Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-25-2593 7. oktoober 2025 Karin Jõks Ilmar Tageli kaebus Põlvas Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja: Ilmar Tagel Vastustaja: Põlva vald
1.Võtta asja juurde kinnistusraamatu väljavõte (registriosa number 615038).
2.Lõpetada menetlus. Nõudeks, mille menetlus lõpetatakse, on tuvastada Põlvas Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 asuvate ehitiste aluse ja ehitiste teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piiride määramise õigusvastasus.
3.Tagastada riigilõiv 20 eurot. Kui kaebaja ei teata enne määruse jõustumist teisiti, siis tagastab kohus riigilõivu kaebaja kontole, millelt see tasuti.
4.Määruse resolutsiooni punkti 2 (menetluse lõpetamise) peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 17).
Asjaolud
1.Kaebaja Ilmar Tagelile kuulub korteriomand (registriosa number 615038), mille koosseisu kuulub mõtteline osa kinnisasjast asukohaga Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 4, katastritunnus 62001:002:0271. Piiri tn 4 kinnisasjal paikneb korterelamu. Piiri tn 4 kinnisasi piirneb kinnisasjaga Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 6, katastritunnus 62001:002:0259. Piiri tn 6 kinnisasjal paikneb samuti korterelamu. Kaebaja on korduvalt esitanud kohtule kaebusi seoses Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 kinnisasjade piiride ja pindaladega, juurdepääsuga Piiri tn 4 elamule jms (kohtuasjad 2-23-17696, 3-241010, 3-24-2740, 3-24-3247, 3-25-1700, 3-25-2261, 3-25-2323, 3-25-2603).
1
2.Kaebaja esitas 06.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kaebuse nõudeks on Põlva Vallavalitsuse maaspetsialisti (varasema Põlva Linnavalitsuse peamaakorraldaja) toimingute ja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamine. Kaebuses on vastustajana märgitud konkreetne füüsiline isik (praegune Põlva Vallavalitsuse maaspetsialist). Kaebaja väitel on vastustajaks füüsiline isik, kuna 1998. aastal Põlva valda ei olnud. Toimingud ja tegevusetus, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb, leidsid aset korteriomandite seadmise käigus. Kaebaja peab õigusvastaseks seda, et maakorralduse läbiviimisel ei tagatud Piiri tn 4 kinnisasjale juurdepääsuteed. Samuti seda, et korteriomandite seadmisel / katastriüksuse piiride määramisel jäeti Piiri tn 4 ilma 1979. aastal ehitatud teest õuealalt Piiri tänavale ja osast Piiri tn 4 elamule eraldatud maast. Tuvastatav asjaolu on avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav asjaolu. Tuvastamisnõude esitamise eesmärgiks on saada kinnitus, et Piiri tn 6 korterelamu valdab vaidlusalust maa-ala (heauskselt) õigusvastaselt. Õigusvastasuse tuvastamisel on hiljem võimalik taotleda kahju hüvitamist. Korteriomandite seadmine toimus 1998. aastal. Kaebaja väitel sai ta sellest, et vaidlusalune maa ei kuulu Piiri tn 4 kinnisasja koosseisu, teada 2005. aasta juulis. Kaebuses on öeldud, et tegemist on korduva kaebusega.
