Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Kaire Pikamäe ja Tanel Saar 30. september 2025, Tartu 3-24-1513
Haldusasi
Tang OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 12. veebruari 2024. a otsuse nr 121/24/3145 osaliselt tühistamiseks ja 19. aprilli 2024. a vaideotsuse nr 12-1/24/3326-2 täielikult tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lahendada kaebaja toetustaotlus tühistatud osas uuesti
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2024. a otsus Tang OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Tang OÜ esindaja v.adv Siim Maripuu Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet esindaja Angelika Jürna
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tang OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu halduskohtu 23. aprilli 2025. a. otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. oktoober 2025.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tang OÜ esitas 14. juunil 2023 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse nr 12-1/23/16909.
PRIA jättis 12. veebruari 2024. a otsusega nr 12-1/24/3145 teiste hulgas Tang OÜ, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse taotluse rahuldamata. Otsuse lisaks oleva tabeli kohaselt jäeti Tang OÜ-le mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus määramata maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 81 „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus
ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ (määrus nr 81) § 7 lg-te 7 ja 8 alusel: toetust ei määrata rohumaadele, mille iga hektari kohta ei ole taotlejal vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid loomi või mille kuni ühe hektari kohta ei ole taotlejal vähemalt viit mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust ei määratud Tang OÜ-le määruse nr 81 § 5 lg 1 ja § 16 lg 3 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 28 lg 3 p 1 alusel põhjusel, et talle ei antud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust põllukultuuride ja heintaimede kasvatamise eest..
3.Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 12. veebruari 2024. a otsuse nr 12-1/24/3145 osaliselt tühistamiseks ja 19. aprilli 2024. a vaideotsuse nr 12-1/24/3326-2 täielikult tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lahendada kaebaja toetustaotlus tühistatud osas uuesti. Kaebuse kohaselt deklareeris kaebaja põldude loetelu tabelis, et soovib toetuse andmist põllule nr 55 (1,88 ha), kuid ei teinud taotluses põllu kohta märget, et tegemist on külvikorras oleva kuni kolmeaastase rohumaaga. Selle tõttu jäi kaebaja ilma üle 20 000 euro suurusest toetusest. PRIA veebikeskkond e-PRIA on puudulik ning seetõttu vastutab PRIA kaebaja eksimuse eest. Kuna taotlusvorm ei nõudnud toetuse saamise aluse märkimist, oli PRIA-l toetuse saamise aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisel kõrgendatud uurimiskohustus. Seepärast oleks PRIA pidanud toetustaotlusega seotud olulised asjaolud ise välja selgitama. PRIA oleks pidanud kaebajat pärast toetustaotluse esitamist teavitama, et taotlus ei vasta nõuetele või toetustaotlust ise muutma ja väidetava mittevastavuse kõrvaldama. PRIA rikkus kaebaja ärakuulamise õigust. PRIA 15. juuni 2023. a kirjast nähtuvalt teadis PRIA, et kaebaja taotlus ei vasta nõuetele, kuid ei teavitanud sellest kaebajat. PRIA on sarnases olukorras varem kaebaja toetustaotluse esitamise tähtaja ennistanud, et kaebaja saaks teha taotluses vajalikud märkmed, kuid seekord tähtaja ennistamist isegi ei kaalutud. Toetuse määramine isikule, kes seda väärib ega kuritarvita oma õigusi, ei kahjusta Euroopa Liidu finantshuve. Samuti ei kohtleks PRIA kaebajale toetust määrates teisi taotlejaid ebavõrdselt, sest PRIA-l on kohustus võimaldada ka teistel taotlejatel oma vigu parandada. Kaebaja toetustaotluse täies mahus rahuldamata jätmine ei ole vajalik ega mõõdukas.
4.Vastuses kaebusele PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitas, et PRIA-l ei ole alust piirata toetuse taotlemist, kui taotluse esitamise ajal ei ole taotlejal loomkoormuse nõude täitmiseks vajalikke loomi või kui ta ei taotle mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust. PRIA-l ei ole kohustust küsida taotlusvormis andmeid, mille esitamist määrus nr 81 ei nõua. Kaebaja tegutseb spetsiifilises valdkonnas ning tal on kohustus tunda toetuse saamist reguleerivaid õigusakte. Kaebaja esitatud andmetes ei olnud vastuolusid, mistõttu polnud vaja talle veateadet esitada. Kui taotleja hoiab kuni kolmeaastast rohumaad külvikorras, tuleb määruse nr 81 § 13 lg 1 p 4 alusel teha taotluses märge veergu „kuni 3a RM“. Kuna kaebaja ei teinud märget, ei taotlenud ta toetust määruse nr 81 § 3 lg 1 p-s 1 sätestatud määras. PRIA eeldas seetõttu korrektselt, et kaebaja soovis taotleda toetust rohumaa kohta, mille puhul tuleb täita loomkoormuse nõue. Kuna kaebaja ei täitnud seda nõuet, ei olnud tal õigus saada toetust ka määruse nr 81 § 3 lg 1 p-des 4 ja 5 sätestatud määras. PRIA suunas nii taotluse esitamisel kui ka 15. juuni 2023. a kirjas kaebaja tähelepanu võimalikule eksimusele ja andis talle võimaluse taotlust muuta. Tegemist on kaebaja hooletusega, mille tagajärgede eest vastutab ta ise. EL määruse nr 2022/1173 art 7 lubab taotlust teatud tingimustel 2
muuta, kuid seda peab tegema taotleja. Olukorras, kus kaebaja ignoreeris süsteemi hoiatusteateid ja PRIA juhiseid, ei saa PRIA-lt nõuda, et ta teeks taotleja eest muudatusi või eeldaks, et taotleja soovis midagi, mida taotluses polnud märgitud. PRIA ei pidanud kaebaja toetustaotlust ise muutma. EL määruse nr 2022/1173 art 6 kohaselt vastutab toetustaotluse ja edastatud teabe õigsuse eest toetusesaaja.
