Tang OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 12. veebruari 2024. a otsuse nr 121/24/3145 osaliselt tühistamiseks ja 19. aprilli 2024. a vaideotsuse nr 12-1/24/3326-2 täielikult tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lahendada kaebaja toetustaotlus tühistatud osas uuesti
Menetlusosalised
Kaebaja Tang OÜ, esindaja vandeadvokaat Siim Maripuu Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Angelika Jürna
Asja läbivaatamine
Istungimenetlus, istung 8. aprillil 2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tang OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. mail 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tang OÜ esitas 14. juunil 2023 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse nr 12-1/23/16909, millega taotles muu hulgas mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust 2023. aastaks (taotlustoimik nr 71102311704).
2.PRIA jättis 12. veebruari 2024. a otsusega nr 12-1/24/3145 mitmete taotlejate, sealhulgas Tang OÜ, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse taotlused rahuldamata. Otsuse lisaks oleva tabeli kohaselt jäeti Tang OÜ-le mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus määramata maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 81 „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ (määrus nr 81) § 7 lg-te 7 ja 8 alusel: toetust ei määrata rohumaadele, mille iga hektari kohta ei ole taotlejal vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid loomi või mille kuni ühe hektari kohta ei ole taotlejal vähemalt viit mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust ei määratud Tang OÜ-le määruse nr 81 § 5 lg 1 ja § 16 lg 3 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 28 lg 3 p 1 alusel põhjusel, et talle ei antud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust põllukultuuride ja heintaimede kasvatamise eest.
3.Tang OÜ esitas 21. veebruaril 2024 PRIA 12. veebruari 2024. a otsuse peale vaide, mille PRIA jättis 19. aprilli 2024. a vaideotsusega nr 12-1/24/3326-2 rahuldamata.
4.Tang OÜ esitas 20. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et kohus tühistaks PRIA 12. veebruari 2024. a otsuse nr 12-1/24/3145 ja 19. aprilli 2024. a vaideotsuse nr 12-1/24/3326-2 ning kohustaks PRIA-t kaebaja toetustaotluse rahuldama. Alternatiivselt taotles kaebaja, et kohus kohustaks PRIA-t ennistama mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse taotluste esitamise tähtaja ja võimaldaks kaebajal lisada taotlusesse vaidlusaluste toetuste taotlemiseks vajalikud märked.
5.Tartu Halduskohus võttis 17. oktoobri 2024. a määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada PRIA 12. veebruari 2024. a otsus nr 12-1/24/3145 ja 19. aprilli 2024. a vaideotsus nr 12-1/24/3326-2 ning kohustada PRIA-t lahendama kaebaja taotlust uuesti või alternatiivselt kohustada vastustajat ennistama toetustaotluse esitamise tähtaeg.
6.PRIA esitas 14. novembril 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
7.Asjas toimus 8. aprillil 2025 kohtuistung.
8.Kaebaja esitas 8. aprillil 2025 ja 11. aprillil 2025 menetluskulude nimekirjad ja kuludokumendid.
9.1.Kaebaja deklareeris taotluse osaks olevas põldude loetelu tabelis, et ta taotleb toetuse andmist põllule nr 55 (suurusega 1,88 ha), kuid ta ei teinud toetustaotluses põllu nr 55 kohta märget, et tegemist on külvikorras oleva kuni kolmeaastase rohumaaga. Kaebaja sai alles PRIA 12. veebruari 2024. a otsusest teada, et tegemist on mittevastavusega, mille tõttu jäi ta ilma üle 20 000 euro suurusest toetusest. Toetus on tema majandustegevuse käigushoidmiseks hädavajalik.
9.2.PRIA rikkus määruse nr 81 § 13 lg-st 1 tulenevat kohustust kasutada toetuse taotlemisel keskkonda ja taotlusvormi, mis väldiks taotlejate vigade tegemist. PRIA veebikeskkond e-PRIA on puudulik ning seetõttu vastutab PRIA kaebaja eksimuse eest. E-PRIA oleks pidanud kuvama kaebajale enne taotluse esitamist veateate ning takistama taotluse esitamist enne vea parandamist.
