Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 12.07.2025 Võru maakonnas Setomaa vallas kinni jalgrattaga liikunud isiku, kes tuvastati kaasas olnud dokumendi (sisepassi) alusel kui Venemaa Föderatsiooni kodanik X (sünd. XX.XX.XXXX). Isik esitas pärast kinnipidamist rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku väitel ei saa ta Venemaale tagasi pöörduda, sest Venemaal ei ole tal võimalik elada ja leida tööd ning teda kiusatakse Venemaal taga poliitilise meelsuse tõttu (s.o Ukraina toetamine, meeleavaldustel osalemine). Tartu Halduskohus andis
3-25-2306 13.07.2025 määrusega PPA-le loa pidada isik kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni 11.09.2025. Tallinna Halduskohus pikendas 05.09.2025 määrusega PPA-le antud luba isiku kinnipidamiseks kuni 05.01.2026.
2.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 29.12.2025 taotluse pikendada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 alusel puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. Jätkuv kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isikuga on peetud vestlused 12.09.2025, 22.09.2025 ja 01.10.2025, kuid varjupaiga taotlemise põhjused vajavad jätkuvalt väljaselgitamist. Isik on väitnud, et ta paigutati pärast 2021. a-l toimunud Venemaale tagasisaatmist 40 päevaks psühhiaatriakliinikusse, kuid ei ole selgitanud, kuidas see on seotud 2025. a-l rahvusvahelise kaitse taotlemisega. Samuti väidab isik, et tal on Venemaa enamusest erinev seksuaalne sättumus (biseksuaal) ning ta sai meeleavaldusel osalemise eest trahvi. Isiku selgitused on olnud ajas muutuvad ning ta ei ole esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid. PPA hankis 27.11.2025 päritoluriigi teavet ja korraldas 10.12.2025 isiku telefoni sisu vaatluse. Isikuga on 2026. a jaanuaris kavas vestlus arvamuse ja vastuväidete esitamise võimaldamiseks. Ebaseadusliku piiriületuse tõttu esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8 kohane põgenemisoht. Ebaseaduslik piiriületus oli isiku teadlik valik ning seda ka 2020. a-l, mil isik liikus Eesti kaudu edasi Saksamaale, et taotleda rahvusvahelist kaitset. Saksamaa ametivõimud lükkasid 07.05.2021 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi. Isiku sõnul ei kasutanud ta Eestisse sisenemiseks piiripunkte, sest luges meediast ja kuulis, et piiripunkti ületades ei saa rahvusvahelist kaitset. Tõenäoliselt ei soovinud isik tulla Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema, sest ta ei ole isegi uurinud, kus ja kuidas saab seda teha. Isik on ka varasemalt Euroopas (Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias) ebaseaduslikult ringi liikunud (sh COVID-19 piirangute tõttu kehtestatud ajutiste piirikontrollide ajal) ja esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse alles endale meelepärases riigis. Ka asjaolu, et isiku Saksamaalt väljasaatmisele kaasati saatemeeskond, kinnitab, et Saksamaa ametivõimude hinnangul esines isiku põgenemise oht. Isik on menetlustoimingute ajal öelnud, et ta ei ole veel välja mõelnud tegelikku sihtkohta ning kui PPA ei oleks teda kinni pidanud, oleks ta internetist otsinud mõne sobiva riigi, mis oleks Venemaast võimalikult kaugel. Esineb ka alus arvata, et isik üritas enne kinnipidamist end politsei varjata. Isiku suhtes tuvastatud asjaolude kogum annab alust arvata, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Isiku kinnipidamine on vajalik mh avaliku korra kaitseks (VRKS § 36 1 lg 2 p 6), sest PPA leidis 10.12.2025 isiku telefoni sisu vaatluse käigus sealt alaealisi kujutavat pornograafilist materjali, kuvatõmmiseid alaealistega seotud tutvumisrakendustest (st kus ei ole seatud vanuse alampiiri ja mille kasutajateks saavad olla ka alaealised), internetiotsinguid seksuaalse enesemääramise vanusepiiri kohta ja pilte alaealistest ujumisriietes. Alaealisi kujutava pornograafilise materjali omamine on keelustatud praktiliselt kõikides riikides ja selle eesmärk on alaealiste õigushüvede kaitse. Alaealisi kujutava pornograafilise materjali talletamine viitab teadlikule ja sihipärasele tegevusele, mis osutab huvile materjali sisu vastu ja kavatsusele see edasiseks kasutamiseks alles hoida. Kuna telefonist leiti kuvatõmmised alaealiste (13–14-aastaste) tutvumisrakenduse profiilidest, siis ei saa välistada, et isik kasutas tutvumisrakendust eesmärgiga luua alaealistega kontakte ja astuda nendega seksuaalvahekorda. Seega ei ole välistatud, et vabaduses viibides võib isik uuesti otsida kontakti alaealistega. Tehtud päringud seksuaalse enesemääramise eapiiri kohta võivad viidata sellele, et isik on otsinud jurisdiktsiooni, mille seadused lubavad astuda seksuaalvahekorda alaealistega. Eeltoodut arvestades kujutab isik ohtu avalikule korrale, kuna tema tegevus võib ohustada alaealiste kehalist ja vaimset puutumatust ning esineb oht, et isik võib panna toime seksuaalkuritegusid. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes tõhusalt 2(6)
3-25-2306 võimalik rakendada VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ning asjaolusid kogumis arvestades ei saa isiku kinnipidamise pikendamist pidada ebaproportsionaalseks.
