lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-3185/4

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-3185/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1229
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 179 lg 4Määruse teatavakstegemine ja jõustumineHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangudHKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-25-3185 10. oktoober 2025 Karin Jõks MR kaebus Vinni valla kohustamiseks viia läbi riikliku järelevalve menetlus Vinni vallas Kantkülas xxx kinnisasjale püstitatud hoone osas ning tegevusetuse või viivituse tuvastamiseks Kaebaja: MR Vastustaja: Vinni vald

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Tagastada esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kui kaebaja ei teata enne määruse jõustumist teisiti, siis tagastab kohus riigilõivu isikule ja kontole, millelt see tasuti.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
6.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 18.08.20263-25-4480/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1828/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 12).

Asjaolud

1.Kaebaja MR esitas 26.09.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Selles on vaidluse esemena märgitud Vinni vallas Kantkülas asuv xxx kinnisasi, katastritunnus xxx. Kaebuses on vastustajana märgitud Vinni Vallavalitsus ja kolmanda isikuna xxx kinnisasja omanik MV. Kaebuse nõuded on sõnastatud järgmiselt: - kohustada Vinni Vallavalitsust alustama ehitusjärelevalve menetlust ja andma ettekirjutus hoone seadustamiseks või vastavusse viimiseks; - kohustada vastustajat tagama, et hoonet ei kasutataks elamuna enne kasutusloa väljastamist; - tuvastada vastustaja õigusvastane viivitus / tegevusetus kaebaja teavituste pöördumiste pinnalt ning tunnistada vastustajale tulenev kohustus reageerida ja menetleda. Kaebuse kohaselt paikneb kinnisasjal mesindushoone (ehitisregistri kood xxx). Hoonet on ümber ehitatud ning selle kasutus ei vasta ehitisregistri andmetele. Ehitisregistri järgi on

hoone ehitisealune pind 60 m2, eluruumide pind 0 m2. Tegelikult on hoone pindala ca 130 m2 ning hoonet kasutatakse elamuna. Kaebaja on palunud kinnisasja omanikul rikkumise lõpetada, see ei ole tulemust andnud. Vinni Vallavalitsusel on kohustus teostada järelevalvet. Puudub info, et vastustaja oleks algatanud menetluse või teinud haldusakti rikkumise lõpetamiseks. Ehitise õigusvastane kasutus ohustab naabruskonna õiguskindlust. Jätkuv õigusvastane kasutus süvendab rikkumist. Kaebaja põhjendas oma kaebeõigust järgmiselt. Kaitstavaks õigushüveks on õigus turvalisele ja nõuetekohasele elukeskkonnale, ehitusohutuse tagamise ootus, naabrusõigussuhted. Need on vahetult mõjutatud ebaseadusliku ehitise funktsiooni ja mahu tõttu (s.h tule- ja terviseohutus, reovesi, koormus). Kaebaja ei taotle avalikes huvides üldkontrolli, vaid konkreetse rikkumise kõrvaldamist, mis mõjutab elukeskkonda ja õigusi. Vastuseks kohtumäärusele selgitas kaebaja täiendavalt, et kaebus on esitatud tema enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja ei ole Kantküla elanik või vahetu naaber ning ei viibi xxx kinnisasja vahetus läheduses regulaarselt. Kaebajal on perekondlik side hoone omanikuga ning ta on aeg-ajalt objektil ja selle ümbruses viibinud. Kaebaja on hariduselt ehitustehnik / insener, tema vaatlused on tehtud lähtudes erialasest pädevusest ja kaebajal on arusaam ehitus- ja kasutusloata elamuna kasutamise tule- ja terviseohutuse riskidest. Need mõjutavad kaebajat tema aeg-ajalt toimuva kohalviibimise ja perekondliku sideme tõttu. Kaebus ei ole esitatud avalike huvide kaitseks. Vastustaja tegevusetuse / viivituse all pidas kaebaja silmas ehitusjärelevalve puudulikkust pikema aja jooksul. Kaebaja ei ole esitanud konkreetset kirjalikku kaebust, millele vastustaja oleks saanud vastata. Kaebaja nõue tuvastada õigusvastane viivitus / tegevusetus seoses ehitusjärelevalve algatamata jätmisega ja ettekirjutuste tegemata jätmisega ei tugine varasemale vastamata jäetud kirjale, vaid ehitusseadustikust tulenevale kohustusele teostada järelevalvet.

