Valimisliit Jõhvikad kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 10.03.2023 ettekirjutuse tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Valimisliit Jõhvikad, esindaja ED Vastustaja – Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, esindajad Liisa Oviir ja Katrin Laaniste Kolmas isik OÜ N&V
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Valimisliit Jõhvikad apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Valimisliit Jõhvikad apellatsioonkaebus rahuldamata Halduskohtu 13.11.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-763 muutmata.
ning
Tallinna
2.Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
13.10.2025
Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-23-763 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) tegi 10.03.2023 ettekirjutuse nr 94 (vaidlustatud ettekirjutus, dtl 10), millega pani kaebajale kohustuse tagastada kolmandale isikule 6903 euro suurune keelatud annetus ja korrigeerida vastavalt 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste valimiskampaania aruannet. Ettekirjutuse kohaselt avaldati kolmandale isikule kuuluvas ajalehes Panorama 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimiskampaania ajal kaebaja reklaame ajalehe hinnakirjast oluliselt soodsamalt – kaebaja tasus valimiskampaania aruande kohaselt reklaamide eest 900 eurot, samas kui selliste reklaamide hinnakirja järgne maksumus olnuks 7803 eurot.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus vaidlustatud ettekirjutuse tühistada, esitades kokkuvõttes järgmised argumendid.
2.1.Ettekirjutus on nõuetekohaselt põhjendamata, arusaadav ei ole, millisest hinnakirjast on vastustaja lähtunud ning millist ajalehes avaldatud infot on ettekirjutuses silmas peetud. Arusaamatu on, kuidas kujunes reklaami tavapärane maksumus 7803 eurot.
2.2.Kohtumenetluses vastustaja esitatud tabelist selgub, et ERJK käsitleb valmisreklaamina 25 ajalehes Panorama avaldatud teksti, sh intervjuusid erinevate inimestega ja arvamusartikleid, olemata põhjendanud, miks ta artikleid ja intervjuusid valmisreklaamina käsitleb. Panorama nr-s 39 avaldatud ajakirjaniku kokkuvõtet ED teleintervjuust ei ole kaebaja tellinud, ent ERJK on selle arusaamatul põhjusel lugenud värviliseks reklaamiks. Panorama nr-s 41 olevat intervjuud AŽga on põhjendamatult peetud valimisreklaamiks ning lisaks arvestatud selle maksumuseks 538 eurot, milline summa ei haaku ühegi vastustaja esitatud hinnakirja reaga. Panorama nr-s 38 on vastustaja pidanud valimisreklaamiseks ADga seotud tekste, millel ei nähtu mistahes seost kaebajaga. Viidet kaebajale ei ole ka Panorama nr-s 40 avaldatud EDt puudutavate tekstide juures. ERJK on põhjendamatult käsitlenud värvilise reklaamina teksti, mille juures on avaldatud inimese värvifoto.
2.3.Ettekirjutuse tegemisel pole arvestatud seda, et kaebaja esindaja võis enese mittesüüstamise privileegile tuginedes keelduda komisjoni küsitud teabe andmisest.
2.4.Kaebajale ei tagatud nõuetekohaselt ärakuulamisõigust ning ERJK tõlgendas kaebaja esindaja 19.12.2022 ja 10.02.2022 vastuseid põhjendamatult kaebaja kahjuks.
3.Vastustaja vaidles kaebusele vastu, selgitades, et ajalehe Panorama reklaami hinnakiri on internetis kättesaadav nii eesti kui ka vene keeles, samuti edastati see kaebajale. Väljaannetes avaldatud reklaami maht, mille alusel vastustaja reklaami hinna arvutas, on selgelt tuvastatav. 2(10)
3-23-763 Kaebaja ei teinud vastustajaga koostööd ega selgitanud, mille eest ning millisest hinnakirjast ja arvutuskäigust lähtuvalt tasus ta kolmandale isikule 900 eurot.
