Urmas Präämi kaebus Rakvere Linnavalitsuse 06.02.2023. a otsuse nr 5-4/634-19 p 1.1 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ning p 1.2 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Urmas Prääm, esindaja vandeadvokaat Raul Keba Vastustaja – Rakvere linn, esindaja Riina Männiste Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, esindaja Jane Adler-Potisepp
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu kaebaja avaldus kaebuse muutmiseks ja lubada kaebajal minna üle Rakvere Linnavalitsuse 06.02.2023. a otsuse nr 5-4/634-19 punktide 1.1 ja 1.2 tühistamise nõuetelt nende punktide õigusvastasuse tuvastamise nõuetele.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.11.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.
3-23-504 Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Urmas Prääm (edaspidi ka kaebaja) on aadressil Ristiku tn 5, Rakvere linn (katastritunnus 66301:019:0980) asuva kinnistu omanik. Kinnistul paiknevad ehitisregistri andmetel elamu (ehitisregistri kood 108009910), majandushoone (ehitisregistri kood 108009911) ja kaev (ehitisregistri kood 220510470).
2.Projekteerija Külli Õisma esitas 27.07.2022 Rakvere Linnavalitsusele ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2211271/23701 Ristiku tn 5 kinnistul asuva abihoone ümberehitamiseks ja väikesemahuliseks laiendamiseks (taotluse menetluse väljavõte ehitisregistrist koos menetluses esitatud märkustega digitaalse toimiku lehtedel (dtl) 11–17). Taotlusele lisatud abihoone ümberehitusprojekti (dtl 41, seletuskiri dtl 42–60) järgi oli omaniku sooviks, et pööninguga abihoone, mille esimesel korrusel on garaaž, saunaruumid ja puukuur, teisele korrusele ehitatakse välja tööruum ja WC, kinnistul olemasolevat kanalisatsioonitrassi pikendatakse kinnistu sees saunani ning abihoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid. Ehitusprojekti seletuskirjas on märgitud, et kinnistul on olemas liitumine ühisvoolse kanalisatsiooniga, torustik on liitumispunktist välja ehitatud kuni elamuni ning sama trassi pikendatakse saunani. Saunaukse kõrval paiknevat kanalisatsioonimahutit ei lammutata, kuivõrd sinna saab vihmarennidest suunata kastmiseks kasutatava sademevee. Veel tuleneb ehitusprojekti seletuskirjast ja asendiplaanist, et kinnistul asuval elamul on olemas ühisveevarustus ning abihoonel on veevarustus puurkaevu baasil, mis paikneb kinnistul elamu ja abihoone vahel ning olemasoleva ja rajatava kanalisatsioonitrassi läheduses. Puurkaevu vesi ei ole joogivesi, vaid olmevajadusteks kasutatav vesi, sooja vett tehakse puuküttega pliidil.
3.Ehitusloa taotlusele määrati menetleja 28.07.2022 ja see saadeti esmakordselt välisele kooskõlastajale 04.08.2022. Projekteerija esitas taotluse täpsustatud versioonid ehitisregistris 17.08.2022, 05.09.2022, 21.09.2022, 30.12.2022, 06.01.2023, 25.01.2023 ja 03.02.2023.
4.28.11.2022. a ehitusteatisega 2211201/1389767 andis Rakvere Linnavalitsus nõusoleku Ristiku tn 5 eluhoone juurde kuuluvale abihoonele majandushoone päikesepargi ehituseks.
5.Rakvere Linnavalitsus andis 06.02.2023 otsusega nr 5-4/634-19 (dtl 26–30) loa abihoone, asukohaga Rakvere linn Ristiku tn 5, laiendamiseks järgmiste tingimustega. 1) Esitatud ehitusprojektiga ei ole täidetud põhjaveekaitsenõudeid ja puurkaevu hooldusala nõudeid – kaev (ehitisregistri kood 220510470) lammutada. Puurkaevu lammutamiseks tuleb hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult tellida puurkaevu lammutamise projekt ja lasta puurkaev lammutada. Projekte ja töid on pädevad tegema hüdrogeoloogiliste tööde tegemise tegevusluba omavad ettevõtted. 2) Kinnistu kanalisatsioonitorustiku ümberehitamiseks tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
5.1.Kuigi esitatud oli ehitusloa taotlus, on antud ehitustegevus teatisekohustuslik. 28.07.2022 on ehitisregistri menetluses tehtud valik: lisan ehitised kooskõlastusringile ja ADS saatmine. See tähendab, et teatisega esitatud andmed vajasid täiendavat kontrolli ja tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg-test 5 ja 6 algas ehitusloa menetlus. Ehitusteatise menetluse 2
3-23-504 käigus esitasid enda märkused, seisukohad ja tingimused Päästeameti Ida päästekeskus ja Keskkonnaamet. Kontrolli tulemusena esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina.
