Politseija Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Diana Žovnjarovitš ja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X. X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
02.01.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.05.2026 (kaasa arvatud).
2.Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tabas 12.07.2025 Kitsõ külas Setomaa vallas Võrumaal isiku, keda nähti piiririba läheduses jalgrattaga liikumas. Isik tuvastati Venemaa Föderatsiooni siseriikliku passi alusel kui X. X (puudutatud isik), sündinud xx.xx.xxxx. Puudutatud isik esitas 12.07.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse ja ta peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kinni.
2.Tartu Halduskohus andis 13.07.2025 määrusega loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 11.09.2025 ja Tallinna Halduskohus pikendas 05.09.2025 määrusega kinnipidamise tähtaega kuni 05.01.2026.
3-25-2306
3.PPA esitas 29.12.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Põhjendused:
3.1.Puudutatud isik on avaldanud rahvusvahelise kaitse vestlustel erinevaid põhjusi rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, seetõttu ei ole isikuga seotud asjaolud veel välja selgitatud ja rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. Lisaks eelnevates menetlustes esitatud asjaoludele on vahepeal viidud puudutatud isikuga 12.09.2025, 22.09.2025 ja 01.10.2025 läbi rahvusvahelise kaitse vestlused, hangitud 27.11.2025 päritoluriigi infot ja tehtud 10.12.2025 telefoni vaatlus. Jaanuaris 2026 on planeeritud arvamuse ja vastuväidete vestlus.
3.2.Puudutatud isikut on alus pidada avalikku korda ohustavaks (VRKS § 36 1 lg 2 p 6). Riigikohus on 29.01.2025 määruses asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et ohtu avalikule korrale saab põhjendada nt isiku varasema käitumisega, tema sidemetega, aga ka tema juurest leitud esemetega, nt ründeks kasutatavate vahendite või narkootiliste ainetega, samuti muude asjaoludega. Puudutatud isiku telefonist leiti 10.12.2025 silmnähtavalt alaealisi kujutavat pornograafilist materjali, kuvatõmmiseid alaealistega seotud tutvumisrakendustest, veebibrauseris Chrome tehtud otsingud seksuaalse enesemääramise kohta ja pildid alaealistest ujumisriietes. Alaealiste kohta pornograafilise materjali omamine on keelustatud praktiliselt kõikides riikides ja selle materjali keelustamise eesmärk on alaealiste õigushüvede kaitse, sh normaalse vaimse arengu tagamine. Alaealisi kujutava pornograafilise materjali talletamine viitab teadlikule ja sihipärasele tegevusele, mis osutab huvile materjali sisu vastu ja kavatsusele see edasiseks kasutamiseks alles hoida. Selline materjal toetab ja taastoodab laste seksuaalselt ära kasutamist, kuna iga sellise faili säilitamine või tarbimine suurendab nõudlust taolise kuritegeliku sisu järele. Telefonist leiti kuvatõmmised ka alaealistega seotud tutvumisrakendustest. Tegemist on tutvumisrakendustega, mida saab kasutada nii sõprade kui ka potentsiaalsete partnerite otsimiseks. Neis ei ole seatud kasutajate vanusele alampiiri, seega saavad kasutajaks olla ka alaealised. Puudutatud isik on teinud tõmmised alaealiste profiilidest, kus laste vanuseks on olnud 13 ja 14 eluaastat. Ei saa välistada, et puudutatud isik kasutas tutvumisrakendust eesmärgiga luua alaealistega kontakte. Seega ei ole välistatud, et vabaduses viibides võib ta otsida alaealistega kontakti. Isik on teinud veebibrauseris Chrome korduvalt otsinguid seksuaalse enesemääramise eapiiri kohta, nt milline eapiir on Türgis ja Suurbritannias, millises riigis on kõige madalam eapiir, miks on seksuaalse enesemääratlemise piir just 16 aastat, kus on seksuaalse enesemääratlemise piir 13 jne. Sellise sihipärase otsingu tegemine võib viidata sellele, et isik on otsinud jurisdiktsiooni, mille seadusandlus lubab astuda seksuaalvahekorda alaealistega. Samuti ei saa välistada, et isik on kasutanud tutvumisrakendust alaealise seksuaalpartneri leidmiseks. Seega kujutab ta endast ohtu avalikule korrale, kuna esineb suur tõenäosus, et isiku tegevus võib ohustada alaealiste kehalist ja vaimset puutumatust, ning esineb oht, et ta võib seksuaalkuritegusid toime panna.
