Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
07.10.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2306
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina Lõbus Puudutatud isik – X. X , riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.09.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
X.
X-i tähtaja
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 26.09.2025 vastuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 245-292.
2.Jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.09.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2306 muutmata.
3.Vabastada X. X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused vene keelde.
Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades puudutatud isiku nime, sünniaja ja kodakondsuse tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-25-2306
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tabas 12.07.2025 kell 02.17 Kitsõ külas Setomaa vallas Võrumaal isiku, kelle liikumise jalgrattaga piiririba läheduses oli fikseerinud kell 01.45 Piusa kordoni kaamera. Isik tuvastati XXX siseriikliku passi alusel kui X. X (puudutatud isik), sündinud XX.XX.XXXX. Puudutatud isik esitas 12.07.2025 kell 02.19 rahvusvahelise kaitse taotluse ja ta peeti kell 02.19 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 alusel.
2.Tartu Halduskohus andis 13.07.2025 määrusega nr 3-25-2306 loa X. X-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 11.09.2025. Tartu Ringkonnakohus jättis 09.09.2025 määrusega X. X-i määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 13.07.2025 määruse muutmata. X. X esitas 23.09.2025 Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 09.09.2025 määruse peale.
3.PPA esitas 02.09.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks loa saamiseks neljaks kuuks VRKS § 36 2 lg 5 ja § 361 lg 2 p 4 alusel. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isik kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik ei proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku puhul esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p 8 kohane põgenemisoht. Isik on kinnitanud menetlustoimingutel, et ta on oktoobris 2020. a-l ületanud ebaseaduslikult Vene-Eesti piiri ja suundunud Saksamaale, kus taotles rahvusvahelist kaitset. PPA-l puudub hetkel informatsiooni nimetatud piiriületuse kohta. PPA on tuvastanud ja saanud Eurodac infosüsteemist teada, et 07.05.2021 on Berliinis hõivatud isiku sõrmejäljed. Sellest tulenevalt tegi PPA täiendava päringu Saksamaa ametivõimudele, kes kinnitasid samal päeval, et nende info kohaselt saabus isik Saksamaale 19.10.2020. Saksamaa ametivõimudel puudub isiku kohta taustainfo. Isik taotles 07.05.2021 Saksamaal rahvusvahelist kaitset, kuid tema taotlus lükati tagasi ja isik saadeti riigist välja 31.08.2021. Isik kinnitas 13.07.2025 kohtuistungil, et tema väljasaatmine toimus koos saatemeeskonnaga. See viitab, et ka Saksamaa ametivõimude hinnangul esines isiku suhtes 2021. a-l põgenemisoht. Samuti kinnitas isik istungil, et 2020. a-l, pärast ebaseaduslikku piiriületust ei pöördunud ta Eesti ametivõimude poole ja lahkus teise riiki, viibides Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias ning pärast seda suundus tagasi Saksamaale, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku seletused ja võimalik varasem piiriületus kinnitavad, et isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik on öelnud menetlustoimingute ajal, et ta pole veel välja mõelnud tegelikku sihtkohta ning kui Eesti politsei poleks teda kinni pidanud, oleks ta internetist otsinud sobiva riigi, mis on võimalikult kaugel Venemaast. Pärast ebaseaduslikku piiriületust ei soovinud isik kohtuda PPA ametnikega ja varjas end. Suure tõenäosusega ei plaaninud isik üldse Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda. Kinnipidamiskeskuses viibitud aja jooksul on isikut nõustatud kuuel korral. Isikule on 07.08.2025 nõustamisel selgitatud tõendamiskoormust ning asjaolu, et kui isikul puuduvad tagakiusamist kinnitavad tõendid, ei pruugi ta suure tõenäosusega pagulasseisundi saajaks kvalifitseeruda. Isik esitas pärast seda 12.08.2025 taotluse kohtumiseks Venemaa konsuliga. 15.08.2025 nõustamise käigus väljendas isik huvi ja uuris võimalusi vabatahtlikuks lahkumiseks ning koduriigis reintegratsioonitoetuse saamiseks. Eelnev viitab, et isikul puudub sügav või vahetu hirm Venemaale naasmise ees. Pigem peab isik Venemaale naasmist realistlikuks. Antud käitumine seab kahtluse alla ka rahvusvahelise kaitse vajaduse ning on 2(6)
3-25-2306 alust arvata, et taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik, kuna isikuga seotud asjaolud ei ole veel välja selgitatud ja rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. Isikuga on planeeritud rahvusvahelise kaitse menetluse vestlus 19.09.2025. Isik võib vabaduses viibides lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti siseselt varjama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis, on tema põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu võimalik. Isiku kehtivate reisidokumentide hoiule võtmine ning elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda põgenemisohtu. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.
