Valimisliit Jõhvikad kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 10. märtsi 2023. a ettekirjutuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Valimisliit Jõhvikad, esindaja X.S Vastustaja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, esindajad Liisa Oviir ja Tuuliki Lorvi Kolmas isik OÜ N&V, esindaja G.F
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 40 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13. detsembril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) tegi 10. märtsil 2023 ettekirjutuse nr 94, milles kohustas Valimisliitu Jõhvikad tagastama OÜ-le N&V 6903 euro suuruse keelatud annetuse. Ettekirjutuse järgi avaldati OÜ-le kuuluvas ajalehes Panorama 2021. a-l toimunud kohalike omavalitsuste (KOV) valimiste valimiskampaania ajal valimisliidu reklaame ajalehe hinnakirjast oluliselt soodsama hinnaga. Valimisliit maksis reklaamide eest 900 eurot, kuid hinnakirja järgi olnuks avaldatud reklaamide maksumus 7803 eurot. Komisjon hoiatas, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral määrab komisjon valimisliidule sunniraha 500 eurot.
3-23-763
2.Valimisliit Jõhvikad esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus ettekirjutuse tühistada.
2.1.Ettekirjutus on nõuetekohaselt põhjendamata. Selle aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud ega kontrollitavad. Ajalehe Panorama reklaami hinnakiri, millele on viidatud ettekirjutuse joonealuses märkuses, ei ole eesti keeles kättesaadav. Arusaadav pole, milliseid hinnakirja andmeid on annetuse suuruse arvutamisel kasutatud ning millist ajalehes avaldatud infot on täpselt silmas peetud.
2.2.Ettekirjutuses pole arvestatud seda, et valimisliidu esindaja X.S võis enese mittesüüstamise privileegile tuginedes keelduda komisjoni küsitud teabe andmisest. Komisjon ei küsinud selle asjaolu kinnituseks prokuratuurilt kriminaalmenetluse nr xxxxxxxxxxx andmeid, rikkudes seega uurimiskohustust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6).
2.3.Välja pole selgitatud valimisliidu teise esindaja P.R seisukohta. Vastustaja rikkus ettekirjutust tehes kaebaja õigust olla ära kuulatud. Ärakuulamine toimus üksnes formaalselt ja näilikult olukorras, kus tegelikult oli juba langetatud otsus ettekirjutus teha. ERJK tõlgendas X.S vastuseid (19. detsembrist 2022 ja 10. veebruarist 2023) kaebaja kahjuks.
2.4.Kaebajal pole andmeid selle kohta, kas vastustaja esitatud ajalehe Panorama hinnakiri on õige. Vastustaja ei saatnud hinnakirja kaebajale enne kohtumenetlust. Vastustaja 8. detsembri 2022. a dokumendis „Haldusmenetluse algatamine ja järelepärimine“ oli joonealuses viites nr 3 tekst: „Panorama ajalehe reklaami hinnakiri kehtiv alates 01.01.2017. Kättesaadav arvutivõrgus: https://virupanorama.ee/reklaam“. Sellele lingile vajutades hinnakiri ei avanenud. Kõik materjalid, millele vastustaja ettekirjutuses tugines, olid esitatud üksnes joonealuste viidetena. Seejuures on kohtumenetluses esitatud väljatrükina hinnakiri, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2018. Seega ei pruugi 8. detsembri 2022. a dokumendis joone all viidatud hinnakiri olla seesama, mille ERJK 19. mail 2023 kohtule esitas.
2.5.Kaebaja pöördus 6. aprillil 2023 e-kirjaga OÜ N&V juhatuse liikme G.F poole küsimusega, kas ERJK on pöördunud Panorama toimetuse poole seoses valimisliit “Jõhvikad” reklaamiga. G.F vastas, et tal pole selle kohta andmeid. Seega ei ole vastustaja rakendanud uurimispõhimõtet. Vastustaja on jätnud välja selgitamata, milline hinnakiri kõnealusel ajal kehtis; millised oleksid tekstide, mida ERJK käsitleb valmisreklaamidena, avaldamise hind; mida tähendab hinnakirja kohane „värviline reklaam“ (kas foto vm). Samuti ei ole ERJK küsinud ajalehelt, kas valimisreklaamidena käsitletud tekstid (sh erinevad artiklid ja intervjuud), olid tellitud reklaamina.