4.Tallinna Halduskohus tegi 13.11.2023 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata, ent mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 40 eurot. Halduskohus leidis kokkuvõttes, et vaidlustatud ettekirjutus oli sisuliselt õige, ent formaalsete põhjendamispuudustega. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
4.1.Erakonnaseaduse (EKS) § 123 lg 2 punktide 1—3 kohaselt ei ole juriidilisel isikul lubatud teha valimisliidule annetust, sh osutada teenust soodsamatel tingimustel, kui seda osutatakse muudele isikutele. Reklaamina tuleb käsitada teksti või pilti, milles või millel kujutatakse valimisliidu liiget eesmärgiga mõjutada valijaid ja seeläbi valimistulemusi, kusjuures eesmärgi hindamisel on olulised nii selle avaldamise kanal, kontekst kui ka konkreetse kirjutise sisu.
4.2.Vastustaja esitas kohtule 19.05.2023 menetlusdokumendi lisana Panorama reklaami hinnakirja, mis kehtib alates 01.01.2018 (dtl 72). Kõnealune hinnakiri on samasugune nagu see, mis on avalikult kättesaadav Panorama veebilehel (dtl 114). See, et vaidlustatud ettekirjutuses on viidatud hinnakirjale, mis kehtis alates 01.01.2017, on ebaoluline, kuna hinnad on samad, mis kohtule esitatud 01.01.2018 kehtivas hinnakirjas. Värviliseks reklaamiks tuleb pidada ka mustvalge tekstiga reklaamartikleid, mille juures on avaldatud värviline pilt.
4.3.Kaebaja aruande kohaselt tasus ta kolmandale isikule ajakirjandusreklaami eest 900 eurot. Vastustaja on kokkuvõttes õigesti tuvastanud ajalehes Panorama ilmunud 25 valimisreklaami ning reklaami hinnakirja põhjal õigesti leidnud nende hariliku maksumuse 7803 eurot. Valimisreklaamidena tuleb käsitada järgnevaid tekste:
4.3.1.Panorama nr 37 tagakaanel (dtl 80), nr 38 esikaanel (dtl 80), nr 39 esikaanel (dtl 882), nr 40 esikaanel (dtl 85) ja nr 41 esikaanel (dtl 87) on suurelt kaebaja nimekirjas kandideerivate inimeste pildid, nimed ja kandidaadinumbrid, lisaks kaebaja logo ja hüüdlause. Igaühe näol on tegemist tervet esilehte katva reklaamiga, mille avaldamise hinnakirja järgne maksumus on 384 eurot.
4.3.2.Panorama nr 38 eestikeelse osa lk-l 4 (dtl 82) ja venekeelse osa lk-l 6 (dtl 81) avaldatud artikli „AD: number 200 toob mulle õnne!“ peakirjas on esile tõstetud AD kandidaadinumber 200, tema nimi ja pilt. Nende elementide poolest sarnaneb intervjuu eelnevalt kirjeldatud kaanereklaamidega. 2021. aasta septembri lõpus avaldatud intervjuu esimeses lõigus on ära märgitud ka Valimisliit Jõhvikad, mille nimekirjas intervjueeritav kandideerib. Intervjuu eesmärk on tutvustada kandidaati ja tema tegemisi ning mõjutada valijaid. Tegemist on tervet lehekülge katva reklaamiga, mille mõlema keeleversiooni avaldamise hinnakirja järgne maksumus on 384 eurot.
4.3.3.Panorama nr 38 venekeelse osa lk-l 8 (dtl 81) on avaldatud materjal, mis sisaldab valimisliidu logo ja nime, kandidaatide nimekirja ning hüüdlauset. Tegu on reklaamiga, mis hõlmab 1/6 leheküljest, mille avaldamise hinnakirja järgne maksumus on 90 eurot.
4.3.4.Panorama nr 39 venekeelse osa lk-l 3 (dtl 83) ja eestikeelse osa lk-l 3 (dtl 84) on avaldatud artikkel „ED jagab meenutusi ja valimiseelseid mõtteid“. Artikli juures on 3(10)
3-23-763 väiksemalt avaldatud samasugune ED valimisreklaam, mis avaldati Panorama nr 37 tagakaanel. Nähtaval kohal on kandidaadi number, nimi ja pilt kui ka valimisliidu logo ja hüüdlause. Artiklis on tehtud kokkuvõte videointervjuust EDga, artikkel tutvustab kandidaati, tema vaateid ja valimisliitu. Tegemist on tervet lehekülge katva reklaamiga, mille mõlema keeleversiooni avaldamise hinnakirja järgne maksumus on 384 eurot.