3.Tallinna Halduskohus pikendas 02.01.2026 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 alusel PPA-le antud luba puudutatud isiku kinnipidamiseks mitte kauemaks kui 02.05.2026. Isiku põgenemise ohule viitavad nii ebaseaduslik piiriületus (VSS § 6 8 p 8) kui ka piirivalve eest varjumine. Isik ei püüdnud leida seaduslikku viisi Eestisse sisenemiseks ja rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, mis oli ilmselt kantud eesmärgist liikuda Eestist edasi mujale Euroopasse. Isik on ise kinnitanud, et soovis jõuda Venemaast võimalikult kaugele. Võib arvata, et KPK-st vabastamisel ei jääks isik ära ootama rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust, vaid lahkuks omavoliliselt Eestist. Isik on ka varem ebaseaduslikult Euroopas ringi liikunud ja võib seda teha ka edaspidi. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust, et isik teeb edaspidi koostööd, kuid puudutatud isiku käitumine (sh halduskohtu istungil) sellist usaldust ei tekita. Kui isik vajaks tegelikult teise riigi kaitset, oleks ta selle riigi ametivõimudega koostöövalmis ja püüaks menetlusele kaasa aidata ning rahvusvahelise kaitse vajadust põhjendada. Puudutatud isik ei tee koostööd ja ei põhjenda oma rahvusvahelise kaitse vajadust. Isiku käitumine näitab, et tal ei ole rahvusvahelise kaitse vajadust, vaid eesmärgiks on leida sobivamad elutingimused. Rahvusvahelise kaitse vajaduse puudumist võib järeldada mh sellest, et isik taotles 12.08.2025 kohtumist Venemaa konsuliga. Isik, kes vajab kaitset oma kodakondsusjärgse riigi eest, ei soovi tavaliselt kodakondsusjärgset riiki oma lahkumisest ja asukohast teavitada. Seega käitub isik vastuoluliselt ja rahvusvahelise kaitse taotlus esitati tõenäoliselt väljasaatmise takistamiseks. Seejuures oli ka isiku Saksamaal esitatud eelmine rahvusvahelise kaitse taotlus põhjendamatu ning ta saadeti Venemaale tagasi. Isiku telefonist leitud materjal tekitab tõsise kahtluse, et ta võiks vabaduses viibides olla ohuks alaealistele. Sellise materjali leidmine vähendab mh isiku huvi teha koostööd ja jääda PPA-le kättesaadavaks. Eeldatavasti on isiku eesmärk tegutseda ametivõimude eest varjatult, sest ta saab aru, et tema huvid ei ole õiguspärased. Kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks ning see ei ole vastuolus isiku turvalisuse või tervise kaitse kaalutlustega.
