X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (teise kinnipeetava rünnak 14.08.2024)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X.X. Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis 250 eurot.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 03.11.2025. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 18).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja X.X. esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti 26.08.2024 numbriga 1-13/24/504-1 (dtl 8-9). Kaebaja taotles mittevaralise kahju 20 000 euro hüvitamist. 14.08.2024 ründas kaebajat teine kinnipeetav, kellega kaebajal oli ja on isolatsioon. Kaebaja ja teine kinnipeetav jalutasid kõrvuti jalutusboksides. Kaebaja teavitas valvurit, et teine kinnipeetav on talle ohtlik, valvuri sõnul oli isik juba lahkunud ja oli kaugel. Tegelikult ootas teine kinnipeetav kaebajat õuealal ja ründas teda. Valvurid ei suutnud rünnet ära hoida. Kaebaja püüdis eest ära joosta ning kukkus. Kaebajal tekkisid kehavigastused, mis dokumenteeriti meditsiiniosakonnas ja millest tehti fotod. Kaebaja kardab pärast juhtunut jalutamas käia.
1
2.Kaebaja esitas 04.11.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Menetluse käigus esitas kaebaja täiendavaid avaldusi. Kaebaja märkis, et vastustaja ei ole kaebaja kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt lahendanud. Kaebaja kordas kohtueelses menetluses esitatud väiteid ja seisukohti (vt otsuse punkti 1). Kaebaja muutis kohtumenetluses korduvalt taotletava hüvitise suurust. Kaebaja hiliseima seisukoha põhjal taotleb kaebaja hüvitist kokku 5 000 eurot, sealhulgas tervise kahjustamise alusel 2 500 eurot. Kaebaja ei nõustu sellega, et piisav hüvitis on vastustaja pakutud 250 eurot. Kaebajal tekkinud tervisekahjustused dokumenteeriti meditsiiniosakonnas. Kaebaja üleelamised ja kannatused seoses juhtumiga väljenduvad selles, et juhtunu oli kaebaja jaoks traumeeriv, valvur ei arvestanud kaebaja hoiatusi, kaebajal on hirm jalutamas käia. Kaebaja palus kanda hüvitise tema vanglasisesele isikuarvele.
3.Vastustaja lahendas kaebaja kahju hüvitamise taotluse 12.11.2024.a otsusega nr 113/24/504-2 (dtl 10-12). Vastustaja jättis taotluse rahuldamata. Otsusest nähtub, et kaebaja viibis juhtumi toimumise ajal Tartu Vanglas vahistatuna. Vastustaja tegi kindlaks, et kaebaja ja teise kinnipeetava vahel kehtis isolatsioon. Vastustajal tuli tagada kaebaja julgeolek vanglas. Vaidlusalusel juhtumil osutusid kinnipeetavate julgeoleku tagamiseks kasutusele võetud abinõud ebaefektiivseks - ametnik lasi kinnipeetavatel liikuda E-hoone jalutusboksidest S-maja suunal küll ajalise viitega, kuid see ei olnud piisav konflikti tekkimise ohu välistamiseks. Kuivõrd vastustaja ei suutnud piisaval määral tagada kaebaja julgeolekut, tuleb vastustaja tegevus lugeda õigusvastaseks. Rääkida saab vähemalt vanglapoolsest hooletusest. Vastustaja vabandas sellise olukorra tekkimise pärast. Kaebajal tuvastati 14.08.2024 järgmised vigastused: vasakul küünarnukil ja põlvel kerged marrastused, parema käsivarre ja hüppeliigese piirkonnas kaks veritsevat marrastust, mis puhastati ja neile asetati plaastrid. 15.08.2024 kurtis kaebaja parema käe randme valulikkust liigutamisel. Väliselt käsi turses ei olnud, hematoom puudus. Kaebajale väljastati randmeside. Kuivõrd kaebaja langes teise kinnipeetava füüsilise rünnaku ohvriks ning sai selle tulemusena vigastada, saab jaatada kahjuliku tagajärje saabumist. Esineb põhjuslik seos vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajal tekkinud kahju vahel. Hüvitise maksmine ei ole siiski põhjendatud. Kaebaja oleks saanud vähendada kahjuliku tagajärje saabumise ohtu, kui ta oleks järginud ametniku juhiseid ja ohuolukorrast eemaldunud. Kaebajaga koos jalutanud kambrikaaslane tegi seda. Kaebajale tekkinud vigastused on kerged. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine. Vastustaja peab kahju hüvitamiseks piisavaks õigusvastase tegevuse tunnistamist ja vabandamist kaebaja ees.
