X. X’e kaebus Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse nr TA25-0128906 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks tegema X. X’e 28.08.2025 esitatud avalduse osas uus otsus, millega võtta X. X töötuna arvele alates 13.09.2025
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, volitatud esindaja Sander Põllumäe
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.X. X (kaebaja) sai tööandjalt 27.08.2025 teate, et tema tööleping lõpetatakse katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu alates 12.09.2025.
2.Kaebaja esitas Eesti Töötukassale 28.08.2025 avalduse töötuna arvelevõtmiseks.
3.Eesti Töötukassa keeldus 29.08.2025 otsusega nr TA25-0128906 kaebaja töötuna arvelevõtmisest, sest töötamise registri andmetest selgus 28.08.2025, et kaebaja töötas avalduse esitamise ajal töölepingu alusel.
4.Kaebaja esitas 22.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse nr TA25-0128906 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks tegema kaebaja 28.08.2025 esitatud avalduse osas uus otsus, millega võtta kaebaja töötuna arvele alates 13.09.2025.
5.Kuna töötuna arvelevõtmisest keeldumise aluseks olnud asjaolu oli pärast Eesti Töötukassa otsuse tegemist ära langenud (kaebaja tööleping lõppes 12.09.2025), tegi kohus 29.09.2025 Eesti Töötukassale kohtunõude, et uurida, kas vastustaja hinnangul on kaebajal praeguse seisuga võimalik esitada Eesti Töötukassale menetluse uuendamise taotlus või uus töötuna arvelevõtmise taotlus, et saavutada töötuna arvelevõtmine alates 13.09.2025.
6.Eesti Töötukassa selgitas 03.10.2025 vastuses, et kaebajal on võimalik esitada nii menetluse uuendamise taotlus kui ka uus töötuna arvelevõtmise taotlus, kuid arvestades
asjaolu, et kaebaja on äriühingu juhatuse liige, kellel puudub vähemalt 12-kuuline töötuskindlustusstaaž arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, ei saavuta kaebaja taotluse esitamisega soovitud tulemust, st kaebajat ei saa töötuna arvele võtta alates 13.09.2025.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja on vaidlustanud Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse nr TA25-0128906, nõudes selle tühistamist ja uue otsuse tegemist. Nimetatud otsusega keelduti kaebaja töötuna arvelevõtmisest, sest kaebaja töötas avalduse esitamise ajal töölepingu alusel. Keeldumise alus on tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 8 lg 4 p 3, mis sätestab, et töötuna ei võeta arvele isikut, kes töötab töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses. Seega peaks kohus kaebuse lahendamisel kontrollima, kas Eesti Töötukassa keeldus 29.08.2025 otsusega õiguspäraselt kaebaja töötuna arvelevõtmisest TöMS § 8 lg 4 p 3 alusel.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on mõlemad eeldused praegu täidetud.
9.Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja hinnangul oleks Eesti Töötukassa pidanud ta töötuna arvele võtma, sest kaebaja töölepingu lõppemise kuupäev oli tööandja poolt kindlaks määratud ja kui Eesti Töötukassa oleks kaebaja ära kuulanud ja võimaldanud täiendavaid andmeid esitada, oleks selgunud, millisest kuupäevast alates kaebaja töötuna arvelevõtmise tingimustele vastab. Kohus leiab, et kaebaja töötuna arvelevõtmisest keeldumine olukorras, kus tema töölepingu lõppemise kuupäev ei olnud veel kätte jõudnud, ei saa tema õigusi intensiivselt riivata ja on ebatõenäoline, et kohus saaks tühistada Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse nr TA25-0128906 sellel põhjusel, et Eesti Töötukassa ei selgitanud välja kaebaja töölepingu lõppemist 12.09.2025.
