Visonest Institute OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 26.05.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 107-25/287952 osaliseks tühistamiseks ning Maaelu Teadmuskeskuse 15.04.2025 otsuse hanke osades 3 ja 4 osaliseks tühistamiseks
Menetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis
Visionest Institute OÜ vaidlustus Maaelu Teadmuskeskuse otsuste kehtetuks tunnistamiseks riigihankes „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi
Kaebaja (vaidlustaja) – Visionest Institute OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus Vastustaja (hankija) – Maaelu Teadmuskeskus, lepingulised esindajad vandeadvokaat Merit LindTsoganoff ja advokaat Kent Märjamaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 26.05.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 107-25/287952 resolutsiooni punkt 1.
2.Jätta muus osas Visionest Institute OÜ kaebus rahuldamata.
3.Mõista Visonest Institute OÜ-lt vastustaja Maaelu Teadmuskeskuse kasuks välja menetluskulud 1725 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 31.07.2025. Kui
3-25-1818 apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maaelu Teadmuskeskus (hankija) avaldas 06.02.2025 hanketeate avatud hankemenetlusena läbi viidavas riigihankes „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952) ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Riigihanke eesmärgiks on koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) sidusaks ja eesmärgipäraseks elluviimiseks. Hange on jaotatud kuueks osaks.
2.Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 18.03.2025. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid osas 3 pakkumuse neli pakkujat ja osas 4 neli pakkujat, sh mõlemas osas ka Visionest Institute OÜ.
3.Hanke tulemusel sõlmitava raamlepingu Lisa 2 p 5.3 ja tehnilise kirjelduse p 2.1 kohaselt on partnerite arv järgmine:
3.1.Mahemajandus: 2 kuni 3 lepingupartnerit;
3.2.Toit ja toidutootmine: 2 kuni 3 lepingupartnerit;
3.3.Müügiedendus: 2 kuni 3 lepingupartnerit;
3.4.Horisontaalsed ehk valdkondade ülesed tegevused: 2 kuni 5 lepingupartnerit.
4.Hankija tegi 15.04.2025 edukaks tunnistamise otsused muuhulgas osades 3-4.
4.1.Osas 3 tehtud edukaks tunnistamise otsusega tunnistati edukateks Mahepõllumajanduse Koostöökogu (97,84p) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (70p) ning ebaedukateks Visionest Institute OÜ (25,6p) ja OÜ WOW Events (19,6p).
4.2.Osas 4 tehtud edukaks tunnistamise otsusega tunnistati edukateks
EESTI
TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT (100p) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (95,98p) ning ebaedukateks Visionest Institute OÜ (36,58p) ja OÜ WOW Events (15,58p).
5.Hankija tegi 15.04.2025 ka kõrvaldamise aluste otsuse, millega jäeti hankest kõrvaldamata Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE
LIIT.
6.Visionest Institute OÜ esitas 25.04.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse osades 3-6 erinevatel alustel, mille VAKO jättis 26.05.2025 otsusega osaliselt rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata.
7.Tallinna Halduskohtusse saabus 05.06.2025 Visionest Institute OÜ kaebus VAKO 26.05.2025 otsuse osaliseks tühistamiseks ning Maaelu Teadmuskeskuse 15.04.2025 otsuse hanke osades 3 ja 4 osaliseks tühistamiseks. Kaebuses selgitatakse, et hanke osas 5 tehtud otsuse osas kaebaja kaebust ei esita, osas 6 VAKO rahuldas kaebaja vaidlustuse. Kaebus puudutab seega üksnes osi 3-4.
8.Kohus võttis 06.06.2025 määrusega menetlusse Visionest Institute OÜ kaebuse VAKO 26.05.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 107-25/287952 osaliseks tühistamiseks (hanke osade 3 ja 4 osas) ning Maaelu Teadmuskeskuse 15.04.2025 otsuse hanke osades 3 ja 4 osaliseks tühistamiseks, osas, milles Visionest Institute OÜ tunnistati ebaedukaks. Kohus määras kaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses ja kohtuotsus avalikult teatavaks tegemise aja.
