V.X kaebus Tallinna Vangla 05.02.2024 käskkirja nr 124/1-3/57 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja V.X Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Agu Rillo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.08.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
V.X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta V.X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.08.2024 otsus muutmata.
Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulu nende enda kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.10.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6)
1.Tallinna Vangla lubas 05.01.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/53 kinnipeetav V.X väljasõidule 11.01.2024 eesmärgiga säilitada sotsiaalseid suhteid oma perega. Käskkirjaga seati ka kõrvaltingimusena kohustus, et kinnipeetav helistab vanglasse kell 10.00.
2.Tallinna Vangla määras 05.02.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/57 V.X-ile vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 1 ja § 64 lg 4 alusel distsiplinaarkaristuseks noomituse, sest ta rikkus 05.01.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/53 määratud kohustust teavitada Tallinna Vanglat väljasõidul viibimise päeval kell 10.00. Valvuri ettekande kohaselt ei helistanud kinnipeetav vanglasse hiljemalt kell 10.00. Kell 10.22 helistati kinnipeetava emale, kelle kaudu saadi ühendus kinnipeetavaga ning kinnitus, et kinnipeetav viibib kodus ja kõik on korras. Kinnipeetava selgituse kohaselt oli tal sel hetkel käsil raske emotsionaalne vestlus kodus oleva lapsega ja ta pidi last rahustama. Ta jõudiski koju umbes kella kümneks, hakkas end ja teist last riidest lahti võtma ning aeg läks märkamatult. Ta unustas kella vaadata, palub vabandust juhtunu pärast ja loodab, et rohkem nii ei juhtu. Avavanglas toimub intensiivsem vabanemiseelne taasühiskonnastamine ning suurt rõhku pannakse distsipliini ja korra järgimisele. Telefoni teel teavitamine on vajalik vangla julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks, sh et oleks ülevaade, kus kinnipeetav viibib. Teavitamata jätmist ei saa aktsepteerida ning sellisele rikkumisele ei saa ka üldpreventiivsetel kaalutlustel jätta reageerimata. Distsiplinaarkaristuse eesmärgiks on kinnipeetava heidutamine ja selle kaudu korra järgimise tagamine. Tõhusaks karistuseks on noomitus, kuna see võib aidata kinnipeetaval mõista oma teo õigusvastasust ja suunata edaspidi seaduskuulekamalt käituma.
3.V.X esitas 05.02.2024 käskkirja peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 21.03.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/54-2 rahuldamata. Kinnipeetav rikkus soodustust andvat käskkirja. Ka väljaspool vanglat järelevalveta viibides on tal jätkuvalt kinnipeetava staatus ning sellele vastavad õigused ja kohustused. Vaide esitaja esitatud põhjendused on inimlikult arusaadavad, kuid lühiajalise väljasõidu sihtkohas viibis kinnipeetava ema, kes saanuks helistamise ajal samuti laste eest hoolt kanda. Tegemist on leebeima distsiplinaarkaristusega. Vangla ei saa lubada olukorda, kus väljaspool avavanglat liikuv kinnipeetav ei teavita enda asukohast.
4.V.X esitas 30.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 05.02.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/57 tühistamiseks. Käskkirjast ei nähtu, millist õigusnormi kaebaja rikkus. Kuna ametnik tuvastas kell 10.22, et kaebaja viibis kodus, ei ole kaebaja õigusaktides toodud reegleid rikkunud. Seega puudub distsiplinaarsüüteo koosseis. Karistamine on kontaktisiku kättemaks, mida kinnitab ka see, et kaebajale ei antud väljasõidu luba teist kuud järjest. On loomulik, et esimest korda väljasõidul viibides võis helistamine ununeda last ja kaebajat vallanud emotsioonide tõttu. Tühistamisnõue on vajalik ka kaebajat rehabiliteerival eesmärgil, et vangla ei saaks väita üheski haldusaktis või iseloomustuses, et kaebaja on distsipliinirikkuja. Ka omab tühistamine kaalu kahju hüvitamise nõude esitamisel.
5.Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes käskkirjas ja vaideotsuses toodu juurde. Kinnipeetava vanglasse helistamise kohustus tuleneb lühiajalisele väljasõidule lubamise käskkirjast. Selle kohustuse õiguslikuks aluseks on VangS § 32 lg 4 1 ja Tallinna Vangla avavangla kodukorra p 14.4. Kaebajale olid lühiajalise väljasõiduga seotud kohustused ning 2(5)
3-24-952 nende täitmise vajadus teada. Kohustuse täitmiseks saanuks kaebaja vajadusel võtta kasutusele abivahendid, et rikkumist vältida, või paluda teiste abi meelde tuletamisel. Asjaolu, et kaebajal väidetavalt toimus emotsionaalne vestlus, ei muuda rikkumist olematuks. Distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega (vajaliku hoole järgimata jätmine) toime pandud tegu. Tegemist ei ole kättemaksuga, sealjuures on kaebaja lubatud väljasõidule 2024. a juunis.
