Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2025, Tallinn Haldusasja number
3-23-2306
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X ́i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ekaterina Lange
Menetlusosalised
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X. X, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 05.09.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirvalveametile luba X. X ́i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (kuni 05.01.2026 k.a).
2.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrus puudutatud isikule kätte toimetada ja tõlkida määruse resolutsioon ja edasikaebamise kord suuliselt vene keelde.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 02.09.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse Vene Föderatsiooni kodaniku X. X ́i (sündinud xx.xx.xxxx puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks VRKS § 36 1 lg 1 ja lg 2 p 4 sätestatud asjaoludel. .
2.Taotlusest ja asja materjalidest nähtub järgnev:
2.1.12.07.2025 kell 01:45 fikseeris Piusa kordoni kaamera ühe jalgratturi liikumise piiririba läheduses (PM 236 tõkkepuu, Vinski küla, Setomaa vald, Võrumaa), isik sõitis Eesti
3-25-2306 Vabariigi sisemaa suunas ja seljas oli seljakott. Koheselt reageeris Piusa kordoni autopatrull. Kell 01:49 jõudis autopatrull sündmuskohale, kedagi ei avastatud. Kell 02:17 tabati jalgrattur Kitsõ külas (Setomaa vald, Võrumaa). Tuvastati, et tegemist on Venemaa Föderatsiooni kodaniku X.X`iga. 12.07.2025 kell 02:19 esitas X. X rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta peeti 12.07.2025 kell 02:19 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel ning alustati menetlustoimingutega.
2.2.Tartu Halduskohus andis 13.07.2025 määrusega 3-25-2306 loa X.X ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 11.09.2025, Määruses kirjeldatud kinnipidamise asjaolud ei ole muutunud.
2.3.Seejärel on PPA viinud läbi järgnevad menetlustoimingud: 18.07.2025 esmavestlus rahvusvahelise kaitse nõustajatega; 23.07.2025 vestlus rahvusvahelise kaitse nõustajatega; 25.07.2025 vestlus rahvusvahelise kaitse nõustajaga; 07.08.2025 vestlus rahvusvahelise kaitse nõustajaga; 12.08.2025 isik esitas kinnipidamiskeskusele taotluse, et soovib kohtuda Venemaa konsuliga; 15.8.2025 vestlus rahvusvahelise kaitse nõustajaga; 15.08.2025 vestlus tagasisaatmise nõustajaga,
2.4.PPA on seisukohal, et X.X ́i jätkuv kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on vajalik, kuna kõik asjaolud ei ole veel väljaselgitatud ja rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. Järgnevalt on planeeritud rahvusvahelise kaitse menetluse vestlus 12.09.2025. PPA on seisukohal, et X.X ́i kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on põhjendatud, kuna vabaduses viibides võib ta lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti siseselt varjama. Arvestades temaga seotud asjaolusid kogumis (korduv ebaseaduslik piiriületus, varjumine politseiametnike eest, varasem kaitse küsimine Saksamaal) on PPA seisukohal, et põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada.
3.X.X selgitas kohtuistungil, et ei ole taotlusega nõus. Tema liikumisvabadus on piiratud ja ta ei saa osta asju. Temalt on ära võetud mobiiltelefon, kus on vajalikud tõendid. Ta ei saa kinnipidamiskeskuses hästi magada. Varasem piiriületus oli ammu ja ta elas Saksamaal ka peale seda, kui ta sai taotluse osas keelduva otsuse, ei põgenenud.
4.X.X esindaja esitas kohtuistungil seisukoha, et kinnipidamine ei ole põhjendatud. X.X teeb koostööd PPA-ga ja varasemalt Saksamaalt saadeti ta välja probleemideta. Tema kinnipidamine ei ole proportsionaalne, ei ole alust kahelda selles, et näiteks Vao keskuses elades ei ole ta kättesaadav PPA-le. Asjaolust, et ta soovis kohtuda oma koduriigi konsuliga, ei saa järeldada, et tal ei ole alust rahvusvahelise kaitse saamiseks. See, et isikul on unistus elada võimalikult kaugel Venemaast, ei tähenda seda, et ta peaks Eesti politsei eest ära põgenema. PPA on jätnud arvestamata, et paljud rahvusvahelise kaitse taotlejad ületavadki piiri ebaseaduslikult ja ebaseaduslik piiriületus ei oma määravat tähendust.