9.Vastustaja esitas 13.06.2025 vastuse kaebusele. 07.07.2025 esitas kaebaja vastustaja vastuse kohta oma seisukoha. 2(7)
3-25-1818
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
10.Hange on jaotatud kuueks osaks, millest kaebaja vaidlustas VAKO-s osad 3-6, kuid käesolev kaebus puudutab üksnes osi 3-4.
11.VAKO jättis 26.05.2025 otsuse kohaselt kaebaja vaidlustuse riigihanke osades 3 ja 4 läbi vaatamata osas, milles taotletakse Visionest Institute OÜ pakkumuse ebaedukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist. VAKO 26.05.2025 otsusest nähtub ilmne segadus, mis konkreetse otsuse hankija käesoleval juhul tegi ning millisel õiguslikul alusel on võimalik seda vaidlustada.
11.1.VAKO leidis esmalt otsuses seisukohale, et hankija ei ole riigihankes vastu võtnud vaidlustaja pakkumuse ebaedukaks tunnistamise otsuseid. Seejärel asus VAKO aga osades 3-4 vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel ikkagi sisuliselt vaidlustust analüüsima leides, et äkki on tegemist hankija muu otsusega RHS § 185 lg 2 p-i 8 mõttes sõlmida riigihankes raamleping osades 3 ja 4 kahe pakkujaga (mitte kolmega).
11.2.Kui VAKO möönis, et kaebaja pakkumuse ebaedukaks tunnistamise otsus võib olla hankija muu otsus RHS § 185 lg 2 p 8 mõttes ning jätkas analüüsiga, kas see võis riivata kaebaja õiguseid, siis ei ole õige jätta vaidlustust selles osas läbi vaatamata. Ei saa nõustuda VAKO praktikaga, mis piirab vaidlustamise võimaluse selliste otsustega, mille tegemiseks on hankija RHS alusel kohustatud. EK praktikast tulenevalt on üheselt selge, et igasugune hankija tegevus (vt ka RHS § 185 lg 1) – samm või otsustus – allub VAKO kontrollile tingimusel, et see on tehtud RHS rakendamise käigus ning sellel on mõju ettevõtja huvidele või õigustele. VAKO-l puudu õigus seetõttu jätta osades 3-4 vaidlustus läbi vaatamata.
12.Kaebuse esemeks on hankija poolt kaebaja ebaedukaks tunnistamise otsus, mille tulemusel sõlmitakse raamleping kolme pakkuja asemel kahe pakkujaga. Otsus on läbipaistmatu ja meelevaldne.
12.1.Osas 3 oli kaebaja hindamise tulemusel kolmas, kuid hankija otsustas sõlmida raamlepingu ehk tunnistada edukaks üksnes kaks pakkujat. Põhjuseks märkis hankija nii osas kolm kui ka neli üldsõnaliselt, et kaebaja pakkumus ei andnud piisavat kindlust kvaliteedi osas. Selline üldsõnaline põhjendus on ebapiisav ning ei põhjenda, miks ei valitud kolme edukat pakkujat. Kaebaja märgib siinjuures, et hanke osa 5 ja 6 puhul valiti maksimaalne arv pakkujaid, kuid osades 3 ja 4 mitte – see viitab ebajärjekindlusele ja ebavõrdsele kohtlemisele.
12.2.RHAD ei sätesta, mille alusel valitakse raamlepingu partnerite arv, mistõttu eeldas kaebaja, et maksimaalse arvu sobivate pakkujate olemasolul tuleb leping sõlmida maksimaalse arvu pakkujatega. Kaalutlused, mille alusel valitakse 2 või 3 pakkujat, ei ole RHAD-s kirjeldatud, mistõttu sai kaebaja seatud tingimustest aru nii, et kui on olemas maksimaalne arv vastavaid ja edukaid pakkujaid, siis sõlmitakse ka maksimaalse arvu pakkujatega raamleping ning kui vastavaid ja edukaid pakkujaid nii palju ei ole, siis on sätestatud ka miinimumarv, alla mille hankija raamlepingut ei sõlmigi.