3.3.Puudutatud isiku kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on põhjendatud, kuna vabaduses viibides võib ta lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti-siseselt varjama. Arvestades isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis (korduv ebaseaduslik piiriületus, varjumine politseiametnike eest, varasem kaitse küsimine Saksamaal, isiku telefonist leitud materjal), on PPA seisukohal, et puudutatud isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ja seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. Puudutatud isiku osas esineb põgenemisoht (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8), sest ta saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata riigis viimiseks õiguslikku alust. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Ta ei proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelist kaitset taotlema. Suure tõenäosusega ei olnud tal tegelikult soovi Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, kuna ta ei ole isegi uurinud, kuidas ja kus saab Eestis esitada rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik väitis menetlustoimingutel, et ta ei kasutanud Eestisse sisenemiseks ja rahvusvahelise kaitse 2(5)
3-25-2306
taotlemiseks rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkte, kuna ta on meediast lugenud ja kuulnud, et piiripunkti ületades ei saa poliitilist ja rahvusvahelist kaitset. Isiku senises käitumises on mitu asjaolu, mis kogumis viitavad sellele, et vabaduses viibides ei pruugi ta lahkumiskohustust täita, kui selle täitmine võib tulevikus vajalikuks osutuda. Isik on juba varem ületanud ebaseaduslikult Eesti–Vene piiri ja kohtuistungil kinnitanud, et on pärast 2020. a toimunud ebaseaduslikku piiriületust viibinud ebaseaduslikult Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias ning alles siis, kui leidis meelepärase riigi, otsustas esitada seal rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul sisenes ta Schengeni alale 2020. a oktoobris, kui Covid-19 pandeemiast tulenevalt kehtisid mõnedes riikides ajutised piirikontrollid. See tähendab, et isikul on teadmisi ja oskusi liikuda Schengeni territooriumil viisil, mis väldib isikusamasuse kontrolli isegi olukorras, kus liikmesriigid on kehtestanud eraldi piirangud. Seega on isik valmis panema toime ebaseaduslikke tegevusi, et jõuda meelepärasesse riiki. On tõenäoline, et isiku varasem käitumine võib korduda. Isik on varem taotlenud Saksamaal rahvusvahelist kaitset, kuid taotlus jäeti rahuldamata. Isiku väljasaatmiseks Saksamaalt Venemaale kaasati saatemeeskond, mis kinnitab, et Saksamaa ametivõimude hinnangul esines isiku suhtes põgenemisoht. Samuti on isik öelnud menetlustoimingute ajal, et ta pole veel välja mõelnud tegelikku sihtkohta. Isik ütles, et kui Eesti politsei poleks teda kinni pidanud, siis oleks ta otsinud internetist sobiva riigi Venemaast võimalikult kaugele.
3.4.Puudutatud isik ei soovinud 12.09.2025 ja 22.09.2025 toimunud vestlustel detailset vastata, miks ta taotleb rahvusvahelist kaitset. Isiku selgitused olid rajatud sellele, et Venemaa on piiranud tema võimalusi raviteenustele, mistõttu ei ole ta olnud suuteline tööd tegema ja nn raskused töö leidmisega on isiku arvates süstemaatiline õiguse rikkumine. Samuti avaldas isik, et pärast Venemaale deporteerimist 2021. a paigutati ta sunniviisiliselt 40 päevaks psühhiaatriakliinikusse, kuid ta ei osanud vastata, kuidas 2021. a toimunu on seotud 2025. a esitatud rahvusvahelise kaitse taotlusega. Isik avaldas 01.10.2025 vestlusel, et temal on Venemaal enamusest erinev seksuaalne sättumus, ta on biseksuaal ja ta on osalenud poliitilistel meeleavaldustel Venemaal, mille eest sai ka trahvi. PPA hinnangul ei ole praegusel ajal menetlusliku info põhjal kuidagi tõendatud ega anna alust arvata, et puudutatud isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjenduste osas vajavad täiendavat täpsustamist. Intervjuul kogutud ütlusi tuleb võrrelda päritoluriigi infoga ja seejärel viiakse isikuga läbi täiendav intervjuu, mille eesmärk on anda isikule võimalus esitada omapoolsed arvamused ja vastuväited PPA argumentidele. Pärast seda koostab PPA otsuse, tõlgib selle ja toimetab isikule kätte. Seega on põhjendatud ja vajalik isiku jätkuv kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks.
3.5.Isiku suhtes ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Isiku kehtivate reisidokumentide hoiule võtmine ja elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda isikust tulenevat põgenemisohtu. Ei ole välistatud, et vabaduses viibides ei pruugi puudutatud isik tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid järgida ja võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikide vahel piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isiku kinnipidamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et ta ei lahkuks Eestist, oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja menetlusotsuse
3(5)
3-25-2306
tegemiseks. Kuigi isiku kinnipidamise pikendamine riivab intensiivselt tema põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.
PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
PPA tugines oma taotluses VRKS § 361 lg-le 1 ja lg 2 p-dele 4 ja 6 ning VSS § 68 p-le 8.
VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p 8 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.
6.Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku osas esineb põgenemisoht. Seda näitab ebaseaduslik piiriületus ja enda varjamine piirivalve eest. Isik ei püüdnud leida seaduslikke viise riiki sisenemiseks ja rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Selle tegemata jätmise põhjused on selgelt otsitud ja kantud eesmärgist mitte jääda Eestisse, vaid liikuda siit edasi mujale Euroopasse, et endale elamiseks meelepärane riik valida. Eesti oli vaid transiitriik. Isik kinnitas, et tema eesmärk oli jõuda Venemaast võimalikult kaugele. Seega võib arvata, et kinnipidamiskeskusest vabanemise järel ei jää ta Eestisse enda rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust ära ootama, vaid lahkub omavoliliselt. Isiku selgitustest nähtub, et ta on ka varem korduvalt õigusliku aluseta Schengeni alal ringi liikunud ja erinevate riikide piire ületanud. On alust arvata, et ta käitub ka sel korral sama moodi. Isiku varasem käitumine ei ole olnud õiguspärane, seetõttu puudub alus uskuda, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
7.Isiku kinnipidamiskeskusest vabastamine ja tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes, millele peaks alust anda isiku enda käitumine ja koostöövalmidus. Asjas tehtud eelmistest kohtulahenditest nähtuvat ei ole puudutatud isik olnud menetluses koostöövalmis, vaid tõrkunud rahvusvahelise kaitse taotlust põhjendamast ja asjaolusid selgitamast. Isiku tõrksust ja soovimatust koostööd teha oli näha ka 02.01.2026 kohtuistungil, kus isik oli selgelt üleolev, vastandas end kõigiga, keeldus menetlusreegleid järgimast ja kohtu küsimusele vastamast. Selline käitumine ei tekita usaldust, et isik järgib vabaduses viibides tema suhtes kohaldatud leebemaid järelevalvemeetmeid ja jääb PPA-le edasisteks menetlustoiminguteks kättesaadavaks. Seda enam, kui menetluse käigus selgub, et rahvusvahelise kaitse taotlus jääb rahuldamata ja ta otsustatakse Venemaale tagasi saata.
4(5)
3-25-2306
Kinnipidamise tähtaja pikendamine võimaldab tagada, et isik on PPA-le menetluse jätkamiseks kättesaadav.
8.Isiku tõrges käitumine ei tekita usaldust ka rahvusvahelise kaitse vajaduse osas. Kui isik vajaks tegelikult teise riigi kaitset, siis oleks ta selle riigi ametivõimudega koostöövalmis ja püüaks võimalikult palju menetlusele kaasa aidata ning rahvusvahelise kaitse vajadust põhjendada. Isik ei tee koostööd ega põhjenda rahvusvahelise kaitse vajadust. Isiku käitumine näitab, et tal ei ole rahvusvahelise kaitse vajadust ja ta ei tunne huvi kaitse saamise vastu, vaid tema eesmärk on leida endale sobivamad elutingimused. Rahvusvahelise kaitse vajaduse puudumist võib järeldada ka sellest, et isik taotles 12.08.2025 kohtumist Venemaa konsuliga. Isik, kes soovib oma kodakondsusjärgse riigi eest kaitset, ei soovi kodakondsusjärgset riiki oma lahkumisest ja asukohast teavitada. Seega käitub isik vastuoluliselt. Tõenäoliselt esitas ta rahvusvahelise kaitse taotlus vaid selleks, et vältida enda tagasisaatmist Venemaale. Ka eelmine rahvusvahelise kaitse taotlus, mis esitati Saksamaal, oli põhjendamatu ja isik saadeti tagasi Venemaale.
9.Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et isiku telefonist leitud materjal tekitab tõsise kahtluse, et isik võib vabaduses viibides olla ohuks alaealistele lastele. Lisaks toetab sellise materjali leidmine isiku telefonist järeldust, et isik ei jää Eestisse PPA-le kättesaadavaks, vaid püüab end varjata. Kuna PPA-l on tekkinud isiku käitumise õiguspärasuse osas ilmselged kahtlused, siis ei ole isiku huvides, et PPA tema tegevusel silma peal hoiaks ja tema käitumist kontrolliks. Isiku eesmärk on tegutseda ametivõimude eest varjatult, sest ta saab aru, et tema huvid ei ole õiguspärased. Seega lisaks avaliku korra võimaliku rikkumise ärahoidmisele aitab kinnipidamistähtaja pikendamine ka isiku tõenäolist põgenemist ära hoida.
10.Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Samuti ei ole kinnipidamiskeskuses kinnipidamine vastuolus tema turvalisuse ega tervise kaitsega.
11.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pikendada isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 4 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.