6.Tallinna Halduskohus jättis 26.08.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus jätab kõrvale kaebuse põhjendused, mis on seotud Tallinna Vangla 04.04.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/662, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus lühiajaliseks väljasõiduks. Kohus tagastas 17.05.2024 määrusega kaebaja nõude tuvastada selle käskkirja õigusvastasus. VangS § 32 lg 3 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik anda avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale loa lühiajaliseks väljasõiduks. Lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel arvestab vanglateenistuse ametnik kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega (VangS § 32 lg 4). Vanglateenistuse ametnik võib käskkirjaga määrata kohad, kus kinnipeetav võib väljasõidul viibida või peab viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud viibima määratud kohtades või ei tohi viibida, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav on kohustatud tegema (VangS § 32 lg 4 1). Seega on lühiajalisele väljasõidule lubamine kaalutlusotsus. Kui haldusakti andmine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel, võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 2 p 3). Kõrvaltingimuseks on mh haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus (HMS § 53 lg 1 p 2). Kaebajale seati lühiajalisele väljasõidule luba andes 05.01.2024 käskkirjaga kõrvaltingimus, et väljaspool vangla territooriumit viibiv kinnipeetav on kohustatud teavitama Tallinna Vangla avavangla vahetust mobiiltelefoni numbril või lauatelefoni numbril väljasõidul viibimise päeval kell 10:00 (dtl 29). Tallinna Vangla 05.01.2024 käskkiri nr 51/24/53 on kehtiv ja kaebaja ei ole seda vaidlustanud. Järelikult oli kõrvaltingimuse järgimine kaebajale kohustuslik ka juhul, kui ta pidas seda õigusvastaseks (HMS § 60 lg 2). Kõrvaltingimus ei ole ilmselgelt tühine (HMS § 63 lg 2). VangS § 63 lg 1 sätestab, et VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Tuleb möönda, et 05.02.2024 käskkirjas ei ole toodud ühest seost, kuidas saab lugeda 05.01.2024 käskkirja rikkumist õigusaktide (seaduse või määruse) rikkumiseks VangS § 63 lg 1 mõttes, kuid tegemist on ületatava lüngaga. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vangla julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku seaduslikuks korralduseks on ka 05.01.2024 käskkiri. Sellist käskkirja ei tule täita mitte üksnes vanglas viibides, vaid ka väljaspool vanglat. VangS § 67 sõnastuses ei ole silmas peetud vangla sees viibides kinnipeetaval lasuvaid kohustusi; vaid avaliku huvina „vangla julgeoleku tagamise“ eesmärki, mille täitmiseks peab kinnipeetav ametniku korraldusi järgima. Ka tuleneb VangS § 32 lg-st 4 1 nii vanglaametniku volitus määrata täiendavaid kohustusi kui ka kinnipeetava kohustus talle määratud tingimusi täita. Kehtiva haldusakti, sh 05.01.2024 käskkirja resolutsioonosa on täitmiseks kohustuslik igaühele, sealjuures kaebajale (HMS § 60 lg 2). Seega on kaebaja rikkunud nii VangS § 67 p-st 1 kui ka § 32 lg-st 41 tulenevaid kinnipeetava kohustusi. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja ei täitnud talle seatud tingimust – helistada vanglasse kell
10.00.Poolte vahel on vaidlus üksnes selle üle, kas rikkumine on vabandatav või süüline ning kas rikkumise eest on proportsionaalne määrata distsiplinaarkaristus (noomitus). Saab nõustuda käskkirjas toodud kaalutlustega, et taasühiskonnastamisel on oluline, et kinnipeetav 3(5)
3-24-952 järgiks talle seatud reegleid. Reeglite täitmine on eriti oluline, kui kinnipeetav viibib vangla loal väljaspool vanglat. Kaebaja on kinnitanud ka seda, et ta rikkus talle seatud tingimust vähemalt hooletusest; s.t aeg läks märkamatult ning ta unustas kella vaadata. Vaideotsuses on õigesti märgitud, et kaebajal oli võimalik korraldada laste eest lühiajaline hoolitsemine (telefonikõne ajaks) ka muul viisil. Kaebajale oli teavitamise tingimus eelnevalt teada ning ta pidi ise tagama selle täitmise. Kaebaja ei võtnud ka hilinedes ise vanglaga ühendust. Seatud kohustusi tuleb täita ka alaealiste lastega tegeledes, iseäranis kui need olid vähemalt ühe lapsega vanglavälise kohtumise eeltingimuseks. Kaebaja ei ole selgitanud, miks helistamine ei olnud temast sõltumatutest asjaoludest enam kui 20 minuti jooksul võimalik ning rikkumine olnuks seega vabandatav. Viibides vanglast väljaspool, on