, kelle pakkumust ei ole riigihankes edukaks tunnistatud, saavad vaidlustada kolmanda(te) 2(8)
3-25-1818 isiku(te) pakkumuse edukaks tunnistamise otsust, mitte enda pakkumuse edukaks tunnistamata jätmise otsust . Seega kolmandate isikute edukaks tunnistamise otsused, milles vaidlustaja kohta sisaldub märge „edukas – ei“, ei ole RHS-i mõttes vaidlustaja pakkumuse ebaedukaks tunnistamise otsused, mida vaidlustaja saaks eraldiseisvalt RHS § 185 lg-de 1 ja 2 alusel vaidlustada.
5.Visionest Institute OÜ esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis VAKO 26. mai 2025. a otsuse resolutsiooni p 1 ja p 4 tühistamist ning Maaelu Teadmuskeskuse 15. aprilli 2025. a otsuse hanke osas 3, millega tunnistati Visionest Institute OÜ pakkumus ebaedukaks, ning osas 4, millega tunnistati Visionest Institute OÜ pakkumus ebaedukaks, tühistamist. Ülejäänud osas kaebaja VAKO ja hankija otsuseid ei vaidlustanud. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) VAKO oleks pidanud vaidlustuse läbi vaatama sisuliselt; 2) vaidlustatud osas on hankija otsus läbipaistmatu ja meelevaldne. Hanke 3. osas tuli leping sõlmida kolme pakkujaga. Selles osas oli kaebaja hindamise tulemusena kolmas, kuid hankija otsustas sõlmida raamlepingu üksnes kahe pakkujaga. Põhjuseks märkis hankija nii 3. kui ka
4.osas üldsõnaliselt, et kaebaja pakkumus ei andnud piisavat kindlust kvaliteedi osas. Selline põhjendus pole piisav. Kuna hanke 5. ja 6. osas valiti välja lubatud maksimaalne arv pakkumusi, siis on kaebajat ebavõrdselt koheldud. Kuna RHAD ei sätesta, mille alusel valitakse raamlepingu partnerite arv, eeldas kaebaja, et maksimaalse arvu sobivate pakkumuste olemasolul tuleb leping sõlmida maksimaalse arvu pakkujatega. RHAD ei näinud ette seda, et hankija võiks valida vähemate pakkujate vahel kui kolm. Kui regulatsioonis on lüngad, siis tuleb need ületada üldpõhimõtete kaudu.
6.Hankija taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) VAKO jättis vaidlustuse hanke 3. ja 4. osade osas õigesti läbi vaatamata. Puudub vaidlustatav otsus. RHS ei tunne mõistet ebaedukaks tunnistamise otsus, seetõttu puudub ka selle otsuse vaidlustamise alus. Vaidlustus tuli RHS § 192 lg 3 p 7 alusel jätta läbi vaatamata; 2) vastustaja tegevus polnud õigusvastane ega meelevaldne; 3) kaebaja soovib sisuliselt vaidlustada RHAD-d; 4) kuigi kaebaja väidab, et RHAD ei määratle selgelt lepingupartnerite arvu valiku aluseid, on RHAD andnud hankijale kaalutlusruumi valida 2–3 pakkujat, lähtudes pakkumuste kvaliteedist ja konkurentsist. Hankija oli selgitanud tingimusi juba enne pakkumuse esitamist. Kaebaja esitas 22. veebruaril 2025 hankijale küsimuse partnerite arvu määramise aluste kohta ning hankija vastas 25. veebruaril 2025, et lõplik arv sõltub pakkumuste kvaliteedist.