4.X palub 12.01.2026 määruskaebuses (täiendatud 13.01.2026 ja 16.01.2026) tühistada halduskohtu 02.01.2026 määrus ja vabastada ta KPK-st. Kinnitust ei ole leidnud väide, et isiku telefonist leiti ebaseadusliku sisuga materjale, ning halduskohus ei ole üksikasju täpsustanud. Seksuaalse enesemääramise eapiiri kohta internetiotsingute tegemine on lubatav. Isiku väidetav kalduvus laste suhtes ei ole tingimata reaalne ega tõendatud ning see ei liigitu ebaseaduslikuks tegevuseks, millest saaks järeldada isikust lähtuvat ohtu laste vaimsele ja füüsilisele tervisele. Isikut ei saa pidada kinni üksnes sellekohase kahtluse alusel. Puudutatud isiku põgenemise oht ei ole piisavalt tõendatud. Varasem ebaseaduslik piiriületus ja liikumine Euroopas oli kantud soovist Venemaalt põgeneda. Soov liikuda Venemaast võimalikult kaugele ei kinnita põgenemisohtu, sest liikumispiirangute puudumise korral oleks tegemist seadusliku liikumisvabaduse kasutamisega. Isik on esitanud PPA-le kogu temal oleva teabe ning andnud seletusi vestlustel ja e-posti teel, samuti on ta valmis koostööks edaspidi. Vabaduses viibides saaks isik teenida raha ja tasuda advokaadi eest, mis aitaks rahvusvahelise kaitse menetlusele kaasa. Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei saa isiku suhtes kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine 3(6)
3-25-2306 on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida PPA-lt täiendavat seisukohta, vaid arvestab taotleja poolt varem avaldatuga. Puudutatud isikut ei peeta enam kinni vaidlusaluse 02.01.2026 määruse alusel, vaid kinnipidamise aluseks on Tallinna Halduskohtu 23.04.2026 määrus, millega PPA 21.04.2026 taotluse alusel pikendati KPK-s kinnipidamiseks antud luba mitte kauemaks kui 23.08.2026. Eeltoodu ei takista määruskaebuse lahendamist ega tingi selle läbi vaatamata jätmist, sest ringkonnakohus hindab, kas puudutatud isiku KPK-s kinnipidamine oli õiguspärane määruse tegemise ajal ja kuni Tallinna Halduskohtu 23.04.2026 määruse tegemiseni (nt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 15).
6.PPA ja halduskohus tuginesid puudutatud isiku kinnipidamise pikendamisel VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 6 ning viitasid põgenemise ohu osas VSS § 6 8 p-des 6 ja 8 toodud asjaoludele. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada muu hulgas rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4), ning riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks (p 6). Välismaalase põgenemise ohule viitavad VSS § 68 kohaselt mh asjaolud, et välismaalane on teada andnud või tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), ning välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8).
7.Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et isiku rahvusvahelise kaitse vajadus vajab täiendavat väljaselgitamist ning põgenemisohu tõttu on isiku kinnipidamine vältimatult vajalik, et tagada tema kättesaadavus menetlustoiminguteks. Puudutatud isikuga on peetud vestlused 12.09.2025, 22.09.2025 ja 01.10.2025, kuid tema rahvusvahelise kaitse vajadus on jätkuvalt ebaselge, kuna isiku selgitused on jäänud üldsõnalisteks ja vastuolulisteks. Seega esines PPA-l vajadus pidada isikuga 2026. a jaanuaris täiendav vestlus ning anda isikule võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited PPA seisukohtadele. PPA 21.04.2026 taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt toimusid isikuga vestlused 05.01.2026 ja 26.02.2026 ning rahvusvahelise kaitse taotlus on praeguseks PPA 09.03.2026 otsusega nr 12507120001-1 lahendatud. Nimetatud otsusega loeti isiku taotlus selgelt põhjendamatuks ja lükati see tagasi, ühtlasi tehti isikule ettekirjutus lahkuda Venemaale ja kohaldati tema suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks.
8.Ringkonnakohtud on praeguses asjas juba kahel korral tuvastanud isiku põgenemise ohu (Tartu Ringkonnakohtu 09.09.2025 määruse p-d 12–13 ja Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2025 määruse p 12) ning seda järeldust ei ole alust muuta. Isik peeti kinni ebaseadusliku piiriületuse käigus (VSS § 68 p 8) ning ta on ka varem ebaseaduslikult Eestisse sisenenud ja Euroopa riikide vahel ringi liikunud. Arvestades isiku varasemat käitumist ja tema eesmärki jõuda Venemaast võimalikult kaugele, esineb põhjendatud kahtlus, et KPK-st vabastamise korral ei jääks isik PPA-le kättesaadavaks, vaid liiguks edasi mõnda talle sobivamasse Schengeni ala liikmesriiki. Seega on alust arvata, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Olukorras, kus PPA-le said isiku telefoni sisuga tutvumisel 10.12.2025 teatavaks asjaolud, mis vähendavad isiku usaldusväärust ja seavad kahtluse alla tema Eestisse sisenemise motiivid ning võivad olla taotluse tagasilükkamise aluseks (vt VRKS § 201 p 9), on põgenemise oht pigem suurenenud, sest isik ei pruugi jääda ära ootama oma rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpptulemust.