2.6.Ei ettekirjutusest ega haldusmenetluse käigus kaebajale esitatud dokumentidest selgu, kuidas kujunes summa 7803 eurot, mida vastustaja on haldusmenetluse dokumentides nimetanud „esialgseks hinnanguks“. Väidetava reklaami maht ei ole selgesti tuvastatav, nagu vastustaja väidab. Oma arvutuskäiku vastustaja esitanud ei ole. Ettekirjutusest ei selgu ka see, millised väidetavad valimisreklaamid tingisid ettekirjutuse tegemise. Konkreetseid isikuid, kelle kohta väidetavad reklaamid avaldati, on vastustaja esimest korda nimetanud alles 6. oktoobril 2023 esitatud menetlusdokumendi lisaks 7 olevas Exceli tabelis. Seejuures kinnitas vastustaja kohtule, et seda tabelit haldusmenetluses kaebajale ei esitatud. Ettekirjutuse joonealustes viidetes olid lingid väljaande Panorama 2021. a numbritele 37 kuni 41, mitte konkreetsetele reklaamidele. Seega ei olnud kaebaja jaoks enne kohtumenetlust arusaadav, mida vastustaja täpselt valimisreklaamina käsitleb.
2.7.Kohtumenetluses esitatud Exceli tabelist selgub, et ERJK käsitleb valmisreklaamina 25 Panoramas avaldatud teksti, sh intervjuusid erinevate inimestega ja arvamusartikleid. ERJK ei ole haldus- ega kohtumenetluses põhjendanud, miks ta neid artikleid ja intervjuusid valmisreklaamina käsitleb.
2(9)
3-23-763
Panorama nr-s 39 on ajakirjaniku (L.J) tehtud kokkuvõte X.S teleintervjuust. Ei X.S ega kaebaja ole seda artiklit tellinud. Seejuures on vastustaja selle artikli (nii eesti- kui ka venekeelse versiooni) hinnaks arvestanud suurima hinnakirjajärgse värvilise reklaami maksumuse 384 eurot.
ERJK on pidanud valimisreklaamiks intervjuud B.Vga (Panorama nr 41). Selle maksumuseks on vastustaja arvestanud 538 eurot. See summa ei haaku ühegi ERJK esitatud hinnakirja reaga.
Panorama nr-s 38 peab ERJK valimisreklaamiks X.Yga seotud tekste (nii eesti- kui ka venekeelseid). Nende tekstide juurest ei nähtu mistahes seost kaebajaga.
Viidet kaebajale pole ka Panorama nr-s 40 avaldatud S.Sit puudutavate tekstide juures. Pole arusaadav, kuidas on ERJK saanud venekeelse teksti maksumuseks 557 eurot. See summa pole hinnakirjaga seostatav.
Panorama nr-s 41 avaldatud U.Ri puudutava teksti eest arvestatud summa 627 eurot pole samuti arusaadav.
Olukorras, kus valmisreklaamina käsitletava teksti juures on avaldatud inimese foto, käsitleb ERJK värvilise reklaamina mitte üksnes fotot, vaid kogu teksti (vt nt Panorama nr 41 lk 12 (U.R), nr 40 lk 5 (I.J), nr 39 lk-d 3 ja 5 (X.S ja B.V).
2.8.See, et kaebaja haldusmenetluses hinnakirja õigsuse ja summa kujunemise küsimusi ei tõstatanud, ei tähenda, et vastustaja võis põhjendamiskohustuse täitmata jätta.
ERJK esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
3.1.Erakonnaseadus (EKS) nõuab demokraatia põhimõttest lähtudes, et valimiskampaania tegijate kulud ja tulud oleksid seaduslikud ja täielikult läbipaistvad (§ 121 lg 1). Selleks tuleb deklareerida kampaania kulud ja nende tasumiseks kasutatud rahalised vahendid. ERJK-l on EKS § 1211 lg 6 alusel õigus nõuda detailseid ja põhistatud dokumente valimisliidu tegevuse kontrollimiseks. Kaebaja ei täitnud kohustust esitada kontrolli tegemiseks vajalikke dokumente, mida vastustaja temalt haldusmenetluses nõudis.
3.2.Järelevalvemenetluse ajendiks oli ERR-i portaalis 13. jaanuaril 2022 avaldatud artikkel „C valimisliidud said tema ajalehes ülisoodsat valimisreklaami“. Artikli järgi said D.Cga Kohtla Järvel võimu jaganud valimisliidud, sh valimisliit Jõhvikad, avaldada D.C OÜ-le N&V kuuluvas ajalehes „Panorama“ valimisreklaami ajalehe hinnakirjast kordades odavamalt. Tegu on soodustusega, mis on juriidilise isiku annetusena keelatud.