5.23. aprilli 2024. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.
6.Halduskohus sedastas, et toetuse taotlemisel veergu „Kuni 3a RM“ märke tegemine mõjutab nii toetuse määramist kui ka toetuse suurust. Kaebaja on nii vaides (dtl 61) kui ka kaebuses (p 3.13; dtl 7) selgitanud, et ta jättis märke tegemata inimliku eksituse ja kogenematuse tõttu. Kuna kaebaja ei teinud vastavat märget ega täitnud määruse nr 81 § 7 lg-tes 7 ja 8 sätestatud tingimusi, ei määranud PRIA kaebaja kasutuses olnud rohumaale mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse andmata jätmise korral ei määrata ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust.
7.EL määruse nr 2022/1173 art 7 lg 2 esimene lause kohustab liikmesriiki juhul, kui ta on tuvastanud toetuskõlblikkuse tingimustele mittevastavuse, teavitama toetusesaajat ning andma talle kooskõlas art 7 lg 1 p-dega a, b ja c võimaluse taotlust muuta või tagasi võtta. Taotlemisprotsessi lihtsustamiseks võib liikmesriik art 7 lg 2 kolmanda lause kohaselt teha taotluses vajalikud parandused osas, mida mittevastavus mõjutab. Praeguse juhtumi asjaolud ei vasta aga EL määruse nr 2022/1173 art 7 lg 2 faktilisele koosseisule.
8.PRIA 12. veebruari 2024. a otsusest nähtuvalt ei jäetud kaebaja taotlusi rahuldamata põhjusel, et tema kasutuses polnud toetusõiguslikku maad, sh kuni kolmeaastast külvikorras olevat rohumaad. Taotlused jäeti rahuldamata põhjusel, et kaebaja polnud täitnud määruse nr 81 § 7 lg-tes 7 ja 8 sätestatud tingimusi (loomkoormuse ega mesilasperede arvu nõuet). Kaebajal oli võimalik täita määruse nr 81 § 7 lg-s 7 sätestatud loomkoormuse nõue 2023. a kalendriaasta jooksul. 2024. aasta alguses, kui oli selgunud, et kaebaja ei täitnud 2023. aastal loomkoormuse nõuet, ei olnud kaebajal enam õigust muutmistaotlust esitada ega PRIA-l võimalust kaebaja toetustaotlust parandada, sest määruse nr 81 § 13 lg 3 kohaselt tuleb taotluse muudatused esitada hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks.
9.Taotluse koostamise käigus kuvati PRIA e-teenuste keskkonnas kaebajale põldude loetelu kohta teade 1100: „MAHE toetuse taotlemise märge on põllul nr 55, millele on võimalik taotleda toetust kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaade ühikumääragrupis. Taotlemiseks lisa märge veergu „Kuni 3a RM“ [...]“. Samas rubriigis kuvati ka teade 0855: „Põllul nr 55 on MAHE taotlemise märge. MAHE toetust on rohumaadele võimalik taotleda kolmes erinevas grupis: põldtunnustatud heinaseemnepõllud, kuni 3-aastased külvikorras olevad rohumaad või rohumaad, mille iga hektari kohta peetakse nõuetele vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi mesilasperesid. Soovi korral tee „HS“ valik veerus „HS/HK/HV/ENK“ või märge veerus „Kuni 3a RM“. Mahetunnustatud loomade pidamise eest toetuse taotlemiseks tee märge ökokavade ploki punktis 2.2.2.“ (dtl 28–29). Seega andis PRIA kaebajale taotluse esitamise käigus suunava hoiatuse vastavalt EL määruse nr 2022/1173 art 5 lg-le 8.