4.Vastustaja jäi vastuses kaebusele kohtueelse menetluse seisukohtade juurde (vt otsuse punkti 3). Vastustaja kordas, et vaidlus on üksnes selle üle, kas juhtunu pinnalt on alust maksta kaebajale rahalist hüvitist. Vastustaja palus kaebajale rahalist hüvitist mitte määrata. Õigusliku alusena tulevad kõne alla väärikuse alandamine ja tervise kahjustamine. Kaebaja sai vigastusi (marrastusi), kuid need olid kerged ja ei vajanud paranemiseks meditsiinilist sekkumist. Menetluse käigus ei ilmnenud viiteid sellele, et kaebajale oleks tekkinud püsivaid või pikemat ravi vajavaid vigastusi. On usutav, et juhtum võis järgnevatel päevadel tekitada kaebajas negatiivseid emotsioone, kuid tegemist ei saanud olla sedavõrd intensiivse hirmutunde või muu negatiivse 2
tundega, mis võiksid olla käsitletavad väärikust alandava kohtlemisena. Vastustaja ei suhtu juhtunusse kergekäeliselt. Analoogsete olukordade kordumise oht on nii õigusaktide muututmise kui ka ametnike täiendava instrueerimise tulemusel minimeeritud. Alternatiivselt palus vastustaja määrata kaebajale hüvitise 250 eurot. Sellise suurusega hüvitis oleks kooskõlas Eesti kohtupraktikas sarnastes olukordades määratava hüvitisega. Suuremas ulatuses hüvitise väljamõistmine ei oleks põhjendatud ega proportsionaalne kaebajale saabunud tagajärgi arvestades. Vastuseks kohtu küsimusele selgitas vastustaja, et isolatsioon on vangla töökorralduslik abinõu. Isolatsioon tähendab, et üks kinnipeetavatest (või mõlemad vastastikku) võib kujutada endast ohtu teisele kinnipeetavale ning nende kinnipeetavate kokkupuuteid tuleb vältida. Isolatsiooni kasutatakse eesmärgil täita vangla kohustust tagada vanglas viibivate isikute julgeolek (VangS § 66 lg 1 ja 2). Kohtu seisukoht
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus, 6) mittevaralise kahju korral ka avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused.
6.Praeguses asjas nõustuvad mõlemad pooled sellega, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud - aset on leidnud vastustaja õigusvastane süüline tegu, rikutud on kaebaja subjektiivseid õigusi, kaebajal on tekkinud kahju ja esineb põhjuslik seos. Vastustaja ei väida, et kahju tekkimist oleks saanud ära hoida RVastS § 3, 4 või 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega, s.o haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude, toimingu lõpetamise nõude või haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude esitamise teel. Kohus leidis 19.03.2025.a määruses, et vaidluse ese on piiratud küsimusega, kas kaebajale tuleb määrata rahaline hüvitis ja kui jah, siis millises summas. Kohus andis pooltele võimaluse esitada sellele seisukohale vastuväiteid, pooled vastuväiteid ei esitanud.
7.Mittevaralise kahju all mõistetakse inimese füüsilist või hingelist valu või kannatust. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. RVastS § 9 lg 2 ja § 13 lg 1 kohaselt:
3
- hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust; - arvestatakse hüvitise suuruse määramisel kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ja muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane.
8.Videosalvestistelt nähtub sündmuste käik järgmiselt. Statsionaarse kaamera salvestiselt (helita) nähtub, et kaebaja ja tema kaaslane liiguvad vangla territooriumil mööda asfaltteed, valvur seisab nende taga ja jälgib liikumist. Kaebaja ja tema kaaslane jäävad seisma, vaatavad valvuri suunas, liiguvad veel mõne sammu, see tegevus kordub paaril korral. Ründaja läheneb joostes, valvur liigub talle vastu, kaebaja seisab. Valvur liigub kaebaja ja ründaja vahele. Kaebaja liigub ringi mõne sammu raadiuses, nii et kaebaja on kogu aeg näoga ründaja poole ja valvur on tema ja ründaja vahel. Kaebaja hakkab jooksma, ründaja jookseb talle järele. Kaebaja kukub asfaldil, ründaja jõuab temani ja teeb ligikaudu kolm lööki käe ja ühe löögi jalaga kaebaja suunas. Valvur jõuab kaebaja ja ründaja juurde, grupp liigub asfaldilt murule. Kohale jõuab rohkem valvureid, valvurid ohjeldavad ründaja. Kaebaja tõuseb ja liigub eemale. Kirjeldatud sündmused kestavad kokku ligikaudu üks minut. Valvuri rinnakaamera salvestiselt nähtub, et valvur laseb jalutusboksist välja ründaja ning mõne aja möödudes kaebaja ja tema kaaslase. Kaebaja mainib isolatsiooni, valvur vastab, et ta teab ja teine kinnipeetav juba lahkus. Eelmise lõigu alguses kirjeldatud tegevuse (kaebaja ja tema kaaslane jäävad seisma ... see tegevus kordub paaril korral) ajal ütleb valvur „Oodake siin“, „Mine edasi sina seal“, „Oodake, ärge minge“, „Jääge siia“, „Ei lähe“ ja „Tagasi“. Edasine (s.h kaebaja kukkumine ja kaebaja suunas tehtud löögid) ei ole kaebajat puudutavas osas salvestisel nähtav või piisavalt arusaadav, kuna valvur liigub pidevalt ning tema tegutsemine on suunatud ründaja takistamisele ja ohjeldamisele. Kuulda on valvuri korduvad korraldused ründajale eemalduda, lõpetada jne.