9.3.Kui taotluses pole põldude loetelu plokis tehtud veergudes „kuni 3a RM“ ja „HS/HK/HV/ ENK“ märget ühegi põllu osas, siis on taotleja toetusõiguslik üksnes juhul, kui ta peab veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi ning loomkoormus on toetusõigusliku rohumaa ühe hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikut. PRIA-l oli võimalik põllumajandusloomade registri andmete automaatkontrolli abil kindlaks teha, et kaebaja ilmselgelt ei täida loomkoormuse eeldust, sest tal ei olnud nimetatud loomi. Sellises olukorras oleks e-PRIA pidanud kuvama veateate, mis takistaks taotluse koostamisega jätkamist. Eksimus oleks tulnud ilmsiks ka juhul, kui karjatavate loomade eest toetuse taotlemisel oleks tulnud teha eraldi märge – ühegi märke tegemata jätmisel olnuks viga ilmselge.
9.4.Kuna taotlusvorm ei nõudnud toetuse saamise aluse märkimist, oli PRIA-l toetuse saamise aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisel kõrgendatud uurimiskohustus. Seepärast oleks PRIA pidanud toetustaotlusega seotud olulised asjaolud ise välja selgitama. PRIA jättis õigusvastaselt välja selgitamata, millisel alusel taotleb kaebaja mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust taotluses märgitud rohumaale. Samas PRIA teadis, et taotlusel märgitud rohumaa oli kolmeaastane rohumaa.
9.5.PRIA oleks pidanud kaebajat pärast toetustaotluse esitamist teavitama, et taotlus ei vasta nõuetele. PRIA ei teatanud 15. juuni 2023. a teavituses kaebajale, et tema toetustaotlus ei vasta nõuetele ning et toetustaotlus jäetakse rahuldamata. Teda teavitati võimalusest taotleda toetust alternatiivsel alusel, millega viidati aga vääralt sellele, et kaebaja taotles juba mingil alusel toetust. PRIA teavituses ei olnud ühtegi viidet mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetusele ega vajadusele muuta taotlust, et kaebaja ei jääks sellest toetusest ilma.
9.6.PRIA oleks pidanud kaebaja toetustaotlust ise muutma ja väidetava mittevastavuse kõrvaldama. Euroopa Komisjoni rakendusmääruse nr 2022/11731 (EL määrus nr 2022/1173) art 7 lg- st 2 ja art 5 lg-t 8 tulenevalt on PRIA-l kohustus anda mittevastavuse tuvastamise korral taotlejale võimalus muudatustaotluse esitamiseks. PRIA-l oli sama määruse art 7 lg 2 alusel kohustus otsuse aluseks olevate asjaoludega tutvumisel kaebaja toetustaotlust ise muuta. PRIA hoiatused toetustaotluse täitmisel ning PRIA 15. juuni 2023. a teatis ei ole käsitatavad mittevastavusest teavitamisena rakendusmääruse art 5 lg 8 tähenduses.
9.7.PRIA oleks pidanud sõnaselgelt teavitama kaebajat taotlemisel tehtud veast ning andma talle haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 alusel tähtaja taotluses esineva puuduse kõrvaldamiseks. PRIA peaks toetustaotluses puuduoleva märke tegemise võimaldamiseks toetustaotluse esitamise või parandamise tähtaja ennistama. 1
Komisjoni 31. mai 2022. a rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta.
3(10)
3-24-1513
9.8.PRIA rikkus kaebaja ärakuulamise õigust. PRIA 15. juuni 2023. a kirjast nähtuvalt teadis PRIA, et kaebaja taotlus ei vasta nõuetele, kuid ei teavitanud sellest kaebajat. PRIA tugines tõenäoliselt HMS § 40 lg 3 p-le 2, mille kohaselt võib jätta isiku ära kuulamata, kui taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kuna kaebaja taotluses ei olnud märgitud ühtegi toetuse taotlemise alust, esines lisaandmete saamise vajadus.
9.9.PRIA tegi ebaproportsionaalse otsuse, mis seadis kaebaja võrreldes teiste turuosalistega ebavõrdselt raskesse olukorda. PRIA on sarnases olukorras varem kaebaja toetustaotluse esitamise tähtaja ennistanud, et kaebaja saaks teha taotluses vajalikud märkmed, kuid seekord tähtaja ennistamist isegi ei kaalutud. Toetustaotluses ühe märke tegemata jätmise tõttu kahe toetuse äravõtmist olukorras, kus kaebaja vastab tegelikult kõigile toetuse saamise sisulistele nõuetele, ei saa pidada kohaseks. Toetuse määramine isikule, kes seda väärib ega kuritarvita oma õigusi, ei kahjusta Euroopa Liidu finantshuve. Samuti ei kohtleks PRIA kaebajale toetust määrates teisi taotlejaid ebavõrdselt, sest PRIA-l on kohustus võimaldada ka teistel taotlejatel oma vigu parandada. Kaebaja toetustaotluse täies mahus rahuldamata jätmine ei ole vajalik ega mõõdukas. Isegi kui kaebaja toetustaotluse rahuldamata jätmisel on positiivne tagajärg, ei ole selle mõju võrreldav kaebajale põhjustatava kahjuliku mõjuga. Eesti põllumeeste konkurentsivõime ja ellujäämine sõltub toetustest. Kogu Eesti põllumajandussektoris valitsevad viimaste aastate sündmuste tõttu erakordselt rasked tingimused. Kaebaja jäi 2023. aastal kahjumisse.