5.2.Ehitusprojektiga on soovitud abihoone laiendamisega kavandatava ehitustegevuse käigus paigaldada ja muuta hoone tehnosüsteemi ning pikendada maaüksusel olemasolevat kanalisatsioonitorustikku (EhS § 4 lg-d 3 ja 5). Ehitusteatise alusel ehitamisel tuleb järgida ehitisele ja ehitamisele esitavaid nõudeid, sh asjakohasel juhul hügieeni, tervise ja keskkonna nõudeid (EhS § 11 lg 2 p 3) ning kasutusotstarbest ja kasutamisest tulenevaid nõudeid ehk seisundinõudeid, sealhulgas korrashoiunõudeid (EhS § 11 lg 2 p 10). Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid, ning kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsendustega. Ehitusprojekti ehitisele nõuetele vastavuse hindamisel ilmnes vajadus esitada ehitisele täiendavaid nõudeid, mis puudutavad eelkõige keskkonnaohutust. Keskkonnaohutuse hindamisel tuleb lähtuda ka veeseadusest (VeeS).
5.3.Kanalisatsioonitorustikku on soovitud pikendada puurkaevu hooldusalas. Ehitusprojekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa ei vasta majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97) §-s 20 sätestatud nõuetele. Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust (EhS § 13 lg-d 1 ja 2). Menetlusse oli kaasatud Keskkonnaamet, kelle pädevuses on juhtida tähelepanu seadusest tulenevatele keskkonnaohutuse alastele kohustustele ja keeldudele. Keskkonnaamet juhtis tähelepanu, et kinnistul on ebaseaduslik puurkaev, mille osas ei ole täidetud põhjaveekaitsenõudeid ning mis on ohuks kogu linna põhjaveele. Vastavalt VeeS § 154 lg 5 p-dele 3, 5 ja 7 on puurkaevu hooldusalal keelatud põhjavee saastumise vältimiseks tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette (autode parkimiskoht) ning sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht, samuti on keelatud hooldusalasse kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ning heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine. Eelnevast lähtuvalt asus Keskkonnaamet seisukohale, et puurkaev tuleks EhS § 128 alusel lammutada. Kui puurkaev on reaalselt olemas, siis kehtivad hooldusala nõuded olenemata sellest, kas puurkaev on kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) või mitte. Hooldusala nõue on loodud põhjavee saastumise vältimiseks ja ka teiste inimeste kaitseks, kes soovivad põhjavett puurkaevude kaudu joogiveeallikana kasutada. Seetõttu ei ole aktsepteeritav, et VeeS-st tulenevaid puurkaevu hooldusala nõudeid ei täideta. Projekteerijale on menetluse käigus juba 17.08.2022 esitatud ehitisregistrisse märkused ehitusprojekti keskkonnaohutusnõuetega vastavusse viimiseks. Märkused on 03.02.2023. a seisuga endiselt suures osas lahendamata.
5.4.Olukorras, kus kaevu hooldusalasse jääb kaks teineteisega konkureerivat ehitist, reoveekanalisatsioon ja puurkaev, peab haldusorgan kaaluma kas ühe ehitise likvideerimine on proportsionaalne või mitte või on mõlema ehitise kasutamine teatud tingimustel (ümberehitamine, muud mõju leevendamise meetmed) võimalik.
6.Rakvere Linnavalitsuse 06.02.2023. a otsuse alusel on ehitisregistris vormistatud lubav haldusakt nr 2312996/00540 (dtl 31–38).
7.U. Prääm esitas 04.03.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 28.04.2023. a määrusega menetlusse nõuetes tuvastada Rakvere Linnavalitsuse 06.02.2023. a otsuse nr 5-4/634-19 p 1.1 tühisus või alternatiivselt see punkt tühistada, ja tühistada Rakvere Linnavalitsuse 06.02.2023. a otsuse nr 5-4/634-19 p 1.2.
8.Rakvere linn ja Keskkonnaamet esitasid 29.05.2023 kaebusele vastused, milles palusid 3
3-23-504 jätta kaebuse rahuldamata.
9.Kohus otsustas 21.08.2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks ning teavitas menetlusosalisi otsuse avalikult teatavaks tegemise ajast.
10.Vastustaja esitas kohtule 09.09.2025 täiendava tõendi ning kaasatud haldusorgan esitas kohtule 10.09.2025 täiendavad seisukohad.
11.Kaebaja esitas 17.09.2025 kohtule enda täiendavad seisukohad, milles muu hulgas taotleb kohtult vaidlustatud otsuse punktide 1.1 ja 1.2 tühistamise asemel nende õigusvastasuse tuvastamist, kuna ehitusteatis koos selles esitatud kõrvaltingimustega on muutunud selle andmisest kahe aasta möödumise tõttu kehtetuks.
12.1.Projekteerija esitas 27.07.2022 ehitisregistri kaudu Ristiku tn 5 kinnistul asuva abihoone ümberehitamise ja väikesemahulise laiendamise ehitusteatise, kuid ehitisregistri vea tõttu luges register teatise ehitusloa taotluseks. Linnavalitsus ei esitanud tähtaegselt teadet ehitusteatise täiendavaks kontrolliks, mistõttu tekkis kaebajal ehitamise õigus alates 07.08.2022. Vastustaja esitas esimesed märkused ehitusprojekti täiendamiseks 17.08.2022 ning kaebaja alustas ehitamisega 08.11.2022.