4.X. X ei nõustunud kohtuistungil taotlusega. Tema liikumisvabadus on piiratud ja ta ei saa osta asju. Temalt on ära võetud mobiiltelefon, kus on vajalikud tõendid. Ta ei saa kinnipidamiskeskuses hästi magada. Varasem piiriületus oli ammu ja ta elas Saksamaal ka pärast seda, kui ta sai taotluse osas keelduva otsuse, ei põgenenud. Isiku esindaja selgitas, et kinnipidamine ei ole põhjendatud, isik teeb PPA-ga koostööd ning varem saadeti ta Saksamaalt välja probleemideta. Isik on kättesaadav ka nt Vao keskuses elades. Asjaolust, et isik soovis kohtuda oma koduriigi konsuliga, ei saa järeldada, et tal ei ole alust rahvusvahelise kaitse saamiseks. See, et isikul on unistus elada võimalikult kaugel Venemaast, ei tähenda, et ta peaks Eesti politsei eest ära põgenema. Paljud rahvusvahelise kaitse taotlejad ületavadki piiri ebaseaduslikult, see ei oma määravat tähendust.
5.Tallinna Halduskohus andis 05.09.2025 määrusega PPA-le loa X. X-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (kuni 05.01.2026 k.a). Taotluses märgitud asjaolud ning isiku esitatud väited ja käitumine loovad piisava põhjendatud kahtluse, et jaatada põgenemisohtu. Põgenemisohtu on hinnanud Tartu Halduskohus 13.07.2025 määruses ning seni ei ole selgunud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda teistsugusele seisukohale. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ta on ise kinnitanud, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus ning ta ei proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel on läbi viidud esmased menetlustoimingud, mille põhjal ei ole PPA-l veel võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Kaebaja tegevus 2020. ja 2021. a-l Saksamaal ja mujal Euroopas annab alust arvata, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ei pruugi ta olla PPA-le kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni ja liikuda mõnda teise liikmesriiki. PPA viitab mh, et isik on öelnud menetlustoimingute ajal, et pole veel välja mõelnud tegelikku sihtkohta ning kui Eesti politsei poleks teda kinni pidanud, siis oleks ta internetist otsinud sobiva riigi, võimalikult kaugel Venemaast. See kinnitab veelkord põgenemisohu esinemist. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes (s.o tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks). Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. 3(6)
3-25-2306 Kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus puudutatud isiku turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud toitlustus ja võimalus liikuda värskes õhus ning vajadusel arstiabi. Isikul on võimalik kinnipidamiskeskuses saada vajadusel nõustamist, kasutada internetti ja võtta ühendust lähedastega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X. X palub 17.09.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada puudutatud isik kinnipidamiskeskusest. Puudutatud isik nõustub, et temaga seotud asjaolusid tuleb kontrollida ning see võtab täiendava aja. Samas puudub alus arvata, et isik ei oleks vabaduses viibides ametivõimudele kättesaadav. Puudutatud isik kinnitab, et ta teeb PPA-ga koostööd ega põgene. Isik on kättesaadav ka pagulaskeskuses või kindlaksmääratud elukohas elades. PPA ei ole põgenemisohtu hinnates arvestanud isiku ütlustega ja temaga seotud asjaoludega. Isiku suhtes oleks pidanud kaaluma leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.
7.PPA palub 26.09.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Isikuga viidi 12.09.2025 läbi rahvusvahelise kaitse taotleja vestlus. Vestlusest nähtub, et isik ei tee koostööd, et selgitada välja taotlusega seotud asjaolud. Ta põikleb küsimustele vastamisest kõrvale ega vasta selgelt ja otse. PPA-l on vaja välja selgitada asjaolud, miks isik kaitset taotleb ning millised täpsed ohud isikut Venemaale minnes ähvardavad. Isik ei soovinud ohtude olemasolu täpsustada ega selgitada. 22.09.2025 viidi isikuga läbi uus vestlus, milles isik ei suutnud vastata, mille tõttu ta kardab Venemaale tagasi pöörduda. Isikuga tuleb läbi viia täiendav vestlus. 23.09.2025 saatis Saksamaa vastusena PPA 15.09.2025 teabepalvele isiku varjupaigataotluse materjalid 2021. a kohta, millest nähtub, et isik sisenes 2021. a jaanuari lõpus ebaseaduslikult Saksamaale. Kuni Saksamaa politseiga suhtlemiseni 2021. a aprilli lõpus või mai alguses ei ilmunud ta vastuvõtukeskusesse ega taotlenud varjupaika välismaalaste ametilt või politseilt. Samuti nähtub, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus jäeti Saksamaal ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad isiku kinnipidamist. Puudutatud isik heidab ette isikust tulenevate asjaoludega arvestamata jätmist, kuid pole välja toonud konkreetseid asjaolusid, mida pole arvesse võetud. Määruskaebus on üldsõnaline ja väited on sisustamata. Vastustaja on taotluses põhjalikult isikuga seotud asjaolud välja toonud ja neid analüüsinud. Asjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis kinnitaks isiku tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet seadustada Eestis viibimine. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine võis olla tingitud ka sellest, et isik jäi PPA vaatevälja. Isik ei ole väitnud, et tegi kohe Eestisse jõudmise järel pingutusi selleks, et saada kontakt ametivõimudega ja esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Isikul ei ole Eestiga selliseid seoseid, mis motiveeriks teda siin edasi viibima. Isiku käitumine annab alust arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi menetlusest kõrvale hoiduda. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu võimalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(6)
3-25-2306
8.PPA esitas koos vastusega määruskaebusele 23.09.2025 Saksamaa vastuse PPA teabepalvele ja selle masintõlke ning puudutatud isiku 12.09.2025 ja 22.09.2025 küsitluse protokollid (digitaalse toimiku leheküljed 245˗292). Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja õigemaks lahendamiseks toimikusse (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).