9.Kohtu hinnangul tekkis vastustaja toimingute tõttu olukord, kus liikumine jalutusalalt eluhoonesse (kambrisse) ei olnud kaebaja jaoks ohutu. Videosalvestistelt on näha, et kinnipeetavad liikusid jalutusalalt eluhoonesse iseseisvalt ehk neid ei saatnud sellel teekonnal vanglaametnik. Jalutusalal oli üks valvur, kes lasi kinnipeetavaid jalutusboksidest välja ja suunas nad liikuma eluhoone suunas. Teekond jalutusalalt eluhooneni oli küllalt pikk ning piirkonnas ei ole näha teisi valvureid. Kaebaja oli juhtumi toimumise ajal vahistatu, tema ründaja oli süüdimõistetu, s.o kinnipeetav vangistusseaduse (VangS) § 2 tähenduses (dtl 35).
10.VangS § 66 lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Säte paikneb VangS teises peatükis ning VangS § 90 lg 1 alusel kohaldatakse seda ka vahistatule. Määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p 4 alusel on üheks järelevalvetoiminguks isikute vanglasisene saatmine. Määruse § 36 lg 1 kohaselt on saatja ülesanne tagada saatmise ajal kinnipeetava õiguspärane käitumine ning välistada kinnipeetava suhtlemine kõrvaliste isikutega. Määruse § 1 lg 1 alusel kohaldub määrus ka vahistatule.
4
Määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ § 8 lg 3 sätestab, et väljaspool oma osakonda võib kinnipeetav liikuda koos saatjaga. Juhtumi toimumise ajal kehtinud määruse redaktsiooni § 8 lg 5 alusel ei kohaldatud seda sätet vahistatule. Eeltoodu tähendab, et kaebaja kui vahistatu iseseisev liikumine vangla territooriumil oli põhimõtteliselt võimalik, kuid ründaja oleks sisekorraeeskirja § 8 lg 3 alusel pidanud liikuma koos saatjaga. Kui vastustaja suunas ajaliselt lähestikku vangla territooriumile iseseisvalt liikuma kaks vanglas kinni peetavat isikut, kellele on kehtestatud isolatsioon, siis tulenes kohtu hinnangul VangS § 66 lõikest 1 vastustajale kohustus ka kaebaja puhul saatmist kaaluda. Vastustaja rikkus ründaja liikumise korraldamisel sisekorraeeskirja § 8 lg 3 ning kaebaja liikumise korraldamisel eksis kaalutlusotsuse tegemisel. Isegi kui saadetud oleks ainult ründajat, oleks see suure tõenäosusega juhtumi ära hoidnud. Kohtu hinnangul on süü vormiks raske hooletus ehk käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (võlaõigusseaduse § 104 lg 4).