10.PRIA saatis 15. juunil 2023 kaebaja taotluses märgitud e-posti aadressile kirja pealkirjaga „PRIA teavitus“, milles teavitas kaebajat, et PRIA on teinud tema 2023. a esitatud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse taotluse osas esmase kontrolli. Kirjas on tumeda tekstina ja allajoonitult märgitud järgmist: „Teil on võimalus taotleda MAHE toetust kuni 3-aastaste 3
külvikorras olevate rohumaade ühikumääragrupis.“ Järgnevalt on kirjas selgitatud: „Teie taotlusel on rohumaa põlde, millele saab toetust taotleda kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaade ühikumääragrupis. Palun kontrollige taotluse andmeid ja lisage soovi korral põllule nr 55 märke põldude loetelu veergu „Kuni 3 a RM“. Rohumaa põldudele, mis ei ole märgitud külvikorras olevaks, makstakse MAHE toetust üksnes siis, kui taotlejal on iga taotletud rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahetunnustatud karjatatavaid loomi.“ PRIA 15. juuni 2023. a e-kirja sisu ei saanud jätta kaebajale kahtlust, et toetuse saamiseks võib tal olla vaja eelmisel päeval esitatud taotlust muuta. Asjaolu, et kaebaja ei tutvunud PRIA 15. juuni 2023. a e-kirja sisuga enne muudatustaotluste esitamise tähtaja saabumist, ei mõjuta PRIA tegevuse õiguspärasust. Sellisest viivitusest tulenevad riskid lasuvad kaebajal.
11.Vaidlust pole selles, et kaebaja ei täitnud määruse nr 81 § 7 lg-tes 7 ja 8 sätestatud tingimusi, mistõttu polnud PRIA-l alust määrata talle mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust sama määruse § 7 lg 2 p 5 alusel. Kuna kaebaja jättis taotluse esitamisel märkimata määruse nr 81 § 13 lg 1 p 4 alusel nõutavad andmed kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa põllu kohta, polnud võimalik määrata toetust ka määruse § 7 lg 2 p 3 alusel. Seepärast ei olnud PRIA-l alust määrata kaebajale 2023. a eest mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ega sellest tulenevalt ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust (määruse nr 81 § 5 lg 1).
12.Põhjendatud ei ole kaebaja etteheited PRIA-le ärakuulamiskohustuse ja kaalutlusõiguse reeglite rikkumise kohta.
uurimiskohustuse,
Uurimiskohustus ei nõua, et PRIA kontrolliks, kas esitatud taotlus vastab taotleja tegelikule tahtele. Kaebaja ärakuulamiseks enne 12. veebruari 2024. a otsuse tegemist ei olnud vajadust, sest PRIA lähtus otsuse tegemisel kaebaja taotluses esitatud andmetest. Kuna kaebaja ei vastanud toetuste saamise tingimustele, oli vastustaja kohustatud jätma taotluse rahuldamata, s.t tegemist ei olnud kaalutlusotsusega.
13.Kuna põllumajandustoetuste andmist reguleerivate normide adressaatideks on spetsiifilises valdkonnas tegutsevad isikud, on taotlejal kõrgendatud kohustus olla kursis toetuse taotlemise tingimuste ja korraga ning taotlejal lasub ka kohustus tagada taotluses esitatud teabe õigsus (EL määruse nr 2022/1173 art 6 lg 2 ja sama määruse põhjendus 7).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
14.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Kaebaja selgitab, et vaidluse põhiküsimus on selles, kas kaebaja toetustaotlus oli puudustega või mitte. Taotluse esitamisel kuvati kaebajale hoiatavaid teavitusi, mitte veateateid. PRIA võttis apellandi toetustaotluse vastu. Samas, kuna PRIA-l puudus alus eeldada, mis alusel kaebaja toetust taotleb, siis on taotlus puudustega HMS § 15 alusel ja mittevastavustega (EL) 2022/1173 art 7 alusel. Vastustaja 15. juuni 2023. a kiri ja toetustaotluse esitamise hetkel esitatud hoiatused tõendavad, et PRIA oli teadlik asjaolust, et kaebaja oli esitanud puudustega taotluse. Halduskohus ei ole põhistanud järeldust, et keskmine põllumajandustootja võiks PRIA 15. juuni 2023. a kirjast aru saada, et tema toetustaotlus jäetakse täies mahus rahuldamata. PRIA kirjas ega infosüsteemis kuvatud hoiatuses ei olnud mingit viidet sellele, et linnukese tegemata jätmisel ja/või loomühikute nõude mittetäitmisel mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust ei saa. Kaebaja ei pea toetustaotluse kõrvale lugema läbi kõiki seotud õigusakte, et saada aru teate tagajärgedest või isegi teates tegelikkuses puuduvast sisust. 4
Puudub õiguslik alus, mis võimaldaks keskmiselt põllumajandustootjalt nõuda, võimekust teha viitamata järeldusi erinevate toetuste omavahelistest seostest või segastest taotlusvormidest aru saada, teha PRIA teavitustest järeldusi, millele neis isegi viidatud ei ole. PRIA ei oleks tohtinud sellist toetustaotlust lubada apellandil üldse esitada enne puuduste kõrvaldamist. PRIA kasutab selleks ka hoiatavatest teadetest eraldiseisvaid veateateid, mis ei võimalda toetustaotlust esitada enne, kui veateated on kõrvaldatud. Halduskohus ei ole nende väidetega arvestanud. Kohus on ekslikult jätnud arvestamata Tartu Halduskohtu 30. mai 2023 otsusega nr 3-23-240, kus sarnases vaidluses on PRIA omal algatusel taotluse esitamise tähtaja ennistanud. Vaidlustatud otsus ei ole proportsionaalne, kuid halduskohus ei ole seda asjaolu hinnanud. Halduskohus on jõudnud ekslikule järeldusele, et PRIA on õigustatult eeldanud, et kaebaja soovib toetust loomkoormuse alusel. Samuti on kohus ekslikult leidnud, et loomkoormuse alusel toetust taotledes, ei pea taotlejal terve kohustusaasta olema loomi. Samuti on halduskohus eksinud, leides, et vastustaja ei rikkunud kaebaja ärakuulamise kohustust, uurimiskohustust ja selgitamiskohustust.
