Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. august 2024. a, Tallinn
Haldusasja number
3-24-952
Haldusasi
V.X kaebus Tallinna Vangla 05.02.2024 käskkirja nr 1-24/13/57 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – V.X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel Valter
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.09.2024 a.
Isiku vaie jäeti 21.03.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/54-2 rahuldamata (dtl 52). Kinnipeetav rikkus soodustust andvat käskkirja. Ka väljapool vanglat järelevalveta viibides on tal jätkuvalt kinnipeetava staatus ning sellele vastavad õigused ja kohustused. Vaide esitaja esitatud põhjendused on inimlikult arusaadavad, kuid lühiajalise väljasõidu sihtkohas viibis kinnipeetava ema, kes saanuks samuti laste eest helistamise ajal hoolt kanda. Tegemist on leebeima distsiplinaarkaristusega. Vangla ei saa lubada olukorda, kus väljaspool avavanglat liikuv kinnipeetav ei teavita enda asukohast.
2(4)
Käesoleval juhul seati kaebajale lühiajalisele väljasõidule luba andes 05.01.2024 käskkirjaga kõrvaltingimus, et väljaspool vangla territooriumit viibiv kinnipeetav on kohustatud teavitama Tallinna Vangla avavangla vahetust mobiiltelefoni numbril [...] või lauatelefoni nr [...] väljasõidul viibimise päeval kell 10:00 (dtl 29). Tallinna Vangla 05.01.2024 käskkiri nr 5-1/24/53 on kehtiv ning kaebaja ei ole seda vaidlustanud. Seega oli kõrvaltingimuse järgimine kaebajale kohustuslik ka juhul, kui ta pidas seda õigusvastaseks (HMS § 60 lg 2). Kõrvaltingimus ei ole ilmselgelt tühine (HMS § 63 lg 2).
3(4)
Vastustajal on õigus väga väikese tähtsusega rikkumise korral jätta karistus määramata ja piirduda suulise vestluse või tähelepanu juhtimisega. Samas peab kohtu poolt haldusorgani sellisesse kaalutlusõigusesse sekkumiseks olema tegemist ilmselge olukorraga, kus distsiplinaarkaristuse määramine ei olnud vajalik. Kuivõrd kaebaja viibis väljaspool vanglat, vangla sai kaebajaga ühendust alles ise helistades ning tegemist ei ole üksnes loetud minutite võrra hilinemisega; ei ole vangla otsustus reageerida distsiplinaarkorras ilmselgelt õigusvastane. Seega on vastustaja põhjendatult leidnud, et nii üld- kui ka eripreventiivne eesmärk suunata kaebaja edaspidi õigusnorme täitma, õigustab distsiplinaarkaristuse määramist.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.