Valimisliit Rakvere Heaks kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 04.05.2022 ettekirjutuse nr 88 tühistamiseks, sunniraha rakendamise keelamiseks ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni kohustamiseks esitama kohtutäitur Andrei Krekile täiteasjade nr 066/2022/1935 ja nr 066/2022/1937 lõpetamise avaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Valimisliit Rakvere Heaks, esindaja v.adv Kaarel Kais Vastustaja – Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, esindajad Liisa Oviir ja Katrin Laaniste
2.Rahuldada Valimisliit Rakvere Heaks apellatsioonkaebus osaliselt ning
2.1.tühistada haldusasjas nr 3-22-1236 tehtud Tallinna Halduskohtu 28.07.2023 otsus esiteks osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja nõude kohustada vastustajat esitama kohtutäiturile avaldused täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjades nr 066/2022/1935 ja nr 066/2022/1937 ning teiseks osas, milles halduskohus jagas menetluskulud;
2.2.teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni esitama kohtutäiturile avaldused täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjades nr 066/2022/1935 ja nr 066/2022/1937.
2.3.muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
3.Mõista Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonilt Valimisliidu Rakvere Heaks välja halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 520 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
13.10.2025
Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Kaebaja esitas 2021. aastal toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste järel valimiskampaania aruande, mille kohaselt ei kaasnenud kampaaniaga kulusid. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK), kaheldes kampaania kulude puudumises, nõudis kaebajalt valimiskampaania kulude kohta selgitusi 07.01.2022 ja 29.03.2022 järelepärimistes (dtl 13 ja 24), millele kaebaja vastas vastavalt 10.02.2022 ja 14.04.2022 (dtl 22 ja 33), selgitades, et kampaaniaga kulutusi ei kaasnenud, kuna kasutati koduste vahenditega tehtud reklaamiatribuutikat ja eelmiste valmiste reklaammaterjale.
2.ERJK tegi 04.05.2022 ettekirjutuse nr 88 (vaidlustatud ettekirjutus), millega kohustas kaebajat esitama 10 päeva jooksul kirjalikud selgitused ja teabe renditud kontoriruumide, otsepostitusega saadetud valimisliidu ajalehe, valijatele jagatud suhkru ja kartulite ning auto kleepreklaami maksumuse kohta. Ettekirjutus sisaldas sunnirahahoiatust.
3.ERJK otsustas 26.05.2022 koosolekul (dtl 151) rakendada vaidlustatud ettekirjutuse täitmata jätmise eest 500 euro suurust sunniraha ning esitas 10.06.2022 kohtutäiturile avalduse sunniraha sissenõudmiseks solidaarselt J.X-ilt ja S.Z-ilt (dtl 155 ja 156). Kohtutäitur algatas täitemenetlused nr 066/2022/1935 ja nr 066/2022/1937.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlustatud ettekirjutuse tühistamist, sunniraha rakendamise keelamist ning ERJK kohustamist täiteasjades nr 2(7)
3-22-1236 066/2022/1935 ja nr 066/2022/1937 täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks. Kaebaja hinnangul tugines ERJK seisukoht, et kaebaja pidi kampaania läbiviimiseks kulutusi tegema, oletustel ja anonüümsetest allikatest saadud teabel ning mingisuguseid kulusid valimisliit kampaania läbiviimiseks ei teinud. Kaebaja osutas ka sellele, et valimisliit moodustati 26.08.2021, ent vaidlustatud ettekirjutusele lisatud teadmata päritolu fotodelt ei ole isegi tuvastatav, millal need on tehtud.