7.Tallinna Halduskohus tühistas 21. juuli 2025. a otsusega VAKO 26. mai 2025. a otsuse resolutsiooni p 1, ülejäänud osas jättis kaebaja kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt hankija kasuks välja esindajakulu 1725 eurot. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kuigi RHS ei tunne ebaedukaks tunnistamise otsust, ei tähenda see, et VAKO oleks pidanud vaidlustuse läbi vaatamata jätma. Vaidlustatud hankija otsused hanke 3. ja 4. osas riivasid kaebaja õigusi; 2) kuna VAKO analüüsis otsuse p-s 12 seda, kas ebaedukaks tunnistamise otsus on hankija muu otsus RHS § 185 lg 2 p 8 mõttes, on VAKO otsuse resolutsiooni p-ga 3 jätnud vaidlustuse hankija otsuste 3. ja 4. osa osas rahuldamata. VAKO otsuse resolutsiooni p 1 ei riku seega kaebaja õigusi. Korrektsuse huvides tuleb VAKO otsuse resolutsiooni p 1 siiski tühistada; 3) kaebaja eesmärgiks on sisuliselt vaidlustada RHAD-d, kuna see ei kirjelda piisava detailsusega seda, kuidas hankija peab valima edukaks tunnistatud pakkujaid; 3(8)
3-25-1818 4) RHAD ei kohustanud hankijat sõlmima raamlepingut maksimaalse arvu pakkujatega, kui ta tunnistas vastavaks vähemalt kolm pakkujat. Väiksema arvu pakkujatega hankelepingu sõlmimine pole vastuolus lisateabe p-dega 5.3.3 ja 5.3.4. Kaebajal pole seega subjektiivset õigust nõuda, et hankija sõlmiks lepingu maksimaalse arvu pakkujatega; 5) hankija põhjendas, et hindamistulemused ei andnud talle piisavalt kindlust, et kaebaja omab vajalikku metoodilist ja praktilist võimekust viia ellu kvaliteetseid teadmussiirde tegevusi vastavalt hankija ootustele. Kaebaja pakkumus sai kummaski osas 100 võimalikust punktist vastavalt 25,6 ja 36,58 punkti; 6) kaebaja ei vaidlustanud kaebuses antud hindepunkte, vaid rõhus eelkõige RHAD läbipaistvusele ja võrdse kohtlemise põhimõttele. Kuigi 5. ja 6. osas tunnistati edukaks maksimaalne arv pakkujaid, ei tähenda see, et sama oleks tulnud teha ka kaebajat puudutavas osas. Kaebaja jätab tähelepanuta, et kuigi viidatud osades oli võimalik tunnistada edukaks kuni viis pakkujat, siis edukaks tunnistati neli, tuginedes samadele sisulistele kaalutlustele, mille alusel jäeti kaebaja pakkumus edukaks tunnistamata. Hankija on seega tegutsenud samadest põhimõtetest lähtudes; 7) kuigi VAKO otsus osaliselt tühistatakse, siis jääb kaebus rahuldamata. Arvestades asja keerukust ja mahtu, tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista 1725 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsusega kaebuse rahuldamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hankija tehtud hanke 3. ja 4. osa otsused on läbipaistmatud ja meelevaldsed. Kaebaja oli tulemustelt kolmas. Oluline pole see, kui palju kaebaja hindepunkte sai. Kaebaja sai RHAD-st aru nii, et kui on olemas maksimaalne arv vastavaid ja edukaid pakkujaid, siis sõlmitakse maksimaalse arvu pakkujatega raamleping (lisateabe p 5.3 ja tehnilise kirjelduse p 2.1). Kui RHAD-s on lüngad, siis tuleb need ületada üldpõhimõtete abil. Halduskohus pole analüüsinud vastuolu üldpõhimõtetega; 2) kaebaja ja hankija vahelise teabevahetuse käigus saab RHAD-d üksnes selgitada, mitte luua täiendavaid tingimusi; 3) halduskohus on ekslikult leidnud, et hankija talitas ühetaoliselt. Hanke 5. ja 6. osas tunnistas hankija edukaks maksimum arvu pakkujaid; 4) kaebaja pole RHAD-s vaidlustanud. Küsimus on RHAD tõlgendamises; 5) halduskohus ei analüüsinud kaebaja väidet menetluskulude valesti väljamõistmise kohta. VAKO eksis menetluskulude proportsiooni määramisel. Kaebaja vaidlustas nelja lepingut, mistõttu ühe lepingu proportsioon peaks olema 25%. Vaidlustuse tulemusena jõudis kaebaja 3⁄4 lepingute sõlmimiseni.