15.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja hinnangul oli kaebajale 15. juunil 2023 saadetud kiri mitte puuduse kõrvaldamise nõue, vaid kaebajat abistav teavitus, mille eesmärk oli juhtida tähelepanu sellele, et kaebajal on soovi korral võimalik oma taotlust täiendada ja teha märge, mis võimaldaks toetust saada kõrgema ühikumääraga grupi alusel. Kiri võimaldas kaebajal veelkord hinnata, millises toetusmääragrupis ta soovib oma põldu deklareerida. PRIA sai teada sellest, et kaebaja tahe ei vastanud taotluses väljendatule – st et tegemata märge oli tema hinnangul eksitus – alles vaidemenetluses 2024. aasta veebruaris, kui kaebaja sellele esmakordselt viitas. Kirjas oli ka selgelt öeldud, et rohumaa põldudele, mis ei ole märgitud külvikorras olevaks – nagu kaebaja puhul – makstakse toetust üksnes siis, kui taotlejal on iga rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikut mahetunnustatud karjatatavaid loomi. Seega osutati juba kirja tekstis selgesõnaliselt loomkoormuse nõudele kui alternatiivsele toetusõiguse alusele. Määruse nr 81 § 2 lg 3 näeb ette, et mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust antakse üksnes sellise toetusõigusliku maa kohta, millele määratakse samal kohustuseaastal ka mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus. Seega pidi kaebaja mõistma, et kui ta ei tee külvikorra märget ning tal ei ole ka loomkoormuse tingimustele vastavat loomade arvu ega mesilasperesid, ei saa ta toetust – ei taime- ega loomakasvatuse eest. Kaebaja väide, justkui ei oleks ta esitatud toetustaotluses sisuliselt ühtegi toetust taotlenud, ei vasta tegelikkusele. Toetustaotluses on kaebaja esitanud taotluse nii mahepõllumajandusliku taimekasvatuse kui ka loomakasvatuse toetuse saamiseks. Ainuüksi kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa märke puudumine ei tähenda, et taotlus oleks sisutu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjalikult selgitanud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse saamise eeldusi, PRIA selgitamis- ja uurimiskohustuse ulatust kaebaja toetuse vastuvõtmisel ja lahendamisel ning arusaadavalt põhjendanud, miks eelduste täitmata jätmine tõi kaasa kaebajale toetuste määramisest keeldumise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata (HKMS § 201 lg 4). 5
17.Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et PRIA toetuse taotluse vastuvõtmisel ja lahendamisel jättis vastustaja täitmata talle siseriiklikust ja Euroopa Liidu õigusest tulenevad kohustused ja põhjustas sellega õigusvastaselt kaebaja eksimuse toetuse taotlemisel. Tegelikkuses kaebaja täidab nii mahepõllumajandusliku taimekasvatuse kui ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse tingimusi ning PRIA-l oli kohustus kaebajale toetused määrata. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
18.Vaidlust ei ole selles, et määruse § 81 lg 7 lg 2 p 3 järgi antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust taotleja kasutatava mahepõllumajandusliku kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa kohta. Muude rohumaade kohta antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust, kui taotleja täidab loomkoormuse nõude või mesilasperede arvu nõude (määruse nr 81 § 7 lg-d 7 ja 8). Kui ükski loeteletud tingimustest ei ole täidetud, ei ole PRIA-l alust taotlejale mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust määrata. Sel juhul teeb PRIA nn seotud otsuse, s.t tal ei ole võimalik kaaluda erinevate otsustuste vahel ja otsustada taotlejale toetus siiski määrata. Määrusest nr 81 ilmneb selgelt seegi, et taotleja ise on kohustatud esitama andmed selle kohta, milline osa tema kasutuses olevast maast on kuni kolmeaastane külvikorras olev rohumaa (§ 13 lg 1 p 4). PRIA ise ei lisa taotlusele andmeid, vaid tal on õigus ja kohustus kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust (määrus nr 81 § 14). Põhimõte, et taotluses õigete andmete esitamine on taotleja vastutus, on otsesõnu sätestatud ka rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 art 6 lg-s 2. Seega olukorras, kus kaebaja ei märkinud taotlusse ühegi põllu kohta, et tegemist on kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaaga ning hiljem selgus, et ta ei täida ka loomkoormuse või mesilasperede arvu nõuet, pidi vastustaja jätma kaebajale mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse määramata sõltumata sellest, kas kaebaja põldudest mõni tegelikult oli kuni kolmeaastane külvikorras oleva rohumaa või mitte.