12.3.Ka VAKO möönis, et RHAD ei kirjelda partnerite arvu valikut, kuid leidis siiski, et hankijal on õigus otsustada, kas kaasata 2 või 3 pakkujat, kui RHAD seda selgesõnaliselt ei piira. VAKO eksib siinkohal aga kahes olulises nüansis – esiteks, kui hankija ei ole näinud ette, mille alusel partnerite arv valitakse, siis on hankija just täpselt võtnud endale kohustuse sõlmida maksimaalsete partneritega raamleping juhul, kui vastavusotsuse tulemusel selline piisav arv pakkujaid riigihankesse jääb. Teiseks on VAKO ebaõigesti järeldanud, et kui RHS ja RHAD-s puudub regulatsioon, tuleks pakkujad jätta hankija meelevalda. Vastupidi – kui regulatsioonis on lüngad, siis tuleb neid ületada üldpõhimõtete kaudu.
12.4.Vaidlustuses selgitas kaebaja, et RHAD ei näinud ühtki alust ette, millal ja miks võib üldse hankijal tekkida „valik“ raamlepingu partnerite arvu valimisel. Selleks, et tekiks võimalus valida vahemikku, pidanuks hankija selle ka ette nägema RHAD-s – kuna sellist õigust hankija endale ette ei 3(7)
3-25-1818 näinud, siis pidanud hankija piisava arvu vastavate pakkujate korral sõlmima raamlepingu maksimaalse võimaliku määratud arvu partneritega. RHAD kehtib täpselt sellisena, nagu see sätestatud on ning hankijal on kohustus sellest kinni pidada ehk läbipaistvusnõude täitmiseks peab hankija enda seatudhanketingimustest täpselt kinni pidama.
12.5.Hankija tehtud otsus on vastuolus RHS § 3 üldpõhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse, kontrollitavuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetega. Selleks, et pakkujatel oleks võimalik veenduda hankija otsuste õiguspärasuses või neid vaidlustada, on hankijal kohustus talletada riigihanke menetlusega seotud oluline teave, s.h langetatud otsustega seotud kaalutlused ja argumendid. Läbipaistvuskohustuse täitmiseks ei piisa üksnes riigihankega seotud teabe avalikustamise faktist, vaid avaldatud teave hankelepingu eseme, hanketingimuste ja -korra kohta peab olema RHAD-s sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt. On äärmiselt oluline, et hanketingimustes sätestatut mõistetaks võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused ootamatud ja vastuolulised tõlgendused ning hankija suva oleksid välistatud. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleb hankijal anda riigihankest huvitatud ettevõtjatele võrdsed võimalused hankes osalemiseks. Hankijal tuleb käsitada pakkujaid võrdväärsetena juba pakkumuste ettevalmistamisel. Käesoleval juhul oli pakkujatel arusaam, et raamleping sõlmitakse näiteks osades 3 ja 4 minimaalselt kahe ja maksimaalselt kolme pakkujaga. Puudus mistahes arusaam, et vastava pakkumuse esitamisel tekiks hankijal õiguslik alus asuda otsustama, kui mitmega leping sõlmida. Erinevates osades on pakkujaid ka erinevalt koheldud, st nt osas 5 ja 6 on maksimaalne võimalik arv pakkujaid edukaks tunnistatud, samas osades 3 ja 4 mitte. Vastustaja (hankija) seisukohad
13.Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
14.VAKO on vaidlustuse hanke osade 3 ja 4 osas õigesti läbi vaatamata jätnud, kuna puudub vaidlustatav otsus, mida RHS võimaldaks vaidlustada. VAKO otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja ei korda VAKO argumente, kuid toetub neile ja lisab oma vastuväiteid.