9.Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine riigi julgeoleku või avaliku korra kaitseks (VRKS § 361 lg 2 p 6) saab olla põhjendatud üksnes juhul, kui isiku käitumine kujutab endast 4(6)
3-25-2306 tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (nt Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 20–21). VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaldamiseks peab oht avalikule korrale või julgeolekule olema märkimisväärne ning seda võib põhjendada nt isiku varasema käitumise ja sidemetega, samuti tema juurest leitud esemete ja muude asjaoludega (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12).
10.Ringkonnakohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku telefonist leitud materjalid annavad alust järeldada, et isiku käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi. PPA 10.12.2025 vaatlusprotokollidest nr 125071200011 ja nr 12507120001-2 nähtuvalt leiti isiku telefonist vaade foto- ja videogaleriile, mis sisaldab silmnähtavalt alaealisi kujutavat pornograafilist materjali, kuvatõmmised suhtlusest alaealiste (peamiselt 13–14-aastate) tüdrukutega, internetiotsingud seksuaalse enesemääramise eapiiri kohta (sh otsing selle kohta, kus riigis on see kõige madalam) ning pildid silmnähtavalt noortest (alla 10-aastastest) tüdrukutest ujumisriietes. PPA on põhjendatult tõstatanud kahtluse, et isik tunneb ebatervet ja õigusvastast huvi noorte alaealiste tüdrukute vastu ning KPK-st vabastamise korral esineb arvestatav oht, et isik võib panna toime seksuaalkuritegusid. PPA on asjakohaselt põhjendanud, kuidas ohustab juba ainuüksi sedalaadi sisuga materjali talletamine ühiskonna põhihuvisid. Ringkonnakohus nõustub PPA põhjendustega. Määravat tähtsust ei oma asjaolu, et puuduvad andmed selle kohta, et isikut oleks selliste tegude eest varasemalt süüdi mõistetud.
11.Kokkuvõttes oli puudutatud isiku kinnipidamine põhjendatud nii VRKS § 36 1 lg 2 p 4 kui ka p 6 alusel ning isiku jätkuvat KPK-s kinnipidamist ei ole alust hinnata ebaproportsionaalseks. Kinnipidamine piirab kahtlemata oluliselt isiku põhiõigusi, kuid selleks on olemas seaduslik alus ning isiku kinnipidamist ei saa lugeda ülemääraseks ka ainuüksi selle kestuse tõttu. VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut maksimaalselt kinni pidada kuni 18 kuud (Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11). Puudutatud isikut on peetud kinni alates 12.07.2025 ehk praeguseks ligikaudu 9,5 kuud. PPA ei ole olnud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tegevusetu ning kuigi menetlustähtaega pikendati, on praeguseks tehtud taotluse kohta 09.03.2026 otsus, mille peale puudutatud isik on esitanud halduskohtule 05.04.2026 kaebuse (haldusasi nr 3-26-1026). Toimikust ei nähtu ja isik ei väida, et tal esineks sellist laadi terviseprobleeme, mis välistaksid KPK-s kinnipidamise. Samuti puuduvad andmed, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse kaalutlustega. VRKS § 29 lg-s 1 toodud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA poolt seatavaid reegleid, kuid puudutatud isiku suhtes tuvastatud põgenemisoht ja temast lähtuv oht avalikule korrale ei anna selleks alust.
12.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.01.2026 määrus muutmata.
13.Tallinna Ringkonnakohus andis 07.10.2025 määrusega puudutatud isikule menetlusabi asjas tehtava kohtulahendi osaliseks tõlkimiseks vene keelde. Menetlusabi jätkuvuse põhimõtet (HKMS § 114 lg 2) arvestades tuleb ka praeguse määruse sissejuhatus ja resolutsioon ning edasikaebamise kord ja põhjendused tõlkida vene keelde.
14.VRKS § 13 lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
15.Xle määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
5(6)
3-25-2306 (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.