3.Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja 09.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti kohtuasjana 3-25-2261. Kaebuse nõudeks on tuvastada Põlva Vallavalitsuse ametniku tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasus. Vaidlustatud tegevus seisneb 1998. aastal Piiri tn 4 korterelamu ilmajätmises juurdepääsust õuealalt avalikule teele. Ametnik on olnud tegevusetu olukorras, kus Piiri tn 4 korterelamul puudub katastriüksuse piires pääs õuealalt avalikule teele (Piiri tänavale). Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 15.07.2025.a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus tegi asja lahendamise raames kindlaks, et kaebaja eesmärgi - juurdepääs Piiri tn 4 kortermaja juurest avalikule teele - saavutamine on võimalik ja realistlik Põlva valla algatatud sundvalduse seadmise menetlusega. Vastustaja esitatust nähtuvalt on selleks alustatud kolmepoolseid läbirääkimisi, mille üheks osaliseks on Piiri tn 4 KÜ. Piiri tn 6 KÜ vastusest ilmneb, et nad on igati nõus juurdepääsu küsimuse lahendamiseks sundvalduse seadmisega. Kohtu seisukoht Nõue, vastustaja
4.HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel võib kaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). Kaebaja leiab, et ta on esitanud tuvastamiskaebuse muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. Kohus sellega ei nõustu. 23.03.1994 vastu võetud ja kuni 30.06.2001 kehtinud korteriomandiseaduse § 15 lg 1 ja 2 alusel sai kinnistamisavalduse ning muud dokumendid korteriomandite kinnistamiseks esitada
2
eluruumide erastamise kohustatud subjekt (kui selle tegevus on lõpetatud, siis Vabariigi Valitsuse poolt määratud asutus), korteriühistu või erastatud eluruumide omanikud ühiselt. Vabariigi Valitsuse 17.03.1995.a määrusega kinnitatud korteriomandi seadmise kord (30.09.1997.a muudatuste redaktsioonis) sätestas järgmist: * määruse punkt 3: eluruumide erastamise kohustatud subjekt pöördub avaldusega linnavõi vallavalitsuse poole, kes määrab kindlaks ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piirid vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a määrusega kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korrale ja Vabariigi Valitsuse 29.04.1997.a määrusega kinnitatud plaani või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korrale; * määruse punkt 4: ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramine vormistatakse linna- või vallavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse 1) maatüki asukoht ja suurus; 2) korralduse tegemise õiguslik alus; 3) isik, kelle taotlusel maatükk määrati; 4) korralduse tegemise otstarve. Korralduse lahutamatuks lisaks on maatüki asendiplaan mõõtkavas 1:500–1:5000; * määruse punkt 5: pärast maatüki suuruse ja piiride kindlaksmääramist esitab linna- või vallavalitsus vastavat litsentsi omavale isikule või vannutatud maamõõtjale 10 päeva jooksul avalduse katastrimõõdistamise (sealhulgas katastriüksuse toimiku koostamise ja katastriüksuse moodustamise) kohta. Katastriüksus moodustatakse plaani- või kaardimaterjali alusel juhul, kui katastriüksuse moodustamist taotlev isik ei ole avaldanud soovi katastriüksuse moodustamiseks katastrimõõdistamise teel. Katastrimõõdistamine toimub ja piiriprotokoll koostatakse õigusaktides ettenähtud korras. Linna- või vallavalitsus korraldab maatüki registreerimise riigi maakatastris riigi nimele. Registreeritud katastriüksuse plaani esitab katastripidaja linna- või vallavalitsusele; * määruse punkt 12: korteriomandite kinnistamiseks esitab eluruumide erastamise kohustatud subjekt notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse; ehitise, eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade paiknemise ja suuruse plaani; tõendi ehitise ja ehitises paiknevate korterite omandiõiguse kohta; erastatud eluruumide ostu- ja müügilepingud; katastriüksuse plaani. Kohaliku omavalitsuse roll korteriomandite seadmise menetluses oli seega kindlaks määrata maaüksuse suurus ja piirid, korraldada katastriüksuse moodustamine ja registreerida see maakatastris. Ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramine tuli vormistada linna- või vallavalitsuse korraldusega.