12.2.Kaebajale seatud puurkaevu lammutamise nõue on tühine. Lammutamise ettekirjutus on tehtud ilma riiklikku järelevalvemenetlust läbi viimata. Ühtlasi teostab riiklikku järelevalvet puurkaevude ja salvkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade üle Keskkonnaamet, mitte kohalik omavalitsus (EhS § 130 lg 5). Haldusakti andnud isiku tööülesannete hulka ei kuulu riikliku järelevalve teostamine ja lammutusettekirjutuse tegemine. Seega on lisatingimus puurkaevu lammutamiseks antud pädevust ületades. Arvestades, et nii otsuse teinud ametiisikul kui ka Rakvere Linnavalitsusel puudub pädevus puurkaevu hooldusala üle järelevalve teostamiseks ja puurkaevu lammutamisettekirjutuse tegemiseks, on vaidlustatud otsuse p 1.1 näol tegemist tühise haldusaktiga.
12.3.Kui punkti 1.1 siiski mitte tühiseks lugeda, tuleb see tühistada, kuivõrd puurkaevu lammutamise nõudel puudub faktiline ja õiguslik alus. Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja pädevus on piiritletud eelkõige ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimisega. Sellise intensiivsusega õiguste piirangut nagu likvideerimist peab pädev asutus põhjalikult kaaluma igal üksikjuhtumil eraldi. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 27 lg 5 kohaselt loetakse enne 01.04.1999 ehitatud tehnorajatised õiguspäraselt ehitatuks, olenemata nende kohta käivate andmete puudumisest või puudulikkusest ehitisregistris. Kõnealune puurkaev on rajatud orienteeruvalt 40 aastat tagasi. Puurkaev on ehitisregistrisse kantud ning selle staatuseks on olemasolev. Seega tuleb puurkaev lugeda õiguspäraselt ehitatuks, sõltumata sellest, et ehitisregistris puudub selle rajamise täpsem dokumentatsioon. Asjaolu, et puurkaev ei ole leitav EELIS-st ega ole kuvatud Maa-ameti kaardirakendusel, ei muuda seda ebaseaduslikuks. Kaebajal ei ole pädevust ega kohustust Maa-ameti kaardirakenduse täiendamiseks. Puurkaev on rajatud aastakümneid enne EELIS loomist ning ükski õigusakt ei kohusta kaebajat puurkaevu EELIS-sse kandma. Vastustaja ei võimaldanud esitada kaebajal ka lammutamise nõude kehtestamisele eelnevalt vastuväiteid. Seetõttu ei saanud vastustaja kaalutlusõigust teostada õiguspäraselt. Muu hulgas ei ole vastustaja hinnanud kaebaja vajadust tagada enda perele varustuskindlus ootamatuteks olukordadeks. Puurkaevu säilitamine on kaebaja jaoks eluliselt tähtis. 4
3-23-504
12.4.Vaidlustatud otsuse punktis 1.2 määratud lisatingimus jääb kaebajale arusaamatuks. Ehitusteatisega koos esitatud ehitusprojektis on linnavalitsuse nõudel kajastatud ka olemasoleva kanalisatsioonitorustiku pikendamine abihooneni. Ehitusteatis on linnavalitsuse poolt heaks kiidetud, seega on heaks kiidetud ka ehitusprojektis kajastatud kanalisatsioonitorustiku lahendus. Kuna ehitusteatisega on kanalisatsioonitorustiku laiendamine lahendatud, puudub vajadus täiendava teatise ja projekti järele. Pealegi on elamu teenindamiseks rajatud torustik valmis ehitatud ja kasutusel. Seega isegi juhul, kui ehitusteatise alusel kanalisatsioonitrassi abihooneni mitte laiendada, puudub olemasoleva trassi jaoks ehitusteatise esitamise vajadus.
12.5.Vastab tõele, et elamu kanalisatsioonirajatis asub puurkaevu hooldusalas. Vaidlustatud haldusaktis ei ole aga kaalutud, kas ühe ehitise likvideerimine on proportsionaalne või mitte või on mõlema ehitise kasutamine teatud tingimustel võimalik. Ehitusprojektis on välja toodud, et kinnistule paigaldatud kanalisatsioonitorud on ehitatud nõuetekohastest materjalidest, ühendatud hermeetiliselt ning Rakvere linnale kuuluv vee-ettevõtja Rakvere Vesi AS on torustiku ehitusjärgselt üle vaadanud ning kasutusse lubanud. VK süsteemi minimaalne eluiga on 50 aastat, kusjuures korrapärase hooldamise korral on põhjaveekihi vee omaduste kahjustamine välistatud. Selliselt on nii puurkaevu kui ka kanalisatsioonitorustiku kasutamine võimalik põhjaveele ohtu tekitamata.
