Juri Kolesnikovi kaebus Tartu võimaldama kaebajale nutikell
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
Vangla
kohustamiseks
2.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Tagastada Juri Kolesnikovile kaebuse ja selle lisa originaalid.
4.Jätta Juri rahuldamata.
Kolesnikovi
riigi
õigusabi
taotlus
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8). Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
1.Juri Kolesnikov esitas 01.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajale kell (kas vangla kauplusest või vabadusest), mis näitab erinevaid terviseandmeid ja treeninguga seonduvaid andmeid (pulss, vererõhk jmt). Kinnipeetavatel, kellel on suhkruhaigus, on kambris elektroonilised aparaadid, mis mõõdavad andmeid. Seega ei ole keelatud vahendid, mis aitavad mõõta tervisenäitajaid ja on elektroonilised. Vangla kaupluses on müüa erinevaid elektroonilisi kellasid, mis mõned näevad välja nagu nutikellad. Kaebaja ei käi õues ega tee harjutusi, kuna tal on halb olla. Kaebaja saab igapäevaselt erinevaid tablette, ta kasutab inhalaatorit ning tal on hüpertoonia. Kaebaja ei soovi ravimeid, vaid tahab käia õues ja teha harjutusi. Praegu liigub kaebaja sektoris juba mitu aastat umbes 100 meetrit päevas ning isegi seda on kaebajal raske teha. Liigutamisel tekib kaebajal pearinglus, peavalu, iiveldus, käte ja keha värin ning nõrkus. Kaebaja vajab kella, mis näitab, kui kaua, millise kiiruse ja koormusega ta liigub, ning pulssi ja vererõhku. Kaebaja ei julge talle füsioterapeudi poolt määratud harjutusi teha, kuna peab iga päev tasakesi alustama ja kirja panema, mida ta teeb, kui kaua ja millised on tervisenäidud, et saada aru, miks tal on halb ja kas ta teeb harjutusi liiga kiiresti või on need liiga rasked. Ei ole mõeldav, et kohe kui vaja, tuleb meedik kaebaja tervisenäitajaid mõõtma.
3-25-2157 Kaebaja palub määrata talle kaitsja, kuna terviseprobleemide ja ravimite mõju tõttu ei saa ta enda õiguste kaitsmisega ise hakkama. Kaebaja palub veel vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning tagastada talle kaebuse originaal koos lisadega.
2.Tartu Vangla edastas 30.09.2025. a vastusega kohtunõudele kaebaja soovitud nutikella saamisega seonduva haldusmenetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus lähtub vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 kaebuse tõlgendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja eesmärgiks on see, et Tartu Vangla võimaldaks tal soetada nutikella, mis näitab erinevaid terviseandmeid. Selle eesmärgi saavutamiseks on tõhusaim õiguskaitsevahend kohustamisnõue. Kuivõrd J. Kolesnikovil on kohustamisnõudes läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja taotleb Tartu Vangla kohustamist võimaldama talle nutikell, mis näitab erinevaid terviseandmeid (HKMS § 37 lg 2 p 2).
4.Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kohtu hinnangul ei saa vangla tegevust kaebajale tema soovitud funktsioonidega nutikella võimaldamata jätmisel pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Nutikella puudumine võib kaebajale põhjustada üksnes väheseid ebamugavusi ning selle mittesaamine on kohtu hinnangul vangistusega kaasnev paratamatu ebamugavus vangistusseaduse § 4 1 lg 1 mõttes. Kaebaja märkis, et Tartu Vangla kaupluses on müüa erinevaid elektroonilisi kellasid ning mõned näevad välja nagu nutikellad. Kohus märgib, et piisava summa kogumisel on kaebajal võimalik soetada käekell vangla vahendusel ning sellisel viisil soetatud kella omamine on vanglas lubatud, kuid nutikella mittesaamisega seonduvaid ebamugavusi ei saa pidada kaebaja väärikust alandavaks.
6.Kohtu hinnangul ei oma kaebus ka suuri edulootusi. Tartu Vangla on õiguspäraselt keeldunud kaebajale tema soovitud funktsioonidega nutikella soetamise võimaldamisest. Nutikell on Tartu Vanglas keelatud ese (Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 vastu võetud „Tartu Vangla kodukorra“ p 7.1.3). Tartu Vangla kodukorra seletuskirja kohaselt võivad vangla julgeolekut ohustada kellad, mis võimaldavad andmete salvestamist ning andmesidet, sest käekella mudelite rohkuse tõttu on vanglateenistusel keeruline nende funktsionaalsust kontrollida. Kaebaja soovitud nutikellaga on vangla sõnul võimalik andmete salvestamine ja edastamine, mistõttu on tegemist keelatud esemega. Samuti ei ole kaebajal meditsiinilist vajadust tema poolt nimetatud funktsioonidega kella omamiseks (vt Tartu Vangla 29.05.2025. a vaideotsuses osutatud Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse juhataja P. Kooli 06.11.2024. a seisukoht). Vaideotsusest nähtub veel, et kaebaja kohta ei ole sisestatud näidustust, et ta ei ole võimeline tegelema liikumisega ilma nutikellata või ilma teadmata erinevaid näitajaid (kiirus, pulss, tempo jmt). Kohus märgib, et kaebaja on viibinud Tartu Vanglas pikka aega ning meditsiinitöötajatel on teada kaebaja tervislik seisund. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et füsioterapeut või mõni teine meditsiinitöötaja määraks kaebajale harjutuste tegemise, mille sooritamisel paneks kaebaja ohtu oma tervise või elu.
7.Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Seega tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel J. Kolesnikovi kaebuse.
2
3-25-2157
8.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
10.Kohus tagastab kaebajale vastavalt tema taotlusele kaebuse ja selle lisa originaalid ning jätab digitaalsesse toimikusse dokumentide koopiad.
11.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
12.Kaebaja on koostanud kohtule avalduse, millest on kohtule arusaadav kaebuse eesmärk. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-25-2810, 3-25-2699, 3-25-2650, 3-25-2314, 3-25-2206, 3-25-787, 3-25-583, 3-25-391, 3-25-295, 3-25-103, 3-24-2072, 3-24-2001 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
13.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.