10.Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
10.1.Kaebaja seisukoht, et PRIA peaks loomkoormuse nõude täitmist kontrollima taotluse esitamise ajal või takistama taotluse esitamist, kui mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust ei taotleta nõude täitmisel arvessevõetavatele loomadele, on väär ja ei tugine õigusaktidele. PRIA ei pidanud taotluse esitamise ajal teadma, et kaebaja ei täida loomkoormuse nõuet. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse tunnustust saab loomadele taotleda aastaringi. Loomkoormuse nõude täitmist hinnatakse kogu kalendriaasta vältel peetud loomade arvu põhjal (2023. a taotluse puhul 1. jaanuari 2024. a seisuga Põllumajandus- ja Toiduameti esitatud andmete alusel). Seetõttu ei ole PRIA-l alust piirata toetuse taotlemist, kui taotluse esitamise ajal ei ole taotlejal loomkoormuse nõude täitmiseks vajalikke loomi või kui ta ei taotle mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust. Määruse nr 81 kohaselt hinnatakse loomkoormuse nõude täitmist mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse raames ja loomkoormuse täitmise kontroll tehakse sõltumata sellest, kas on esitatud mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse taotlus. Taotlusvormil ei pea loomkoormuse nõude täitmiseks vajalikke loomi ära näitama.
10.2.PRIA e-teenuste keskkond ei ole puudulik. PRIA-l ei ole kohustust küsida taotlusvormis andmeid, mille esitamist määrus nr 81 ei nõua. Samuti ei ole PRIA-l kohustust koostada taotlusvorm nii, et kaebaja kõik eksimused oleksid välistatud. PRIA ülesanne on tagada, et e-teenuste keskkonna kaudu saaks esitada kõik määruses nõutud andmed vastavalt kehtestatud nõuetele. Kaebaja tegutseb spetsiifilises valdkonnas ning tal on kohustus tunda toetuse saamist reguleerivaid õigusakte.
10.3.Kaebaja esitatud andmetes ei olnud vastuolusid, mistõttu polnud vaja veateadet esitada. Taotleja peab tegema ise valiku, millise rohumaa eest ta toetust taotleb. Kui ta hoiab kuni kolmeaastast rohumaad külvikorras, tuleb määruse nr 81 § 13 lg 1 p 4 alusel teha taotluses põldude loetelus märge veergu „kuni 3a RM“. Vastasel juhul on PRIA õigustatud eeldama, et 4(10)
3-24-1513 taotleja ei hoia põldu külvikorras. Kuna kaebaja ei teinud märget, ei taotlenud ta toetust määruse nr 81 § 3 lg 1 p-s 1 sätestatud määras. PRIA eeldas seetõttu korrektselt, et kaebaja soovis taotleda toetust rohumaa kohta, mille puhul tuleb täita loomkoormuse nõue. Kuna kaebaja ei täitnud seda nõuet, ei olnud tal õigus saada toetust ka määruse nr 81 § 3 lg 1 p-des 4 ja 5 sätestatud määras.
10.4.Kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa märke tegemata jätmine ei ole ka puudus HMS § 15 lg 2 tähenduses ega ilmne viga, millele PRIA oleks pidanud kaebaja tähelepanu juhtima või mille kõrvaldamiseks oleks PRIA pidanud kaebajale tähtaja määrama. Nimetatud teabe puudumine ei takistanud taotluse läbivaatamist. Vaidlusaluse märke tegemata jätmine ei tähenda, et toetust ei taotleta. Taotluse andmed ei olnud omavahel vastuolus ning taotlusel olid esitatud kõik nõutud andmed. Kohtupraktika kohaselt saab ilmselgeteks eksimusteks pidada üksnes selgelt äratuntavaid vormivigu, mitte aga sisulisi valikuid, mille PRIA peaks taotleja asemel oletuslikult tegema. Kaebuses väidetud eksimus mõjutab oluliselt taotluse sisu.