4.3.5.Panoama nr 39 venekeelse osa lk-l 5 (dtl 83) on kaebaja nimekirjas kandideeriva AŽ kirjutatud artikkel, mille juures on avaldatud autori foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Artiklis väljendab AŽ rahuolematust Jõhvi tänavate olukorraga, kirjeldab oma tegevust selle probleemiga tegelemisel ja kritiseerib linnavõimu tegevust. Koosmõjus teksti juures avaldatud reklaamiga ning läheneva valimispäevaga on põhjendatud ka selle materjali kvalifitseerimine valimisreklaamiks, mis katab pool lehekülge ja mille hinnakirja järgne maksumus on seega 243 eurot.
4.3.6.Panorama nr 39 venekeelse osa lk-l 7 (dtl 84) on avaldatud materjal, mis sisaldab valimisliidu logo ja nime, kandidaatide nimekirja ning hüüdlauset. Lisaks on avaldatud valimisliidu esinumbri NO pilt ja kandidaadinumber. Tegu on valimisreklaamiga. Vastustaja on õigesti arvestanud selle avaldamise maksumuseks 173 eurot, kuna see hõlmab vähemalt 1/3 leheküljest.
4.3.7.Panorama nr 40 venekeelse osa lk-del 4 ja 5 (dtl 84) ning eestikeelse osa lk-del 2 ja 3 (dtl 86) on avaldatud intervjuu EDga pealkirjaga „ED: soolokampaania asemel ootab valija sisulist debatti“. Artikli juures on avaldatud sama ED foto, mis on kaebaja valimisreklaamil. Artikli sisu kajastab ED ja valimisliidu tegevust ja vaateid. Intervjueeritav pöördub lugeja kui valija poole ning intervjueerija küsimused on sellised, mis võimaldavad EDl rääkida enda ja valimisliidu kavatsustest. Tegemist on artikliga, mis on koostatud eesmärgiga mõjutada valijaid hääletama ED või mõne muu kaebaja nimekirjas kandideeriva kandidaadi poolt. Nii eesti- kui venekeelses versioonis katab artikkel ühe terve lehekülje ja umbes 1/3 teisest leheküljest. Vastustaja on selle reklaami eestikeelse versiooni maksumuseks arvestanud 384 eurot ja venekeelse versiooni maksumuseks 557 eurot. Võib arvata, et vastustaja on arvestanud mõlema keeleversiooni maksumuseks tervet lehekülge hõlmava reklaami hinna 384 eurot ning soovinud lisada venekeelse versiooni puhul 173 eurot, mis on 1/3 lehekülge katva reklaami hind, ent teinud arvutusvea. Eestikeelse versiooni eest on vastustaja jätnud artikli teisele leheküljele ulatuva osa hinna arvestamata. Kuna mõlemad vead on tehtud kaebaja kasuks, ei anna need alust ettekirjutust vastavas osas tühistada.
4.3.8.Panorama nr 40 eestikeelse osa lk-l 5 (dtl 87) ja venekeelse osa lk-l 5 (dtl 86) on avaldatud artikkel „DG: Jõhvist peab saama kõrgtehnoloogilise tööstuse keskus“. Artikli juures on avaldatud autori foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Artiklis kirjutab autor, millised Jõhvi kohaliku elu teemad on tema jaoks olulised ja mis on tema ettepanekud valla arenguks. Tegemist on valimisreklaamiga, mille maksumuseks on vastustaja õigesti arvestanud venekeelse versiooni puhul 243 (pool lehekülge) ja eestikeelse versiooni puhul 173 (1/3 lehekülge).