5.ERJK vaidles kaebusele vastu, selgitades esmalt, et sai teavet, sh fotomaterjali, mille kohaselt jagas kaebaja valimiskampaania ajal kartuleid ja suhkrut, rentis kontorit, eksponeeris sõidukitele kleebitud reklaami ning levitas oma ajalehte. ERJK-l on erakonnaseaduse (EKS) § 1211 lg 1 punktist 6 tulenevalt õigus nõuda valimisliidult teavet selleks, et kontrollida, kas valimisliit on täitnud EKS-ist tulenevad kohustused. Juhul kui kaebaja ei kandud vaidlustatud ettekirjutuses nimetatud tegevustega seoses kulusid, on tegemist aruandes kajastamata ja keelatud anonüümse annetusega. Kui nimetatud kulutused tegid valimisliidu liikmed enda isiklike vahendite arvelt enne valimiskampaania algust, siis tuleb ka need kajastada aruandes. Sunniraha rakendamine oli õiguspärane, kuna kaebaja ei täitnud ettekirjutust tähtaegselt.
6.Tallinna Halduskohus tegi 28.07.2022 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et EKS § 1210 lg 1 kohaselt kontrollib ERJK, kas valimisliit järgib EKS nõudeid ning selleks võib ta nõuda valimisliidult dokumente vastavalt EKS § 1211 lõikele 6. Olles saanud teavet, et kaebaja kasutas kampaania ajal kontoriruume, eksponeeris kleepreklaami sõidukil, levitas ajalehte ning jagas suhkrut ja kartuleid, võis ERJK nõuda nende maksumuse kohta kaebajalt selgitusi ja dokumente. Kaebaja neid ei esitanud. Kaebaja väide, et tal valimiskampaania kulud puudusid, on paljasõnaline, tõendamata ning väheveenev. Sunniraha rakendamise eeldused olid täidetud.
7.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja hinnangul on halduskohtu otsus nõuetekohaselt põhjendamata ning halduskohus ei ole analüüsinud kõiki kaebaja väiteid ega selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Halduskohus on arusaamatult pidanud paljasõnaliseks kaebaja väidet kulude puudumise kohta. Kaebaja ei saa esitada tõendeid ega selgitusi kulude kohta, mida ta pole teinud. Halduskohus ei ole arvestanud valimisliidu erilise staatusega – tegemist on ühekordselt moodustatud organisatsiooniga, mille kampaaniatoimingud teevad liikmed, kes ise ka valimistel kandideerivad, millega on selgitatavad erakondadega võrreldes kampaania korraldamise väiksemad kulud või kulude puudumine. ERJK ei selgitanud kaebajale, milliseid tõendeid või selgitusi tuleb esitada asjaolude kohta, mille kohta kaebaja oli juba selgitanud, et kuludokumendid puuduvad. ERJK arusaam, et kaebaja pidanuks esitama hinnangu iga kartuli ja suhkrupaki väärtuse kohta, ei ole EKS mõtte ja eesmärgiga kooskõlas. Lisaks ei andnud halduskohus hinnangut, millise perioodi kohta tuleb kaebajal ERJK-le dokumente esitada – kaebajal ei saa olla kohustust esitada dokumente enda asutamisega võrreldes varasema aja kohta, ent ERJK alustas kaebaja suhtes menetlust teabe ja fotode põhjal, mille puhul ei ole tuvastatav, millal need on tehtud. Kaebaja heidab ette, et halduskohus on jätnud analüüsimata poolte vahel vaidlust tekitanud EKS § 128 lg 9 punkti 5 – ERJK hinnangul liigitusid osad apellandi valimiskampaania läbiviimise raames tehtud tegevused ja nendega seotud võimalikud kulud nimetatud sätte alla, ent kaebaja sellega ei nõustu. Sunniraha rakendamise õiguspärasuse hindamisel jättis halduskohus kaebaja hinnangul põhjendamatult arvesse võtmata selle, et otsus oli ebapiisavalt põhjendatud ning kaebajat ei teavitatud sunniraha rakendamisest. Lisaks on sunniraha kaebaja hinnangul ilmselgelt ülemäärane.