3.3.Vastustaja saatis kaebajale 8. detsembril 2022 ja 24. jaanuaril 2023 järelepärimised, milles palus parandada valimiskampaania aruannet ja selgitada, kas KOV 2021 valimiskampaania aruandes on deklareeritud kõik reklaamikulud. Soodustuse saamise korral palus vastustaja kaebajal selgitada, milliste kokkulepete alusel see saadud on. Kaebaja ei vastanud 19. detsembril 2022 ja 10. veebruaril 2023 saadetud kirjades vastustaja küsimustele ega esitanud palutud dokumente.
3.4.Reklaami hinnakiri on internetis kättesaadav nii eesti kui ka vene keeles. Ka on hinnakiri kaebajale varem edastatud. Väljaannetes avaldatud reklaami maht, mille alusel vastustaja reklaami hinna arvutas, on selgelt tuvastatav.
3.5.Kaebaja ei teinud vastustajaga koostööd ega selgitanud, mille eest ning millisest hinnakirjast ja arvutuskäigust lähtuvalt tasus ta kolmandale isikule 900 eurot.
Kolmas isik seisukoha ei esitanud. 3(9)
3-23-763
KOHTU PÕHJENDUSED
5.EKS § 123 lg 1 järgi on annetus annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, välja arvatud vabatahtlik töö. Juriidilisel isikul on annetuse tegemine keelatud, sh on keelatud teenuste osutamine erakonnale tingimustel, mis ei ole kättesaadavad teistele isikutele. Kolmandatel isikutel pole lubatud erakonna teadmisel erakonnale sellise soodustuse tegemine, mis ei ole tavapärases majandustegevuses teistele isikutele kättesaadav (EKS § 123 lg 2 p-d 1–3).
6.Mitterahalise annetuse väärtuse hindamisel võetakse aluseks eseme või õiguse harilik väärtus. Kui mitterahaline annetus on hinnatud tema tegelikust väärtusest madalamaks, loetakse väärtuste vahe keelatud annetuseks (EKS § 12 3 lg 4). Erakonnal tuleb keelatud annetus võimaluse korral viivitamata tagastada annetuse teinud isikule (EKS § 124 lg 1).
7.EKS § 123 lg-tes 1, 2 ja 4 ning § 124 lg-s 1 sätestatut kohaldatakse ka valimisliidule (EKS § 51 lg 1). Valimisliidu EKS-st tulenevate kohustuste täitmise eest vastutab valimisliitu juhtima õigustatud isik (EKS § 51 lg 4).
8.Praegusel juhul on vastustaja pidanud Valimisliidule Jõhvikad tehtud keelatud annetuseks kokku 25 ajalehes Panorama avaldatud pilti ja teksti.
9.Reklaamina tuleb käsitada sellist teksti või pilti, milles või millel kujutatakse valimisliidu liiget eesmärgiga mõjutada valijaid ja seeläbi valimistulemusi. Teksti või pildi avaldamise eesmärgi hindamisel on olulised nii selle avaldamise kanal, kontekst kui ka konkreetse kirjutise sisu, sh pealkiri ja esile tõstetud tekstilõikude sisu (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 11 ja 30. märtsi 2020. a otsus asjas nr 3-181537, p 12).
10.Kaebajal oli kohustus esitada ERJK-le viimase nõudmisel dokumente, mida komisjon vajas, et kontrollida, kas valimisliit on järginud EKS nõudeid (EKS § 1211 lg 6).
10.1.Vastustaja küsis kaebajalt detsembris 2022 infot selle kohta, kas valimisliit on deklareerinud OÜ-lt N&V ostetud reklaamikulu kogu Panoramas avaldatud reklaami eest. Kui valimisliit sai OÜlt N&V soodustust reklaami avaldamisel, palus ERJK selgitada, millistel kokkulepetel see põhines (vastustaja 26. aprilli 2023. a avalduse lisa 1).
10.2.Kaebaja esindaja X.S vastas 19. detsembril 2022 kirjaga (vastustaja 26. aprilli 2023. a avalduse lisa 3), et talle on esitatud kriminaalasjas nr 21221000033 kahtlustus. Komisjoni esitatud küsimustele vastamine riivab talle põhiseadusega (§ 22 lg 3) tagatud enese mittesüüstamise privileegi. Ei ole välistatud, et haldusmenetluse käigus saadud teavet kasutataks X.Si vastu süüteomenetluses.
10.3.Jaanuaris 2023 tegi vastustaja valimisliidule uue järelepärimise samade küsimustega (vastustaja 26. aprilli 2023. avalduse lisa 2). Komisjoni selgitas, et tal ei ole õigust algatada süüteomenetlusi. Haldusmenetluses kogutud tõendid ei pruugi kriminaalmenetluses lubatavad olla, kuna need ei ole kogutud kriminaalmenetluse sätete alusel. Enese mittesüüstamise privileegile vastandub haldusmenetluses isiku kaasaaitamiskohustus.
10.4.Kaebaja esindaja X.S vastas 10. veebruari 2023. a kirjaga (vastustaja 26. aprilli 2023. a avalduse lisa 4), milles jäi seisukohale, et tal ei ole käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu võimalik komisjoni küsitud teavet avaldada.
11.Ettekirjutus oli võimalik teha avalikult kättesaadavate tõendite alusel. Ettekirjutuse tegemiseks tuli selgitada, milliseid reklaame on Panoramas avaldatud, ning määrata Panorama hinnakirja alusel nende turuhind. Sellest tuli lahutada tasu, mille kaebaja oli deklareerinud. Ka 4(9)
3-23-763 praeguses kohtuasjas vaidluse all olevate küsimustele vastamiseks ei ole tarvis selgitada, mis põhjusel ja milliste kokkulepete alusel kolmas isik kaebajale reklaamide avaldamiseks soodustuse tegi. Seega pole kaebuse lahendamiseks vaja uurida, kas kaebaja rikkus haldusmenetluses kaasaaitamiskohustust või tugines põhjendatult enese mittesüüstamise privileegile.
12.Vastustaja esitas kohtule Panorama hinnakirja, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2018 (19. mai 2023. a avalduse lisa 5). Ettekirjutuses märkis vastustaja, et ajalehe reklaami hinnakiri, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2017, on kättesaadav arvutivõrgus aadressil https://virupanorama.ee/reklaam. Sellelt aadressilt hinnakiri ei avane. Vastustaja sõnul on reklaami hinnakiri „Panorama“ kodulehelt raskusteta leitav ja kättesaadav aadressil https://virupanorama.ee/archives/13482 (kohus võttis veebilehe kuvatõmmise 10. oktoobril 2023 asja toimikusse). Viidatud lehelt avanev hinnakiri on sama, kui see, mille vastustaja esitas kohtule 19. mail 2023. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud see, milline oli ajalehes Panorama reklaami avaldamise harilik hind, mille eest see teenus oli kättesaadav teistele isikutele. Oluline pole see, et ettekirjutuses on viidatud hinnakirjale, mis kehtis alates 1. jaanuarist 2017, kuid kohtumenetluses hinnakirjale, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2018. Hinnad on samad. Hinnakirja järgi kajastab see värvilise reklaami hindu. Värviliseks reklaamiks tuleb pidada ka mustvalge tekstiga reklaamartikleid, mille juures on avaldatud värviline pilt.
13.Kaebaja 16. novembri 2021. a aruande järgi tasus ta OÜ-le N&V ajakirjandusreklaami eest 900 eurot (vt kohtu 25. septembril 2023 toimikusse võetud dokument „Jõhvikad kampaania rahastamise aruanne“).
14.ERJK ettekirjutus põhineb kokku 25-l Panoramas avaldatud pildil ja tekstil (vt kohtu 25. septembril 2023 toimikusse võetud dokument „Jõhvikad Panorama“). Kohus kontrollib järgnevalt ettekirjutuse õigsust iga avaldatud materjali osas.
14.1.Nr 37 tagakaanel (X.S), nr 38 esikaanel (P.R), nr 39 esikaanel (G.F), nr 40 esikaanel (P.R) ja nr 41 esikaanel (X.S) on suurelt valimisliidu nimekirjas kandideerivate inimeste pildid, nimed ja kandidaadinumbrid, lisaks valimisliidu logo ja hüüdlause „Ühtsuses peitud jõud“ eesti ja vene keeles. Tegu on valimisliidu reklaamiga. Hinnakirja järgi on õige ERJK seisukoht, et sellise reklaami avaldamise hind on 384 eurot tükist.