11.Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja oleks oma tegevusega saanud kahju tekkimist ära hoida või kahju suurust vähendada. Kohus ei nõustu täielikult vastustaja väitega, et kaebaja eiras valvuri korraldusi mitte edasi liikuda. Valvur andis korraldusi ebaselgelt. Valvur ütles järjest „Oodake siin“, „Mine edasi sina seal“, „Oodake, ärge minge“. Sündmust tagantjärele vaadeldes võib aru saada, et korraldused „oodake“ olid mõeldud kaebajale ja tema kaaslasele ning korraldus „mine edasi“ oli mõeldud ründajale. Sündmuste käigus ei pruukinud see olla arusaadav ning salvestiselt on näha, et kaebaja ja tema kaaslane alustavad liikumist, kui valvur ütleb „mine edasi“. On tõsi, et kaebaja liikus mõnevõrra ka valvuri järgmiste korralduste ajal. Kaebaja liikus mõne sammu ulatuses. Kohtu hinnangul ei oleks sündmuste käiku mõjutanud see, kui kaebaja oleks paigal seisnud või liikunud tagasi. Vastustaja väitel oleks kaebaja saanud ründe ära hoida sündmuskohalt lahkumisega. Kohtule ei ole äratuntav, kuhu oleks kaebaja saanud turvaliselt lahkuda. Ründaja oli kaebaja ründamisel väga sihikindel, s.h ei hoolinud valvuri kohalolekust, talle korduvalt antud korraldustest, valvuri korduvatest püüetest teda takistada, jätkas rünnet ka pärast seda, kui valvur lasi tema suunas gaasi, osutas valvuritele füüsilist vastupanu. Kui kaebaja oleks liikunud mujale, siis oleks ründaja talle lihtsalt järgnenud. Kohtu hinnangul toimis kaebaja õigesti, kui ta hoidus valvuri lähedusse. Kaebaja kaaslase ründamist ei hoidnud ära kaaslase eemaldumine, vaid ründajal puudus soov kaebaja kaaslast rünnata. Ühel hetkel kaebaja üritas ära joosta, kuid sellest ei olnud kasu - ründaja jooksis kaebajale järele ning jõudis kaebajani enne valvurit.
12.Vaidlust ei ole selles, et kaebajal tekkisid tervisekahjustused: vasakul küünarnukil ja põlvel kerged marrastused, parema käsivarre ja hüppeliigese piirkonnas kaks veritsevat marrastust, parema käe randme valulikkus liigutamisel (dtl 39). Neid mõjusid kaebaja tervisele saab pidada kergeteks. Kaebaja väitis kohtumenetluse käigus, et teda löödi selga ja tal tekkisid seljavalud. Kohus ei lubanud 05.09.2025.a määruses kaebajal täiendada kaebust selle alusega.
13.Kohtu hinnangul saab kohtuasja asjaoludel möönda ka mittevaralise kahju tekkimist põhjusel, et kaebaja tajus ründe toimumise fakti tõttu julgeoleku- ja turvatunde vähenemist. Seda asjaolu tuleb hüvitise määramisel arvestada, kuid sellel ei ole kohtu hinnangul olulist mõju hüvitise suurusele. 5
Ühelt poolt on õige, et vastustaja oli teadlik ja aktsepteeris, et kaebajat rünnanud kinnipeetav võib olla kaebajale ohtlik, kuid ei hoidnud ära ohu realiseerumist. Asja lahendamisel ei oma määravat tähtsust, kas eeltoodut käsitleda RVastS § 9 lg 1 tähenduses väärikuse alandamise või eraelu puutumatuse riivena. Kohus peab kohasemaks eraelu puutumatuse riivet. Inimese kehalise enesemääramise ja kehalise puutumatuse riiveid peetakse õiguskirjanduses ja kohtupraktikas hõlmatuks eraelu puutumatuse kaitsega. Olukorda, kus üks vanglas kinni peetav isik ründab teist, on kohtu hinnangul raske ühildada väärikuse alandamisega. Teiselt poolt tegutses vastustaja pärast ründe algust kiiresti ja otsustavalt eesmärgil rünne lõpetada ja kaebajal tekkivat kahju vähendada. Kohtu hinnangul õnnestus vastustajal lõpetada rünne kiiresti ning ära hoida kaebajal tõsisema kahju tekkimine - ründajal õnnestus teha kaebaja suunas ligikaudu kolm lööki käega ja üks löök jalaga, rünne kestis vähem kui üks minut.
14.Kohus leiab otsuse punktis 8-13 toodut kogumis arvestades, et kaebajale tuleb määrata rahaline hüvitis, kuid see ei pea olema suur. Kohus määrab kaebajale hüvitise kogusummas 250 eurot. Sellise suurusega hüvitis ühtib Eesti kohtupraktikas määratavate hüvitistega1.
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 168 lg 1 1 alusel tuleb rahasumma väljamõistmist puudutav kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kaebaja avaldas kohtumenetluses, et soovib hüvitise kandmist tema vanglasisesele isikuarvele (dtl 57). Kui kaebaja soovib hüvitise kandmist muule isikule või kontole, tuleb tal sellest vastustajale kirjalikult teatada enne kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud. Selgitused
16.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
17.Kohus vabastas kaebaja 19.03.2025.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest osas, milles kaebuse aluseks ei ole tervise kahjustamine. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Puudub reaalne nõue või kulu, mille üle otsustada. Riigilõivu küsimust ei ole vaja käsitleda otsuse resolutsioonis.
18.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. 1
K. Piho, K. Krillo. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal. Lk 49-55. www.riigikohus.ee 6
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.