19.Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud, et tulenevalt määruse nr 81 § 5 lg-st 1 arvutatakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus sama määruse § 3 lg 1 p-des 1, 4 ja 5 sätestatud maa hektarite arvu järgi, mille kohta antakse põllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Toetuse suurus ühe hektari maa kohta kalendriaastas saadakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euroga ning saadud summa jagamisel selle maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Seega juhul, kui taotlejale mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ei anta, ei ole võimalik mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust hektarite arvu järgi määrata ega arvutada mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse suurust. Seetõttu olukorras, kus kaebajale mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ei antud, ei olnud PRIA-l võimalik määrata kaebajale ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust.
20.Pooled on jätkuvalt eri meelt selles, kas PRIA täitis kaebaja suhtes kohaselt oma kohustused toetustaotluse vastuvõtmise korraldamisel ja taotluse kontrollimisel. Tulenevalt rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 tuleb toetusesaaja ja ametiasutuse vahel tagada teabevahetus elektrooniliste vahendite kaudu (art 4 lg 1) ning toetusesaajatele tuleb teha eeltäidetud vormid elektrooniliselt kättesaadavaks (art 5 lg 1). Lisaks on kohalikul makseasutusel kohustus esitada elektroonilises süsteemis suunavad hoiatused, et lihtsustada taotlejal teabe esitamist (art 5 lg 8). Määrus nr 81 § 13 lg 1 näeb ette, et nõutavad andmed toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le e--teenuse keskkonna kaudu.
21.Vaidlust ei ole, et PRIA võimaldas kaebajal esitada toetusetaotluse elektroonilise keskkonna kaudu. Kaebaja ei väida seejuures, et toetuse taotlemisel ei oleks tal olnud võimalik eeltäidetud vormil esitada elektroonilises keskkonnas mõnda määruse nr 81 § 13 6
lg-s 1 nimetatud nõutavast andmekategooriast, elektrooniline keskkond või selle ülesehitus oleks tinginud moonutatud andmete esitamise või oleks PRIA nõudnud määruses nimetamata andmete esitamist. Ringkonnakohtu hinnangul on PRIA seega täitnud rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 art 4 lg-s 1 ja art 5 lg-s 1 sätestatud kohustuse. Seda järeldust ei väära see, kui kaebaja hinnangul võiks toetuse taotlemine elektroonilises keskkonnas olla selgem ja lihtsamini mõistetav. Kaebaja ei ole vaidemenetluses ega kohtumenetluses väitnud, et tal jäi põllu nr 55 kohta märkimata, et tegemist on külvikorras oleva kuni kolmeaastase rohumaaga, põhjusel, et see olnuks elektroonilises keskkonnas ülemääraselt keerukas või arusaamatu. Kaebaja väidetest ja põhjendustest ilmneb, et asjakohase märke tegemata jätmine oli kaebaja juhatuse liikme inimlik eksimus. Eksimuse põhjuseks oli aga see, et kaebaja juhatuse liige ei teadvustanud endale mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse saamise eeldusi ja olulisust olukorras, kus tema kasutuses olnud ainus kuni kolmeaastane külvikorras oleva rohumaa põld oli üksnes 1,88 ha suurune.
