Tartu kohtumaja
Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-25-2593 7. oktoober 2025 Karin Jõks Ilmar Tageli kaebus Põlvas Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja: Ilmar Tagel Vastustaja: Põlva vald
Asjaolud
eluruumide erastamise kohustatud subjekt (kui selle tegevus on lõpetatud, siis Vabariigi Valitsuse poolt määratud asutus), korteriühistu või erastatud eluruumide omanikud ühiselt. Vabariigi Valitsuse 17.03.1995.a määrusega kinnitatud korteriomandi seadmise kord (30.09.1997.a muudatuste redaktsioonis) sätestas järgmist: * määruse punkt 3: eluruumide erastamise kohustatud subjekt pöördub avaldusega linnavõi vallavalitsuse poole, kes määrab kindlaks ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piirid vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a määrusega kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korrale ja Vabariigi Valitsuse 29.04.1997.a määrusega kinnitatud plaani või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korrale; * määruse punkt 4: ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramine vormistatakse linna- või vallavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse 1) maatüki asukoht ja suurus; 2) korralduse tegemise õiguslik alus; 3) isik, kelle taotlusel maatükk määrati; 4) korralduse tegemise otstarve. Korralduse lahutamatuks lisaks on maatüki asendiplaan mõõtkavas 1:500–1:5000; * määruse punkt 5: pärast maatüki suuruse ja piiride kindlaksmääramist esitab linna- või vallavalitsus vastavat litsentsi omavale isikule või vannutatud maamõõtjale 10 päeva jooksul avalduse katastrimõõdistamise (sealhulgas katastriüksuse toimiku koostamise ja katastriüksuse moodustamise) kohta. Katastriüksus moodustatakse plaani- või kaardimaterjali alusel juhul, kui katastriüksuse moodustamist taotlev isik ei ole avaldanud soovi katastriüksuse moodustamiseks katastrimõõdistamise teel. Katastrimõõdistamine toimub ja piiriprotokoll koostatakse õigusaktides ettenähtud korras. Linna- või vallavalitsus korraldab maatüki registreerimise riigi maakatastris riigi nimele. Registreeritud katastriüksuse plaani esitab katastripidaja linna- või vallavalitsusele; * määruse punkt 12: korteriomandite kinnistamiseks esitab eluruumide erastamise kohustatud subjekt notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse; ehitise, eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade paiknemise ja suuruse plaani; tõendi ehitise ja ehitises paiknevate korterite omandiõiguse kohta; erastatud eluruumide ostu- ja müügilepingud; katastriüksuse plaani. Kohaliku omavalitsuse roll korteriomandite seadmise menetluses oli seega kindlaks määrata maaüksuse suurus ja piirid, korraldada katastriüksuse moodustamine ja registreerida see maakatastris. Ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramine tuli vormistada linna- või vallavalitsuse korraldusega.
HKMS-le eelneva, kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 5 alusel võis kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Sama seaduse § 9 lg 9 sätestas, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. 15.09.1993 kuni 31.12.1999 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 alusel tuli kaebus esitada halduskohtule seaduses sätestatud tähtajal, kui aga seaduses sellist tähtaega sätestatud ei ole, siis ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest. Kohus märgib, et ka praegu kehtiva HKMS § 46 lg 5 alusel võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates.
saadeti 28.08.2025 ja pärast seda veel kahel korral e-posti aadressile, mille kaebaja avaldas kohtule kaebuses, mille vahendusel kaebaja on kohtuga suhelnud ning mille kaudu kaebajale on menetlusdokumente kätte toimetatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lg 1 ja 2 alusel saab ringkonnakohtu määruse lugeda kaebajale kätte toimetatuks 02.09.2025. Kaebaja ei ole esitanud määruskaebust Riigikohtule. HKMS § 179 lg 3 ei seo määruse jõustumist sellega, kas jõustumine on märgitud kohtute infosüsteemi. Kaebaja on sama e-posti aadressi teatanud kohtule käesolevas kohtuasjas ning on selle aadressi vahendusel saatnud kohtule kaebuse ja täiendavaid avaldusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.