14.2.Nr 38 eestikeelse osa lk-l 4 ja venekeelse osa lk-l 6 avaldatud artikli „X.Y: number 200 toob mulle õnne!“ peakirjas on esile tõstetud X.Yi kandidaadinumber 200. Lisaks on silmatorkavalt esile toodud kandidaadi nimi ja pilt. Nende elementide poolest sarnaneb intervjuu eelnevalt kirjeldatud kaanereklaamidega. Intervjuu avaldati 2021. a septembri lõpus, valimised toimusid 17. oktoobril 2021. Esimeses, paksus kirjas lõigus, on ära märgitud ka Valimisliit Jõhvikad ja toodud info, et liit läheb valimistele nimekirjaga, kus on 31 nime, nende seas X.Y. Intervjuu eesmärgiks on tutvustada kandidaati ja tema tegemisi. Artikli juures ei ole avaldatud valimisliidu logo. Siiski leiab kohus kõigi eeltoodud elementide põhjal, et tegu on ajakirjandusartikliga sarnaneva tekstireklaamiga, mille avaldamise eesmärgiks on mõjutada valijaid. Vastustaja on õigesti arvestanud selle artikli kui reklaami avaldamise hinnakirjajärgseks hinnaks 384 eurot nii eestikeelse kui ka venekeelse teksti eest. Tegu on tervet ajalehe siselehte hõlmava materjaliga.
14.3.Nr 38 venekeelse osa lk-l 8 on avaldatud materjal, mis sisaldab valimisliidu logo ja nime, kandidaatide nimekirja ning hüüdlauset. Tegu on reklaamiga. Vastustaja on arvestanud selle hinnakirja järgseks maksumuseks 90 eurot, s.o reklaam, mis hõlmab 1/6 leheküljest (90×90 mm). Vastustaja seisukoht on õige.
5(9)
3-23-763
14.4.Nr 39 venekeelse osa lk-l 3 ja eestikeelse osa lk-l 3 on avaldatud artikkel „X.S jagab meenutusi ja valimiseelseid mõtteid“. Artikli juures on väiksemalt avaldatud sama X.Si valimisreklaam, mis oli avaldatud nr 37 tagakaanel. Seega on nähtaval kohal nii kandidaadi number, nimi ja pilt kui ka valimisliidu logo ja hüüdlause. Artiklis on tehtud kokkuvõte videointervjuust X.Siga, mis on avaldatud kanalis Youtube. Artikli sisu tutvustab kandidaati, tema vaateid ja valimisliitu. Artikkel on avaldatud nädalalehe septembri lõppu ja oktoobri algust hõlmavas numbris, seega vahetult enne 2021. a KOV valimisi. Kohus leiab eeltoodu pinnalt, et tegu on valimisliidu reklaamiga. Kuna nii artikli eesti- kui ka venekeelne versioon hõlmavad terve lehekülje, on vastustaja õigesti arvestanud hinnakirja järgi mõlema reklaami maksumuseks 384 eurot.
14.5.Nr 39 venekeelse osa lk-l 5 on valimisliidus kandideeriva B.Vi kirjutatud artikkel. Artikli juures on avaldatud autori foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Vastustaja esitas 6. oktoobril 2023 kohtule selle artikli (ja teiste üksnes vene keeles avaldatud tekstide) tõlke. Artiklis väljendab B.V rahuolematust Jõhvi tänavate olukorraga, kirjeldab oma tegevust selle probleemiga tegelemisel ja kritiseerib linnavõimu tegevust. Muud konteksti kõrvale jättes võiks tegu olla ka linnakodaniku arvamusartikliga, kuid koosmõjus teksti juures avaldatud reklaamiga ning läheneva valimispäevaga on põhjendatud ka selle materjali kvalifitseerimine valimisreklaamiks. Vastustaja on arvestanud selle reklaami avaldamise hinnaks 243 eurot, s.o hinnakirja järgi poolt lehekülge katva (185×133 mm) reklaami hind. Vastustaja seisukoht on õige.
14.6.Nr 39 venekeelse osa lk-l 7 on avaldatud materjal, mis sisaldab valimisliidu logo ja nime, kandidaatide nimekirja ning hüüdlauset. Lisaks on avaldatud valimisliidu esinumbri P.R pilt ja kandidaadinumber. Tegu on valimisreklaamiga. Vastustaja on arvestanud selle hinnaks 173 eurot (1/3 lehest, 185×90 mm). Kuna reklaam hõlmab vähemalt 1/3 leheküljest, on vastustaja seisukoht õige.