4.3.9.Panorama nr 41 venekeelse osa lk-l 3 (dtl 88) on avaldatud artikkel „NO: „Lõppjoon juba paistab““. Artikli juures on avaldatud NO foto koos tema 4(10)
3-23-763 kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Artiklis on autor selgitanud oma nägemust, miks valimisliit Jõhvikad erineb konkureerivatest nimekirjadest, artikkel lõppeb üleskutsega hääletada valimisliidu Jõhvikad poolt. Selle maksumuseks on vastustaja õigesti arvestanud 384 eurot.
4.3.10.Panorama nr 41 venekeelse osa lk-del 4–5 (dtl 88) on avaldatud intervjuu AŽga. Artikli juures on avaldatud AŽ foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Intervjuus räägib AŽ, miks ta otsustas kandideerida ja mida ta tahaks valituna saades muuta ja ära teha. Tegu on umbes 1 1⁄4 lehekülge hõlmava valimisreklaamiga, mille maksumuseks on vastustaja õigesti arvestanud 538 eurot.
4.3.11.Panorama nr 41 venekeelse osa lk-l 7 (dtl 89) on avaldatud JM artikkel „Võõramaalaste sissetung“. Artikli juures on avaldatud autori foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Artiklis väljendab autor kriitikat Keskerakonna nimekirjas Jõhvis kandideerijate suhtes ning hoiatab valijaid valimast inimesi, kes tegelikult Jõhvis ei ela. Teksti eesmärgiks on valijaid mõjutada ning koosmõjus artikli juures avaldatud piltreklaamiga on tegu 1/3 lehekülge katva valimisreklaamiga, mille maksumuseks on vastustaja õigesti arvestanud 173 eurot.
4.3.12.Panorama nr 41 venekeelse osa lk-del 12–13 (dtl 89) on avaldatud DS artikkel „Turvatunne“, artikli juures on avaldatud autori foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Artiklis väljendab autor kriitikat Jõhvis tegutseva NATO sõjaväebaasi tegevuse suhtes, ent ei kutsu otsesõnu valijaid üles ei enda ega valimisliidu poolt hääletama. Siiski tuleb artiklit käsitada valimisreklaamina, kuna selle juures on avaldatud autori valimiseks vajalikud andmed koos reklaampildiga ning autori NATOkriitilise maailmavaate tutvustamise eesmärgiks vahetult enne valimisi ilmunud ajalehenumbris tuleb pidada valijate mõjutamist. Tegemist on 1 1⁄2 lehekülge katva reklaamiga, mille maksumuseks on vastustaja õigesti arvestanud 627 eurot.
4.3.13.Panorama nr 41 eestikeelse osa lk-l 7 (dtl 89) on avaldatud piltreklaam IM foto, nime ja kandidaadinumbriga, kujutatud on ka valimisliidu logo ja hüüdlause. Tegu on 1/3 lehekülge katva reklaamiga, mille maksumuseks on vastustaja õigesti arvestanud 173 eurot.
4.3.14.Panorama nr 41 eestikeelse osa lk-l 5 (dtl 90) on avaldatud ÜN foto, nimi ja kandidaadinumber koos valimisliidu logo ja hüüdlausega. Selle kõrval on avaldatud valimisliidu kandidaatide nimekiri. Tegemist on 1⁄2 lk katva valimisliidu reklaamiga, mille maksumuseks on vastustaja õigesti arvestanud 243 eurot.
4.3.15.Panorama nr 41 eestikeelse osa lk-l 2 (dtl 91) on avaldatud valimisliidu reklaamid TT ja TP foto, nime ja kandidaadinumbritega ning valimisliidu logo ja hüüdlausega. Vastustaja on nimetatud reklaami maksumuseks õigesti arvestanud 346 eurot, mis vastab hinnakirja järgi kahe 1/3 lehekülge katva reklaami maksumusele.
