lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-2742/4

Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-2742/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
815
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Kaire Pikamäe 06.10.2025, Tartu 3-25-2742 X.X.-i kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi vastu

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine

Vastustaja – Justiits- ja Digiministeerium X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.08.2025 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 10 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. esitas 18.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumi vastu. Kaebus sisaldab tuvastamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõudeid. Kokkuvõtvalt on kõigi nõuete aluseks väide, et riik on jätnud andmata õigustloovad aktid isikuandmete kaitse valdkonnas. Selle puudujäägi tõttu on meedias avalikustatud kaebaja tundlikke andmeid ja valeinfot (k.a. tema eriliigilisi andmeid ja süüdioleku mulje loomist) ilma adekvaatsete vastumeetmeteta. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse.
2.Tartu Halduskohus andis 20.08.2025 määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Määruse põhjendused: 1) Kuna kaebuse aluseks on õigustloovate aktide andmata jätmine andmekaitse valdkonnas, siis on vastustajaks Justiits- ja Digiministeerium (vastustaja põhimääruse p 7). Haldusasi allub Tallinna Halduskohtule, kuna halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 7 lg 1 sätestab, et kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. Vastustaja põhimääruse p 6 kohaselt asub ministeerium Tallinnas. 2) Kui kaebaja kahtleb Tallinna Halduskohtu kohtunike erapooletuses, on tal õigus esitada avaldus vastava Tallinna Halduskohtu kohtuniku või kohtunike taandamiseks. Kui avaldus on esitatud kõigi Tallinna Halduskohtu kohtunike vastu, siis lahendab selle järgmise astme kohtu, praegusel juhul Tallinna Ringkonnakohtu esimees (TsMS § 26 lg 3).

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1248/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-26-459/53Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.05.20263-25-4523/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 12.05.20263-25-750/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.05.20263-26-491/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-25-2742 3) HKMS § 10 lõike 2 teise lause järgi võib üleandev kohus teha edasilükkamatud menetlustoimingud, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse. Praegusel juhul ei saa esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist pidada edasilükkamatuks. Kohtupraktika kohaselt ei saa esialgset õiguskaitset kohaldada tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse korral. Lõpliku otsustuse esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse kohta saab teha alluvusjärgne kohus ehk Tallinna Halduskohus. Ka riigi õigusabi taotlus ei ole edasilükkamatu HKMS § 10 lg 2 teise lause tähenduses, mistõttu jääb ka see Tallinna Halduskohtu lahendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3.X.X. esitas halduskohtu 20.08.2025 määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada, kohaldada esialgset õiguskaitset ning anda riigi õigusabi ja vabastada kaebaja riigilõivu maksmise kohustusest. Kaebaja palub peatada üleandmise määruse täitmine kuni kaebuse lahendamiseni. Territoriaalselt on põhjendatud Tartu Halduskohtu alluvus ning kaebaja olukorras (toimetulekutoetuse korduv maksmata jätmine, eluasemerisk, ravimite kättesaamatuse oht ja töövõimetus) on esialgne õiguskaitse edasilükkamatu. Kaebajale ei ole vastuvõetav, et samad Tallinna Halduskohtu kohtunikud, kelle tegevuse peale on kaebaja esitanud kaebuseid ja kes on seotud varasemate menetlustega, otsustaksid nüüd omaenda vigade ja tegevuste üle. Seetõttu peab ringkonnakohus kas tühistama üleandmise või vähemalt juhendama Tallinna Halduskohut.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5.Tartu Halduskohus andis 20.08.2025 määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Määruskaebuse esitaja halduskohtuga ei nõustu ja leiab, et asja saab lahendada Tartu Halduskohus ja lahendada tuleb asjas esitatud taotlused.
6.Tartu Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus 20.08.2025 määruses õigesti, et tulenevalt vastustaja asukohast, tuleb kaebus vastavalt HKMS §-s 7 sätestatud kohtualluvuse põhimõttele anda üle Tallinna Halduskohtule. Seejuures põhjendas ja selgitas halduskohus piisavalt kohtualluvusega seonduvat.
7.Kaebaja väljendab määruskaebuses kahtlust Tallinna Halduskohtu kohtunike erapooletuses. Sellisel juhul on tal õigus esitada taandamisavaldus vastavalt HKMS § 13 lg-le 1, mille alusel kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS). Taandamisavaldus esitatakse TsMS § 24 lg 2 alusel Tallinna Halduskohtule. Kui taandamine puudutab kõiki Tallinna Halduskohtu kohtunikke, lahendab avalduse TsMS § 26 lg 3 kohaselt Tallinna Ringkonnakohtu esimees. TsMS § 29 lg 2 kohaselt kohtuniku või kogu kohtukoosseisu taandamise puhul vaatab asja läbi sama kohtu teine kohtunik või teine kohtukoosseis. Kui asja läbivaatavas kohtus ei ole võimalik kohtunikku asendada, saadetakse asi teisele sama astme kohtule vahetult kõrgema astme kohtu kaudu. Seega Tartu Halduskohus saab asja menetleda vaid TsMS § 29 lg 2 alusel. Juhul, kui kohtunikku ei ole võimalik asendada, suunatakse asi kõrgema astme kohtu kaudu teise sama astme kohtusse.
8.HKMS § 10 lg 2 alusel võib üleandev kohus teha edasilükkamatud menetlustoimingud, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et antud asjas puuduvad edasilükkamatud menetlustoimingud, mida oleks pidanud tegema Tartu Halduskohus. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ei kahjusta kaebaja õigusi oluliselt see, kui esialgse õiguskaitse taotluse ja teiste asjas esitatud taotluste lahendamine lükkub edasi kuni

2

3-25-2742 asja üleandmiseni Tallinna Halduskohtule. Sama seisukoht kehtib ka teiste asjas esitatud taotluste osas. Seetõttu ringkonnakohus neid taotlusi ei lahenda.

9.Esialgse õiguskaitse taotluse osas peab ringkonnakohus vajalikus märkida, et alles pärast kaebuse nõude selgitamist saab kohus otsustada, kas ja millist esialgse õiguskaitse meedet on võimalik kohaldada. Tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse korral ei ole esialgse õiguskaitse rakendamine võimalik, kuivõrd HKMS § 251 lg 1 ei näe ette võimalust tuvastada esialgse õiguskaitse korras haldusorgani tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust ega määrata ajutiselt hüvitist. Kohustamisnõude puhul on esmajärjekorras oluline tuvastada, milliselt haldusorganilt ja millist haldusakti või toimingut kaebaja kaebuses nõuab. Lõpliku otsustuse esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse kohta saab teha alluvusjärgne kohus ehk Tallinna Halduskohus.
10.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.08.2025. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.05.20263-25-346/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.04.20263-24-277/32Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium