Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-230
Haldusasi
G.X kaebus Tallinna Vangla
Menetlusosalised
Kaebaja G.X Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2024. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
G.X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta G.X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-230 muutmata. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 30. oktoobril 2025 (HKMS § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-23-230 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Tallinna Vangla taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist. 2(5)
3-23-230 Kinnipeeturegistri kande kohaselt toimus kaebajal 18. novembril 2022 vestlus inspektor-kontaktisikuga, mille vältel ei esitanud kaebaja ühtegi küsimust distsiplinaarmenetluse kohta ega andnud kontaktisikule ka selgitusi. Ühtegi kirjalikku taotlust koopiate saamiseks kaebaja vanglale esitanud ei ole. Distsiplinaarmenetluse protokollis on kõik tõendid välja toodud. Kaebajale anti aega protokolliga tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. Vangla arvestas kaebaja varasemalt antud selgitusi. Videosalvestisega tutvumise taotlusele vastas vangla 12. jaanuari 2023. a kirjaga nr 5-15/22/338-3. Ettekandes kajastatut toetab turvakaamera salvestiselt nähtuv. Olukord, kus inspektor-kontaktisik, kes viis läbi distsiplinaarmenetlust, on üksuse juhi ülesannetes olles koostanud ja allkirjastanud vaideotsuse, ei ole vastuolus õigusaktide ega kohtupraktikaga. Kohtupraktikas (vt Tartu Halduskohtu 12. mai 2016. a ja Tartu Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2017. a otsused haldusasjas nr 3-15-3076) on leitud, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 2 lubab vaide lahendada ka haldusakti andnud ametnikul endal.
Tallinna Halduskohus jättis 26. jaanuari 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata.
Kaebajat karistati selle eest, et 24. oktoobril 2022 ta ei allunud vanglaametniku korraldusele mitte vestelda kaaskinnipeetavaga saatmise ajal. Vaidest, kaebusest ja kohtumenetluses esitatud täiendavatest seisukohtadest ei nähtu, et kaebaja eitaks käskkirjas kirjeldatud teo toimepanemist. Teo toimepanemist tõendavad järgmised tõendid kogumis: 1) vanemvalvur C 24. oktoobri 2022. a ettekanne Tallinna Vangla direktorile, millest nähtub, et 24. oktoobril 2022 kella 17.05 paiku jumalateenistuselt tulles tuletas ta kinnipeetavatele meelde, et saatmise ajal juttu ei räägita; 2) G.X ja Q jätkasid jutustamist ka pärast vanglaametniku teistkordset märkust; 3) kaebaja 26. oktoobri 2022. a selgitus Tallinna Vangla direktorile, milles kaebaja tunnistab lühikest vestlust kaaskinnipeetavaga; 4) inspektor-kontaktisik G koostatud 8. novembri 2022. a videosalvestise vaatluse protokoll, millest nähtub, et kontrollides 24. oktoobri 2022 kaamerate 10.72.4.137; 10.72.4.39 ja 10.72.6.16 salvestist, on näha, kuidas vahistatud Q ja G.X vestlevad saatmise ajal ÕPhoonest kuni N-hooneni (dtl 49). Vanglaametnike pahauskset käitumist ei saa eeldada. Puudub alus arvata, et vanemvalvur C on ettekandes valetanud. Asjaolu, et vastustaja ei tutvustanud kaebajale videosalvestist, ei muuda karistamist õigusvastaseks. Käskkirjas kirjeldatud teo toimepanemine on tõendatud ka asja juurde võetud salvestist arvestamata. Kaebaja leiab ekslikult, et vaidemenetluses rikuti vaide lahendamise tähtaega. VangS § 1 1 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul arvates vaide edastamisest. Kaebaja esitas vaide
3-23-230 eest karistatud leebeima võimaliku karistusega (VangS § 63 lg 1 p 1). Kaebajale määratud karistus on proportsionaalne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
Tallinna Vangla taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist.
Olukord, kus inspektor-kontaktisik, kes viis läbi distsiplinaarmenetlust, on koostanud ja üksuse juhi ülesannetes olles ka allkirjastanud vaideotsuse, ei ole vastuolus õigusaktide ega kehtiva kohtupraktikaga. HMS § 73 lg 2 lubab vaide lahendada ka haldusakti andnud ametnikul.
3-23-230 koostanud selleks mitte õigustatud isik, siis on see õigusvastane. Tegemist on sellisel juhul menetlusveaga, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas vastav rikkumine mõjutas asja otsustamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.