14.1.RHS ei tunne mõistet „ebaedukaks tunnistamise otsus”, seetõttu puudub ka selle otsuse vaidlustamise alus. Alusetu on etteheide VAKO-le selle kohta, et VAKO otsusest nähtub ilmne segadus, mis konkreetse otsuse hankija käesoleval juhul tegi ning millisel õiguslikul alusel on võimalik seda vaidlustada. Kaebaja on ise nii vaidlustuses kui ka halduskohtusse esitatud kaebuses taotlused sõnastanud viisil, kus ta soovib nn ebaedukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. VAKO on jõudnud õigele järeldusele, et selliseid otsuseid ei ole vastustaja hankemenetluses teinud ning seega tuli vaidlustus RHS § 192 lg 3 p 7 alusel jätta läbi vaatamata. VAKO ei jätnud kaebust sisuliselt läbi vaatamata ebaseaduslikult, vaid lähtus seadusest, mille järgi ei olnud tegemist vaidlustatava otsusega (RHS § 192 lg 3 p 7).
14.2.Alusetu on kaebuse etteheide, et kuivõrd VAKO analüüsis otsuse punktis 12 küsimust sellest, kas nn ebaedukaks tunnistamise otsuse puhul võiks tegemist võiks olla muu otsusega RHS § 185 lg 2 p 8 tähenduses, asus VAKO vaidlustust ikkagi sisuliselt läbi vaatama. VAKO otsuses nähtub selgelt, et VAKO asus seisukohale, et nn ebaedukaks tunnistamise puhul ei ole tegemist muu otsusega RHS § 185 lg 2 p 8 tähenduses, kuid isegi kui oleks, siis ei ole vastustaja tegevus olnud õigusvastane või meelevaldne. Vastustajale jääb seetõttu arusaamatuks, milles seisneb kaebaja sisuline etteheide VAKO otsusele eraldiseisvana ja kuidas see rikub kaebaja õigusi.
14.3.Kaebaja eesmärk on sisuliselt RHAD-i vaidlustamine. Vastustaja leiab, et kuigi kaebaja väidab, et RHAD ei määratle selgelt lepingupartnerite arvu valiku aluseid, on RHAD siiski andnud hankijale kaalutlusruumi valida 2–3 pakkujat, lähtudes pakkujate kvaliteedist ja konkurentsist.
14.4.Hankija oli selgitanud tingimusi juba enne pakkumuse esitamist. Kaebaja esitas 22.02.2025 hankijale küsimuse partnerite arvu määramise aluste kohta ning hankija vastas 25.02.2025 selgelt, et 4(7)
3-25-1818 lõplik arv sõltub pakkujate kvaliteedist. See vastus oli avalik ja ei muutnud RHAD-i, vaid täpsustas olemasolevaid tingimusi. Seetõttu ei saanud kaebajale jääda arusaamatust RHAD sisu suhtes. RHADi tõlgenduslikke pretensioone ei saa esitada pärast pakkumuse esitamist. Kuna kaebaja esitas oma pakkumuse pärast hankija selgitust, ei saa ta hiljem väita, et RHAD oli segane. Kui kaebajal oleks olnud vastuväiteid RHAD-i vastu, tulnuks see vaidlustada enne pakkumistähtaega (RHS § 81 lg 1). Vastustaja vastust ei saa pidada ka RHAD muutvaks. Samuti ei ole vastustaja jätnud RHAD mingis osas kohaldamata.
14.5.Kaebaja viited meelevaldsusele ja läbipaistvuse puudumisele on alusetud, kuna hankija selgitas oma lähenemist ette, järgides läbipaistvuse nõudeid. VAKO ja kohus ei saa asendada hankija kaalutlusotsust, kui see on tehtud kooskõlas RHAD-iga. Hankija tegutses seega läbipaistvalt ja järjepidevalt. Kaebaja väited ebavõrdse kohtlemise kohta (nt et osades 5 ja 6 valiti maksimaalne arv partnereid, osades 3 ja 4 mitte) ei pea paika, sest: osades 5 ja 6 olid kõik pakkumused kõrge kvaliteediga; osades 1–2 (kus kaebaja ei osalenud) valiti samuti vähem kui maksimaalne arv partnereid, samadel alustel.