10.5.PRIA suunas nii taotluse esitamisel kui ka 15. juuni 2023. a kirjas kaebaja tähelepanu võimalikule eksimusele ja andis talle võimaluse taotlust muuta. Tegemist on kaebaja hooletusega, mille tagajärgede eest vastutab ta ise.
10.6.PRIA ei pidanud kaebaja toetustaotlust ise muutma. EL määruse nr 2022/1173 art 6 kohaselt vastutab toetustaotluse ja edastatud teabe õigsuse eest toetusesaaja. Sama põhimõtet on kajastatud määruse põhjenduste punktis 7. Põllu kasutusotstarbe üle on õigus otsustada üksnes taotlejal, sest tegemist on majandamisotsusega. Seega pole tegemist taotluse mittevastavuse küsimusega EL määruse nr 2022/1173 art 7 lg 2 tähenduses. PRIA ei saa taotluses esitatud andmeid omaalgatuslikult muuta. Samuti ei saa PRIA lähtuda andmetest, mida taotleja pole ise kinnitanud. Külvikorras oleva rohumaa märge pole pelgalt vormiline detail, vaid oluline sisuline teave, mille alusel määratakse ühikumääragrupid ja toetuse suurus. EL määruse nr 2022/1173 art 7 lubab taotlust teatud tingimustel muuta, kuid seda peab tegema taotleja. Olukorras, kus kaebaja ignoreeris süsteemi hoiatusteateid ja PRIA juhiseid, ei saa PRIA-lt nõuda, et ta teeks taotleja eest muudatusi või eeldaks, et taotleja soovis midagi, mida taotluses polnud märgitud.
10.7.Kaebaja hoolsuskohustuse täitmata jätmine ei anna alust suurendada PRIA halduskoormust. PRIA uurimiskohustus ei hõlma kohustust täita kaebaja taotlust tema asemel. PRIA ei rikkunud ka ärakuulamiskohustust, sest otsuse tegemisel ei kaldutud taotluses esitatud andmetest kõrvale ning lisaandmete saamiseks polnud vajadust.
10.8.Põllumajandustootjatel puudub subjektiivne õigus toetusele. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse taotlemine on võimalus, mitte kohustus. Kaebajale erandi tegemiseks ei ole alust, sest õigusnormid ei anna kaalutlusruumi ega võimalust arvestada inimliku eksimusega alles vaidemenetluses.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Kaebaja vaidlustab teda puudutavas osas PRIA 12. veebruari 2024. a otsust, millega jäeti tema 2023. aastal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse taotlus rahuldamata. Samuti taotleb ta PRIA 19. aprilli 2024. a vaideotsuse tühistamist ning PRIA kohustamist lahendada tema toetustaotlus tühistatud osas uuesti. 5(10)
3-24-1513
12.Asjas pole vaidlust selles, et kaebaja jättis 14. juunil 2023 PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotlust esitades põldude loetelu tabelis oma ainsa põllu kohta veergu „Kuni 3a RM“ märke tegemata (dtl 25). Kaebaja on nii vaides (dtl 61) kui ka kaebuses (p 3.13; dtl 7) selgitanud, et ta jättis märke tegemata inimliku eksituse ja kogenematuse tõttu. Menetlusosalised on erimeelt küsimuses, kas sellise eksimuse tõttu toetuste määramata jätmine on õiguspärane.