kaebajal vanglas viibimisega võrreldes oluliselt suurem kontroll enda keskkonna üle, millega kaasneb vastutus täita kohustusi ka siis, kui need võivad olla mingil määral takistatud või keerulised. Kaebajat karistati leebeima võimaliku distsiplinaarkaristusega, s.o noomitusega. Käskkirjas on ka kajastatud, miks ei kaalutud teisi, rangemaid karistusi. Vastustajal on õigus väga väikese tähtsusega rikkumise korral jätta karistus määramata ja piirduda suulise vestluse või tähelepanu juhtimisega. Samas peab selleks, et kohus saaks haldusorgani sellisesse kaalutlusõigusesse sekkuda, olema tegemist ilmselge olukorraga, kus distsiplinaarkaristuse määramine ei olnud vajalik. Kuivõrd kaebaja viibis väljaspool vanglat, vangla sai kaebajaga ühendust alles ise helistades ning tegemist ei ole üksnes loetud minutite võrra hilinemisega, ei ole vangla otsustus reageerida distsiplinaarkorras ilmselgelt õigusvastane. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et nii üld- kui ka eripreventiivne eesmärk suunata kaebaja edaspidi õigusnorme täitma õigustab distsiplinaarkaristuse määramist. Ei nähtu, et vastustaja oleks distsiplinaarkaristust määrates kaalutlusõigust kuritarvitanud, sh lähtunud kaalutlustest, mille arvestamist seadus ei luba. Kaebaja hilisemad taotlused lühiajalisele väljasõidule minekuks on rahuldatud (mais ja juunis). Kaebaja karistusaeg on ka peatselt lõppemas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.V.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 26.08.2024 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. VangS § 63 lg-st 1 tulenevalt võib distsiplinaarvastutust kohaldada vaid vangistusõiguse normide (sh vangla sisekorraeeskirjade) süülise rikkumise eest. Vaidlustatud käskkirjas on toodud küll selle andmise õiguslik alus, kuid ei nähtu, millist VangS, vangla sisekorraeeskirja või vangla kodukorra sätet on kaebaja rikkunud, mistõttu on kaebaja süü tuvastamata. Kaebaja palub arvestada ka oma halduskohtus esitatud seisukohtadega.
8.Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Vaidlustatud käskkirjast tulenevalt rikkus kaebaja 05.01.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/53 talle määratud helistamise kohustust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Halduskohus ei eksinud, kui leidis, et 05.02.2024 käskkirja tühistamist ei tingi asjaolu, et selles pole märgitud, millist konkreetset VangS normi on kaebaja rikkunud. Kõnealuses käskkirjas on selgelt esile toodud, millist rikkumist kaebajale ette heidetakse – kaebaja ei täitnud Tallinna Vangla 05.01.2024 käskkirjas määratud kohustust teavitada väljasõidul olles 4(5)
3-24-952 kell 10.00 telefoni teel Tallinna Vangla avavangla vahetust. Nagu halduskohus õigesti osutas, oli 05.01.2024 käskkirjas määratud telefoni teel vangla teavitamise nõue kaebajale täitmiseks kohustuslik, sest tegemist on kehtiva haldusaktiga (HMS § 60 lg 2). Selle kohustuse täitmata jätmisega rikkus kaebaja VangS § 67 p-st 1 tulenevat üldist kinnipeetava kohustust alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Seejuures tuleneb vanglateenistuse ametniku volitus määrata tegevused, mida kinnipeetav on kohustatud väljasõidul tegema, VangS § 32 lg-st 41. Kokkuvõttes on käskkirja põhjal tuvastatav, millise rikkumise kaebaja toime pani.
11.Halduskohus kontrollib kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt ega teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajale noomituse kui leebeima võimaliku distsiplinaarkaristuse määramist ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Ka ringkonnakohtule ei nähtu, et vangla oleks distsiplinaarkaristust määrates teinud kaalutlusvigu, sh lähtunud lubamatutest kaalutlustest. Väljasõidul viibiv kinnipeetav peab korraldama oma toimetused nõnda, et tal on võimalik täita väljasõiduks antud lubava haldusakti kõrvaltingimust. Vangla on vaideotsuses asjakohaselt esile toonud, et kaebaja oleks saanud korraldada, et vanglasse helistamise ajal oleks laste eest hoolitsenud tema ema. See tähendab, et hoolsama käitumise korral oleks kaebajal olnud võimalik talle pandud kohustust täita. Põhjendatud on vangla kaalutlus, et siinsel juhul on distsiplinaarkaristuse määramise eesmärk suunata kaebajat käituma edaspidi õiguskuulekalt.
12.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust esitanud, kannavad pooled oma võimaliku menetluskulu ise. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.