12.6.Keskkonnaministri 31.07.2019. a määruse nr 312 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ rakendussätete kohaselt ei kohaldata kanalisatsiooniehitise kuja ulatust enne 01.01.2002 ehitatud kanalisatsiooniehitistele juhul, kui kuja ulatust ei ole võimalik tagada kuja piires asuvate olemasolevate hoonete, joogivee salv- või puurkaevude või muuks kui joogiveeotstarbeks kasutatavate puurkaevude tõttu eeldusel, et kanalisatsiooniehitisest lähtuv keskkonnaoht ei ulatu kujast kaugemale. Ristiku tn 5 elamu oli ühendatud ühisveevärgi kanalisatsioonitrassiga (mis paikneb kinnistul asuva puurkaevu vahetus läheduses) juba ammu enne abihoone laiendamiseks ehitusteatise esitamist. Seega eksisteerisid kanalisatsioonitorustik, parkimisala ja puurkaev kinnistul üheaegselt aastaid ning mingist keskkonnakahjust juttu ei ole. Abihoone ehitusteatisega oli soov ühendada kanalisatsioonitrassiga ka abihoone, kusjuures trassi rajamine tänapäevaste materjalidega ei kujuta endast ohtu keskkonnale. Analoogselt eksisteerib Rakvere linnas kümneid puurkaeve, mille lammutamist ei ole vajalikuks peetud. Vastustaja on nõudnud puurkaevu lammutamist, vaatamata sellele, et vastustaja hinnangul ei näe ehitusteatisega esitatud ehitusprojekt kinnistu kanalisatsioonitorustiku ümberehitamist ette.
12.7.Ehitusteatis kehtis kaks aastat ehk kuni 06.02.2025, mistõttu on muutunud kehtetuks ka ehitusteatise kõrvaltingimused. Kaebajal on põhjendatud huvi otsuse punktide tühisuse ja/või õigusvastasuse tuvastamiseks, kuivõrd vastustaja võib uue menetluse käigus tugineda enda varasematele seisukohtadele, samuti on akti õigusvastasuse tuvastamine vajalik kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks.
13.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta järgmistel põhjustel rahuldamata.
13.1.Projekteerija esitas 27.07.2022 ehitisregistri kaudu ise ekslikult ehitusloa taotluse. Ehitisregister on kuvanud automaatteavituse, et tegemist on teatisekohustusliku ehitustegevusega. Vastustaja lähtus algusest peale ehitusteatise menetluse regulatsioonist.
13.2.Kaebajal ei saanud tekkida ehitamise õigust alates 07.08.2022 ning kaebaja oli sellest teadlik. 28.07.2022 ehk ehitusteatise esitamisest järgmisel päeval on ehituse peaspetsialist alustanud menetlust ja märkinud ehitisregistris, et ehitusprojekt saadetakse kooskõlastusringile. Taotleja meiliaadressile saadeti ehitisregistrist teade menetluse tähtaja 5
3-23-504 pikendamise kohta ning esimene kooskõlastamise taotlus on tehtud 04.08.2022 Päästeametile, kes andis enda märkused projekteerijale lahendamiseks 08.08.2022. Seega oli kaebaja teadlik, et ehitusteatise osas on alustatud täiendavat kontrolli. Ehitusteatise puhul selgus vajadus kooskõlastada ehitamine EhS § 36 lg 5 p 2 alusel pädevate asutustega ning samuti ei olnud esitatud ehitusprojekt vastavuses määruse nr 97 3. peatükis sätestatud nõuetega. Ehitamise õigus tekkis alates 06.02.2023. a otsuse nr 5-4/634-19 andmisest. Kuni selle hetkeni toimus ehitusprojekti puuduste kõrvaldamine. Määruse nr 97 3. peatükis sätestatud nõuetele vastas ehitisregistris 03.02.2023 esitatud ehitusloa taotluse 8. versioon ning selle alusel anti vaidlustatud otsus. Ehituse peaspetsialist ei ole andnud 06.02.2023. a otsust nr 5-4/634-19 järelevalvemenetluses ning ei ole teinud ettekirjutust. Vaidlustatud otsus on antud ehitusteatise menetluses ning tegemist on eelkontrolliga, mis viidi läbi EhS § 36 lg 5 alusel. Haldusakti andmine lõpetas ehitusteatise menetluse ning haldusakt on antud pädeva organi poolt.
13.3.Ehitusteatise menetlemise käigus hinnatakse ehitamisele eelnevalt, et ehitis vastaks EhS §-s 11 sätestatud nõuetele ning ehitamise aluseks olev ehitusprojekt tagaks nende nõuete täitmise. Määruse nr 97 § 24 sätestab, et kui ehitusteatisega koos tuleb ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud juhtudel esitada ehitusprojekt, peab esitatav ehitusprojekt vastama ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti nõuetele. Ristiku tn 5 abihoone ümberehitamise projekti kontroll tähendas ka veevarustuse ja kanalisatsiooni osa kontrolli. Ehitusprojektist nähtus, et abihoone ümberehitamisega kaasneb olemasoleva kanalisatsioonitorustiku muutmine – seda pikendatakse kinnistu sees saunani (seletuskirja p 5.5). Tegemist on ehitise tehnosüsteemi muutmisega EhS § 4 lg 3 p 3 tähenduses. Asjaolu, et AS Rakvere Vesi on torustiku ehitusjärgselt üle vaadanud ning kasutusse lubanud, ei ole asjassepuutuv. Olemasoleva kanalisatsioonitorustiku pikendamine vajab eelnevalt kontrolli, et tehnosüsteem vastaks ka pärast muutmist jätkuvalt ehitisele esitatavatele nõuetele. Linnavalitsus selgitas eelkontrolli käigus, et ehitusprojektiga kavandatud kanalisatsioonitorustiku laiendamine võib kaasa tuua kinnistul asuva puurkaevu kaudu ohu põhjavee saastumiseks. Sellisele seisukohale asus Keskkonnaamet ning linnavalitsus arvestas sellega vaidlustatud otsuse tegemisel. Antud juhul ei ole võimalik samaaegselt kinnistu kanalisatsioonitorustiku ümberehitamine ja puurkaevu säilimine.