13.Määruse nr 81 § 13 lg 1 p 4 kohaselt peab taotlus sisaldama muu hulgas andmeid selle kohta, milline põld on kuni kolmeaastane külvikorras oleva rohumaa põld. Sama määruse § 7 lg 2 näeb ette, et mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust antakse taotleja kasutatava mahepõllumajandusliku kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa kohta (§ 7 lg 2 p 3) või muude rohumaade kohta (§ 7 lg 2 p 5). Määruse § 7 lg 2 p-s 5 nimetatud rohumaade osas sätestavad § 7 lg-d 7 ja 8 toetuse saamiseks täiendavad tingimused (loomkoormuse nõude ja mesilasperede arvu nõude). Määruse § 3 näeb ette mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse minimaalsed ja maksimaalsed ühikumäärad. Määruse § 3 lg 1 p-dest 1, 4 ja 5 nähtuvalt olid kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa puhul ühikumäärad 132–182 eurot ning muude rohumaade puhul loomkoormuse nõude täitmise korral 25–35 eurot ühe hektari maa kohta (määruse 1. jaanuarist 2024 kuni 26. aprillini 2024 kehtinud redaktsioon). Eeltoodust nähtuvalt mõjutab veergu „Kuni 3a RM“ märke tegemine nii toetuse määramist kui ka toetuse suurust. Kuna kaebaja ei teinud vastavat märget ega täitnud määruse nr 81 § 7 lg-tes 7 ja 8 sätestatud tingimusi, ei määranud PRIA kaebaja kasutuses olnud rohumaale mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse andmata jätmise korral ei määrata ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust, sest määruse nr 81 § 5 lg 1 kohaselt arvutatakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus sama määruse § 3 lg 1 p-des 1, 4 ja 5 sätestatud maa hektarite arvu järgi, mille kohta antakse põllumajandusliku taimekasvatuse toetust.
14.Kaebaja peamise väite kohaselt oli PRIA-l kohustus tagada, et ta ei jääks vaidlusaluse märke tegemata jätmise tõttu toetustest ilma.
15.Kohus kontrollib esmalt, kas PRIA-l oli Euroopa Liidu õiguse alusel kohustus kaebaja taotlust ise muuta või anda kaebajale võimalus muuta taotlust pärast muudatustaotluste esitamise tähtaega.
15.1.Euroopa Komisjon on kehtestanud ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2021/2116 alusel määruse nr 2022/1173, mis reguleerib ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi. Nimetatud määruse kohaselt tuleb toetusesaaja ja ametiasutuse vahel tagada teabevahetus elektrooniliste vahendite kaudu (art 4 lg 1) ning toetusesaajatele tuleb teha eeltäidetud vormid elektrooniliselt kättesaadavaks (art 5 lg 1). Selleks, et lihtsustada toetusesaajatel teabe esitamist, peavad toetuste taotlemise süsteemis olema suunavad hoiatused (art 5 lg 8). Siiski on määruse art 6 lg 2 teises lõikes rõhutatud, et toetustaotluse ja edastatud teabe õigsuse eest vastutab toetusesaaja. Kaebaja väitel rikkus PRIA EL määruse nr 2022/1173 art 7 lg-st 2 tulenevat kohustust. Nimetatud sätte esimene lause kohustab liikmesriiki juhul, kui ta on tuvastanud toetuskõlblikkuse tingimustele mittevastavuse, teavitama toetusesaajat ning andma talle kooskõlas art 7 lg 1 p-dega a, b ja c võimaluse taotlust muuta või tagasi võtta. Taotlemisprotsessi lihtsustamiseks võib liikmesriik art 7 lg 2 kolmanda lause kohaselt teha taotluses vajalikud parandused osas, mida mittevastavus mõjutab. 6(10)
3-24-1513
15.2.Kohus nõustub vastustajaga, et praeguse juhtumi asjaolud ei vasta EL määruse nr 2022/1173 art 7 lg-s 2 faktilisele koosseisule, mistõttu ei pidanud PRIA nimetatud normi kohaldama. Ainuüksi vaidlusaluse märke tegemata jätmine ei muutnud kaebaja taotlust toetuskõlblikkuse tingimustele mittevastavaks. Asjaolud, millest tulenevalt ei vastanud kaebaja mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja loomakasvatuse toetuste tingimustele, selgusid alles 2023. a kalendriaasta lõpus, kuid selleks ajaks oli muutmistaotluse esitamise tähtaeg möödunud. PRIA 12. veebruari 2024. a otsusest nähtuvalt ei jäetud kaebaja taotlusi rahuldamata põhjusel, et tema kasutuses polnud