22.Kahtluse all ei ole seegi, et 14. juunil 2023 toetuse andmete märkimisel PRIA elektroonilises keskkonnas kuvati kaebajale muu hulgas teade 0855: „Põllul nr 55 on MAHE taotlemise märge. MAHE toetust on rohumaadele võimalik taotleda kolmes erinevas grupis: põldtunnustatud heinaseemnepõllud, kuni 3-aastased külvikorras olevad rohumaad või rohumaad, mille iga hektari kohta peetakse nõuetele vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi või mesilasperesid. Soovi korral tee „HS“ valik veerus „HS/HK/HV/ENK“ või märge veerus „Kuni 3a RM“. Mahetunnustatud loomade pidamise eest toetuse taotlemiseks tee märge ökokavade ploki punktis 2.2.2.“ Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et sellega andis vastustaja kaebajale suunava hoiatuse, täites rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 art 5 lg-st 8 tuleneva kohustuse. Hoiatus on sedavõrd konkreetne, et võimaldas kaebajal mõista, et hoiatus puudutab tema poolt toetuse taotlemisel esitatud teavet. Hoiatusest on mõistetav, et mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse saamiseks tuleb tal valida üks kolmest alternatiivist ja vajadusel väljendada seda toetuse taotlemisel. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja etteheide, et PRIA poolne kohustuste täitmata jätmine viis selleni, et kaebaja ei mõistnud oma eksimust toetuse taotlemisel. Vastustajal ei olnud kohustust luua elektrooniline keskkond, mis väldiks taotlemisel vigade tegemise võimaluse. See ei olekski võimalik, kuna üksnes taotlejal saab taotluse esitamise ajal olla teave selle kohta, kas taotlusesse märgitud andmed on õiged või mitte. Samal põhjusel ei saanud vastustaja asuda ise kaebaja taotlust muutma. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja taotlusel märgitud andmete osas oleks PRIA-le halduskontrolli või pinnaseiresüsteemi abil selgunud toetuskõlblikkuse tingimustele mittevastavus, mis rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 art 7 lg 2 järgi lubaks PRIA-le kohustuse taotluse andmeid ise muuta.
23.Erinevalt PRIA-st leiab kaebaja veel, et põllu nr 55 kohta taotlusesse märkimata jätmine, et tegemist on kuni kolmeaastase külvikorras oleva maaga, on taotluse puudus, mis välistas toetuse vastuvõtmise. Märke tegemata jätmise tõttu pidanuks vastustaja elektroonilises keskkonnas kuvama kaebajale veateate ning mitte võimaldama taotluse esitamist. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Vastustaja selgitas põhjendatult, et põllu nr 55 kohta veergu „kuni 3a RM“ märke tegemata jätmine ei kujutanud endast puudust HMS § 15 lg 2 tähenduses, sest taotluses oli selgelt väljendatud kaebaja tahe ning andmed ei olnud vastuolulised. Vastupidist väites vaatab kaebaja jätkuvalt mööda sellest, et mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse tingimuste täitmine ei selgunud lõplikult vaidlusaluse taotluse esitamisega kaebaja poolt. Nimelt ei näe määruse nr 81 § 13 lg 1 ette taotluses andmete esitamist mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, hobuste, 7
lammaste ja kitsede kohta, s.o loomade kohta, mida arvestatakse loomkoormuse nõude täimisel. Määruse nr 81 § 13 lg 1 p-de 6 ja 7 järgi tuli taotluses märkida andmed selle kohta, kas taotleja taotleb mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust ja mahepõllumajanduslikult peetava looma ja kodulinnu liik. Samas oli võimalik taotleda mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust ka nende loomade ja lindude kohta, mida ei arvestata loomkoormuse nõude täitmisel. Kaebaja sooviski saada mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust kanade kasvatamise eest, s.t liigi eest, mida ei arvestata loomkoormuse nõude täitmisel. See aga ei välista, et mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse saamiseks soovis kaebaja siiski täita just loomkoormuse nõude ja tal oli see võimalus olemas. Seega ei saanud toetuses esitatud andmete alusel üheselt selguda, et kaebaja tegi taotluses vea, jättes põllu nr 55 kohta veergu „kuni 3a RM“ märke tegemata. Seetõttu ei kujunenud kaebaja taotluse esitamise järel olukorda, kus kaebaja oleks jätnud esitamata nõutud andmed või dokumendid. Samuti ei olnud taotluses muud puudust, mis oleks takistanud taotluse sisulist lahendamist ja mille kõrvaldamata jätmise korral pidanuks vastustaja jätma kaebaja taotluse läbi vaatamata. Vastavalt ei olnud vastustaja kohustatud rakendama HMS § 15 lgs 2 sätestatud õiguslikku tagajärge ega määrama kaebajale tähtaega taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
24.Nagu kaebaja isegi möönab oleks kaebaja tegeliku tahte selgitamiseks olnud esmalt vajalik taotluse andmete võrdlemine põllumajandusloomade registri andmetega. Sellise võrdlemise läbiviimise kohustust ei ole vastustajale aga siseriikliku õiguse ega Euroopa Liidu õigusega pandud. Seetõttu ei ole kaebajal ka vastavat subjektiivset õigust nõuda vastustajalt andmete võrdlemist juba taotluse esitamise ajal. Andmete võrdlemata jätmise juures tuleb kaalukaks pidada vastustaja selgitust, et kuna loomkoormuse nõude täitmist arvestatakse aasta lõikes ja selle täitmist kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet, siis selgub loomkoormuse nõude täitmine alles aasta lõpuks. Seetõttu võib andmete kohene võrdlemine küll viidata ebatäpsusele kaebajaga sarnases olukorras toetuse taotlemisel, kuid üldjuhul ei aita andmete kohene võrdlemine taotluse lahendamisele kaasa ega ole seetõttu vajalik ja põhjendatud.