4.4.Vastustaja ei rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud – vastustaja teavitas kaebajat haldusmenetluse algatamisest, selgitas kavandatava ettekirjutuse võimalikku sisu ja nõudis kaebajalt vastuseid tekkinud küsimustele. Kaebajal oli võimalik kavandatava ettekirjutuse kohta oma arvamus esitada. 5(10)
3-23-763
4.5.Eeltoodud põhjustel on ettekirjutus materiaalselt õiguspärane, kuid formaalselt õigusvastane, kuna selles on olulised põhjendamispuudused. Vastustaja pidanuks vähemalt ettekirjutusega hõlmatud artiklite ja intervjuude puhul selgitama, miks ta neid reklaamiks peab. Läbipaistvalt ei ole lahti kirjutatud ettekirjutuses märgitud keelatud annetuse lõppsumma kujunemine, kuna tabeli, mille põhjal on suuremate raskusteta võimalik arvutuskäiku kontrollida, esitas vastustaja alles kohtumenetluses. Kuna ettekirjutuse põhjendamispuudused ei mõjuta ettekirjutuse sisu, ei ole alust ettekirjutust nende tõttu tühistada. Küll aga tuleb vastustajal kanda kaebaja menetluskulud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
5.1.Halduskohus on tähelepanuta jätnud, et vastustaja ei rakendanud uurimiskohustust ega kogunud iseseisvalt tõendeid, samas kui kaebajal oli enese mittesüüstamise privileegist tulenevalt õigus keelduda vastustajale teabe andmisest.
5.2.Halduskohus, olles tuvastanud vaidlustatud ettekirjutuses esinenud põhjendamispuudused, oleks pidanud ettekirjututse tühistama. Põhjendamispuuduste tõttu on ettekirjutus ka ebaproportsionaalne ning kaalutlusvigadega. Tegemist ei ole ainult vorminõuete rikkumisega. Halduskohus on lubamatult teostanud kaalutlusõigust vastustaja eest.
5.3.Halduskohus ei ole analüüsinud kaebaja vastuväited ning põhjendusi selle kohta, miks ettekirjutus tuleb tühistada. Kohtuotsuse põhjendustest ei tulene, miks kohus ei nõustu kaebaja poolt esitatud põhjendustega.
6.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, halduskohus on õigesti leidnud, et ajalehes Panorama avaldatud tekstide näol oli tegemist valimisreklaamiga ning kontrollinud ka sellise reklaami tavapärast maksumust, jõudes õigesti järeldusele, et vastustaja oli selle arvestanud õigesti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.
8.Halduskohus ei pidanud vaidlustatud ettekirjutust tühistama selle põhjendamispuuduste tõttu ega ole asunud kohtuotsuses teostama kaalutlusõigust haldusorgani eest. Vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel ei teostanud vastustaja kaalutlusõigust, st. talle antud volitust valida õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel (haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1), küll aga tuvastas mõned õigusnormi kohaldamise eelduseks olevad asjaolud hinnanguliselt, sisustades määratlemata õigusmõisted. Kui kaalutlusotsuse puhul võib kohus esmakordselt alles kohtumenetluses esitatud täiendavaid põhjendusi arvesse võtta vaid 6(10)
3-23-763 erandlikel juhtudel ja tingimusel, et haldusorgan suudab tõendada, et hiljem esitatud kaaltulused on tõepoolest need, millest ta vaidlustatud otsuse tegemisel lähtus (vt. Riigikohtu otsus haldusasjas 3-3-1-29-12), siis kontrollimaks, kas haldusorgan on õigusnormi kohaldamise eelduseks olevad asjaolud õigesti tuvastanud, on kohtul märksa ulatuslikumad võimalused võtta arvesse ka haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud selgitusi ja tõendeid. Hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul seejuures kontrollida täielikult (vt selle kohta nt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-20-2747).