5.PPA jäi 09.05.2024 kohtuistungil taotluse juurde ja selgitas, et X.X ́i mobiiltelefon on hetkel seoses rahvusvahelise kaitse taotlusega kontrollis ja see tagastatakse talle peale menetluse lõppemist või varem, kui kontrolli saab kiiremini läbi viia. Eeldatavasti jõuab menetlus lõpule nelja kuu jooksul. X.X ́ile on kinnipidamiskeskuse poolt antud kasutada mobiiltelefon, millega saab ta lähedastega suhelda, samuti kasutada internetti. Lisaks on kinnipidamiskeskuses kasutusel kaks lauatelefoni.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(4)
3-25-2306
6.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa 1 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). VRKS) § 36 lg 1 ja lg 2 p 4 koosmõjus võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
7.Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA tugineb taotluses VRKS § 361 lg 2 p-le 4. VRKS § 362 lg 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 36 1 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Halduskohus pikendab kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted (VRKS § 362 lg 5).
8.VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Isiku VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et ta oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-18/16, p 39).
9.Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusu kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt ka RKHK määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). Direktiivi 2013/33/EL art 9 lg 1 kohaselt tuleb direktiivi art 8 lg-s 3 sätestatud kinnipidamise alustega seotud haldusmenetluses rakendada nõuetekohast hoolsust.
10.Taotluses märgitud asjaolud ja isiku eelnevas menetluses esitatud väited ja käitumine loovad piisava põhjendatud kahtluse, et jaatada põgenemisohtu. Põgenemisohtu on hinnanud Tartu Halduskohus 13.07.2025 määruses ning käesoleval juhul ei ole selgunud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda teistsugusele seisukohale. Vaidlust ei ole X.X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ta on seejuures ise kinnitanud, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus ja a ei proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Tema poolt esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel on läbi viidud esmased menetlustoimingud, mille põhjal ei ole PPA-l veel võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Seejuures on selgunud menetlustoimingute käigus, et ta ületas ka oktoobris 2020. aastal ebaseaduslikult Vene-Eesti piiri ja suundus Saksamaale, kus taotles rahvusvahelist kaitset.. Seejuures viibis ta peale Eestist lahkumist ebaseaduslikult veel Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias ning peale seda suundus ta tagasi Saksamaale ja seal esitas ta lõpuks rahvusvahelise kaitse taotluse. Tema taotlus jäeti rahuldamata ja ta saadeti Saksamaalt välja 31.08.2021 ning väljasaatmine toimus koos saatemeeskonnaga, mis viitab, et ka Saksamaa ametivõimude hinnangul esines põgenemisoht. Nõustun PPA-ga, et eeltoodu põhjal on alust arvata, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ei pruugi ta olla PPAle kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni ja liikuda mõnda teise liikmesriiki. PPA viitab muuhulgas, et ta on öelnud menetlustoimingute ajal, et pole veel välja mõelnud 3(4)
3-25-2306 tegelikku sihtkohta ning kui Eesti politsei poleks teda kinni pidanud, siis oleks ta internetist otsinud sobiva riigi, võimalikult kaugel Venemaast. See kinnitab veelkord põgenemisohu esinemist.
11.Kinnipidamiskeskuses viibitud aja jooksul on isikut nõustatud kuuel korral. PPA on 07.08.2025 nõustamise käigus X.X ́ile selgitanud, et tal lasub tõendamiskoormus ja kui temal puuduvad tõendid, mis kinnitavad tagakiusamist, siis suure tõenäosusega ta ei pruugi kvalifitseeruda pagulasseisundi saajaks. Seejärel esitas X.X kinnipidamiskeskusele taotluse, et soovib kohtuda Venemaa konsuliga. 15.08.2025 nõustamise käigus uuris ta võimalusi vabatahtlikuks lahkumiseks ja kas tal oleks võimalik oma koduriigis saada reintegratsioonitoetust mõne programmi kaudu. See viitab pigem rahvusvahelise kaitse vajaduse puudumisele ning sellele et ta peab oma koduriiki naasmist realistlikuks ja teostatavaks variandiks. Seetõttu on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
12.Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes (s.o tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks). Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida.
13.Kinnipidamist ei saa praeguseks hetkeks pidada ebaproportsionaalseks meetmeks. Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada ja anda luba X.X ́i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.
14.X.X ́i kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud toitlustus ja võimalus liikuda värskes õhus ning vajadusel arstiabi. Isikul on võimalik kinnipidamiskeskuses saada vajadusel nõustamist, kasutada internetti ja ühendust võtta lähedastega.
15.Rahuldan seega PPA taotluse ja annan loa X.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.
16.Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alused langevad ära (VRKS § 364 lg 1).
17.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3).
18.PPA-l tuleb määruse reolutsioon ja edasikaebamise kord isikule suuliselt tõlkida vene keelde. Kuna isikul on vene keelt valdav esindaja, määrust tervikuna vene keelde ei tõlgita. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.