5.Praegusel juhul andis Põlva Linnavalitsus 26.02.1998 korralduse nr 48-k, milles määras Piiri tn 6 elamu teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 3957 m 2 (dtl 16). Korraldusest nähtub, et linnavalitsuse poole pöördus AS Põlva Maja ning asjas esitati A&O Maamõõdubüroo OÜ koostatud katastriüksuse toimik. Kohtule ei ole esitatud haldusakti, millega määrati Piiri tn 4 elamu teenindamiseks vajalik maa. Kinnistusraamatu kannetest nähtub, et see haldusakt on antud ning seda tehti enne 17.07.1998. Asja juurde võetud kinnistusraamatu väljavõtte põhjal toimus Piiri tn 4 korteriomandite esmakinnistamine 17.07.1998.a kinnistamisavalduse alusel 14.09.1998. Korteriomandite kinnistusraamatusse kandmise eelduseks oli, et kinnistusosakonnale esitati katastriüksuse plaan.
3
6.Kui halduskohtumenetlust reguleerivates normides on selge sõnaga ette nähtud haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõue, siis tuleb kaebaja nõuet sellisena ka käsitleda. Kaebuse nõudeks on maatükkide suuruse ja piiride määramise (selle kohta antud haldusaktide) õigusvastasuse tuvastamine. Kohus märgib lisaks, et avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemise nõude lahendamise raames on kohtu volitused piiratud sellega, et kindlaks teha vastava asjaolu esinemine. Kohus ei saa asjaolu kindlakstegemise nõude lahendamisel anda hinnangut tuvastatava asjaolu õiguspärasusele või õigusvastasusele, kuna selleks on ette nähtud erinõue. Kaebaja väide, et maatükkide suuruse ja piiride määramisel ei järgitud maakorralduse nõudeid, ei ole iseseisev tuvastamisnõue, vaid põhjendus sellele, miks maatükkide suurused ja piirid on kaebaja hinnangul määratud õigusvastaselt.
7.HKMS § 17 lg 1 alusel on vastustaja Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. HKMS § 17 lg 2 sätestab, et riigiasutus on vastustaja ka siis, kui vaidlustatakse tema koosseisu kuuluva ametiisiku või kollegiaalorgani tegevust. Kohtupraktikas kohaldatakse seda sätet ka kohaliku omavalitsuse üksusele ja selle koosseisu kuuluvale ametnikule. HKMS § 18 lg 1 alusel teeb kohus vastustaja kindlaks vaidluse esemest lähtudes ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad.
8.Kohus määrab eeltoodust lähtudes kindlaks, et vastustaja on Põlva vald. Kaebaja vaidlustab haldusakte, mille andis Põlva Linnavalitsus korteriomandite seadmise menetluses. Korteriomandite seadmise ajal oli kohaliku omavalitsuse üksuseks Põlva linn. Põlva linn ja Põlva vald ühinesid Vabariigi Valitsuse 27.06.2013.a määruse „Põlva linna ja Põlva valla haldusterritoriaalse korralduse ning Vabariigi Valitsuse 03.04.1995.a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ alusel. See tähendab, et praegune Põlva vald on varasema Põlva linna üldõigusjärglane.
9.Kokkuvõttena on kaebuse nõudeks tuvastada Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piiride määramise õigusvastasus. Maatükkide suurus ja piirid määrati haldusaktidega, mis anti 1998. aastal korteriomandite seadmise menetluses. Vastustaja on Põlva vald. Menetluse lõpetamine
10.Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS jõustus 01.01.2012. HKMS § 284 sätestab, et menetlustähtaeg, mille kulgemine algas enne selle seadustiku jõustumist, lõpeb seni kehtinud seaduse kohaselt.
4
HKMS-le eelneva, kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 5 alusel võis kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Sama seaduse § 9 lg 9 sätestas, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. 15.09.1993 kuni 31.12.1999 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 alusel tuli kaebus esitada halduskohtule seaduses sätestatud tähtajal, kui aga seaduses sellist tähtaega sätestatud ei ole, siis ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest. Kohus märgib, et ka praegu kehtiva HKMS § 46 lg 5 alusel võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates.
