Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

ASJAOLUD

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 13.7.2025 Tartu Halduskohtule taotluse X-i (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks. PPA hinnangul esineb puudutatud isiku osas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 sätestatud kinnipidamise alus.

12.07.2025 kell 01:45 fikseeris Piusa kordoni kaamera ühe jalgratturi liikumise piiririba läheduses (PM 236 tõkkepuu, Vinski küla, Setomaa vald, Võrumaa), isik sõitis Eesti Vabariigi sisemaa suunas ja seljas oli seljakott. Koheselt reageeris Piusa kordoni autopatrull. Kell 01:49 jõudis autopatrull sündmuskohale, kedagi ei avastatud. Kell

3-25-2306 02:17 tabati jalgrattur Kitsõ külas (Setomaa vald, Võrumaa). Isiku näol on tegemist Venemaa Föderatsiooni kodaniku X-iga , keda tuvastati Venemaa Föderatsiooni siseriikliku passi nr 2520795510 alusel. 12.07.2025 kell 02:19 esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik peeti 12.07.2025 kell 02:19 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega. Isiku väitel ei saa ta Venemaale tagasi pöörduda, kuna Venemaal ei ole võimalik elada ja talle ei antud enam tööd seal. Samuti selgitas isik, et ta on Venemaal poliitiliselt taga kiusatud Vene Föderatsiooni ametivõimude poolt ja et ta on Ukraina sõjavastane. Isiku sõnade kohaselt on ta osalenud meeleavaldustel. Isik kinnitas, et alustas oma teekonda Moskvast. Isiku sõnul Pihkvani kasutas ta rongi ja jalgratta ja Pihkvast Petserini kasutas ta ainult jalgratta. Isik kasutas navigeerimiseks telefonis oleva kaarti. Menetlustoimingutel isik kinnitas, et tal puudub seos Eestiga.

VRKS § 36’ lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 6(8) lg 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik ei proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks.

PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks.. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik on kinnitanud menetlustoimingutel, et ta on oktoobris 2020 aastal ületanud ebaseaduslikult Vene-Eesti piiri ja peale ebaseadusliku piiriületust suundus Saksamaale, kus taotles rahvusvahelist kaitset.

PPA`l hetkel puudub informatsioon 2020 aasta ebaseadusliku piiriületuse kohta, kuid PPA ei saa hetkel välistada, et antud rikkumine ei olnud X-i poolt toime pandud. PPA ametnikud on menetluse käigus tuvastanud ja saanud HIT välismaalase sõrmejälgede kohta Eurodac infosüsteemist, et 07.05.2021 on Berliinis hõivatud X sõrmejäljed. Sellest tulenevalt tegi PPA täiendava päringu Saksamaa ametivõimudele. Saksamaa ametivõimud vastasid PPA päringule samal päeval ja kinnitasid, et nende info kohaselt esmakordselt saabus X Saksamaale 19.10.2020. Saksamaa ametivõimudel puudub isiku kohta taustainfo. Saksamaa ametivõimude kinnitusel taotles isik 07.05.2021 Saksamaal rahvusvahelist kaitset, kuid tema taotlus lükati tagasi. Isik saadeti riigist välja 31.08.2021. Saksamaa ametivõimud andsid teada, et tema Saksamaale naasmise põhjused ja viis on teadmata.

PPA palub pöörata tähelepanu asjaolule, et isik on menetlustoimingutel kinnitanud, et ta on varasemalt juba ületanud ebaseaduslikult Vene-Eesti piiri. PPA hinnangul isiku 2

3-25-2306 seletused ja võimalik varasem ebaseaduslik piiriületus kinnitavad, et isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik on öelnud menetlustoimingute ajal, et ta pole veel välja mõelnud tegelikku sihtkohta. Isik ütles, et kui Eesti politsei poleks teda kinni pidanud, siis oleks ta internetist otsinud sobiva riigi, võimalikult kaugel Venemaast.