9.Hankija taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Hankija esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja soovib vaidlustada RHAD-d, mida praeguses menetlusetapis ei saa teha; 2) RHAD dokumente (s.o lisateabe p-d 5.2 ja 5.3 ning tehniline kirjelduse p 2.1) ei tule tõlgendada sedasi, et edukaks tuli tunnistada maksimaalne arv vastavaks tunnistatud pakkujaid. Need punktid nägid ette vahemiku. Kuna vahemik oli ette nähtud, siis sai anda selle kohta ka selgitusi. Juhul, kui hankija oleks soovinud määratleda, et leping sõlmitakse igal juhul maksimaalse arvu pakkujatega, oleks RHAD vastavalt sõnastatud; 3) hankija pole selgitustega RHAD-d muutnud; 4) hankija otsused on kooskõlas RHS-i üldpõhimõtetega;
4(8)
3-25-1818 5) menetluskulude osas on VAKO õige otsuse teinud. Nõudeid ei tohi loendada mehaaniliselt, vaid lähtuda tuleb asja sisust. Vaidlustuse rahuldamine hanke 6. osa osas ei tähenda, et kaebajaga sõlmitakse 6. osas leping.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohtuasjas on vaidluse all küsimus, kas hankija on RHAD-i asjassepuutuvaid tingimusi õigesti tõlgendanud ja kohaldanud, s.t, kas need nägid ette kohustuse tunnistada edukaks ja sõlmida leping RHAD-s maksimaalselt ette nähtud arvu pakkujatega või andsid need hankijale õiguse otsustada tunnistada edukaks ja sõlmida leping ka väiksema arvu pakkujatega kui maksimaalselt lubatud.
11.1.Pakkumuste edukaks tunnistamist reguleerib RHAD-i lisateabe p 5 järgmises sõnastuses: „Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil riigihanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriumite hindamismetoodika alusel igas hanke osas eraldi. Raamleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkujatega, kes said hindamisel enim väärtuspunkte.
11.2.Lisateabe p 5.3 on sõnastatud järgmiselt: „Riigihanke tulemusena sõlmitakse raamleping lisas 2 esitatud tingimustel:
5.3.1.Riigihanke Osas 1 kahe (2) kuni viie (5) pakkujaga;
5.3.2.Riigihanke Osas 2 kahe (2) kuni viie (5) pakkujaga;
5.3.3.Riigihanke Osas 3 kahe (2) kuni viie (3) pakkujaga;
5.3.4.Riigihanke Osas 4 kahe (2) kuni kolme (3) pakkujaga;
5.3.5.Riigihanke Osas 5 kahe (2) kuni kolme (3) pakkujaga;
5.3.6.Riigihanke Osas 6 kahe (2) kuni viie (5) pakkujaga.“
11.3.Tehnilise kirjelduse p 2 on sõnastatud raamlepingut puudutavas osas järgmiselt: „2.1. Riigihanke tulemusel sõlmitakse raamleping tähtajaga 31.12.2029. a. järgmistes osades:
2.1.1.Maaviljelus ja aiandus: 2 kuni 5 lepingupartnerit;
2.1.2.Loomakasvatus: 2 kuni 5 lepingupartnerit;
2.1.3.Mahemajandus: 2 kuni 3 lepingupartnerit;
2.1.4.Toit ja toidutootmine: 2 kuni 3 lepingupartnerit;
2.1.5.Müügiedendus: 2 kuni 3 lepingupartnerit;
2.1.6.Horisontaalsed ehk valdkondade ülesed tegevused: 2 kuni 5 lepingupartnerit.“
12.Ringkonnakohtu hinnangul võis keskmine mõistlik pakkuja vaidlusalust tüüptingimust mõista sellisena, et hankijale on jäetud õigus otsustada, kas ta sõlmib hankelepingud maksimaalselt lubatud pakkujatega.
12.1.Selle kasuks, et hankijal on õigus sõlmida hankelepinguid ka vähemate pakkujatega kui maksimaalselt lubatud, räägib RHAD asjassepuutuvate tingimuste sõnastus. Nii lisateabe p-d 5.3.3 ja 5.3.4 kui ka tehnilise kirjelduse p-d 2.1.3 ja 2.1.4 on sõnastatud selliselt, et hankelepingud sõlmitakse kahe kuni kolme pakkujaga. Tingimused nimetavad ära vahemiku ega nõua, et edukaks tunnistatakse ja lepingud sõlmitakse maksimaalset lubatud pakkujatega (nt kõigi vastavaks tunnistatud pakkujatega või enim punkte saanud esikolmikuga vms sõnastus). 5(8)
3-25-1818
12.2.Ka kaebaja enda käitumisest nähtub, et kaebaja ei saanud RHAD-st üheselt aru nii, et raamleping sõlmitakse tingimata maksimaalse arvu pakkujatega. Ta küsis hankijalt selgitust, milliste tingimuste alusel hankija otsustab, mitu partnerit hankija igas osas valib (dtl 451– 452).