toetusõiguslikku maad, sh kuni kolmeaastast külvikorras olevat rohumaad. Taotlused jäeti rahuldamata põhjusel, et kaebaja polnud täitnud määruse nr 81 § 7 lg-tes 7 ja 8 sätestatud tingimusi (loomkoormuse ega mesilasperede arvu nõuet). Kaebajal oli võimalik täita määruse nr 81 § 7 lg-s 7 sätestatud loomkoormuse nõue 2023. a kalendriaasta jooksul, sest loomkoormuse arvutamisel võetakse aluseks taotleja poolt kohustuseaastal peetavate ja registrisse kantud loomade keskmine arv (määruse nr 81 § 3 lg 4). Loomkoormuse nõude täitmise korral oleks kaebajal olnud võimalus saada mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust määruse nr 81 § 3 lg 1 p-s 4 sätestatud ühikumäärade piires ning sel juhul oleks tal olnud võimalik saada määruse nr 81 § 5 lg 1 alusel ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust. 2024. aasta alguses, kui oli selgunud, et kaebaja ei täitnud 2023. aastal loomkoormuse nõuet, ei olnud kaebajal enam õigust muutmistaotlust esitada ega PRIA-l võimalust kaebaja toetustaotlust parandada, sest määruse nr 81 § 13 lg 3 kohaselt tuleb taotluse muudatused esitada hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. Toetusesaajatele toetustaotluse muutmise tähtaja seadmise kohustus tuleneb EL määruse 2022/1173 art 7 lg-st 6. Sama määruse art 7 lg-s 1 on seatud tingimuseks, et toetusesaaja võib toetustaotlust muuta üksnes enne liikmesriigi määratavat tähtaega. Nimetatud ajalisest tingimusest tuleb lähtuda ka art 7 lg 2 kohaldamisel. Seega ei pidanud PRIA enne 12. veebruari 2024. a otsuse tegemist kaebaja taotlust parandama (s.o lisama märke veergu „Kuni 3a RM“). Samuti ei pidanud PRIA andma kaebajale võimalust muuta taotlust pärast muudatustaotluste esitamise tähtaega (s.o pärast 1. novembrit 2023).
16.Kohtu hinnangul tagas PRIA kaebajale võimaluse muuta 14. juunil 2023 esitatud toetustaotlust selleks ettenähtud ajal, s.o hiljemalt 1. novembril 2023.
16.1.Kohtuasja materjalidest nähtub ja järeldub järgnev.
16.1.1.Taotluse koostamise käigus kuvati PRIA e-teenuste keskkonnas kaebajale põldude loetelu kohta teade 1100: „MAHE toetuse taotlemise märge on põllul nr 55, millele on võimalik taotleda toetust kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaade ühikumääragrupis. Taotlemiseks lisa märge veergu „Kuni 3a RM“ [...]“. Samas rubriigis kuvati ka teade 0855: „Põllul nr 55 on MAHE taotlemise märge. MAHE toetust on rohumaadele võimalik taotleda kolmes erinevas grupis: põldtunnustatud heinaseemnepõllud, kuni 3-aastased külvikorras olevad rohumaad või rohumaad, mille iga hektari kohta peetakse nõuetele vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi mesilasperesid. Soovi korral tee „HS“ 7(10)
3-24-1513 valik veerus „HS/HK/HV/ENK“ või märge veerus „Kuni 3a RM“. Mahetunnustatud loomade pidamise eest toetuse taotlemiseks tee märge ökokavade ploki punktis 2.2.2.“ (dtl 28–29) Eeltoodust nähtuvalt andis PRIA kaebajale taotluse esitamise käigus suunava hoiatuse vastavalt EL määruse nr 2022/1173 art 5 lg-le 8. Hoiatustes oli selgesõnaline viide põllule nr 55, mis võimaldas kaebajal mõista, et tegemist on konkreetselt tema taotluses märgitud teavet puudutava hoiatusega. Lisaks on hoiatuses antud selge ja asjakohane suunis: kui kaebaja soovib taotleda toetust kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaade ühikumääragrupis, tuleb tal lisada märge veergu „Kuni 3a RM“. Teade 0855 võimaldas kaebajal mõista, et tal tuleb teha rohumaa kasutamise otstarbest lähtuv valik. Seega pidi kaebajale olema teadete põhjal arusaadav, et kui ta ei soovi täita loomkoormuse nõuet, tuleb tal toetuse saamiseks teha märge veergu „Kuni 3a RM“. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja väide, et taotlusvorm ei võimaldanud kaebajal vea tegemist vältida. PRIA täitis eespool nimetatud teadete kuvamisega EL määruse nr 2022/1173 art 5 lg-st 8 tuleneva taotlemisaegse teavitamiskohustuse.