13.4.Ehitusprojekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa ei vasta määruse nr 97 §-s 20 sätestatud nõuetele. Ehitusprojektis ja selle seletuskirjas ei ole lahendatud keskkonnaohutuse küsimus, mis tekib seoses kanalisatsioonitorustiku ehitamisega puurkaevu hooldusalale ja millele on kooskõlastuses tähelepanu juhtinud Keskkonnaamet. Ehitusteatise ja ehitusprojekti nõue tuleneb vajadusest lahendada olemasoleva torustiku laiendamisega kaasnev võimalik põhjavee saastamise küsimus. Kui kanalisatsioonitorustikku ei muudetaks, ei oleks eraldi teatist ja projekti vaja. EhS Lisa 1 kohaselt tuleb kinnistu kanalisatsioonitorustiku ümberehitamisel või laiendamisel esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Vaidlustatud otsuse p 1.2 lisatingimus tuleneb seega eelkõige asjaolust, et ehitusteatisega esitatud ehitusprojektis on puudused kanalisatsioonitorustiku laiendamist puudutavas osas. AS Rakvere Vesi hinnang on antud torustikule ühiskanalisatsiooniga liitumisega seoses, mitte seoses torustiku laiendamisega (pikendamisega) puurkaevu hooldusalale.
14.Keskkonnaamet palub jätta kaebuse järgmistel põhjendustel rahuldamata.
14.1.Keskkonnaametil puudub seadusest tulenev õigus nõuda vana puurkaevu EELIS-sse kandmist, kuid puurkaevude EELIS-sse kandmine on oluline, sest puurkaevu omamisega kaasnevad seaduses sätestatud piirangud, õigused ja kohustused, sh võivad kaasneda piirangud ka teistele isikutele (nt naabritele, kui hooldusala ulatub nende kinnistule). EELIS 6
3-23-504 andmekogu eesmärgiks on ühendada andmeid ruumiobjektide kohta, millega võivad kaasneda piirangud, kohustused või õigused.
14.2.Puurkaevu ebaseaduslikkuse osas ei ole võimalik seisukohta võtta, sest Keskkonnaametil puudub puurkaevu rajamisega kaasnev dokumentatsioon. Tõele ei vasta kaebaja väited, et tema kinnistul paiknev enne 01.04.1999 ehitatud puurkaev on tehnorajatis ja see tuleks lugeda EhSRS § 27 lg 5 järgi õiguspäraselt ehitatuks.
14.3.Hoolimata sellest, kas puurkaev on kantud EELIS-sse ning kas tegemist on seadusliku või ebaseadusliku puurkaevuga, on puurkaevu ümbritsev ala 10 m raadiuses puurkaevu hooldusala (VeeS § 154 lg 1 p 3 ja lg 3). Vaidlust ei ole selles, et elamu kanalisatsioonirajatis asub puurkaevu hooldusalas. Hooldusalal on keelatud tegevus, mis võib kaasa tuua põhjavee saastumise, sh ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette, ning kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine (VeeS § 154 lg 5 p-d 3, 7). Antud juhul on vaidlusaluse puurkaevu hooldusalal parkimisplats, mis toob kaasa ohtlike ainete pinnasesse ja põhjavette juhtimise, ning puurkaevu hooldusalale rajatakse kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi. Parkimisalal võivad pinnasesse imbuda mootorivedelikud või muud sõidukite kemikaalid, nt naftasaadused. Naftasaaduste näol on vastavalt keskkonnaministri 24.07.2019. a määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ §-le 5 tegemist vesikonnaspetsiifiliste saasteainetega, mis kujutavad endast ohtlikku ainet VeeS tähenduses (VeeS § 75 lg-d 1 ja 2). Ristiku tn 5 piirkonna põhjavesi on nõrgalt kaitstud (osaliselt kaitsmata) just maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Kanalisatsiooni rajamine puurkaevu hooldusalasse võib ohustada põhjaveekihi vee keemilisi ja mikrobioloogilisi omadusi ja veevõtuks kasutatavaid rajatisi. Nii kanalisatsioonitorustike kui ka muude kanalisatsioonirajatiste rajamine hooldusaladesse kui ka nende kasutamine on potentsiaalne oht põhjaveele ja puurkaevu tehnilisele seisundile (konstruktsioonile, manteltorutagusele tsementatsioonile jne). Praktika on näidanud, et ei ole välistatud kanalisatsioonitorustike ummistused ja rikked hooldusaladel. Seejuures on VeeS § 154 lg 5 p-s 7 toodud keeld kanalisatsiooni rajamise kohta absoluutne ehk haldusorganil puudub kaalutlusruum, arvestamaks kanalisatsioonitorude ehitamiseks kasutatud materjale vms.
14.4.Hooldusala eesmärgiks on põhjavee kaitse ning tegevuse piiramine hooldusalas on kantud põhjavee kaitse vajadusest (VeeS § 154 lg 2). VeeS § 154 lg-s 5 nimetatud tegevused kujutavad endas ohtu põhjavee seisundile. Puurkaevu või -augu omanik või maaomanik ehk kaebaja on kohustatud lammutama põhjavee seisundile ohtliku puurkaevu või -augu (EhS § 128 lg 1). Tegemist ei ole lammutamisettekirjutusega, vaid puurkaevu või maaomaniku seadusest tuleneva kohustusega.