25.Kokkuvõttes ei olnud vastustajal kohustust ega ka tõsikindlat põhjust määrata kaebajale tähtaega taotluse puuduse kõrvaldamiseks, s.o põllu nr 55 kohta veergu „kuni 3a RM“ märke tegemiseks. Olukorras, kus HMS § 15 lg-s 2 sätestatud normi õiguslikud eeldused ei olnud täidetud, ei olnud vastustajal ka kohustust asuda kaaluma, kas siiski tuleks kaebajale määrata tähtaeg taotluse andmete täpsustamiseks. Kaebajal oli õigus endal otsustada, millist liiki toetust ta taotleb ning millisel viisil soovib toetuse tingimusi täita. Kui tingimuste täitmine oli võimalik mitmel viisil, siis ei saanud kaebaja kõrvaltvaataja jaoks ebaotstarbekas otsustus viia selleni, et taotlust esitatud kujul vastu ei võeta.
26.Sellele, et kaebaja taotluse valikud ei pruugi olla tema enda huvides otstarbekad osutab selgelt kaebajale kuvatud teade 0855. Asjaolu, et kaebaja sellele teatele tähelepanu ei pööranud on kaebaja enda riisiko, kuna kehtiva õiguse kohaselt on vastutus toetuses esitatud andmete õigsuse, s.h taotleja tahtele vastavuse osas taotlejal endal. Halduskohus viitas siinjuures põhjendatult, et kaebaja põllumajanduse valdkonnas tegutseva ettevõtjana ei saanud eeldada, et vastustaja vabastab kaebaja igasugusest riskist, vaid pidi toetuse taotlemisel rakendama valdkonnas tegutsevalt ettevõtjalt oodatavat hoolsust. Riigikohus on põllumajandusministri 2. aprilli 2009. a määruse nr 44 "Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" § 2 lg 1 p-st 2 sätestatud tingimustest arusaamise kontekstis selgitanud, et valdkonnas tegutsevatel isikutel on kõrgendatud kohustus tunda toetuse saamist reguleerivaid õigusakte ning vajadusel peab normiadressaat kasutama asjakohast nõustamist1. 1
Vt RKHK 6. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-1-15 (p-d 15 ja 16).
8
27.Kaebaja leiab ekslikult, et tema poolt toetuse taotlemisel esitatud andmete tõttu kujunes olukord, mille mõistmiseks olid vajalikud põhjalikud õigusalased teadmised. Riigikohtu viidatud kõrgendatud kohustus tunda valdkonda reguleerivaid õigusakte ei ole kitsendatud üksnes põllumajanduse sisuliste nõuetega. Olukorras, kus põllumajandustoetuste igaaastane taotlemine on oluline osa põllumajandustootjana tegutsemisest, puudub põhjus leida, et ettevõtja ei peagi tundma toetuste taotlemise korda ja toetuse määramise tingimusi. Seetõttu ei ole õige kaebaja arusaam, nagu ta olekski pidanud teate 0855 kuvamise järel mõistma, et toetuse taotlemisel märgitud andmed ei pruugi vastata tema tegelikule tahtele ja võivad viia mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse määramata jätmiseni. Määruse nr 81 § 5 lg 1 alusel pidi keskmisele õigusteadmisteta ettevõtjale olema selge, et juhul kui talle ei anta mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust, siis ei määrata talle ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust. Isegi juhul, kui taotluse vormi täitmise ajal ei mõistnud kaebaja põllu nr 55 kohta veergu „kuni 3a RM“ märke tegemata jätmise tagajärgi, pidi ta mõistma vähemalt enda asjatundmatust ning ettevõtjana võtma samme selleks, et seda asjaolu selgitada. Ringkonnakohus ei näe põhjust kahelda, et tagajärgede mõistmiseks oleks piisanud vastustajalt selgituse taotlemisest või valdkonnas tegutseva konsulendi poole pöördumisest. Teistsugusele järeldusele ei vii kaebaja väide, et vastustajal oli HMS §-st 36 tulenevalt selgitamiskohustus haldusmenetluses. Esmalt vaatab kaebaja mööda sellest, et HMS § 36 seob selgitamiskohustuse menetlusosalise sooviga selgitusi saada. Kaebaja aga vastustaja poole selgituse saamise sooviga ei pöördunud. Teiseks tulenevad vastustaja kohustused taotluste vastuvõtmisel rakendusmäärusest (EL) nr 2022/1173 ning vastustaja on need kohustused täitnud. Muu hulgas tagas vastustaja selle, et kaebajale kuvati suunavad hoiatused taotluse täitmise ajal.