9.Hoolimata põhjendamispuudustest, mille halduskohus õigesti tuvastas, on ERJK vaidlustatud ettekirjutuses üheselt mõistetavalt väljendanud oma seisukohta, et kaebaja sai ajalehte Panorama välja andvalt juriidiliselt isikult annetuse, mis seisnes selles, et see juriidiline isik avaldas nimetatud ajalehe numbrites 38–41 kaebaja valimisreklaame oma avaldatud hinnakirjas märgitust (st mistahes muu isiku suhtes kohaldatavatest tingimustest) 6903 euro võrra soodsamalt. Kuna kaebaja oli oma valimiskulude aruandes kajastanud ajalehe Panorama väljaandjale 900 euro suuruse makse tegemise, pidi halduskohus vaidlusaluse ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimiseks kontrollima, kas õige on ERJK seisukoht, et eelviidatud lehenumbrites avaldati kaebaja valimisreklaami kokku sellises mahus, et selle hinnakirjajärgne maksumus oleks pidanud olema 6903+900=7803 eurot. Kontrollimaks ERJK hinnangut sellele, millise ajalehes avaldatud materjali näol oli tegemist kaebaja valimisreklaamiga, ei pidanud halduskohus piirduma rangelt vaidlustatud ettekirjutuses esitatud põhjendustega, vaid võis viimaste puudulikkuse korral aluseks võtta vastustaja poolt kohtumenetluses antud täiendavad selgitused selle kohta, kuidas ERJK ettekirjutuses osutatud annetuse summa kokku arvestas.
10.Põhjendamatu on ka kaebaja etteheide, et ERJK rikkus vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel uurimiskohust. Uurimiskohustuse täitmiseks pidi ERJK välja selgitama valimisreklaamide avaldamise fakti ning reklaamide avaldamise tavalise maksumuse. Vaidlusaluse ettekirjutuse tegemist ei tinginud see, et kaebaja ei esitanud mingisugust nõutud teavet. Kaebaja osutatud enese mittesüüstamise privileegi sisuks on isiku õigus keelduda avalikule võimule end süüstada võiva teabe andmisest ning avalikul võimul lasuv keeld kasutada sellele õigusele tugineva isiku suhtes sunnivahendeid sellise teabe saamiseks. Kui isik keeldub enese mittesüüstamise privileegile tuginedes haldusmenetluses teatava teabe andmisest, peab haldusorgan asja otsustamiseks vajalikud asjaolud tuvastama muu teabe ja tõendite alusel. Tõendite kogumisel on haldusorganil seejuures avar kaalutlusõigus. Olukorras, kus haldusorgan on muudest allikatest saanud usaldusväärsena näiva teabe mingisuguste asjaolude kohta ning haldusakti adressaat ei ole (mh enese mittesüüstamise privileegile tuginedes) esitanud omapoolseid andmeid, mis selle teabe vähemalt põhjendatult kahtluse alla seaks, ei pea haldusorgan omal algatusel asuma koguma täiendavaid tõendeid selleks, et juba olemasoleva teabe õigsuses veelgi kindlamalt veenduda.
11.Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et ERJK oleks pidanud vaidlustatud ettekirjutuse tegemiseks tingimata ära kuulama NO seisukoha või pöörduma teabe saamiseks ajalehte Panorama välja andva isiku, st OÜ N&V poole. Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuse põhjenduste punktis 12 nõuetekohaselt põhjendanud oma seisukohta, et ERJK tuvastas õigesti ajalehes Panorama reklaamide avaldamise tavapärase maksumuse vastavalt hinnakirjale. Kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit ega põhjendatud argumenti, mis seaks halduskohtu 7(10)
3-23-763 tuvastatu kahtluse alla. Enese mittesüüstamise privileegist ei tulene isikule põhimõtteliselt õigust nõuda, et haldusorgan tuvastaks mingisugused haldusakti andmise seisukohast olulised asjaolud selle isiku kasuks või jätaks haldusakti andmata, kuna selle adressaat ei ole enese seda privileegi kasutades soovinud esitada nende asjaolude kohta ise tõendeid või oma arvamust ja vastuväiteid.