3(7)
3-22-1236
8.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta halduskohtu otsus muutmata, leides et vaidlustatud kohtuotsus on seaduslik ja nõuetekohaselt põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja esitas ringkonnakohtule 30.06.2025 avalduse lisana enda ning ERJK 2024. aasta maikuu kirjavahetuse, mis puudutab sunniraha rakendamist, samuti 2023. aasta septembri kirjavahetuse, mis puudutab võimalikke kompromissläbirääkimisi vaidluse lahendamiseks. Lisaks osundab kaebaja 30.06.2025 avalduses Liisa Oviiri 28.05.2025 raadiointervjuule. Ringkonnakohus võtab esitatud kirjavahetuse (dtl 223–229) toimikusse. Kuigi kaebaja ei esitanud neid dokumente esimesel võimalusel, on tegemist vaidluse sisuga seotud kirjavahetusega, mis pärineb apellatsioonkaebuse esitamisega võrreldes hilisemast asjast. Kirjavahetus ei ole ilmselgelt asjassepuutumatu. Seevastu on siinse vaidluse seisukohast asjassepuutumatu L. Oviiri raadiointervjuu, kuna see ei saa anda mistahes tõendusteavet vaidluse all olevate küsimuste kohta. Raadiointervjuus avaldatud seisukohad, mis puudutavad õiguse tõlgendamist või kohaldamist üldiselt, ei ole vaidluse lahendamiseks olulised.
10.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, mis puudutab vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasust. Samuti on halduskohus õigesti rahuldamata jätnud sunniraha rakendamise keelamise nõude. Sunniraha rakendamine iseenesest on lubatav, kui kaebaja ei ole ettekirjutust täitnud. Seevastu on halduskohus vääralt leidnud, et sunniraha sissenõudmiseks 10.06.2022 kohtutäiturile täitmisavalduste esitamine oli õiguspärane. Vastustaja ei järginud sunniraha rakendamiseks seaduses ettenähtud korda. Osas, milles halduskohus jättis rahuldamata täitemenetluse lõpetamise avalduste esitamiseks kohustamise nõude, tuleb halduskohtu ostus seega tühistada ning teha uus otsus, millega kaebuse see nõue rahuldada. Uuesti tuleb jagada ka menetluskulud.
11.Vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane. EKS § 5 1 lõikest 1, § 121 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 3 tuleneb, et valimisliidu tuluks võivad olla üksnes EKS § 12 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel tehtud annetused. EKS § 51 lõikest 2 tuleneb valimisliidule kohustus esitada ERJK-le aruanne vastuvõetud annetuste kohta. EKS § 128 lõigete 1 ja 4 kohaselt peab valimisliit esitama ERJK-le aruande valimisliidu ja tema nimekirjas kandideerinud isikute valimiskampaania kulude ning nende tasumiseks kasutatud vahendite päritolu kohta.
12.Eeltoodud sätete eesmärk on tagada valmistel osalevate poliitiliste ühenduste, sh valimisliitude rahastamise arusaadavus ja läbipaistvus. Kontrollimaks valimisliidu aruannetes esitatud andmete õigsust ja täielikkust ning veendumaks, et valimisliit ei ole oma tegevust rahastanud teadmata päritoluga või lubamatutest allikatest saadud tulu arvelt, on ERJK-l õigus nõuda EKS § 12 11 lg 6 alusel valimisliidult teavet ja dokumente. Teabe nõudmise ajendiks võib olla mistahes põhjusel tekkinud vähemalt mõistlik kahtlus valimisliidu esitatud aruannetes kajastatud teabe õigsuses või täielikkuses.
13.Siinsel juhul pidi ERJK-l talle laekunud fotode pinnalt igal juhul tekkima kahtlus, kas kaebaja on aruandes valimiskampaania kulusid õigesti kajastanud. Vaidlust pole, et kaebaja märkis aruandes, et kulusid ei tekkinud. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et võimatu on tuvastada, millal need fotod tehtud on. Fotodel, kus kutsutakse mingisugusesse ruumi sisse astuma selleks, et liituda valimisliiduga, kust nähtub, et linnaruumis on valimisliidu kirjadega kaubiku kõrvale välja pandud valimisliidu ajalehed, kartulid ja suhkrupakid, saab eeldada, et tegemist on valimisliidu valimiskampaaniaga ning muu hulgas neid kartuleid ja suhkrupakke kasutatakse valimiskampaaniaga seotud eesmärkidel. Põhimõtteliselt on kaebajal võimalik selline eeldus oma mõistlike ja piisavalt üksikasjalike selgitusega ümber lükata, kui ta 4(7)
3-22-1236 selgitab, mis asjaoludel, põhjustel piltidel kajastatu tegelikult aset leidis. See aga ei väära kuidagi ERJK õigust nõuda selle kohta teavet. Nagu eespool öeldud, saab teabe nõudmise ajendiks olla mõistlik kahtlus. Teabe nõudmiseks ei pea ERJK eelnevalt tuvastama, et valimisliit on EKS-i nõudeid rikkunud. Teabe küsimuse eesmärk ongi kontrollida, kas seaduse nõudeid on järgitud ning valimisliidult saadud teabe ja muude kogutud või kogutavate tõendite pinnalt saab ERJK võtta seisukoha, kas tegemist on rikkumisega ning kui, siis teha edaspidi ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks.
14.Vaidlustatud ettekirjutusele lisatud fotodel on kujutatud esiteks ühe hoone akent, kus on valimisliidu nimega plakatid, mis sisaldavad üleskutset "Astu sisse" (dtl 25–27); teiseks ajalehte "Rakvere heaks" (dtl 28); kolmandaks õues laual olevaid suhkrupakke, taustaks valimisliidu kirjadega kaubik (dtl 34); neljandaks valimisliidu plakatiga haagisel olevaid kartuleid, taustaks juba eelviidatud kaubik (dtl 35) ning viimaks sedasama kaubikut (lisaks eelviidatule ka dtl 29 ja 31). Kõnealuste fotode pinnalt pidi ERJK-l tekkima kahtlus, et eelviidatud ruumide kasutamiseks, ajalehe väljaandmiseks, suhkru ja kartulite ning kaubikule paigaldatud kleepreklaami soetamiseks pidi kaebaja tegema kulusid või saama kartulid, suhkru, ruumide kasutamise õiguse ja kleepreklaami teenused annetusena. Seega oli ERJK-l õigus nõuda nende kulude kohta kaebajalt selgitusi.
15.Enne vaidlustatud ettekirjutuse tegemist kaebajale saadetud järelepärimistele antud vastustes ei ole kaebaja kõnealuste kuludega seonduvat selgitanud. 10.02.2022 vastuses (dtl 22) selgitas kaebaja, et reklaammaterjalid on valmistatud n-ö koduste vahenditega. Samuti on vastustaja seal arutlenud selle üle, kas kandidaadi isiklikule sõidukile paigaldatud kandidaati tutvustavad kirjad on käsitatavad poliitilise välireklaamina või mitte. On samas ilmne, et eelviidatud fotol kajastatud kaubikul oli professionaalselt paigaldatud kleepreklaam, mitte koduste vahenditega valmistatud plakat. See, kas tegemist on poliitilise välireklaamiga või mitte, ei oma siinse vaidluse seisukohast tähtsust, kuna küsimus on pelgalt selles, millised kulud kaubikule kleepreklaami paigaldamisega kaasnesid ning mis oli nende kulude katteallikas. Teiseks on kaebaja andud oma selgitused 14.02.2022 (dtl 33) vastuses, mis samuti ei sisalda seda teavet, mille saamiseks tegi ERJK hiljem vaidlustatud ettekirjutuse. Niisiis ei saa asuda seisukohale, et vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajaks oli kaebaja ERJK-le