12.3.Hankija vastusest kaebajale nähtub, et minimaalne ja maksimaalne vahemik määrati põhjusel, et hankijal oleks võimalik hiljem minikonkursside raames luua piisavalt kvalifitseeritud lepingupoolte vahel konkurentsiolukord, et tagada hankija vajadustele vastav teenus (dtl 452). Hankija hinnangul on piisava konkurentsi tagamise eesmärki võimalik saavutada ka siis, kui edukaks ei tunnistata kõiki RHAD-s maksimaalselt lubatud pakkumusi, vaid hankija võib sõlmida raamlepingu väiksema arvu pakkumuste alusel, kui mh pakkumuste kvaliteet ei vasta hankija ootustele. Viidatud hankija vastuse näol pole tegemist RHAD-i uute tingimustega (pole otsustatud luua pakkujate arvu minimaalset ja maksimaalset vahemikku), vaid nende kaalutluste avamisega, mille alusel hankija otsustab, kas sõlmida leping maksimaalselt lubatud arvu pakkujatega. Need kaalutlused ei ole RHAD-ga vastuolus, toetavad vähemalt ühte RHAD loogilist tõlgendust ja vastavad sealjuures riigihanke üldisele eesmärgile leida koostööpartnereid põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi sidusaks ja eesmärgipäraseks elluviimiseks. Samuti ei saa neid kaalutlusi pidada kehtiva õigusega vastuolus olevatena.
12.4.Asjaolust, et hankija pole RHAD-s kirjeldanud neid tingimusi, mille korral võib ta sõlmida maksimaalsest lubatust vähem lepinguid, ei järeldu, et hankijal oli kohustus sõlmida lepingud maksimaalselt lubatud ulatuses. Tegemist võib olla RHAD-i puudusega, aga see küsimus pole praeguse vaidluse esemeks. Pakkujatel ei saanud tekkida ootust, et hankija sõlmiks raamlepingud kindlasti rohkemate pakkujatega, kui oli RHAD-s iga hanke osa juures minimaalsena märgitud – eeldusel, et vähemalt selline hulk vastavaks tunnistatud pakkumusi kvalifitseerimistingimustele vastavate pakkujate poolt esitati.
13.Kuna RHAD ei sisaldanud tingimusi, mille alusel võib hankija tunnistada edukaks ja sõlmida lepingud ka vähemate pakkujatega kui RHAD-s maksimaalselt lubatud, tuli hankijal oma valikute tegemisel lähtuda RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest, eeskätt läbipaistvus, proportsionaalsus ja ühetaoline kohtlemine.
14.Hankija põhjendas oma valikut ja otsustust jätta kaebaja pakkumus edukaks tunnistamata järgmiselt: „Hindamistulemuste põhjal ei andnud pakkumus hankijale piisavat kindlust, et pakkuja omab vajalikku metoodilist ja praktilist võimekust viia ellu kvaliteetseid teadmussiirde tegevusi vastavalt hankija ootustele. Seetõttu ei pea hankija võimalikuks tunnistada pakkumust edukaks ning kaasata pakkujat raamlepingusse, mille eesmärk on tagada sisukad, tulemuslikud ja sihtrühma vajadusi arvestavad tegevused.“ (dtl 455) Põhjendus on hankija enda varasema hankemenetluses antud selgitusega ja RHAD ühe loogilise tõlgendusega kooskõlas ega riku RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid.
15.Hankes hinnati järgmisi näitajaid: pakutava teenuse kvaliteet (maksimaalselt 35 punkti), pakkuja meeskonna mitmekesisus (maksimaalselt 35 punkti) ja tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr (30 punkti) (dtl 452–460). Kaebaja sai 100-st punktist hanke 3. osas 25,6 punkti ja 4. osas 36,58 punkti. Hanke 3. osas olid kaebaja näitajad hindamiskriteeriumide lõikes vastavalt 5 punkti, 5 punkti ja 15,6 punkti (dtl 244). Hanke 4. osas olid kaebaja näitajad vastavalt 20 punkti, 5 punkti ja 11,6 punkti (dtl 245). Võrreldes kaebaja pakkumuse punkte teiste pakkujate pakkumustele omistatud punktidega, olid need märkimisväärselt madalamad. Lubatud kaalutluseks saab pidada pakkuja võimekust viia ellu kvaliteetseid teadmussiirde tegevusi. Seda arvestades ei väljunud hankija otsustus jätta 6(8)
3-25-1818 kaebajaga raamlepingud sõlmimata ja sõlmida raamlepingud RHAD-s minimaalsena märgitud hulga pakkujatega hankijale RHAD-ga jäetud kaalutlusruumi piirest. Sellises olukorras kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamata jätmist ja temaga lepingu mittesõlmimist ei saa pidada kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks ega läbipaistmatuks RHS § 3 mõttes.