10.Kohus ei nõustu sellega, et Eesti Töötukassa tuvastas faktilised asjaolud vale aja seisuga. TöMS § 8 lg 2 kohaselt kontrollib Töötukassa isiku töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavust töötukassa andmekogu andmete alusel. Kui andmed puuduvad või on ebaõiged, on töötukassal töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavuse kontrollimiseks õigus nõuda isikult lisaandmeid. Vaidlus puudub selles, et kaebaja esitas töötuna arvelevõtmise avalduse (28.08.2025) enne töölepingu tegelikku lõppemist (12.09.2025). Eesti Töötukassa on 29.08.2025 otsuses märkinud, et töötamise registri andmetest selgus 28.08.2025, et taotleja töötas avalduse esitamise ajal töölepingu alusel. Kuna töötamise registri andmed näitasid enne 29.08.2025 otsuse tegemist, et kaebaja töötab töölepingu alusel, siis pidi Eesti Töötukassa otsuse tegemisel sellest lähtuma. TöMS-s ei ole sätestatud õiguslikku alust isiku etteulatuvalt töötuna arvele võtmiseks või tulevikus toimuvate sündmuste väljaselgitamiseks, mistõttu ei saanud Eesti Töötukassalt eeldada, et selgitatakse välja, kas parasjagu töötuna arvelevõtmise tingimustele mittevastav kaebaja võiks lähiajal töötuna arvelevõtmise tingimustele vastata. Kohus leiab, et kuna TöMS § 8 lg 4 p 3 keelab võtta töötuna arvele isikut, kes töötab töölepingu alusel, peab Eesti Töötukassa keelduma isiku töötuna arvelevõtmisest, kui tema tööleping ei ole avalduse esitamise ajal veel lõppenud. Kaebaja puhul olid TöMS § 8 lg 4 p 3 kohaldamise eeldused seega täidetud.
11.TöMS § 3 lg 3 sätestab, et TöMS-i tähenduses on töötu inimene, kes ei tööta, on töötuna Eesti Töötukassas arvele võetud ja otsib tööd. Kohtu hinnangul nähtub viidatud sättest loogika, et esmalt peab isik reaalselt olema olukorras, kus ta ei tööta ja alles seejärel on võimalik isik töötuna arvele võtta ja tööd otsida. Töötuna arvelevõtmise avalduse esitamise ajal ei saanud kaebajat pidada isikuks, kes ei tööta, sest tema tööleping veel kehtis. 2(3)
12.Kaebaja on möönnud, et tal oli õigus saada tööturumeetmeid alates 13.09.2025 ehk esimesest päevast pärast tema töölepingu lõpetamist (kaebuse p 2.3). Kuna töötuna arvelevõtmisega kaasnev õigus saada tööturumeetmeid tekib alles pärast töösuhte reaalset lõppemist, ei näe kohus kaalukat põhjust, miks kaebaja pidanuks saama oma töötuna arvelevõtmise avalduse kohta positiivse otsuse enne töösuhte reaalset lõppemist.
13.Kaebaja on välja toonud, et tal polnud võimalik töötuna arvelevõtmise avalduses märkida, mis kuupäevast alates ta soovib enda töötuna arvelevõtmist ega esitada täiendavaid dokumente. TöMS § 8 lg 1 sätestab, et töötuna arvelevõtmise avaldusele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, elukoha aadress, kontaktandmed ja pangakonto number. Kaebusele lisatud töötuna arvelevõtmise avaldusest nähtub, et avalduses on nõutud seaduses ettenähtud andmeid. Täiendavate dokumentide esitamine ei oleks menetluse tulemust kaebaja jaoks muutnud, sest Eesti Töötukassal olid olemas andmed asjaolu kohta, mis välistas kaebaja töötuna arvelevõtmise.
14.Kohus ei nõustu kaebuses avaldatud seisukohaga, et Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse muutmine on võimalik vaid kaebusega halduskohtule või vaidega haldusorganile. Kaebaja on seisukohal, et tema puhul ei ole ilmnenud võrreldes taotluse esitamise ajaga uusi asjaolusid ega tõendeid ning menetluse uuendamise taotluse esitamiseks puuduvad õiguslikud alused. Kohus märgib, et töölepingu lõppemine 12.09.2025 on asjaolu, mis annab aluse taotleda menetluse uuendamist haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p 1 alusel või esitada uus töötuna arvelevõtmise avaldus. Ka Eesti Töötukassa on oma 03.10.2025 seisukohas märkinud, et kaebajal on võimalik esitada nii menetluse uuendamise taotlus kui ka uus töötuna arvelevõtmise taotlus. Eesti Töötukassa 03.10.2025 antud selgituste põhjal on ilmne, et uus töötuna arvelevõtmise avaldus jääks samuti rahuldamata, kuid tegemist oleks keeldumisega teisel õiguslikul alusel, mis väljub praeguse haldusasja piiridest. Kui kaebaja esitab Eesti Töötukassale uue töötuna arvelevõtmise avalduse ja saab selle kohta keelduva otsuse TöMS § 8 lg 4 p 6 alusel, on tal võimalik seda vaidlustada kas vaidega Eesti Töötukassale või uue kaebusega Tallinna Halduskohtule.
15.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel selle esitajale.
16.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
17.Riigilõivu ei tagastata, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel (HKMS § 104 lg 5 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.