Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
07.10.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2073 H.Q kaebus Tartu Maakohtu 10.02.2023 ja 12.12.2023 määrustega tsiviilasjas nr 2-18-364 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja – H.Q Vastustaja – Justiits- ja Digiministeerium, esindaja KarlErik Ansmann
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.06.2025 otsus ja 17.07.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
H.Q apellatsioonkaebus ja määruskaebus
Jätta rahuldamata H.Q taotlus teha täiendav määrus.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 170 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 6).
3-24-2073
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.06.2019 direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv).
2(5)
3-24-2073 Kaebaja nõuab kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist. Seetõttu kohaldub erinormina riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1, mille kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Praegusel juhul ei ole tuvastatud, et tsiviilasja nr 2-18-364 lahendanud kohtunik oleks toime pannud kuriteo. Seega pole täidetud eeldused kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et RVastS § 15 lg 1 on PS-ga kooskõlas (nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2021 määrus nr 3-20-1389, p 13 ja seal viidatud varasemad lahendid). Kuna RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo, ei ole kaebuses kirjeldatud tsiviilasja nr 2-18-364 lahendanud kohtuniku väidetavad rikkumised asja lahendamisel olulised.
3-24-2073 õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. PS ei luba teha RVastS § 15 lg-s 1 nimetatud erandeid. Seega on RVastS § 15 lg 1 juba üle 20 aasta PS §-ga 25 vastuolus. Halduskohus rikkus PS § 152 lg-t 1, kuna ei jätnud RVastS § 15 lg-t 1 kohaldamata. See rikkumine võimaldas kohtunikul näiliselt õiguspäraselt, kuid tegelikult kuritegelikult keelduda kaebuse rahuldamisest. Seoses PS § 152 lg 1 rikkumisega on sellisel tegevusel kõik KarS §-des 316 ja 311 nimetatud tegude tunnused. Ei saa olla tegu õigusriigiga, kui isegi kohtunikud ja Riigikogu ei austa oma riigi PS-i.
3-24-2073 jõustunud, ei jäänud ükski halduskohtu menetluses olnud nõue otsuses lahendamata. Seega ei pidanud tuvastamisnõudeid sisuliselt lahendama ka ringkonnakohus.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.