12.Põhjendamatu on ka kaebaja väide, et ERJK ei taganud talle ärakuulamisõigust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai kätte ERJK järelepärimised nr 31-2/22-18/1 (dtl 14) ja 31-2/2218/13 (dtl 21) ning ka vastas neile. Mõlemas järelepärimises sisaldus piisav teave selle kohta, millise sisuga haldusakti kavatseb ERJK anda. Kaebaja võis enese mittesüüstamise privileegile tuginedes jätta oma arvamuse või vastuväited esitamata, ent see ei tähenda, et vastustaja rikkus tema õigust olla ära kuulatud. Kaebajal oli võimalus esitada oma seisukoht küsimuses, kas või milliseid tema valimisreklaame eelviidatud järelepärimistes osutatud Panorama numbrites avaldati ning millisena tuleks kaebaja hinnangul käsitada nende tavapärast maksumust. Kui kaebaja seda teha ei soovinud, pidi ta arvestama võimalusega, et ERJK ei saa tema arvamusega arvestada ja teeb oma otsuse ilma selleta. Kaebaja arvamuse või vastuväidete puudumine iseenesest vaidlustatud ettekirjutuse tegemist ei takistanud. Väär on kaebaja seisukoht, et ärakuulamisõiguse tagamine oli pelgalt formaalne, kuna sisulise otsuse oli ERJK juba enne langetanud. Ärakuulamisõiguse eesmärk ongi anda haldusakti adressaadile võimalus oma vastuväidete ja täiendavate tõenditega ümber lükata seisukohad, millele haldusorgan on ärakuulamisõiguse tagamise ajaks kujundanud. Ärakuulamisõiguse tõhusaks tagamiseks on vaja, et haldusorgan selgitaks, millistele järeldustele on ta selleks ajaks jõudnud. See, kui adressaadi vastuväited kokkuvõttes haldusorgani seisukohta ei muuda, ei tähenda, et ärakuulamisõigust ei tagatud või et haldusorgan oli lõpliku ja kõigutamatu otsuse juba eelnevalt teinud.
13.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja argumente. Esiteks ei ole kaebaja konkreetselt märkinud, millised tema argumendid on halduskohus tähelepanuta jätnud ning mis põhjusel oleks selliste argumentide põhjalikum käsitlemine võinud kaasa tuua teistsuguse kohtuotsuse. Halduskohtule esitatud kaebuses pühendas kaebaja olulise osa oma põhjendustest küsimusele, kas või millist teavet võis ERJK kaebajalt nõuda. See küsimus on siinse vaidluse seisukohast ebaoluline, kuna ettekirjutuse tegemise aluseks ei olnud teabe andmisest keeldumine, vaid ERJK poolt muudest allikatest saadud tõendusteabe pinnalt kujundatud seisukoht, et ajalehes avaldati kaebaja valimisreklaame tavatingimustest soodsamalt. Kaebaja teine põhiargument oli, et põhjendamispuudused oleks pidanud tingima ettekirjutuse tühistamise. Selle argumendi lükkas halduskohus vaidlustatud otsuses üheselt mõistetavalt tagasi, kontrollides üksikasjalikult, kas ERJK on õigesti tuvastanud kaebaja valimisreklaamide avaldamise ning selliste reklaamide tavapärase ehk hinnakirja järgse maksumuse.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on õiged ja ammendavad halduskohtu otsuse põhjendava osa punktides 14.1–14.15 esitatud põhjendused, mis puudutavad konkreetseid Panorama numbrites 38–41 avaldatud tekste ja pilte, mille näol oli tegemist kaebaja valimisreklaamiga. Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja esitanud ühtki argumenti, mis halduskohtu järeldused ümber lükkaks.
8(10)
3-23-763
15.Mistahes kahtlust ei saa olla selles, et valimisreklaamidena on käsitatav halduskohtu otsuse punktides 14.1., 14.3, 14.6, 14.13, 14.14 ja 14.15 osundatud materjal. Materjali suuruse ja hinnakirjale vastava avaldamise tavapärase hinna on halduskohus õigesti kindlaks teinud ning apellatsioonkaebuses ei ole esitatud ühtki veenvat argumenti, mis selle kahtluse alla seaks.