14.5.Vastustaja on andnud haldusakti kõrvaltingimustega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 tähenduses ja tegemist ei ole järelevalvemenetlusega ehk lammutamisettekirjutuse tegemisega. Seejuures on kohaliku omavalitsuse pädevuses korraldada veevarustust ja kanalisatsiooni ja ruumilist planeerimist. Vastustajal on ka riikliku järelevalve teostaja pädevus ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimisel ning ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimisel (EhS § 130 lg 2 p-d 3 ja 5). Seega on vastustajal olnud pädevus vaidlusaluse kõrvaltingimuste seadmiseks. Kõrvaltingimus on õiguspärane, sest hooldusalal võidakse teostada või teostatakse põhjavett ohustavaid tegevusi (immutatakse 7
3-23-504 pinnasesse ohtlikke aineid ja rajatakse kanalisatsioon), mistõttu on puurkaevu omanikul kohustus puurkaev lammutada.
KOHTU SEISUKOHT
15.Kohus käsitleb esmalt vaidlusaluse ehitusteatise menetlusega seotud menetluslikke küsimusi ja lahendab kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks (I). Seejärel lahendab kohus sisuliselt kaebuse (II). I
16.Vaidlus on tõusetunud sellest, et 27.07.2022 esitati ehitisregistris Rakvere linnale ehitusloa taotlus muu hulgas selleks, et ehitada välja kaebajale kuuluval Ristiku tn 5 kinnistul asuva abihoone teine korrus, ehitades sinna tööruumi ja WC. Taotlusele lisatud ehisprojekti kohaselt soovitakse projekti raames pikendada abihooneni kinnistule juba välja ehitatud kanalisatsioonitrassi, mis seni teenindas üksnes elamut. Kinnistul asuval elamul on olemas ka ühisveevarustus, kuid abihoone veevarustus on tagatud kinnistul asuva puurkaevu kaudu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et EhS Lisa 1 kohaselt ei olnud tegemist ehitusloakohustusliku tegevusega, vaid vajalik oli esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kuigi ehitisregistris esitati ehitusloa taotlus, on vastustaja kinnitanud, et käsitas taotlust ehitusteatisena EhS § 35 tähenduses. Kohtule esitatud ehitisregistri kuvatõmmistest (dtl 11, 102) nähtub, et 28.07.2022 on määratud kõnealusele ehitusteatisele menetleja ja samal kuupäeval on ehitis lisatud kooskõlastusringile, esmane kooskõlastajale saatmine on toimunud 04.08.2022. Selguse huvides nimetab kohus 27.07.2022. a ehitusloa taotlust käesolevas otsuses edaspidi ehitusteatiseks.
17.Tulenevalt EhS § 36 lg-test 1 ja 2 teavitatakse ehitise ehitamisest pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Ehitamist võib alustada siis, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks (EhS § 36 lg 2 teine lause). Tulenevalt EhS § 36 lg-st 5 tuleb kohalikul omavalitsusel ehitusteatise saamisel vajaduse korral kontrollida, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse (p 1); kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega (p 2); esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid (p 3); või kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik (p 4). Kui asjas esinevad eelnevalt viidatud (EhS § 36 lg-s 5 sätestatud) alused, siis tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest, ning anda kontrolli tulemusel esitatavad nõuded haldusaktina (EhS § 36 lg 6).
18.EhS § 37 järgi võib ehitusteatise alusel ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates. Praegusel juhul andis Rakvere Linnavalitsus ehitusteatise menetluse tulemusel täiendavate nõuetega haldusakti 06.02.2023. Seetõttu tuleb nõustuda kaebaja 17.09.2025. a avalduses märgituga, et käesoleva otsuse tegemise ajaks on Rakvere Linnavalitsuse 06.02.2023. a otsusega nr 5-4/634-19 antud ehitamise õigus lõppenud ning kohtul ei ole enam võimalik seda haldusakti ka selles seatud kõrvaltingimuste osas tühistada. Tulenevalt HMS § 61 lg-st 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui kehtivuse kaotanud haldusaktil puudub pärast selle kehtivusaja möödumist mõju ning tühistamiskaebus on seetõttu muutunud ainetuks, esineb alus menetluse lõpetamiseks (vt nt Riigikohtu 23.12.2024. a määrus nr 3-21-1862, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Lähtuda tuleb analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. 8
3-23-504
19.Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2). Kaebaja on taotlenud kohtult Rakvere Linnavalitsuse 06.02.2023. a otsuse punktide 1.1 ja 1.2 õigusvastasuse tuvastamist ning kohtu hinnangul on see kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik. Seetõttu lubab kohus kaebajal minna üle Rakvere Linnavalitsuse 06.02.2023. a otsuse punktide 1.1 ja 1.2 tühistamise nõuetelt nende punktide õigusvastasuse tuvastamise nõuetele ning lahendab järgnevalt käesolevas otsuses lisaks alternatiivselt esitatud Rakvere Linnavalitsuse 06.02.2023. a otsuse punkti 1.1 tühisuse tuvastamise nõudele nimetatud õigusvastasuse tuvastamise nõuded. II
20.Rakvere Linnavalitsus andis 06.02.2023. a otsusega nr 5-4/634-19 (dtl 26–30) kaebaja kinnistul paikneva abihoone laiendamiseks ehitamisõiguse tingimustel, et kaebaja lammutab kinnistul paikneva puurkaevu (otsuse p 1.1) ja esitab kinnistu kanalisatsioonitorustiku ümberehitamiseks ehitusteatise ja ehitusprojekti (otsuse p 1.2). Kohus mõistab, et tegemist on lisatingimustega haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks HMS § 53 lg 1 p 3 tähenduses. Vastustaja on võtnud otsuse andmisel aluseks juba eelnevalt viidatud EhS § 36 lg-d 5 ja 6, § 37 ja Lisa 1, samuti EhS § 128, VeeS § 208 ja § 154 lg 5 p-d 3, 5 ja 7 ning HMS §-d 4, 6 ja 43.
