Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.09.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-952
Haldusasi
V.X kaebus Tallinna Vangla 05.02.2024 käskkirja nr 124/1-3/57 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja V.X Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Agu Rillo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.08.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
V.X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta V.X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.08.2024 otsus muutmata.
Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulu nende enda kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.10.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6)
3-24-952
3-24-952 nende täitmise vajadus teada. Kohustuse täitmiseks saanuks kaebaja vajadusel võtta kasutusele abivahendid, et rikkumist vältida, või paluda teiste abi meelde tuletamisel. Asjaolu, et kaebajal väidetavalt toimus emotsionaalne vestlus, ei muuda rikkumist olematuks. Distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega (vajaliku hoole järgimata jätmine) toime pandud tegu. Tegemist ei ole kättemaksuga, sealjuures on kaebaja lubatud väljasõidule 2024. a juunis.
3-24-952 järgiks talle seatud reegleid. Reeglite täitmine on eriti oluline, kui kinnipeetav viibib vangla loal väljaspool vanglat. Kaebaja on kinnitanud ka seda, et ta rikkus talle seatud tingimust vähemalt hooletusest; s.t aeg läks märkamatult ning ta unustas kella vaadata. Vaideotsuses on õigesti märgitud, et kaebajal oli võimalik korraldada laste eest lühiajaline hoolitsemine (telefonikõne ajaks) ka muul viisil. Kaebajale oli teavitamise tingimus eelnevalt teada ning ta pidi ise tagama selle täitmise. Kaebaja ei võtnud ka hilinedes ise vanglaga ühendust. Seatud kohustusi tuleb täita ka alaealiste lastega tegeledes, iseäranis kui need olid vähemalt ühe lapsega vanglavälise kohtumise eeltingimuseks. Kaebaja ei ole selgitanud, miks helistamine ei olnud temast sõltumatutest asjaoludest enam kui 20 minuti jooksul võimalik ning rikkumine olnuks seega vabandatav. Viibides vanglast väljaspool, on kaebajal vanglas viibimisega võrreldes oluliselt suurem kontroll enda keskkonna üle, millega kaasneb vastutus täita kohustusi ka siis, kui need võivad olla mingil määral takistatud või keerulised. Kaebajat karistati leebeima võimaliku distsiplinaarkaristusega, s.o noomitusega. Käskkirjas on ka kajastatud, miks ei kaalutud teisi, rangemaid karistusi. Vastustajal on õigus väga väikese tähtsusega rikkumise korral jätta karistus määramata ja piirduda suulise vestluse või tähelepanu juhtimisega. Samas peab selleks, et kohus saaks haldusorgani sellisesse kaalutlusõigusesse sekkuda, olema tegemist ilmselge olukorraga, kus distsiplinaarkaristuse määramine ei olnud vajalik. Kuivõrd kaebaja viibis väljaspool vanglat, vangla sai kaebajaga ühendust alles ise helistades ning tegemist ei ole üksnes loetud minutite võrra hilinemisega, ei ole vangla otsustus reageerida distsiplinaarkorras ilmselgelt õigusvastane. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et nii üld- kui ka eripreventiivne eesmärk suunata kaebaja edaspidi õigusnorme täitma õigustab distsiplinaarkaristuse määramist. Ei nähtu, et vastustaja oleks distsiplinaarkaristust määrates kaalutlusõigust kuritarvitanud, sh lähtunud kaalutlustest, mille arvestamist seadus ei luba. Kaebaja hilisemad taotlused lühiajalisele väljasõidule minekuks on rahuldatud (mais ja juunis). Kaebaja karistusaeg on ka peatselt lõppemas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-24-952 kell 10.00 telefoni teel Tallinna Vangla avavangla vahetust. Nagu halduskohus õigesti osutas, oli 05.01.2024 käskkirjas määratud telefoni teel vangla teavitamise nõue kaebajale täitmiseks kohustuslik, sest tegemist on kehtiva haldusaktiga (HMS § 60 lg 2). Selle kohustuse täitmata jätmisega rikkus kaebaja VangS § 67 p-st 1 tulenevat üldist kinnipeetava kohustust alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Seejuures tuleneb vanglateenistuse ametniku volitus määrata tegevused, mida kinnipeetav on kohustatud väljasõidul tegema, VangS § 32 lg-st 41. Kokkuvõttes on käskkirja põhjal tuvastatav, millise rikkumise kaebaja toime pani.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.