15.VAKO otsus tuvastas õigesti, et hankija kasutas oma kaalutlusõigust põhjendatult, hinnates pakkumuste kvaliteeti. RHAD ei kohusta maksimaalse arvu pakkujatega lepingut sõlmima. Seejuures, kaebaja ei vaidlusta oma hindepunkte, vaid eeldab, et piisavate punktide korral oleks pidanud automaatselt edukaks tunnistama, mis pole õiguspärane.
15.1.Vastustaja ei nõustu kaebuse arutluskäiguga nagu riigihanke osades 5 ja 6 tehtud otsusest saaks järeldada, et kuivõrd nendes osades tunnistati edukaks maksimaalne arv pakkujaid, tuleb seda teha ka vaidlustatud osades, sest vastasel juhul oleks tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Osades 5 ja 6 ei ole vastustaja lähtunud teistsugustest põhimõtetest või kaalutlustest. Näiteks osas nr 5, mille üle vaidlus on lõppenud, saavutasid kõik edukaks tunnistatud pakkumised võrdväärselt kõrged hindepunktid (sh vähemalt üle poole võimalikust) ning seega ei saanuks hankija sarnaselt osadele 3 ja 4 põhjendada, et need pakkumused ei anna hankijale piisavat kindlust, et pakkuja omab vajalikku metoodilist ja praktilist võimekust viia ellu kvaliteetseid teadmussiirde tegevusi vastavalt hankija ootustele. Teiseks, kaebaja jätab tähelepanuta, et osades 1-2, kus kaebaja pakkumust ei esitanud, lähtus vastustaja täpselt samadest põhimõtetest nagu osade 3 ja 4 puhul. Nendes osades oli vastustajal õigus sõlmida raamleping kuni 5 lepingupartneriga, kuid vastustaja tunnistas mõlemas osas edukaks üksnes 4 pakkujat, tuginedes samadele põhjendustele nagu kaebaja puhul.
15.2.Eeltoodu kinnitab üheselt, et lepingupartnerite lõpliku arvu otsustas hankija kaalutlusotsuse alusel, see oli kooskõlas RHAD-ga, Kaebaja oli sellest asjaolust selgituse kaudu teadlik ning on jätnudselle asjaolu tähelepanuta. VAKO on õigesti tuvastanud, et vastustaja ei ole kaalutlusreegleid ega põhjendamiskohustust rikkunud, seega ei ole tegemist suvaotsusega. Pakkujaid on võrdselt koheldud, vastustaja tegevus on kooskõlas RHS § 3 nimetatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Käesolevas asjas on Visionest Institute OÜ (kaebaja) vaidlustanud Maaelu Teadmuskeskuse (hankija, vastustaja) riigihankes „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952) 15.04.2025 edukaks tunnistamise otsused hanke osade 3 ja 4 osas. Osas 3 tehtud otsusega tunnistati edukateks Mahepõllumajanduse Koostöökogu (97,84p) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (70p) ning ebaedukateks Visionest Institute OÜ (25,6p) ja OÜ WOW Events (19,6p). Osas 4 tehtud otsusega tunnistati edukateks EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT (100p) ja Eesti PõllumajandusKaubanduskoda (95,98p) ning ebaedukateks Visionest Institute OÜ (36,58p) ja OÜ WOW Events (15,58p).
5(7)
3-25-1818
17.Samuti on kaebaja vaidlustanud riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 26.05.2025 otsuse nr 107-25/287952 resolutsiooni punkti 1, millega jäeti kaebaja vaidlustus osades 3 ja 4 läbi vaatamata ja punkti 4 seoses menetluskulude väljamõistmisega.
18.Kokkuvõtvalt on vaidluse sisuks hankija otsus tunnistada kaebaja pakkumused riigihanke osades 3 ja 4 ebaedukaks ning sõlmida raamleping ainult kahe, mitte maksimaalselt kolme pakkujaga. Kaebaja hinnangul on otsus läbipaistmatu, meelevaldne ja vastuolus riigihangete seaduse (RHS) ja riigihanke alusdokumentides (RHAD) sätestatuga. Lisaks on VAKO kaebaja hinnangul jätnud ekslikult vaidlustuse riigihanke osades 3 ja 4 läbi vaatamata, kuna ei kvalifitseerinud kaebaja ebaedukaks tunnistamist vaidlustatavaks otsuseks, ehkki see riivas kaebaja õigusi.