PPA on seisukohal, et antud isiku ütlused kinnitavad asjaolu, et isiku suhtes esineb põgenemiskoht X `i rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtnud ametnik tegi Lõuna prefektuuri prefekt Vallo Koppeli nimele ettekande, kus ta kinnitab järgmist: 12.07.2025 võtsin koos piirvalvur I.A`aga Piusa kordonis vastu rahvusvahelise kaitse taotlust Venemaa Föderatsiooni kodaniku X , 02.11.1986 kohta.

Menetluse käigus isik muutis pidevalt oma ütlusi, ei suutnud menetluse jaoks meelde tuletada olulisi ja elulisi fakte. Mille tõttu ta aeglustas oluliselt menetluse käiku. Isik süüdistas mind, et ma ei mõista teda ja ähvardas pidevalt kaebuse esitamisega. Isik ei mõistnud, miks üldse on selline menetlus vajalik ja miks uuritakse nii palju tema eraelulisi asju. Menetluse käigus esitas ta suuliselt taotluse menetlus ära katkestada ja soovis, et teda salaja toimetataks piirile, et ta saaks minna tagasi Venemaa Föderatsiooni. Isikule sai selgitatud, et antud tegevus oleks ebaseaduslik ja sellist soovi ei ole meil võimalik täita. Peale seda jätkasime isikuga rahvusvahelise kaitse menetlustoimingutega.

12.07.2025 teenistuses olev piirivalvur tegi samuti Lõuna prefektuuri prefekti Vallo Koppeli nimele ettekande, kus ta kinnitab järgmist: Olles teenistuses, 12.07.2025 Piusa autopatrullis koos grupijuht O.J`aga olime vaatluses PR5 läheduses kella 01:35-st. Kell 01:45 andis Piusa 10 teada, et PM236 tõkkepuu kaameras on üks isik jalgrattaga kes sõidab sisemaa suunas. Koheselt suundusime PM 236 suunas kohal olime 01:49 ja selleks hetkeks me kedagi ei märganud. Kontrollisime Vinski küla ja küsitlesime elanikke. Suundusime uuesti PR5 suunas ja kontrollisime teid ja hoove. Isik ei saanud meile märkamatult alast väljunud olla ning suure tõenäosusega lihtsalt varjas ennast. Otsustasime teostada drooniga PR7 läheduses vaatluslennu isiku tabamiseks. kell 02:05 – 02:17-ni isikut ei märganud. Kell 02:17 peeti jalgrattur kinni PR7 teeristis kiirreageerijate patrulli poolt.

PPA on seisukohal, et peale ebaseadusliku piiriületust isik ei soovinud kohtuda PPA ametnikega ja varjas ennast. Samuti PPA hinnangul on suur tõenäosus, et isik ei plaaninud üldse Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda. PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. 3

3-25-2306

PPA hinnangul esineb X `i suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isiku kehtivate reisidokumentide hoiule võtmine ning elama suunamine kindlaks määratud elukohta, ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.

Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta soovib varjupaika jj.

KOHTU SEISUKOHT

VRKS § 13 kohaselt ei ole rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus avalikud. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 77 lg 1 kohaldatakse halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 37–

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse.

VRKS § 362 lg 2 kohaselt taotleb PPA juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

4

3-25-2306

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 36 1 lg 1 teine lause). Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega.

Praegune taotlus on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-le 4.

VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4).

Kohus nõustub praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades PPA-ga, et et isik on menetlustoimingutel kinnitanud, et ta on varasemalt juba ületanud ebaseaduslikult VeneEesti piiri isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni; sik on öelnud menetlustoimingute ajal, et ta pole veel välja mõelnud tegelikku sihtkohta; isik ütles, et kui Eesti politsei poleks teda kinni pidanud, siis oleks ta internetist otsinud sobiva riigi, võimalikult kaugel Venemaast, seega rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavaid asjaolusid, sh isikut kodumaal ähvardavate ohtude ning tema tegelike eesmärkide osas. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge ja seda tuleb alles hinnata ning asjaolusid täpsustada. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algusjärgus. PPA ei ole intervjuu ega muude toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ei ole ületatud.

Rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohu hindamisel tuleb iga juhtumi asjaolusid eraldi hinnata ning rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust konkreetsel juhul (Riigikohtu 19. juuni 2019. a määrus asjas nr 3-19-415). VRKS § 36 1 lg 21 sätestab, et sama paragrahvi 2 punktis 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VRKS § 361 lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud ammendavalt loetletud VSS §-s 68, kuid VSS § 68 esimene lause kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. PPA tugineb taotluses põgenemisohu sisustamisel VSS § 6 8 p-le 8.

VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kohtupraktika kohaselt tuleb põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 5. detsembri 2022. a määrus asjas nr 3-20-2004, p 18.5 ja seal viidatud kohtupraktika).

Isik ei eita, et ületas riigipiiri ebaseaduslikult ning tegi seda teadlikult. Ebaselge on praegu, kas isiku väited Venemaalt lahkumise asjaolude ja rahvusvahelise kaitse taotlemise kohta vastavad tõele ning kas isikul ei olnud tõesti muud võimalust, kui piiri ebaseaduslikult ületada. Ei ole ilmnenud asjaolusid, mis kinnitaksid tõsikindlalt isiku 5

3-25-2306 tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet seadustada Eestis viibimine. Isik esitas küll kohe, kui PPA ta kinni pidas, rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid samas on ebaselge, kas isik oleks soovinud Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitada ka siis, kui PPA poleks teda kinni pidanud. Ehk teisisõnu on ebaselge, kas rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine oli tingitud üksnes sellest, et isik jäi PPA vaatevälja. Isik ei ole väitnud, et tegi kohe Eestisse jõudmise järel pingutusi selleks, et saada kontakti ametivõimudega (nt kohe pärast Eestisse sisenemist ise lähimasse piirivalvepunkti pöördumine või häirekeskusesse helistamine) ja esitada rahvusvahelise kaitse taotlus.

Isikul ei ole Eestiga selliseid seoseid, mis motiveeriksid teda siin edasi viibima. Isiku väited tema senise tegevuse kohta kinnitavad, et ta on suuteline soovi korral ametivõimude eest end kõrvale hoidma. Seetõttu nõustub kohus, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht.

Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 10). Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed täidaks isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Põgenemisohu tõttu puudub usaldus, et isik oleks vabaduses viibides PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude väljaselgitamiseks.

Euroopa Kohus on selgitanud, et kinnipidamine ei tohi mingil juhul kesta kauem kui kõige lühem võimalik ajavahemik (otsus asjas nr C-18/16, p 48). On mõistetav, et asjaolude väljaselgitamine võib aega võtta, näiteks juhul, kui vajalik on teabe saamine välisriikidest. VRKS § 10 lg 2 p 2 kaitseb taotluse esitanud isikut Eestist väljasaatmise, mitte aga kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu. Sellegi poolest tuleb varjupaigataotleja põgenemise ohu hindamisel iga juhtumi asjaolusid eraldi hinnata ning rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust konkreetsel juhul (vt ka RKHK määrus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Kohus nõustub PPA-ga, praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavaid asjaolusid, sh rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. Seega on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik on see kellena ta ennast esitleb ja kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks.

Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks on piisav ka ainult ühe VRKS § 361 lg-s 2 toodud aluse esinemine (nt Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-132162). Antud juhul on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 36 1 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 10).

6

3-25-2306

Halduskohus ei välista võimalust, et võib esineda vajadus veelkord välja selgitada isiku tervislik seisund ja see on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavaks asjaoluks, mille välja selgitamine õigustab samuti isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, kui kinnipidamiskeskus on tervisliku seisundi välja selgitamiseks sobiv koht. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 11.9.2025 (kaasa arvatud).

VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).

Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud, mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.

HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus omal algatusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.