9.Määruskaebuses on esitatud taotlus puudutatud isiku tõlkekuludest vabastamiseks. Tartu Ringkonnakohus tuvastas riigi õigusabi taotluse kohta 18.07.2025 tehtud määruses isikul vara ja sissetulekute puudumise, mistõttu on täidetud menetlusabi andmise majanduslikud eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada ka isiku taotlus tõlkeabi saamiseks ning vabastada puudutatud isik kohtumääruse tõlkimise kulude kandmisest määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimist puudutavas osas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata mh kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Tõlkeabi andmist ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Isik suhtleb vene keeles, mistõttu tuleb riigi kulul korraldada asjas tehtava määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimine vene keelde.
10.PPA taotles luba puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel koostoimes VSS § 6 8 p-ga 8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on PPA taotluse õigesti rahuldanud.
11.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2). Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. PPA on loataotluses ja määruskaebuse vastuses märkinud, et puudutatud isikuga seotud asjaolud ei ole veel lõplikult välja selgitatud. Isikuga on 12.09.2025 ja 22.09.2025 viidud läbi vestlused, kuid isik on põigelnud küsimustele vastamisest kõrvale, ei ole vastanud selgelt ja otse ega ole seni toonud välja põhjuseid, miks ta rahvusvahelist kaitset taotleb ning millised ohud teda Venemaale tagasipöördumisel ähvardavad. Kuna isik ei ole täpsustanud ega selgitanud ohtude olemasolu, tuleb läbi viia uus vestlus. Ringkonnakohtu hinnangul on PPA selgitused asjakohased. PPA-l tuleb kaitsevajaduse hindamiseks puudutatud isikuga pärast toimunud intervjuusid uuesti vestelda. PPA-le ei saa rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisel heita ette põhjendamatut viivitamist. VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud kuuekuuline tähtaeg ei ole möödunud ja PPA esindaja kinnitas 05.09.2025 istungil, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus viiakse läbi tähtaja jooksul.
12.Eelnimetatud alusel on kinnipidamine vältimatult vajalik ainult juhul, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1˗18.2 ja seal viidatud kohtupraktika). VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 5(6)
3-25-2306 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemisohu kindlakstegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Ringkonnakohus leiab, et PPA tugines puudutatud isiku põgenemisohu tuvastamisel õigesti VSS § 6 8 p-le 8, s.o asjaolule, et isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ta on kinnitanud, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus ning ta ei proovinud Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks (isiku 12.07.2025 seletuskiri, dtl 12˗13). Põgenemisohule ei viita üksnes ebaseadusliku piiriületuse fakt, vaid ka muud PPA taotluses ja määruskaebuse vastuses kirjeldatud asjaolud. Isikuga läbi viidud menetlustoimingute käigus on selgunud, et ta ületas Vene-Eesti piiri ebaseaduslikult ka 2020. a-l ning suundus pärast Eestist lahkumist Saksamaale, kus taotles rahvusvahelist kaitset. Eelnevalt viibis ta ebaseaduslikult veel Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias. Isiku taotlus jäeti Saksamaal 22.06.2021 otsusega ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata (otsus koos tõlkega dtl 245˗272). Isik saadeti 31.08.2021 Saksamaalt välja koos saatemeeskonnaga, mis viitab isikust lähtuvale põgenemisohule. Isik on vestlusel kinnitanud, et 12.07.2025 piiri ületades polnud ta veel välja mõelnud, millises riigis rahvusvahelist kaitset taotleb (12.09.2025 vestluse protokolli lk 5, dtl 289). PPA taotluse kohaselt on isik öelnud, et kui teda poleks Eestis kinni peetud, siis oleks ta otsinud internetist sobiva riigi, mis on võimalikult kaugel Venemaast. Ringkonnakohtu hinnangul annavad eeltoodud isikuga seotud asjaolud kogumis aluse jaatada piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada isiku kinnipidamist veel neljaks kuuks, tagamaks tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
13.Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-9316, p 12). Puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist (kuni 05.01.2026) ei ole alust hinnata ka ebaproportsionaalseks, arvestades kinnipidamisest möödunud aega. Isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega.
14.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 05.09.2025 määrus muutmata.
15.Määruse tuleb avaldada tervikuna, asendades isiku nime, sünniaja ja kodakondsuse tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.