16.Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja nimekirjas kandideerinud isikute artikleid ja neid isikuid käsitlevaid intervjuusid (vt halduskohtu otsuse punktid 14.2., 14.4, 14.5, 14.7, 14.8, 14.9, 14.10, 14.11, 14.12.) tuleb käsitada reklaamina. Halduskohus on õigesti osutanud sellele, et nende artiklite eesmärk sai olla konkreetse valimistel kandideeriva isiku ja vastava valimisliidu tutvustamine, et mõjutada lehelugejaist valijaid seda kandidaati või valimisliitu eelistama. Halduskohus on kohaselt juhtinud tähelepanu sellele, et artiklite või intervjuude juures oli kujutatud kas valimisliidu logo ja/või artiklis või intervjuus end ja oma tegevust tutvustava isiku kandideerimisnumbrit. Nende artiklite ja intervjuude näol ei ole tegemist tavapärase ajakirjandusliku kajastusega, mis lähtuks ajakirjanduslikkuse mõttes sõltumatuse, erapooletuse, ausameelsuse, objektiivsuse, tasakaalustatuse, informatsiooni terviklikkuse ja konkreetse erakonna toetamise keelu põhimõtetest (vt selle kohta Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas 3-18-2177). Tegemist on, nagu halduskohus õigesti leidis, peatselt toimuvatel valmistel kandideerivat konkreetset kandidaati ja poliitilist jõudu, nende ilmavaadet ning võimalikke plaane tutvustavate tekstidega. Valimistel kandideerivate kandidaatide, erakondade, valimisliitude ja nende poliitiliste platvormide tutvustamine ajakirjanduses väljub valimisreklaami mõiste alt eelkõige juhul, kui see toimub tasakaalustatult ning kõrvuti erinevaid arvamusi kajastavate debattide vormis. Sellisel juhul saab eeldada, et avaldamise initsiatiiv on tulnud väljaandelt ja kantud ajakirjanduslikust huvist, mitte konkreetselt kandidaadilt või valimisliidult. Siinsel juhul see nii ei olnud. Seega saab asuda seisukohale, et kõnealuste artiklite ja intervjuude avaldamine ei lähtunud ajakirjanduslikust huvist, vaid huvist edendada kaebaja valimiskampaaniat. Ilma et selle kohta peaks olema otseseid tõendeid, tuleb eluliselt uustavaks pidada, et asjaomaste artiklite koostamine ja avaldamine on toimunud kaebaja ja või mõne kaebaja nimekirjas kandideerinud isiku nõusolekul. Kandidaati tutvustava teksti käsitamine reklaamine ei eelda, et tekst peaks sisaldama sõnaselget üleskutset kandidaadi või tema nimekirja poolt hääletada, vaid reklaamiks tuleb lugeda ka näiliselt kirjeldav tekst, mis mõjutab valijaid varjatult, kujutades kandidaati tasakaalustamata viisil positiivses valguses. Kuna sedalaadi tekstide avaldamiseks ajakirjanduslikku huvi tuvastada ei ole võimalik, saab asuda seisukohale, et tegemist on reklaamiga ehk tekstidega, millesarnaste avaldamise eest oleksid mistahes teised isikud, sh erakonnad või valimisliidud pidanud tasuma vastavalt reklaami hinnakirjale. Halduskohus leidis ka õigesti, et ERJK ei pidanud tuvastama, millised kokkulepped kaebaja ning ajalehte väljaandva isiku vahel olid, eelkõige olukorras, kus kaebaja selle kohta ise teavet ei andnud.
17.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga nende valimisreklaamide suuruse ja sellest tulenevalt hinnakirjajärgse tavapärase maksumuse kohta. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud ühtki veenvat argumenti, mis halduskohtu seisukohad ümber lükkaks. Halduskohus leidis õigesti, et reklaamina käsitatavat artiklit või intervjuud, millele on lisatud värviline pilt, tuleb tervikuna käsitada värvilise reklaamina. Seejuures ei nähtu halduskohtu otsuses viidatud hinnakirjast ning ka kaebaja ei ole väitnud, et n-ö sisuturundusartiklite või valdavalt valgel 9(10)
3-23-763 taustal oleva musta tekstiga sisustatud reklaamide avaldamiseks oleksid kehtinud mingid teistsugused hinnad.
18.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, ent vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.