16.1.2.PRIA saatis 15. juunil 2023 kaebaja taotluses märgitud e-posti aadressile kirja pealkirjaga „PRIA teavitus“, milles teavitas kaebajat, et PRIA on teinud tema 2023. a esitatud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse taotluse osas esmase kontrolli. Kirjas on tumeda tekstina ja allajoonitult märgitud järgmist: „Teil on võimalus taotleda MAHE toetust kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaade ühikumääragrupis.“ Järgnevalt on kirjas selgitatud: „Teie taotlusel on rohumaa põlde, millele saab toetust taotleda kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaade ühikumääragrupis. Palun kontrollige taotluse andmeid ja lisage soovi korral põllule nr 55 märke põldude loetelu veergu „Kuni 3 a RM“. Rohumaa põldudele, mis ei ole märgitud külvikorras olevaks, makstakse MAHE toetust üksnes siis, kui taotlejal on iga taotletud rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahetunnustatud karjatatavaid loomi.“ Kirjas oli esitatud juhis muudatuse tegemiseks ning PRIA teenistuja nimi ja telefoninumber täiendavatele küsimustele vastuse saamiseks. (dtl 33) EL määrus nr 2022/1173 ega määrus nr 81 ei sätesta üldist selgitamiskohustust sarnaselt HMS §-ga 36. Kohus ei pea praeguses asjas vajalikuks kujundada seisukohta, kas PRIA-l oli lisaks taotluse koostamise käigus suunavate hoiatuste kuvamisele kohustus teavitada taotlejat täiendavalt ka e-kirjaga. Võttes arvesse, et kaebaja esitas taotluse toetuste taotlemise tähtaja saabumisele eelneval päeval, pole kahtlust, et PRIA tegutses kaebajale juba järgmisel päeval täiendava teavituse saatmisega äärmiselt hoolikalt, et kaebaja saaks esitada oma tahtele vastava taotluse tähtaegselt. PRIA 15. juuni 2023. a e-kirja sisu ei saanud jätta kaebajale kahtlust, et toetuse saamiseks võib tal olla vaja eelmisel päeval esitatud taotlust muuta. Isegi kui kaebaja poleks kirja põhjal aru saanud, mida tal tuleb toetuse saamiseks teha, tagasid kirjas esitatud kontaktandmed talle võimaluse PRIA-ga viivituseta konsulteerida. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja väitele, et kaebaja tutvus PRIA 15. juuni 2023. a e-kirja sisuga enda kinnitusel alles 19. märtsil 2024 (vastus kaebusele, p 26; dtl 111). Asjaolu, et kaebaja ei tutvunud PRIA 15. juuni 2023. a e-kirja sisuga enne muudatustaotluste esitamise tähtaja saabumist, ei mõjuta PRIA tegevuse õiguspärasust. Sellisest viivitusest tulenevad riskid lasuvad kaebajal.
16.2.Kohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et kaebajale 2023. a kohta mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuste määramata jätmine ei olnud tingitud PRIA eksimustest. Vastustajal ei olnud kohustust teha vaidlusalune märge 8(10)
3-24-1513 taotluses kaebaja asemel. Vastustaja täitis tal lasuva teavitamiskohustuse ning tagas kaebajale ka täiendava selgituse esitamisega reaalse võimaluse taotluses vaidlusaluste toetuste saamist takistada võiva puuduse kõrvaldamiseks.
17.ELÜPS § 16 lg 8 p 1 ja § 28 lg 3 p 1 kohaselt teeb PRIA nii otsetoetuse kui ka maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja, taotlus või taotletav tegevus ei vasta nõuetele. Vaidlust pole selles, et kaebaja ei täitnud määruse nr 81 § 7 lg-tes 7 ja 8 sätestatud tingimusi, mistõttu polnud PRIA-l alust määrata talle mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust sama määruse § 7 lg 2 p 5 alusel. Kuna kaebaja jättis taotluse esitamisel märkimata määruse nr 81 § 13 lg 1 p 4 alusel nõutavad andmed kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa põllu kohta, polnud võimalik määrata toetust ka määruse § 7 lg 2 p 3 alusel. Seepärast ei olnud PRIA-l alust määrata kaebajale 2023. a eest mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ega sellest tulenevalt ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust (määruse nr 81 § 5 lg 1). Seega jättis PRIA kaebaja vaidlusaluste toetuste taotluse õiguspäraselt rahuldamata.
18.Vastuseks kaebaja muudele väidetele märgib kohus järgmist.