19.Nõustun kaebajaga, et VAKO otsuse resolutsiooni punkt 1 hanke osades 3 ja 4 läbi vaatamata jätmise kohta on ebaõige. Lisaks on otsus selles osas ka vastuoluline, kuivõrd ehkki otsuse resolutsiooni punktiga 1 on VAKO jätnud vaidlustuse läbi vaatamata, on otsuse põhjendavas osas VAKO asunud vaidlustust ka osade 3 ja 4 osas sisuliselt analüüsima kuid otsuse resolutsioon VAKO otsustus selles osas eraldi ei kajasta. Ehkki RHS ei tunne tõepoolest mõistet „ebaedukaks tunnistamise otsus“, ei tähenda see, et VAKO pidanuks jätma vaidlustuse läbi vaatamata, sest vaieldamatult oli tegemist otsusega, mis otseselt riivas kaebaja õigusi.
20.Saab pidada tõenäoliseks, et kuivõrd VAKO analüüsis otsuse punktis 12 küsimust sellest, kas nn ebaedukaks tunnistamise otsuse puhul võiks tegemist olla muu otsusega RHS § 185 lg 2 p 8 tähenduses, sisaldub selles osas tehtud otsustus VAKO otsuse resolutsiooni punkti 3 viimases lauses, milles VAKO otsustab jätta vaidlustuse muus osas rahuldamata. Sellest tulenevalt ei riku iseenesest eraldiseisvalt kaebaja õigust VAKO otsuse resolutsiooni punkt 1 vaidlustuse läbi vaatamata jätmise kohta hanke osades 3 ja 4. Korrektsuse mõttes tuleb VAKO otsuse resolutsiooni punkt 1 siiski tühistada. Seega jääb VAKO otsus kehtima osas, kus kaebaja vaidlustus jäi hanke osade 3 ja 4 osas rahuldamata (ostsuse resolutsiooni punkti 3 viimane lause)..
21.Ülejäänud osas nõustun hankijaga ja VAKO otsusega ning leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Vastustaja osundab õigesti, et kaebuse eesmärgiks on sisuliselt RHAD vaidlustamine. Kaebaja viitab kaebuses ja VAKO on kaebajaga nõustunud selles, et RHAD ei kirjelda piisava detailsusega, mis alusel hankija valib edukate pakkujate arvu (pakkujad, kellega sõlmitakse raamleping), kuid need argumendid tulnuks kaebajal esitada varasemas menetluses enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist. Hankija osundab, et selgitas neid tingimusi juba enne pakkumuse esitamist. Kui kaebaja esitas 22.02.2025 hankijale küsimuse partnerite arvu määramise aluste kohta ning hankija vastas 25.02.2025, et lõplik arv sõltub pakkujate kvaliteedist (dtl 451-452). Kui kaebajal oleks olnud vastuväiteid RHAD vastu, tulnuks see vaidlustada enne pakkumistähtaega (RHS § 81 lg 1).
23.Nõustun sellega, et siinsel juhul ei tulene RHAD-ist hankijale kohustus sõlmida raamleping maksimaalse arvu pakkujatega, kui vastavaks on tunnistatud vähemalt 3 pakkumust. Väiksema arvu pakkujatega hankelepingu sõlmimine ei ole vastuolus lisateabe p-idega 5.3.3 ja 5.3.4. Sellest tulenevalt ei ole kaebajal ka subjektiivset õigust nõuda, et hankija sõlmiks raamlepingu maksimaalse arvu pakkujatega kui hankija seda vajalikuks ei pea.