16.Hankija toob põhjendatult esile, et kui võrrelda hankija tegutsemist hanke 5. osas, siis saavutasid kõik edukaks tunnistatud pakkumused võrdväärselt kõrged hindepunktid (sh vähemalt üle poole võimalikust). Kaebaja pakkumusele omistatud punktid olid märgatavalt alla 50 nii hanke osades 3 kui 4. Põhjendatud on ka hankija seisukoht, et ka hanke 1. ja 2. osas ei tunnistatud kõiki maksimaalselt lubatud pakkumusi edukaks, vaid need pakkumused, mille punktid jäid märgatavalt alla 50 punkti (s.o 21,76 ja 24,4 punkti), jäeti kaebaja pakkumusega sarnastel põhjendustel edukaks tunnistamata (dtl 463 ja 467). Eelnevast nähtub, et hankija on kaebajaga võrreldavates olukordades käitunud ühetaoliselt. Seega puudub alus väita, et hankija oleks võrdse kohtlemise põhimõtet rikkunud.
17.Kaebaja pole apellatsioonimenetluses vaidlustanud halduskohtu järeldust, et ta pole kohtumenetluses vaidlustanud hindepunkte.
18.Eelnevast tulenevalt ei jaga ringkonnakohus kaebaja seisukohta, et hankija otsused olid meelevaldsed ja läbipaistmatud.
19.Kaebaja toob põhjendatult esile, et halduskohus ei analüüsinud kaebaja väidet, et VAKO jagas menetluskulud valesti ja mõistis hankijalt kaebaja kasuks välja ebaproportsionaalselt väikesed menetluskulud. 19.1 Kaebaja vaidlustas VAKO-s hanke osades 3–6 tehtud otsused. VAKO rahuldas vaidlustuse osaliselt, s.o tunnistas kehtetuks hanke 6. osa otsused osaliselt. Ülejäänud osas vaidlustust ei rahuldatud. VAKO menetluses tasus kaebaja riigilõivu 1280 eurot ja esindajakulu 8835 eurot. VAKO pidas põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks 6650 eurot. VAKO hinnangul oli vaidlustuse rahuldamise proportsiooniks 5% (kaebaja hinnangul oli see 25%). 19.2 Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et vaidlustuse rahuldamise protsent oli 25. Vaidlustuse rahuldamise proportsiooni ei tule mõõta mitte nõudeid mehaaniliselt loendades, vaid hinnanguliselt nende sisulist kaalu arvestades (RKHKo 3-20-1198, p 28). Hankija toob põhjendatult esile, et kaebajal pole alust lähtuda loogikast, et vaidlustuse rahuldamine 6. osa osas ei tähenda veel lepinguni jõudmist. Selle tõttu ei saa ka kohus asuda seisukohale, et VAKO leitud proportsioon oleks põhjendamatu.
20.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata.
21.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
21.1.Kaebaja menetluskulud (riigilõiv1280 eurot ja esindajakulu 2042,5 eurot) jäävad tema enda kanda.
7(8)
3-25-1818
21.2.Hankija on apellatsiooniastmes kandnud esindajakulu 4650 eurot. Õigusabi osutati 23,5 tundi. Apellatsioonimenetluse kuluna ei saa käsitada 6.–8. juuli 2025. a kulusid (s.o 350 eurot ilma käibemaksuta), kuna need on kantud enne apellatsioonkaebuse esitamist ja halduskohtu otsuse teatavaks tegemist. Kuna halduskohtumenetlusega võrreldes ei ole peamine vaidlusalune küsimus muutunud, sh arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust, siis peab ringkonnakohus põhjendatud menetluskuluks 2000 eurot, mis tuleb kaebajalt hankija kasuks välja mõista (vt ka RKHKo 3-20-1198, p-d 30 ja 31). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.