21.HMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt on üheks haldusakti andmise menetluse lõppemise võimaluseks haldusakti teatavakstegemine. Tulenevalt HMS §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1). Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6 lg 1). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ning kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4). Koormava haldusakti põhjendused peavad võimaldama adressaadil otsuse tegemise põhjust mõista ning hinnata otsuse õiguspärasust ja samuti tagama kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (vt nt Riigikohtu 10.11.2022. a otsus nr 3-19-292, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika).
22.Praegusel juhul on vastustaja talle 27.07.2022 esitatud ehitusteatise menetlemisel pidanud vajalikuks kooskõlastada ehitamine pädevate asutustega (EhS § 36 lg 5 p 2) ning leidnud, et ehitamine tuleb viia nõuetega vastavusse (EhS § 36 lg 5 p 1). Ehitusteatisele linnavalitsuse poolt esitatud märkused (dtl 11–17) on olnud enamasti seotud projekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa täiendamise vajadusega (määruse nr 97 § 20) ning nendes on viidatud 9
3-23-504 keskkonnaohutusele (vt nt 17.08.2022, 13.09.2022, 29.12.2022 ja 06.01.2023 tehtud märkused; dtl 15, 14, 13, 12). Samuti on vastustaja palunud ehitusteatise menetluses seisukohta Keskkonnaametilt kui loodus- ja keskkonnakaitse korraldamisega tegelevalt valitsusasutuselt. Kohtu hinnangul on vastustaja selline tegevus kooskõlas nii ehitusteatise esitamise kohustuse üldiste eesmärkidega kui ka EhS §-st 8 tuleneva ohutuse põhimõttega. Viimati nimetatud sätte kohaselt on ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitse objektile. Seejuures hõlmab ehitise ja ehitamise ohutus loodusväärtuse kaitset.
23.Puudub vaidlus, et ehitusteatisele lisatud ehitusprojektis oli ette nähtud pikendada Ristiku tn 5 kinnistule kuni seal paikneva elamuni välja ehitatud kanalisatsioonitrassi abihoones asuva saunani (ehitusprojekti asendiplaan, dtl 41, ja seletuskirja p 5.5, dtl 51). Samuti puudub ehitusprojekti asendiplaani pinnalt vaidlus selles, et kavandatav kanalisatsioonitrassi pikendus kulgeb väga lähedalt mööda kinnistul paiknevast puurkaevust. Kaebaja sõnul orienteeruvalt 40 aastat tagasi rajatud puurkaevu olemasolu kinnistul kinnitab kanne ehitisregistris. Küll ei ole kõnealune puurkaev kantud ruumiobjektina EELIS andmekogusse ning seda ei ole kuvatud Maa-ameti kaardirakendusel.
24.Kohus nõustub vastustaja ja Keskkonnaametiga, et looduses olemasoleva puurkaevu puhul rakenduvad sellele VeeS-st tulenevad nõuded, hoolimata sellest, kas puurkaev on kantud EELIS andmekogusse ja Maa-ameti kaardirakendusele või mitte. Samuti ei oma kohtu hinnangul VeeS-st tulenevate nõuete rakendumisse puutuvalt tähtsust see, kas pidada puurkaevu rajatuks seaduslikult või ebaseaduslikult.
25.VeeS § 154 lg 1 loetleb rajatised, millel on hooldusala ehk mida ümbritseval maa- või veealal on 10 meetri ulatuses põhjavee saastumise vältimiseks teatud tegevused piiratud (vt ka VeeS § 154 lg-d 2 ja 3). VeeS § 154 lg 1 p 3 kohaselt on selliseks rajatiseks muu hulgas puurkaev, mille kaudu võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas või võetakse tootmisvett. Nimetatud säte ei sea hooldusala olemasolu eelduseks seda, et puurkaevust võetavat vett kasutataks joogiveena. Tulenevalt VeeS § 154 lg-st 5 on hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Sama säte loetleb selliste tegevuste näiteid. Muu hulgas on hooldusalal keelatud ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette (VeeS § 154 lg 5 p 1) ning kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnassesse juhtimine (VeeS § 154 lg 5 p 7). Eeltoodus väljendub seadusandja hinnang, et puurkaevu hooldusalal ohtlike ainete pinnasesse ja põhjavette juhtimine, hooldusalale kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja seal heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, ning on seetõttu keelatud.