14.7.Nr 40 venekeelse osa lk-del 4 ja 5 ning eestikeelse osa lk-del 2 ja 3 on avaldatud intervjuu X.Siga pealkirjaga „X.S: soolokampaania asemel ootab valija sisulist debatti“. Artikli juures on avaldatud sama X.Si foto, mis on Jõhvikate valimisreklaamil. Artikli sisu kajastab X.Si ja valimisliidu tegevust ja vaateid. Intervjueeritav pöördub lugeja kui valija poole: „Küsin teie käest, lugupeetud valija...“. Intervjueerija küsimused on sellised, mis võimaldavad X.Sil rääkida enda ja valimisliidu kavatsustest:
„Olete mitmes erinevas intervjuus avanud valimisliidu Jõhvikad moodustamise põhimõtteid. Jõhvikatel kui valimiste kandidaatidel ja jõhvikatel kui selle kandi elanikel on kindlasti palju ühist.“
„Vaadates Jõhvikate valimiseelset programmi ei saa väita, et ka teie ei mõtle suurtele asjadele.“
„Olete oma valimisnimekirjas erilisel positsioonil. Teie liidu kaaslased näevad teid võimaliku uue Jõhvi linnapeana. Kas selline positsioon seab teie ette erilise vastutuse?“
„Võimaliku tulevase vallavanemana peate tajuma, et kõiki lubadusi pole võimalik täita. Valla eelarvel on omad piirid.“
Intervjuus ei ole kriitilisi elemente, mis võimaldaks ümber lükata üldmuljet, et tegu on artikliga, mis on koostatud eesmärgiga mõjutada valijaid hääletama X.Si või mõne muu valimisliidu Jõhvikad kandidaadi poolt. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et ka see tekst on käsitatav reklaamina.
6(9)
3-23-763 Vastustaja on selle reklaami eestikeelse versiooni maksumuseks arvestanud 384 eurot ja venekeelse versiooni maksumuseks 557 eurot. Artikkel on mõlemas versioonis sama pikk. Eeldatavasti on vastustaja arvestanud tervet lehekülge katva artikli osa eest mõlemal juhul 384 eurot, mis on hinnakirja järgi tervet lehekülge hõlmava värvilise reklaami maksumus. Artikkel ulatub aga mõlemas versioonis ka teisele leheküljele, kattes sellest umbes kolmandiku suuruse osa. Sellele summale on vastustaja venekeelse versiooni puhul lisanud 73 eurot. Võib arvata, et vastustaja on tahtnud kasutada hinnakirja järgi 1/3 leheküljest hõlmava reklaami maksumust, mis on 173 eurot, kuid on teinud arvutusvea. Eestikeelse versiooni eest on vastustaja jätnud artikli teisele leheküljele ulatuva osa hinna arvestamata. Kuna mõlemad vead on tehtud kaebaja kasuks, ei anna need alust ettekirjutust vastavas osas tühistada.
14.8.Nr 40 eestikeelse osa lk-l 5 ja venekeelse osa lk-l 5 on avaldatud artikkel „I.J: Jõhvist peab saama kõrgtehnoloogilise tööstuse keskus“. Artikli juures on avaldatud autori foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Artiklis kirjutab autor, millised Jõhvi kohaliku elu teemad on tema jaoks olulised ja mis on tema ettepanekud valla arenguks. Tegemist on taas eri elementide koosmõju, samuti avaldamise aega arvestades valimisreklaamiks kvalifitseeruva artikliga. Vastustaja on selle reklaami hinnaks arvestanud venekeelse versiooni eest 243 eurot ja eestikeelse versiooni eest 173 eurot. Hinnakirja järgi on 243 pooleleheküljelise reklaami maksumus ja 173 1/3 leheküljest hõlmava reklaami maksumus. Kuna venekeelne versioon võtab enda alla suurema osa leheküljest kui eestikeelne, on vastustaja seisukoht õige.
14.9.Nr 41 venekeelse osa lk-l 3 on avaldatud artikkel „P.R: „Lõppjoon juba paistab““. Artikli juures on avaldatud P.R foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Artiklis on autor selgitanud oma nägemust, miks valimisliit Jõhvikad erineb konkureerivatest nimekirjadest, ning valimisliidu tegevust nimekirja kokkupanekul ja programmi koostamisel. Artikkel lõppeb üleskutsega hääletada valimisliidu Jõhvikad poolt. Eeltoodud elementide põhjal on tegu valimisreklaamiga. Vastustaja on arvestanud selle tervet ajalehe lehekülge hõlmava reklaami hinnaks 384 eurot. Vastustaja seisukoht on õige.
14.10.Nr 41 venekeelse osa lk-del 4–5 on avaldatud intervjuu B.Viga. Artikli juures on avaldatud B.Vi foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Intervjuus kajastatakse põhjuseid, miks B.Vi vallavalitsuse töölt lahkus, ning millega ta tegeles pärast seda. B.V räägib, miks ta otsustas kandideerida ja mida ta tahaks valituna saades muuta ja ära teha. Samuti räägib B.V, miks ta otsustas kandideerida valimisliidu Jõhvikad nimekirjas ja kiidab erakonna esinumbrit P.R. Viimaks räägib B.V oma isiklikust elust: hobidest ja perekonnast Nii avaldatud pilti koos sellele lisatud elementidega kui ka intervjuu sisu ja avaldamise aega arvestades on tegu valimisreklaamiga. Vastustaja on reklaami hinnaks arvestanud 538 eurot. Artikkel hõlmab ühe terve lehekülje ja umbes 1⁄4 suuruse osa teisest leheküljest. Terve lehekülje suuruse reklaami hind on hinnakirja järgi 384 eurot; 1⁄4 lehekülje suuruse (90×133 mm) reklaami hind 154 eurot. Seega vastab vastustaja seisukoht hinnakirjale.
14.11.Nr 41 venekeelse osa lk-l 7 on avaldatud J. Makarovi artikkel „Võõramaalaste sissetung“. Artikli juures on avaldatud autori foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Artiklis väljendab autor kriitikat Keskerakonna nimekirjas Jõhvis kandideerivate inimeste suhtes ning hoiatab valijaid valimast inimesi, kes tegelikult Jõhvis ei ela. Ka selle teksti eesmärgiks on valijaid mõjutada ning koosmõjus juures avaldatud piltreklaamiga on tegu valimisreklaamiga.
7(9)
3-23-763 Vastustaja on arvestanud selle reklaami hinnaks 173 eurot, mis vastab hinnakirja järgi 1/3 leheküljest hõlmava reklaami maksumusele. Vastustaja seisukoht on õige.
14.12.Nr 41 venekeelse osa lk-del 12–13 on avaldatud U.Ri artikkel „Turvatunne“. Artikli juures on avaldatud autori foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Artiklis väljendab autor kriitikat Jõhvis tegutseva NATO sõjaväebaasi tegevuse suhtes: laskmine ja üle Jõhvi lendavad sõjalennukid teevad müra, õppustel osalevad sõdurid tekitavad ebaturvalise tunde. Autor loetleb juhtumeid, kus liitlasvägede sõdurid on avalikku korda rikkunud või tsiviilisikutega konflikti sattunud. Autor kirjeldab sarnaseid probleeme Leedus ja Lätis. Autor leiab, et sõjaväelaste huvides ei ole mitte rahu vaid sõjaline konflikt. Seega osundab autor artiklis osaliselt kohaliku tasandi probleemile (sõjaväebaasist lähtuvad häiringud), kuid ei paku välja lahendusi, mida saaks rakendada kohaliku omavalitsuse tasandil ega kutsu ka otsesõnu valijaid üles ei enda ega valimisliidu poolt hääletama. Siiski tuleb artiklit käsitada valimisreklaamina. Esiteks põhjusel, et selle juures on avaldatud autori valimiseks vajalikud andmed (valimisliidu nimi, kandidaadinumber) koos reklaampildiga. Teiseks põhjusel, et ka autori NATO-kriitilise maailmavaate tutvustamise eesmärgiks vahetult enne valimisi ilmunud ajalehenumbris (11.–17. oktoobri 2021. a nädalaleht) eesmärgiks tuleb pidada valijate mõjutamist. Reklaami hinnaks on vastustaja arvestanud 627 eurot. See vastab hinnakirja järgi pooleteise lehekülje suuruse reklaami maksumusele (384 eurot + 243 eurot). Seega on vastustaja seisukoht õige.
14.13.Nr 41 eestikeelse osa lk-l 7 on avaldatud piltreklaam Z.Pi foto, nime ja kandidaadinumbriga. Lisaks on reklaamil kujutatud valimisliidu logo ja hüüdlause. Tegu on valimisliidu reklaamiga. Vastustaja on arvestanud selle maksumuseks 173 eurot, mis vastab hinnakirja järgi 1/3 lehekülje suuruse reklaami hinnale. Vastustaja seisukoht on õige.
14.14.Nr 41 eestikeelse osa lk-l 5 on avaldatud A.Be foto, nimi ja kandidaadinumber koos valimisliidu logo ja hüüdlausega. Selle kõrval on avaldatud valimisliidu kandidaatide nimekiri. Tegemist on valimisliidu reklaamiga. Vastustaja on selle reklaami hinnaks arvestanud 243 eurot, mis vastab hinnakirja järgi 1⁄2 leheküljest hõlmava reklaami maksumusele. Vastustaja seisukoht on õige.
14.15.Nr 41 eestikeelse osa lk-l 2 on avaldatud valimisliidu reklaamid T.O ja W.Q foto, nime ja kandidaadinumbritega ning valimisliidu logo ja hüüdlausega. Vastustaja on selle hinnaks arvestanud 346 eurot, mis vastab hinnakirja järgi kahe 1/3 leheküljest hõlmava reklaami maksumusele. Vastustaja seisukoht on põhjendatud.
15.Reklaamide maksumusi kokku liites saab summaks 7803 eurot. Sellest tuleb lahutada 900 eurot, mille kaebaja on kolmandale isikule juba tasunud. Seega on keelatud annetuse suurus 6903 eurot. Vastustaja ettekirjutus, mille järgi kaebaja peab selle summa kolmandale isikule tagastama, on seega õige.
16.Ettekirjutus on küll materiaalselt õiguspärane, kuid formaalselt õigusvastane. Selles on olulised põhjendamispuudused. Esiteks pidanuks vastustaja vähemalt ettekirjutusega hõlmatud artiklite ja intervjuude puhul selgitama, miks ta neid reklaamiks peab. Teiseks ei olnud läbipaistvalt lahti kirjutatud ettekirjutuses märgitud keelatud annetuse lõppsumma kujunemine. Tabeli, mille põhjal on suuremate raskusteta võimalik arvutuskäiku kontrollida, esitas vastustaja alles kohtumenetluses. Ettekirjutuse ja selles viidatud dokumentide alusel lõppsumma kujunemise kontrollimiseks pidanuks huvitatud isik välja otsima nii Panorama reklaami hinnakirja kui ka kõik Panorama numbrites 37–41 avaldatud valimisliidu kandidaate puudutavad materjalid. Kuigi see oli põhimõtteliselt võimalik, ei tohiks koormava haldusakti
8(9)
3-23-763 põhjenduste kontrollimine olla selle adressaadi jaoks sedavõrd töömahukas. Seega eksis vastustaja HMS § 56 lg-te 1 ja 2 vastu.
17.Vastustaja ei rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud (vt HMS § 40 lg 1). Vastustaja teavitas kaebajat esmalt 2022. a detsembris haldusmenetluse algatamisest, selgitas kavandatava ettekirjutuse võimalikku sisu ja nõudis kaebajalt vastuseid tekkinud küsimustele. Jaanuaris 2023 saatis vastustaja kaebajale uuesti kirja samade selgituste ja küsimustega. Kaebaja esindaja keeldus küll vastustaja küsimustele vastamast, viidates enese mittesüüstamise privileegile, kuid oleks saanud küsida vastustajalt omakorda küsimusi kavandatava ettekirjutuse sisu kohta ning avaldada selle kohta arvamust. See, et vastustaja oli juba esimese kirja saatmise ajaks välja arvutanud võimaliku keelatud annetuse summa, ei tähenda, et ärakuulamine oleks olnud formaalne ja näilik. Vastupidi, seeläbi andis vastustaja võimaliku ettekirjutuse adressaadile infot, mis oli talle seisukoha avaldamiseks ja enda tegevuse selgitamiseks vajalik.
18.Kuna põhjendamispuudused ei mõjuta praegusel juhul ettekirjutuse sisu, ei ole alust ettekirjutust nende tõttu tühistada (vt HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Küll aga tuleb vastustajal kanda kaebaja menetluskulud (HKMS § 108 lg 6 1). Kaebaja menetluskuluks on kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv, kokku 40 eurot. Kolmas isik ei ole menetluskulude vastustajalt väljamõistmist taotlenud. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.