23.1.VAKO osundab õigesti, et kuna lisateabe p-idele 5.3.3 ja 5.3.4 vastab raamlepingu sõlmimine nii kahe kui ka kolme pakkujaga, siis olukorras, kus hankija on tunnistanud eelnevalt edukaks kaks pakkumust kavatsusega sõlmida nendega hankeleping, on hankija otsustus kooskõlas lisateabe pidega 5.3.3 ja 5.3.4. 12.2. Hankija on oma vastavat otsustust ka põhjendanud, viidates, et hindamistulemuste põhjal ei andnud kaebaja pakkumus hankijale piisavat kindlust, et pakkuja omab vajalikku metoodilist ja praktilist võimekust viia ellu kvaliteetseid teadmussiirde tegevusi vastavalt hankija ootustele (dtl 457- 460 ja 461-464). Kaebaja pakkumus sai kumaski osas 100-st võimalikust hindepunktist tunduvalt madalamad hindepunktid (25,6 punkti osas 3 ja 36,58 punkti osas 4), seega 6(7)
3-25-1818 on mõistetav, et hankijal oli piisavalt põhjust kahelda selles, kas pakkuja omab vajalikku metoodilist ja praktilist võimekust viia ellu kvaliteetseid tegevusi vastavalt hankija ootustele.
24.Tuleb märkida, et kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta kaebaja endale antud hindepunkte vaid rõhutab eelkõige RHAD läbipaistvusele ja võrdse kohtlemise põhimõttele, viidates siinjuures sellele, et hanke teistes osades (osad 5 ja 6) on vastustaja lepingupartnerite arvu teisiti otsustanud. Viimane väide ei ole aga õige, sest ehkki osades 5 ja 6 tunnistati edukaks maksimaalne arv pakkujaid, ei tähenda see, et sama oleks tulnud teha ka vaidlusalustes osades. Kaebaja jätab tähelepanuta, et osades 1 ja 2 lähtus vastustaja täpselt samadest hindamispõhimõtetest nagu osades 3 ja 4. Kuigi neis osades oli võimalik sõlmida raamleping kuni viie partneriga, tunnistati edukaks vaid neli pakkujat, tuginedes samadele sisulistele kaalutlustele, mille alusel jäeti kaebaja pakkumus edukaks tunnistamata. Seega, tegelikkuses ei ole vastustaja hanke eri osades kasutanud erinevaid põhimõtteid või hindamiskriteeriume..
25.Eeltoodut kokkuvõttes leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Hankijal oli õigus valida kas sõlmida raamleping kahe või kolme pakkujaga ning seda valikut on hankija ka piisavalt põhjendanud. Kaebaja endale antud hindepunkte vaidlustanud ei ole. Menetluskulud
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Ehkki kohus tühistab VAKO otsuse resolutsiooni punkti 1 vaidlustuse osalise läbi vaatamata kohta jääb kaebus sisuliselt tervikuna siiski rahuldamata ja vastustajalt selles osas menetluskulude väljamõistmine ei oleks põhjendatud. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda.
27.Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kirjalikus menetluses kohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav (RKHKo nr 3-3-1-67-14, p 32.1; RKHKo nr 3-3-1-21-15, p 16).
28.Vastustaja taotles kohtumenetlusega kantud menetluskuludena õigusabikulude välja mõistmist. Esitatud kuludokumentidest (dtl 472-473) nähtuvalt on õigusabiteenuse mahuks kokku 17,25 tundi kokku 3450 eurot (ilma käibemaksuta).Teenus hõlmab asja materjalidega tutvumist ja analüüsi, kaebusele vastuse koostamist ja kohtule esitamist. Leian, et vaidluse mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades tuleb kaebajalt väljamõistetavat menetluskulu vähendada hinnanguliselt poole võrra. Kaebajalt tuleb seega vastustaja kasuks menetluskuludena välja mõista õigusabikulud 1 725 eurot ilma käibemaksuta, sest vastustaja on käibemaksukohustuslane. Käesolevat vaidlust ei saa pidada selliseks vaidluseks, mis seondub vastustaja põhitegevusega, mille puhul haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmine on pigem erandlik.. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.