2.Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse kohustada vastustajat peatama hoone elamuna kasutamine ning keelata ehitise mahtu või funktsiooni edasi suurendavad tööd järelevalvemenetluse tulemuse selgumiseni, s.h uute kommunikatsioonide rajamine laiemas mahus. Kaebaja põhjendas, et ilma ajutiste abinõudeta muutub hilisema ettekirjutuse täitmine oluliselt raskemaks või kulukamaks (on tekkinud püsielamine ilma kasutusloata, uued ühendused / investeeringud). Taotletud abinõud on status quo säilitavad ja proportsionaalsed. Kohtu seisukoht
3.Kaebaja on esitanud kaebuses järgmised nõuded: - kohustamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 2) ehitusjärelevalve tegemiseks. Kaebaja taotleb, et kohaldatavateks meetmeteks on ettekirjutus hoone ümberehituse seadustamiseks ning hoone elamuna kasutamise keelamine kuni kasutusloa andmiseni. Selle nõudega on hõlmatud kaebaja taotlus teha kindlaks vastustaja kohustus teha ehitusjärelevalvet; - tuvastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 6) vastustaja õigusvastase viivituse või tegevusetuse kindlakstegemiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 17 lg 1 alusel on vastustajaks kohaliku omavalitsuse üksus ehk Vinni vald.
4.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt

kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Praeguse kohtuasja asjaoludel ei esine õigusnorme, mis annaksid kaebajale õiguse esitada kaebus teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks. Kaebaja tõi kaebuses välja, et kaebus ei ole esitatud avaliku huvi kaitseks.

5.Kaebaja ei ole muutnud usutavaks, et xxx kinnisasjal paikneva hoone ümberehitamine või selle osas ehitusjärelevalve tegemine saab riivata kaebajale kuuluvaid subjektiivseid õigusi. Kaebajale ei kuulu kinnisasju xxx kinnisasja naabruses ning kaebaja ei ela Kantkülas. Kohtu hinnangul ei mõjuta vaidlusalune tegevus xxx kinnisasjal kaebaja õigusi, näiteks omandiõigust, tervist või elukeskkonda, millega kaebajal on oluline puutumus. Kaebeõiguse jaatamiseks ei ole piisav asjaolu, et xxx kinnisasja omanik on kaebaja sugulane ning kaebaja aeg-ajalt viibib kinnisasjal. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust esitada nõudeid kinnisasja suhtes, millel ta aeg-ajalt viibib külalisena.
6.Nõue, et esinema peab kaebaja õiguste riive, kehtib ka juhul, kui nõue on esitatud riikliku järelevalve tegemiseks. Ehitusseadustiku § 130 lg 2 p 3 ja 4 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet muuhulgas kontrollides ehitamise teatise või ehitusloa ning kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isikul, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu otsus asjas 3-18-1442, p 16). Kaebaja ei ole määruse punktis 5 toodud põhjendusel isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku tegevus rikkuda.
7.Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud kaebuse avalikes huvides. Kaebaja soovib maksma panna ehitusõiguse norme, nimetab oma pöördumist kinnisasja omaniku poole ettekirjutuseks ning peab oluliseks, et kinnisasja omanik tema ettekirjutust ei täitnud. Kaebajal on soovi korral võimalus teavitada vastustajat, et kaebaja hinnangul on xxx kinnisasjal paiknev hoone ümber ehitatud ja kasutusele võetud õigusvastaselt. Kuidas sellele teatele reageerida, seda otsustab vastustaja ning kaebajal puudub õigus selle kohta nõuete esitamiseks.
8.Määruse punktis 4-7 toodu kehtib nii kohustamis- kui ka tuvastamisnõude kohta. Tuvastamisnõude puhul kuulub täiendavalt kohaldamisele HKMS § 45 lg 2. See sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kui kaebaja on esitanud tõhusama nõude ehk kohustamisnõude, siis puudub tal õigus esitada sama eesmärgi saavutamisele suunatud tuvastamisnõuet.
9.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral ei lahenda kohus muid menetluslikke küsimusi (näiteks kolmanda isiku kaasamine, kaebuse tähtaegsus).
10.Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna taotlus on puudustega ja seda ei ole võimalik puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks muuta. Kui kaebajal puudub kaebeõigus, siis ilmselgelt puudub tal ka esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1) ning taotlus ei ole lubatav.
11.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastamisele. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu tagastab kohus HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel. Kohus tagastab riigilõivu pärast käesoleva määruse jõustumist. Kui kaebaja ei teata enne määruse jõustumist teisiti, tagastab kohus riigilõivu isikule ja kontole, millelt see tasuti (dtl 52).
12.Käesolev määrus kuulub pärast jõustumist avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-24-3365/33Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium