Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 18. september 2025 Tartu 3-22-2226
Haldusasi
OÜ Urge Veis ja OÜ Karjakoppel kaebused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28. juuni 2022. a toetuse määramisest keeldumise otsuste nr 13-29.1/22/1660 ja 13-29.1/22/1665 tühistamiseks ja uute otsuste tegemiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2024. a otsus OÜ-de Urge Veis ja Karjakoppel apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad – OÜ Urge Veis ja OÜ Karjakoppel Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2024. a otsus muutmata.
2.Jätta OÜ Urge Veis ja OÜ Karjakoppel menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
3.Tagastada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile nende poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendav tõend.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 20. oktoober 2025).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Urge Veis esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse veiselauda rekonstrueerimiseks ja sadevee kanalisatsiooni trassi ning karjaaia rajamiseks. OÜ Karjakoppel esitas PRIA-le taotluse rullpressi, heinaveo haagise ja loomade varjualuse hankimiseks. PRIA jättis mõlemad taotlused 28. juuni 2022. a otsustega nr 13-29.1/22/1660 ja 1329.1/22/1665 rahuldamata. Otsuste kohaselt avaldavad erinevad äriühingud, sh OÜ Urge Veis ja
OÜ Karjakoppel üksteisele mõju läbi sugulussidemete osanike ja juhatuse liikmete vahel, äriühingud moodustavad ühise majandusüksuse.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust esitasid OÜ Urge Veis ja OÜ Karjakoppel kaebused, milles palusid PRIA otsused tühistada ja kohustada PRIA-t uute otsuste tegemiseks. Kohus liitis kaebused ühte menetlusse. Kaebuse kohaselt on äriühingud iseseisvad ega moodusta kontserni või muul viisil seotud äriühinguid. Kaebajad ning nendega väidetavalt seotud äriühingud (OÜ Heinamaa ja OÜ Urge Nuumveiste Farm) on kõik eraldiseisvad põllumajandustootjad.
3.Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2024. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määrusega nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ (määrus nr 14) § 17 lg-te 3 ja 4 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 500 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku ning ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 500 000 eurot programmiperioodil.
3.2.Toetuse piirmäära kehtestamise üheks eesmärgiks on vältida toetuste koondumist ühte kontserni või valitsevat mõju omavate isikute kätte.
3.3.Vaidlustatud otsuste tegemise ajal kehtinud määruse nr 1306/2013 art 60 järgi ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Kui toetusi taotlevate juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga (RKHKo 3-3-1-80-06, p 23).
3.4.Valitseva mõju tuvastamisel tuleb arvestada lisaks määruses nr 14 sätestatud tingimustele ka KonkS-i normidega. KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid (p 1) või kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest (p 2). Selle regulatsiooni sisustamisel on asjakohane võtta aluseks analoogia korras ka tulumaksuseaduse (TuMS) §-s 8 sätestatud seotud isikute kriteeriumid. TuMS § 8 lg 1 kohaselt on isikud omavahel seotud muuhulgas juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena abikaasasid, elukaaslasi või otse- või külgjoones sugulasi (TuMS § 8 lg 1 p 1). Asjaolu, et määruses nr 14 ei ole tehtud viidet TuMS-ile, ei ole määrav, sest senises kohtupraktikas on peetud lubatavaks TuMS-i kohaldamist.
3.5.Samade isikute kontrolli all olevaid äriühinguid saab käsitada määruse nr 1307/2013 mõttes ühtse põllumajandusliku majapidamisena. Kuigi OÜ Urge Veis ja OÜ Karjakoppel on formaalselt eraldiseisvad äriühingud, tuleb neid PRIA toetuste määramisel pidada ühiseks põllumajanduslikuks majapidamiseks ning seeläbi lugeda määruse nr 14 § 17 lg 4 alusel valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjateks.
3.6.PRIA on ära näidanud skeemi, kust on näha, et samade isikutega on seotud veel OÜ Garold Grupp ja OÜ Urge Nuumveiste Farm. Äriregistri ja rahvastikuregistri andmed kinnitavad, et eelnimetatud äriühingute juhatuse liikmeteks või omanikeks on hetkel või on varasemalt olnud Roland Gabor või Romek Gabor, kes on omavahel vennad, ning samuti on kaebajate juhatuse liikmeteks nendega seotud perekonnaliikmed (Heti Gabor ja Rebeka Gabor). Arvestades nende äriühingute juhatuse liikmete perekondlikku sidet, on ilmne, et neil äriühingutel on omavaheline vahetu mõju üksteise tegevusele, mida kinnitavad ka tihedad majanduslikud tegevused äriühingute vahel. Samuti on äriühingud ja nende juhatuse liikmed omavahel seotud erinevate laenude väljastamise ja tagasimaksmise tingimuste kaudu. PRIA on ära näidanud, et 2
eelnimetatud äriühingute vahel toimub tihe majanduslik tegevus, mis on suunatud ühiselt veisekasvatusega tegelemisele ja veiste müügile ning loomade kasvatamisega seotud söödamaterjali kasvatamisele ja kogumisele ning millega seoses tehakse tihedalt tehinguid äriühingute vahel.
3.7.Samuti viitab kaebajate kirjeldus veiste müügitehingute ja erinevate äriühingute vahel loomade liigutamise kohta, et tegemist on majanduslikult äärmiselt tihedalt seotud äriühingutega.
3.8.Kaebajate tegevuskohad asuvad lähestikku ja moodustavad sisuliselt ühise tootmiskompleksi. Äriühingute tegevusalad on sarnased või täiendavad üksteist.
3.9.See, et maksuhaldur ei ole kaebajatel maksukohustuste rikkumist tuvastanud, ei ole ühise põllumajandusliku majapidamise ja äriühingute seotuse ja vahetu mõju hindamisel määrav. Omavaheline seotus või ühiseks põllumajanduslikuks majapidamiseks olemine ei tähenda, et maksuõiguslikult oleksid kaebajate tegevused olnud õigusvastased.
3.10.Arvestades, et arengukava programmiperioodil oli varem OÜ-le Urge Veis makstud 273 559,59 eurot ja OÜ-le Heinamaa 404 450,96, ületas toetuste kogumaht lubatavat maksimaalset toetussummat kogu perioodi kohta (500 000 eurot), on PRIA õigesti jätnud kaebajate toetustaotlused rahuldamata.
3.11.Kaebajate eesmärk oli luua toetuse saamise tingimused kunstlikult, kuna PRIA-le üritati jätta ekslikku muljet, justkui ei oleks äriühingud omavahel seotud ja neile ei tuleks rakendada määruse nr 14 § 17 lg-s 4 sätestatud maksimaalse toetussumma nõuet.
3.12.Seega pole taotluste rahuldamine lubatav ning oluline pole enam see, kas kaebajad olid ka müügitulu näidanud omavaheliste tehingute kaudu kunstlikult või mitte.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.OÜ-d Urge Veis ja Karjakoppel esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kaebajad ei ole kontserni kuuluvad ettevõtjad KonKS § 2 lg 4 tähenduses.
4.2.Alates 2023. a taotlusvoorust on suurendatud maksimaalset toetussummat 800 000 euroni. Seda summat ei ole kaebajad ületanud. Muudatusega võimaldati toetust taotleda ka neil ettevõtjatel, kes on programmiperioodi 2014 – 2020 jooksul juba investeeringud teinud ja kellel on soov nende tegemisega jätkata ka üleminekuperioodi aastatel 2021 – 2022.
4.3.Määruses nr 14 ei ole viidet TuMS-ile. PRIA on asunud Euroopa Liidu aktide nõudeid kitsendavalt tõlgendama ning sisuliselt vähimagi TuMS §-s 8 sisalduva seose olemasolu korral tõlgendatakse isikuid ühtsesse majapidamisse kuuluvaks. Samas näiteks pindalatoetuste puhul sellist analoogiat ei kohaldata.
4.4.Riigikohus on leidnud, et toetuste saamiseks vajalikud nõuded tuleb siseriiklikes õigusaktides selgelt sõnastada (RKHKo 3-20-1374, p 14). Ka käesolevas olukorras, kui vajalikuks peeti sugulaste kaudu seotud äriühingutele toetusi piirata, oleks tulnud see määruses nr 14 sätestada.
4.5.Kohtud on läinud kaugemale Euroopa Liidu määruse mõttest ühtse majandusüksuse mõiste sisustamisel.
4.6.Tõendatud pole kontrolli omamine ühe ettevõtte osaniku poolt teise ettevõtte juhtimisotsuste tegemisele. Perekonnasidemeid ei saa käsitada kontrolli omamisena.
4.7.Kaebajate loomad asuvad Pärnumaal, sest seal on OÜ Heinamaa laut. Sööda (heina ja silo) ning allapanuheina transpordib OÜ Heinamaa enda maadelt Harjumaalt. Oma loomi karjatavad OÜ Urge Veis ja OÜ Heinamaa OÜ-delt Urge Veis ja Nuumveiste Farm renditud maadel. Rendilepingud on tasuta. Ettevõtete omavaheline käive on olnud aastatel 2021 ja 2022 enamvähem sama. Ettevõtete vahel olnud seosed on ärilised ja lähtuvad majanduslikest kaalutlustest.
4.8.Romek Gabor pole kunagi olnud OÜ-de Urge Veis ega Urge Nuumveiste Farm juhatuses, Roland Gabor pole olnud OÜ-de Heinamaa ega Karjakoppel juhatuses, ning Heti Gabor pole 3
kuulunud OÜ-de Urge Veis ega Urge Nuumveis juhatusse. PRIA ja halduskohus seda ei arvestanud. Roland ja Romek Gabor tegutsesid koos vaid 2010. aastal OÜ-s Garold Grupp.
4.9.OÜ Urge Veis põllud asuvad Pärnumaal ja OÜ Karjakoppel põllud asuvad Harjumaal, st puudub ühtne tegevuskoht.
4.10.Kaebajatel ei ole maksukohustuste rikkumisi.
4.11.PRIA väidete järgi võiks üheks majapidamiseks pidada kõiki sugulaste asutatud ettevõtteid. See ei ole kooskõlas õigusaktidega. Isikute vahel peab olema tugev majanduslik side. Ka Euroopa kohus ei käsitle erinevaid põllumajandustootjaid ühtse põllumajandustootjana.
4.12.Halduskohtu lahend pole kooskõlas Tartu Ringkonnakohtu poolt 28. mai 2024. a otsuses haldusasjas nr 3-22-859 võetud seisukohtadega.
5.PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kohtulahendites on korduvalt leitud, et määruse nr 14 § 17 lg-te 3 ja 4 kohaldamisel on põhjendatud lähtuda TuMS §-s 8 sätestatust (nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-191474). Seetõttu pole määrav see, et määruses nr 17 pole tehtud viidet TuMS-ile. Nt kalanduse valdkonna õigusaktides lähtutud isikute seoste osas TuMS-s ning perioodi 2023-2027 puhul on ka maaelu arengu toetuseid reguleerivatesse määrustesse toodud viited TuMS-ile.
5.2.Asjakohane pole viide Riigikohtu otsusele asjas 3-20-1374, kuna seal oli tegemist teistsuguse olukorraga.
5.3.Väär on väita, justkui tõlgendataks TuMS § 8 arvestamisel vähimagi seose korral ettevõtted seotuteks. Arvestada tuleb ka teisi asjaolusid, mida on käesoleval juhul ka tehtud.
5.4.Kõik vaidlusega seotud ettevõtted on juhitud ühe ja sama perekonna liikmete poolt. OÜ-d Urge Veis, Urge Nuumveiste Farm, Heinamaa ja Karjakoppel asuvad naaberkinnistutel ja tegelevad sarnase tegevusalaga. Nad on tehinguliselt tihedalt seotud ja teevad koostööd.
5.5.Kaebajad taotlesid toetust 2022. a kevadel ning toetustest keelduti sama aasta juunis. Sel ajal kehtinud määruse nr 14 järgi oli toetuse maksimaalseks suuruseks programmperioodi jooksul 500 000 eurot. Kaebajate viidatud muudatus, millega toetuse ülemmäära tõsteti 800 000 eurole, jõustus 2023. a märtsis, st aasta pärast taotluste esitamist. Seega ei mõjuta see muudatus käesolevat vaidlust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Vaidlus asjas taandub küsimusele, kas kaebajad – OÜ Urge Veis ja OÜ Karjakoppel – on omavahel seotud määruse nr 14 § 17 lg-s 4 sätestatud viisil või mitte. See norm näeb ette, et ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 500 000 eurot programmiperioodil. Viidatud KonkS § 2 lg 4 sätestab, et valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtjate juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. PRIA leidis toetustaotlusi lahendades, et kaebajad on omavahel seotud ettevõtjad ning kuna nad olid varem juba saanud toetusi 678 010,55 euro ulatuses (st niigi 178 010,55 eurot üle maksimummäära), siis uued taotlused rahuldamisele ei kuulu. 4
Põhilised faktilised asjaolud, miks pidas PRIA kaebajaid seotud ettevõteteks, olid järgmised.
7.1.Kaebajad (OÜ-d Urge Veis ja Karjakoppel) ning OÜ Urge Nuumveise Farm ja OÜ Heinamaa ühisteks tegevusaladeks on veisekasvatus, söödakultuuri-, heintaimede ja muude üheaastaste põllukultuuride kasvatus. Äriühingutega on peamiselt seotud Roland Gabor ja Romek Gabor, kes on vennad. Ettevõtlusesse on kaasatud ka Romek Gabori poeg Erik Daniel Gabor, abikaasa Heti Gabor ning Roland Gabori tütar Rebeka Gabor järgmiselt: - OÜ Urge Veis algne juhatuse liige oli Roland Gabor, hilisem Rebeka Gabor; - OÜ Karjakoppel asutaja oli Heti Gabor, algne juhatuse liige oli Romek Gabor, hiljem Heti Gabor (kes on ka ainuosanik); - OÜ Urge Nuumveise Farm algne juhatuse liige oli Roland Gabor, hilisem Viacheslav Gabor; - OÜ Heinamaa asutaja oli Romek Gabor, varasemad juhatuse liikmed olid Romek Gabor ja Heti Gabor, hilisem Erik Daniel Gabor (tl 11-11p, kd I; samuti tl 10-10p, kd II);
7.2.Ettevõtted on omavahel andnud ja võtnud laene, millega toetavad ühisesse majapidamisse kuuluvaid ettevõtted ja isikud üksteist, et saavutada ühiseid majanduslikke eesmärke. Näiteks on laene antud järgmiselt: - OÜ Heinamaa sai laenu 13 000 eurot OÜ-lt Karjakoppel, maksis selle tagasi ja andis ise laenu OÜ-le Urge Veis; - Karjakoppel OÜ sai laenu OÜ-lt Urge Veis 7 000 eurot ja maksis selle tagasi; - Roland Gabor sai laenu 4 000 eurot OÜ-lt Urge Nuumveise Farm ja maksis selle tagasi; samuti sai ta laenu 139 000 eurot OÜ-lt Urge Veis ning maksis tagasi 94 000 eurot; - OÜ Urge Nuumveise Farm sai 40 900 eurot laenu OÜ-lt Urge Veis ja maksis tagasi 5 500 eurot; OÜ Urge Nuumveise Farm puhul on ka näha, et rahaliste vahendite vähenedes toetas ettevõtet OÜ Urge Veis (tl 11p, kd I; tl 10p, kd II).
7.3.Ettevõtted on seotud ka asukohtade kaudu: - kaks Urge külas, Tori vallas, Pärnumaal asuvat kinnisasja (Karjanõmme ja Suurfarmi) kuuluvad OÜ-le Urge Veis ning neil karjatavad veiseid OÜ Karjakoppel ja OÜ Urge Nuumveise Farm, kusjuures nad ei esitanud selle maa kasutamisega seotud kuludokumente; - PRIA loomade registri andmete järgi on kõigi nelja ettevõtte veisekasvatuse asukohad koondunud naaberkinnistutele; - OÜ Urge Veis ja OÜ Heinamaa peavad küll loomi neile kuuluvatel kinnistutel, kuid loomapidamishooned moodustavad tervikkompleksi (tl 12-12p, kd I; tl 11, kd II);
7.4.Kokkuvõttes leidis PRIA, et eelnimetatud äriühinguid juhivad varjatult vennad Roland Gabor ja Romek Gabor. Nad on tihtipeale seotud ettevõtete osanikuks või juhatuse liikmeks, mistõttu on neil kontroll äriühingu üle. Selliselt on nad loonud valitseva mõju nendega seotud põllumajandusettevõtetega, mida saab vaadelda ühe majandusüksusena (tl 12, kd I; tl 11, kd II).
8.Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et sellised seosed näitavad ilmselgelt, et tegemist on seotud ettevõtjatega määruse nr 14 § 17 lg 4 ja KonkS § 2 lg 4 tähenduses, kuna eeskätt vendadel Roland ja Romek Gaboril on olnud võimalik oluliselt mõjutada teiste ettevõtjate otsuseid selliselt, et sisuliselt on vaidlusalused äriühingud tegutsenud ühe majandusüksusena ühise majandusliku eesmärgi saavutamise nimel. Seda ei kinnita mitte ainult asjaolu, et nende äriühingute juhtorganites on eelnimetatud vennad Gaborid ja nende lähisugulased, vaid ka asjaolu, et neil äriühingutel on tihedad majanduslikud sidemed, mis väljendub üksteisele laenude andmistes ning samades või lähestikku asetsevates tegutsemiskohtades.
5
9.Ka nähtub ettevõtete seotus PRIA otsuses toodud andmetest, mille järgi 2020. ja 2021. majandusaastal toimiti loomi müües selliselt, et loomad liikusid kõigepealt vaidlusaluste seotud ettevõtete vahel ning alles siis müüdi see väljapoole nende ettevõtete ringi. Näiteks on toodud veis, kes sündis OÜ Karjakoppel tegevuskohas, kuid seejärel oli kõigepealt OÜ Heinamaa karja nimekirjas, siis kuu aega hiljem OÜ Urge Veis loomade nimekirjas ja seejärel liikus kaks päeva hiljem Eestist välja (tl 13p, kd I). Ehkki vaidlustatud PRIA otsusest on võimalik aru saada, et see näide on toodud selleks, et illustreerida müügitulu kunstlikku loomist, mille üle apellatsiooniastmes enam ei vaielda, näitab see ringkonnakohtu hinnangul selgelt ka seda, et vaidlusalused ettevõtted on omavahel tihedalt seotud.
10.Kaebajate apellatsioonkaebuse väited eeltoodud asjaolusid ja järeldusi ümber ei lükka.
11.Asjaolu, et 2023. a taotlusvoorust alates suurendati maksimaalset toetussummat seotud ettevõtete jaoks 800 000 euroni (muudatus jõustus 5. märtsil 2023), ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuv. Kaebajad esitasid taotlused vaidlusaluse toetuse saamiseks 2022. a märtsis ning vaidlustatud PRIA otsusega jäeti taotlused rahuldamata 28. juuni 2022. a otsusega (tl 10, kd I; tl 9p, kd II). Seega oli haldusmenetlus selleks ajaks, kui määruses nr 14 jõustusid toetussummat suurendanud muudatused, juba lõppenud ning hilisemad muudatused ei tähenda juba antud haldusakti õigusvastasust. Haldusmenetluse seaduse § 54 järgi on haldusakti õiguspärasuse eelduseks muuhulgas see, kui see on kooskõlas haldusakti andmise hetkel kehtiva õigusega. Seega on PRIA õigesti lähtunud vaidlusaluste otsuste tegemise ajal kehtinud toetussumma maksimummäärast.
12.Kaebaja vaidleb vastu sellele, et halduskohus võttis isikute seotuse hindamisel arvesse muuhulgas TuMS § 8 lg-s 1 sätestatud isikute seotuse kriteeriumid, eeskätt selle, et seotud isikuteks loetakse abikaasad, elukaaslased ja otse- või külgjoones sugulased (TuMS § 8 lg 1). Esiteks märgib ringkonnakohus, et TuMS § 8 kohaldamine ei ole käesolevas asjas määrava tähtsusega. Ülal p-s 7 kirjeldatu näitab ka eraldiseisvalt seda, et kaebajad on valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad määruse nr 14 § 17 lg 4 mõttes. Kaebajaid ning nendega seotud äriühingute OÜ-de Heinamaa ning Urge Nuumveis Farm juhtimine oli kõigi äriühingute juhatuse liikmete sugulussidemeid arvestades koondunud vendade Romek ja Roland Gabori ning nende lähisugulaste kätte ning PRIA on esitanud põhjendatud kahtluse, et kõigi äriühingute juhtimine on taandatav vendade Romek ja Roland Gaborile. Seda kinnitavad ka ettevõtete omavahelised tihedad majanduslikud sidemed, mis väljenduvad üksteisele ja üksteisega seotud füüsilistele isikutele laenude andmises ning laenude võtmises, aga samuti loomade liikumine erinevate seotud äriühingute nimekirjades enne nende müümist, ja samuti ettevõtete asukohaline seotus. Need asjaolud on piisavad, kinnitamaks ettevõtete seotust. Teiseks on nii halduskohus kui PRIA põhjendatult osutanud, et TuMS kohaldamine isikute seotuse hindamisel on haldus- ja ringkonnakohtu praktikas pikemaajaliselt kasutusel. Ringkonnakohus ei näe alust käesolevas vaidluses senise kohtupraktika muutmiseks.
13.See, et mingites küsimustes on Riigikohus pidanud oluliseks, et toetuse saamise nõuded oleksid siseriiklikes õigusaktides täpselt sätestatud (RKHKo 3-20-1374, p 14), ei tähenda, et käesoleval juhul oleks regulatsioon sedavõrd puudulik, et välistaks toetustaotluse rahuldamata jätmise. Ringkonnakohtu hinnangul on määruse nr 14 § 17 lg 4 regulatsioon koos viitega KonkS § 2 lg-le 4 piisavalt selge ning selle kohaldamine ja kaebajate taotluste sisuline lahendamine ja rahuldamata jätmine võimalik, ilma et hädavajalik oleks täiendava regulatsiooni kehtestamine.
6
14.Nõustuda ei saa seisukohaga, et kohtud on läinud kaugemale Euroopa Liidu õigusaktide regulatsioonist ühtse majandusüksuse mõiste sisustamisel. Kaebaja sellekohane väide on jäänud paljasõnaliseks, sest ta ei selgita täpsemalt, milliste Euroopa Liidu õigusaktide normidega täpsemalt väidetav vastuolu on. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt, et PRIA ja halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et seotud ettevõtjatele toetussumma maksimumpiiri kehtestamine on vajalik selleks, et vältida kapitali kumuleerumist vaid üksikute ettevõtjate kätte. Kohaldamisele kuuluv määruse nr 14 regulatsioon aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa.
15.Kaebajad väidavad, et tõendatud pole ettevõtete üle kontrolli omamine ning et perekonnasidemeid ei saa käsitada kontrolli omamisena. Siin jätab kaebaja ringkonnakohtu arvates vajaliku tähelepanuta selle, et PRIA pole ettevõtete seotuse äranäitamisel piirdunud sugugi mitte ainult ettevõtetega seotud füüsiliste isikute omavaheliste perekondlike sidemete äranäitamisega. Nagu ülal p-s 7 välja toodud, tugines PRIA ka kaebajate ja teiste seotud äriühingute vahelistele tugevatele majanduslikele sidemetele, sh laenu andmisele üksteisele ning ka sisuliselt samas tegevuskohas tegutsemisele. Seega ei ole PRIA tuginenud ainult perekonnasidemetele.
16.Kaebajad kirjeldavad apellatsioonkaebuses loomade asukoha ja toitmisega seotud asjaolusid, selgitades muuhulgas, et nende loomad asuvad Pärnumaal OÜ Heinamaa laudas, kuid sööt ning allapanuhein tuuakse Harjumaalt, kus asuvad OÜ Heinamaa maad. Võimalik on aru saada, et kaebaja püüab näidata, et vaidlusaluste äriühingute tegevuskoht ei ole päris sama ning et äriühingute vahel toimuvad tehingud on lubatavad ega näita omavahelist seotust määruse nr 14 § 17 lg 4 mõttes. Ringkonnakohus leiab siiski, et kaebaja selgitused ei välista äriühingute seotust ning käsitlemist ühtse majandusüksusena. Kaebaja esitatud selgitused neid ei kõrvalda, vaid pigem vastupidi, näitavad ettevõtete väga tihedat seotust ning tegutsemist ühise eesmärgi – loomakasvatuse – nimel (vt apellatsioonkaebuse p 19). Samuti osutab ringkonnakohus siinkohal sellele, et nt OÜ Karjakoppel suhtes tehtud vaideotsuses heidetakse talle ette seda, et kuigi ta selgitas vaides, et loomapidamine toimub endise kolhoosilauda kompleksis, kus on erinevad laudad ja on tagatud loomade füüsiline eraldatus, ei selgitanud ta vaidemenetluses, millisel moel on tagatud väidetavalt eraldatud loomakasvatushoonete tootmiskulude (nt vee, elektri, sööda) jaotus ning milliseid viise kasutatakse selleks, et tagada ettevõtete iseseisvus. Kohtumenetluses kaebaja sellele etteheitele ei vasta ja neid selgitusi ei esita, vaid heidab selle asemel PRIA-le omakorda ette, et selliseid selgitusi ei küsitud kaebajalt haldusmenetluses (vrd tl 21p ja 2p, kd II). Sellega jättis kaebaja kasutamata võimaluse sisuliste selgituste andmiseks, mis viitab omakorda sellele, et PRIA kahtlustus oli põhjendatud.
17.Mis puudutab seda, et OÜ Urge Veis põllud asuvad Pärnumaal ja OÜ Karjakoppel põllud Harjumaal, siis seda väidet esitades jätavad kaebajad tähelepanuta selle, et ka OÜ Karjakoppel loomad asuvad Pärnumaal (vt nt apellatsioonkaebuse p 19) ja et kaebajad on ise möönnud, et ettevõtted tegutsevad samas piirkonnas, vanas laudakompleksis (vt nt tl 3p, kd II). Seega on kaebajate loomad ikkagi samas asukohas. See, et üks kaebajatest omab veel põllumaid ka Harjumaal, ei muuda fakti, et ettevõtjate loomad asuvad kõik ühes kohas.
18.Kaebajad rõhutavad apellatsioonkaebuses ka seda, et vennad Romek ja Roland Gabor on koos tegutsenud vaid ühes äriühingus 2010. aastal ning loetlevad üles äriühingud, mille juhatusse üks või teine neist isikutest või nende lähisugulastest pole kunagi kuulunud. 7
Samas ei olegi PRIA väitnud seda, et vennad Gaborid on kuulunud kunagi kõigi nende äriühingute juhatuse liikmete hulka või et nad tegutsevad ühes äriühingus üheskoos. Tegemist pole seega küsimusega, mille üle oleks vaidlust. Seetõttu ei pidanudki halduskohus pöörama sellele küsimusele niisugust tähelepanu, nagu soovib kaebaja. Need asjaolud üksi ei välista aga kuidagi seda, et PRIA hinnangud äriühingute tegevusele – et tegemist on seotud äriühingutega, keda juhivad varjatult Romek ja Roland Gabor – oleksid valed. Varjatud juhtimine tähendabki seda, et äriühingute tegevust suunab ja koordineerib isik, kes ei pruugi olla selle äriühingu juhtorgani liige.
19.Maksukohustuste rikkumise puudumine kaebajatel ei tähenda, et neid ei saaks käsitada seotud ettevõtjatena vaidlusaluse toetuse määramise menetluses. Maksumenetlus ja PRIA poolt toetuste määramine on erinevad menetlused ning nende aluseks on erinev materiaalõigus.
20.Ebaõige on kaebaja väide, et PRIA lähenemise järgi võiks üheks majapidamiseks pidada kõiki hõimlaste asutatud ettevõtteid. Ringkonnakohus kordab, et käesolevas asjas ei olnud isiku seotuks (ühtseks põllumajanduslikuks majapidamiseks) määratlemisel ainsaks aluseks äriühingute juhatuse liikmete sugulussidemed, vaid ka muud asjaolud – eeskätt nende majanduslik seotus läbi erinevate tehingute (laenude andmise) ning ühtne tegutsemiskoht.
21.Kaebajate viidatud Euroopa kohtu lahendites ei olnud tegemist käesoleva asja tehioludega sarnaste asjadega. Seetõttu ei vii kaebajate viidatud lahendid käesolevas asjas kaebuse rahuldamiseni.
22.Ka Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2024. a otsus haldusasjas nr 3-22-859 põhines oluliselt erinevatel asjaoludel kui käesolev asi. Erinev oli ka kohaldatav materiaalõigus, st kohaldamisele ei kuulunud määrus nr 14. Samuti puudus kohaldatavas regulatsioonis määruse nr 14 § 17 lg-le 4 analoogiline säte, st puudus keeld määrata toetust seotud ettevõtjatele. Seega ei ole kaebaja viide sellele vaidlusele asjakohane.
23.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
24.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud apellatsiooniastmes (kokku 960 eurot) halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 järgi nende endi kanda.
25.PRIA poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendav tõend „Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020“ kuulub vastustajale tagastamisele, kuna esiteks ei näe ringkonnakohus, et see dokument omaks apellatsioonimenetluses määravat tähtsust ning teiseks on see dokument kättesaadav ka Internetist. (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.