28.Kui vastustaja ka leidis, et kaebaja esitatud taotlus ei pruugi olla kaebaja huvides ega väljendada kaebaja tegelikku tahet, siis ei järeldu sellest, et toetuse taotlemisel õigete andmete esitamise riisiko läks vastustajale üle. Kehtiv õigus ei näe sellist võimalust ette. Samuti ei ole põhjust järelduseks, et sellisel juhul tulnuks kaebaja taotlus lugeda puudusega taotluseks ja ikkagi määrata kaebajale tähtaeg taotluse puuduse kõrvaldamiseks. HMS-st, ELÜPS-st, määrusest nr 81 ega valdkonda reguleerivatest Euroopa Liidu määrustest ei tulene PRIA-le kohustust uurimispõhimõtte täitmiseks või muul põhjusel asuda kontrollima, kas esitatud taotlus vastab kaebaja tegelikule tahtele. PRIAl on küll kohustus aidata kaasa sellele, et taotleja väljendaks toetust taotledes oma tegelikku tahet. Kuid rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 art 5 lg 8 piiritleb vastustaja kohustuse nõudega näha toetuse taotlemise süsteemis ette taotlusprotsessi ajal nähtavad suunavad hoiatused. Selle kohustuse PRIA täitis.
29.Kaebajale 15. juunil 2023 saadetud kiri ei olnud seega vastustaja kohustuste täitmiseks vältimatult vajalik. Samas välistas kirjas esitatud teave võimaluse, et kaebaja ei mõistnud, et taotluses esitatud andmed võivad viia selleni, et talle ei määrata mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Oluline ei ole, et vastustaja seejuures ei selgitanud, et mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse määramata jätmise korral ei määrata kaebajale ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust. Tegemist on vahetult määruse nr 81 § 5 lg-st 1 tuleneva järelmiga mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse määramata jätmisele. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, siis kaebaja hoolsuskohustuse tõttu pidi ta seda seost mõistma või siis mõistma, et ta vajab olukorra täielikuks mõistmiseks asjatundlikku abi.
30.Nendel asjaoludel ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, nagu oleks vastustaja pidanud ennistama kaebaja toetustaotluse muutmise tähtaja sarnaselt haldusasjaga 3-23-240. Kaebaja jättis reageerimata nii talle taotluse koostamisel kuvatud teatele 0855 kui ka 15. juunil 2023 saadetud kirjale. Seetõttu polnud vastustajal põhjust arvata, et kaebaja soovib teha toimingu, mille tegemise tähtaja ennistamata jätmist kaebaja nüüd PRIA-le ette heidab. Samuti ei olnud 9
kaebaja esitanud taotlust toetuse taotluse muutmiseks. Seega ei selgunud kaebaja soov ka sel viisil. Rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 art 7 lg-s 1 koostoimes määruse nr 81 § 13 lg-ga 3 on määratletud tähtajad, mille möödumisel ei ole lubatud enam taotlust muuta. Ringkonnakohus mõistab regulatsiooni selliselt, et tegemist on õigust lõpetavate tähtaegadega, s.t pärast tähtaja möödumist ei ole PRIA-l õigust lubada taotlejal taotlust muuta ka tähtaja ennistamise kaudu. Kaebuses kirjeldatud asjaoludest nähtub, et haldusasjas nr 3-23-240 avaldas taotleja ise soovi taotluse muutmiseks ja tegi seda enne taotluse muutmise lõpliku tähtaja möödumist. Praegusel juhul see nii ei ole, kuna kaebaja ei esitanud taotlust andmete muutmiseks ning vaidlustatud otsuse tegemise ajaks oli taotluste muutmise lõplik tähtaeg möödunud.
31.Kehtival õigusel ja asjas tuvastatud asjaoludel ei põhine kaebaja väide, et vastustajal oli kõrgendatud uurimiskohustus kaebaja taotluse menetlemisel ja kohustus kaebaja täiendavalt ära kuulata enne otsuse tegemist. Halduskohus on ammendavalt selgitanud kaebaja väidetega mittenõustumist. Seetõttu ringkonnakohus neid väiteid täiendavalt ei analüüsi.
32.Nõustuda ei saa kaebajaga, nagu oleks kaevatavad otsused vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Kaebajale mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse määramata jätmise otsustamisel ei olnud vastustajal kaalutlusõigust. Seega saaks vaidlustatud otsus olla ebaproportsionaalne juhul, kui norm, millele vastustaja otsuse tegemisel tugines, näeks ette ülemäärase tagajärje. Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetusele, siseriiklik ja Euroopa Liidu õigus paneb taotlemisel õigete andmete esitamise kohustuse taotlejale ning PRIA on täitnud oma kohustused taotlemise lihtsustamisel. Neid asjaolusid silmas pidades ei ole alust hinnata ebaproportsionaalseks toetuse maksmisest keeldumist, kui sellele otsusele viib taotleja eksimus andmete esitamisel, kusjuures taotlejale kuvati teavitus võimaluse kohta esitada teistsugused andmed.
33.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus põhjendatult jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohus ei eksinud tõendite hindamisel ega õiguse kohaldamisel. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
34.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.