26.Kohus leiab, et vastustaja on tulenevalt eespool välja toodud VeeS nõuetest õiguspäraselt juhtinud ehitusteatise menetluse käigus projekteerija tähelepanu projekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa täiendamise vajadusele. Vastustaja on asjakohaselt tuginenud ka Keskkonnaameti viidetele, et kinnistul paikneva puurkaevu hooldusalas asuvad nii olemasolev kanalisatsioonitrass kui ka parkimisala, millest koosmõjus VeeS § 154 lg 5 p-dega 1 ja 7 on võimalik järeldada, et tegemist on põhjavee seisundile ohtliku puurkaevuga EhS § 128 tähenduses. Viimati viidatud säte paneb puurkaevu omanikule või maaomanikule kohustuse põhjaveeseisundile ohtlik puurkaev lammutada. Eelnevat arvestades on vastustaja kohtu hinnangul asjakohaselt suunanud projekteerijat ehitusteatise menetluse käigus sellele, et täiendada projekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa ning lammutada seejuures kinnistul olev puurkaev. Vastustaja ei saanud tulenevalt VeeS § 154 lg 5 p-st 7 lubada puurkaevu 10
3-23-504 säilimisel kanalisatsioonitrassi pikendamist projektis märgitud viisil. Puurkaevu lammutamisel tuleb aga muuta ka projekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa, sealhulgas lahendada küsimus abihoone edaspidisest veevarustusest. Sisuliselt samadele asjaoludele on vastustaja tuginenud vaidlustatud otsuses kõrvaltingimuste seadmise põhjendamisel, selle erinevusega, et kuna ehitusprojekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa jäi projekteerija poolt täiendamata, nägi vastustaja ühe tingimusena ette kinnistu kanalisatsioonitorustiku ümberehitamiseks eraldiseisva ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamise.
27.Kuigi vastustaja ei ole otsuses selgelt kaalunud abihoone laiendamisel veevarustuse ja kanalisatsiooni erinevaid võimalikke lahendusi (ehk seda, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik puurkaev säilitada), on otsusest siiski selgelt järeldatav vastustaja seisukoht Keskkonnameti poolt välja toodud asjaolude erilise kaalukuse kohta. Kaebaja poolt kohtumenetluses ega projekteerija poolt ehitusteatise menetluses esitatud väited (ennekõike 22.08.2022. a, 26.09.2022. a, 30.12.2022. a ja 18.01.2023. a vastused menetleja märkustele; dtl 15, 14, 13, 12) ei anna kohtule alust arvata, et vastustaja oleks jätnud kaebajale abihoone laiendamiseks veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse osas tingimuste seadmisel (sealhulgas nende andmisel erinevate valikute hulgast valiku tegemisel) mõne erilist tähtsust omava asjaoluga arvestamata. Kohtu hinnangul ei kujuta endast sellist asjaolu kaebaja poolt kohtumenetluses väidetu, et puurkaevu säilitamine on kaebaja jaoks eluliselt tähtis, kuna tagab tema perele varustuskindluse ootamatuteks olukordadeks. Tegemist on küll eluliselt mõistetava huviga, kuid see ei annaks kohtu hinnangul vastustajale õigust lubada kanalisatsioonitrassi pikendamist alal, kus see on VeeS § 154 lg 5 p 7 kohaselt selgelt keelatud.
28.Ehitusteatise menetluses vastustaja poolt märkuste esitamisega on vastustaja kohtu hinnangul nõuetekohaselt täitnud enne haldusakti andmist HMS § 40 lg-st 1 tuleneva ärakuulamiskohustuse.
29.Eeltoodu pinnalt asub kohus seisukohale, et vastustajal oli tulenevalt EhS § 36 lg-test 5 ja 6 pädevus ehitusteatise menetluses kaebajale 06.02.2023. a otsuse punktis 1.1 puurkaevu lammutamist käsitleva tingimuse seadmiseks, kuivõrd puurkaevu säilimise korral ei olnuks vastustajal võimalik ehitusteatisele lisatud ehitusprojekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa kooskõlastada ja koosmõjus sama otsuse punktiga 1.2 oli tegemist nõudega ehitusprojekti nõuetega vastavusse viimiseks. Tegemist ei ole seetõttu punkti 1.1 puudutavas osas tühise haldusaktiga HMS § 63 lg 2 p 3 tähenduses. Samuti oli käesolevas otsuses eespool esitatud põhjendustel nii 06.02.2023. a otsuse punktis 1.1 kui ka punktis 1.2 abihoone laiendamisele esitatud tingimuste seadmine vastustaja poolt õiguspärane.
30.Eelnevast tulenevalt puuduvad alused kaebaja kaebuse rahuldamiseks ning see tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtule kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 viimane lause).
32.Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot (maksekorralduse kviitung dtl 62) ning kandnud õigusabikulusid kokku 2088 eurot (1344 eurot+744 eurot; arved dtl 134– 135, 144–145). Vastustaja ei ole kohtule väljamõistetavate menetluskulude kohta andmeid esitanud. Lähtudes HKMS § 108 lg-st 1 ja § 109 lg 1 viimasest lausest, jätab kohus nii kaebaja menetluskulud kui ka vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.