11.Kohtu hinnangul on kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Kaebetähtaega on ületatud kõigi eeltoodud sätete kohaldamise korral. Kohtu hinnangul on kõige kohasem arvestada kaebetähtaega arvates juulist 2005 (s.o ajast, mil kaebaja sai teada oma õiguste rikkumisest Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 maaüksuste piiride ja pindalade kindlaksmääramisel) ning võtta aluseks kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 9. See tähendab, et kaebus oleks tulnud esitada mõistliku aja jooksul arvates juulist 2005. Mõistlikuks ajaks ei saa kuidagi pidada kaebuse esitamist 06.08.2025 ehk ligikaudu 20 aastat hiljem.
12.HKMS § 71 lg 1 sätestatud alused kaebetähtaja ennistamiseks ilmselgelt puuduvad. Kaebaja esitas 02.03.2006 Põlva Maavalitsusele ja Põlva Linnavalitsusele taotluse tühistada Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998.a korraldus nr 48-k, millega määrati Piiri tn 6 maaüksuse suurus ja piirid (dtl 14). Nagu eespool öeldud, on kaebaja esitanud kohtule arvukalt kaebusi seoses Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 kinnisasjade piiride ja pindaladega. Kaebajal ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi esitada kaebus varem. Kohus ei tee eeltoodut arvestades kaebajale ettepanekut esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
13.Asjas ei kuulu kohaldamisele kaebaja viidatud riigivastutuse seaduse § 4 lg 2. See säte ütleb, et kui õiguste rikkumine seisneb asja õigusvastases valdamises, võib asja valdamiseks õigustatud isik nõuda asja oma valdusesse andmist, ning taotluse asja õiguspärasesse valdusesse andmiseks võib haldusorganile esitada 30 aasta jooksul nõudeõiguse tekkimisest arvates. Praeguses asjas ei valda vaidlusalust maad haldusorgan, vaid korteriomanikud. Samuti ei ole kaebaja esitanud asja oma valdusse andmise nõuet, vaid haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kui kaebaja leiab, et ta on vaidlusaluse maa omanik, ja soovib esitada nõuda asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest (asjaõigusseaduse § 80 lg 1), siis tuleb tal esitada hagi maakohtule. Samuti tuleb maakohtule esitada valduse rikkumisest või äravõtmisest tulenev nõue (asjaõigusseaduse § 44 ja § 45). Seda selgitas kohus juba 11.02.2025.a määruses kohtuasjas 3-24-1802 (p 12).
14.Kohtu hinnangul ei takista käesoleva määruse andmist see, et kohtute infosüsteemi ei ole märgitud kohtuasja 3-25-2261 menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Tartu Halduskohus tagastas selles asjas kaebuse 15.07.2025.a määrusega. Tartu Ringkonnakohus jättis 26.08.2025.a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus
5
saadeti 28.08.2025 ja pärast seda veel kahel korral e-posti aadressile, mille kaebaja avaldas kohtule kaebuses, mille vahendusel kaebaja on kohtuga suhelnud ning mille kaudu kaebajale on menetlusdokumente kätte toimetatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lg 1 ja 2 alusel saab ringkonnakohtu määruse lugeda kaebajale kätte toimetatuks 02.09.2025. Kaebaja ei ole esitanud määruskaebust Riigikohtule. HKMS § 179 lg 3 ei seo määruse jõustumist sellega, kas jõustumine on märgitud kohtute infosüsteemi. Kaebaja on sama e-posti aadressi teatanud kohtule käesolevas kohtuasjas ning on selle aadressi vahendusel saatnud kohtule kaebuse ja täiendavaid avaldusi.
15.HKMS § 43 lg 1 p 2 alusel ei saa kaebaja menetluse lõpetamise korral esitada kohtule uuesti kaebust samas nõudes ja alusel. Menetluse lõpetamise korral puudub vajadus lahendada asja sisulise lahendamisega seotud kaebaja taotlusi (näiteks tunnistajate ülekuulamiseks, kaebaja ülekuulamiseks vande all).
16.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastamisele. Kui kaebaja ei teata enne määruse jõustumist teisiti, siis tagastab kohus riigilõivu kaebaja kontole, millelt see tasuti (dtl 9).
17.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.