18.1.Kohus ei nõustu kaebaja väidetega uurimiskohustuse, ärakuulamiskohustuse ja kaalutlusõiguse reeglite rikkumise kohta. Uurimiskohustus pole piiramatu – asjaolu uurimiseks peab esinema mõistlik ajend (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-1631/37, p 22). Nagu eespool märgitud, selgusid toetuste määramist välistavad asjaolud 2023. aasta lõpus, mil kaebajal polnud enam võimalik oma taotlust muuta. ELÜPS § 8 lg-s 1 ja määruse nr 81 § 14 lg-s 1 sätestatud kohustus kontrollida taotluses esitatud andmete õigust on hõlmatud nimetatud sätetes sisalduva kohustusega kontrollida toetuse määramise eelduseks olevate tingimuste täidetust. Tegemist pole kohustusega kontrollida, kas taotluses esitatud andmed vastasid taotleja tegelikule tahtele. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ärakuulamiseks enne 12. veebruari 2024. a otsuse tegemist ei olnud vajadust, sest PRIA lähtus otsuse tegemisel kaebaja taotluses esitatud andmetest ning ajaks, mil selgusid taotluse rahuldamist välistavad asjaolud, oli taotluses muudatuste tegemiseks (sh lisaandmete esitamiseks) määratud tähtaeg möödunud. Vastustajale ei saa ette heita ka kaalutlusõiguse teostamata jätmist. Kuna kaebaja ei vastanud toetuste saamise tingimustele, oli vastustaja kohustatud jätma taotluse rahuldamata, sest toetusi saab määrata üksnes juhul, kui taotleja tegevus vastab toetuse saamise nõuetele.
18.2.Praeguses asjas ei ole vaja võtta seisukohta, kas vastustaja oleks saanud muudatustaotluse esitamise tähtaja enne kaebaja taotluse rahuldamata jätmist ennistada, sest kaebaja teavitas vastustajat taotluses „Kuni 3 a RM“ märke ekslikult tegemata jätmisest alles vaides (dtl 61). Selleks ajaks oli haldusmenetlus lõppenud. Vaidemenetluses ei pidanud vastustaja andma kaebajale taotluse muutmise võimalust juba ainuüksi põhjusel, et PRIA jättis kaebaja taotluse õiguspäraselt rahuldamata. Vaiet läbi vaadates kontrollitakse küll nii haldusakti andmise õiguspärasust kui ka otstarbekust (HMS § 83 lg 1), kuid isikul on õigus nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes haldusakti õigusvastasuse korral. Kuna PRIA täitis haldusmenetluses oma kohustused, ei saanud tal tekkida vaidemenetluses kaebaja toetustaotluse lahendamise osas täiendavaid kohustusi. Kohus nõustub vastustajaga, et taotluste esitamiseks ja muutmiseks ettenähtud tähtajad kaotaksid mõtte, kui taotlejale tuleks anda võimalus kõrvaldada toetuse andmist välistavad puudused taotluses alles 9(10)
3-24-1513 vaidemenetluses. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas ka EL määruse nr 2022/1173 art 6 lg-s 2 sätestatud taotleja vastutuse põhimõttega.
18.3.On igati mõistetav, et kui põllumajandustootjaks olevat äriühingut juhib ja selle tegevust korraldab üksainus inimene ning tal puudub pikaajaline valdkondlike toetuste taotlemise kogemus, tekitab taotluses pelgalt ühe märke tegemata jätmise tõttu suuremahulisest toetusest ilmajäämine tugevat nördimust. Vastustaja on siiski õigesti märkinud, et põllumajandustoetuste taotlemisel tuleb arvesse võtta, et taotlejaks on põllumajandustootja (mitte üksikisik), tegemist on soodustuse saamisega ning taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetust saada. Kuna põllumajandustoetuste andmist reguleerivate normide adressaatideks on spetsiifilises valdkonnas tegutsevad isikud, on taotlejal kõrgendatud kohustus olla kursis toetuse taotlemise tingimuste ja korraga ning taotlejal lasub ka kohustus tagada taotluses esitatud teabe õigsus (EL määruse nr 2022/1173 art 6 lg 2 ja sama määruse põhjendus 7; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-1-15, p-d 15 ja 16). Praeguses asjas on kaebaja eksimused täielikult tema enda vastutuse sfääris.
19.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et nii PRIA 12. veebruari 2024. a otsus nr 12-1/24/3145 kui ka 19. aprilli 2024. a vaideotsus nr 12-1/24/3326-2 on õiguspärased. Seepärast ei ole nimetatud otsuste tühistamiseks alust. PRIA 12. veebruari 2024. a otsuse kehtima jäämise tõttu puudub alus kohustada vastustajat kaebaja 14. juuni 2023. a toetustaotlust uuesti lahendama. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning seega jäävad kaebaja menetluskulud (sh kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ning kaebaja õigusabikulud) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.