ettekirjutusega nõutud teabe juba andnud või hajutanud oma selgitustega mõistliku kahtluse valimiskampaania kulusid käsitleva aruandluse õigsuses ja ammendavuses. Seejuures nähtub üheselt, et vastustaja on kaebaja antud selgitusi arvesse võtnud ega ole vaidlustatud ettekirjutuses enam nõudnud teavet näiteks registreerimismärgiga 584 BPR kaubikule paigaldatud plakatite (dtl 14) või pesumasinakorpuste (dtl 14 ja 15) kohta, kuivõrd nende osas on tõesti usutav, et valimisliidu liikmed võisid need meisterdada ise rahalise väärtuseta materjalidest. Eespool viidatud J.X pildiga kaubikule (dtl 31, 34, 35) paigaldatud kleepreklaami puhul see nii olla ei saanud. Ka ajalehe väljaandmine ei saa olla pelgalt valimisliidu liikmete vabatahtliku töö tulemus. Sammoodi on see vaidlustatud ettekirjutuses nimetatud suhkru ja kartulitega. Isegi kui mõni valimisliidu liige võttis enda kanda lehe trükkimise kulud, andis valimisliidu jaoks kasutusse ruumi või andis valimiskampaanias kasutamiseks ilma vastutasu saamata kartuleid ja suhkrut, on tegemist annetusega, mis peab olema aruandluses kajastatud. Selleks, et ERJK saaks kontrollida, millised on eelviidatud kulude katteallikad, sh kas tegemist on annetusega ja kas valimisliit on annetusi nõuetekohaselt aruandluses kajastanud, tuligi teha ettekirjutus ja nõuda kõigepealt teavet vastavate kulude kohta.
16.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses esitatud etteheide, et halduskohus ei ole käsitlenud küsimust, kas teatavad kulud on käsitatavad muude kuludena EKS § 12 lg 9 punkti 5 mõistes või mitte. Vaidlustatud ettekirjutusega ei pannud vastustaja kaebajale kohustust 5(7)
3-22-1236 korrigeerida oma aruandeid ega tagastada annetusi, vaid nõudis üksnes teavet selleks, et ta saaks edaspidi kujundada seisukoha mh küsimuses, kas kaebaja aruandlus oli õige ja täielik. Seetõttu ei olnud halduskohtul siinse vaidluse lahendamiseks mistahes vajadust hakata hindama, millised võimalikud kulud on hõlmatud eelviidatud sättega ja millised mitte.
17.Halduskohus jättis õigesti rahuldamata ka sunniraha rakendamise keelamise nõude. EKS § 1212 kohaselt võib ERJK teabe andmiseks tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise eest määrata sunniraha kuni 15 000 eurot. Vaidlustatud ettekirjutuse punktis 2.7. sisaldub sunniraha hoiatus, nagu näeb ette asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) § 7. AtSS § 2 lg 1 kohaselt on sunniraha rakendamise eelduseks see, et ettekirjutus on selles märgitud tähtaja jooksul täitmata. Ettekirjutusega anti kaebajale, kelle kohustuste täitmise eest vastutavad EKS § 51 lg 4 kohaselt juhtima õigustatud isikud, teabe andmise kohustuse täitmiseks 10-päevane tähtaeg. Halduskohtule esitatud kaebuses, mille on allkirjastanud mõlemad juhtima õigustatud isikud, on kinnitatud, et ERJK teavitas valimisliitu ettekirjutusest 06.05.2022. Ettekirjutuse sel ajal kätte toimetamist on kaebaja kinnitanud ka halduskohtule 21.06.2022 esitatud avalduses (dtl 76). Kaebaja ettekirjutust 10-päevase tähtaja jooksul ei täitnud. Kaebaja vastas vaidlustatud ettekirjutusele 15.05.2022 kirjaga (dtl 4), kus heidab ERJK-le ette põhjendamatut süüdimõistvat hoiakut ning kritiseerib seda, et ERJK on ettekirjutuse tegemisel lähtunud anonüümsest allikast saadud fotodest, ent ei ole esitanud ühtki selgitust seoses ettekirjutuses sisalduvate küsimustega konkreetsete kulude kohta. Ettekirjutus on piisavalt selge, seal oli ettekirjutusele lisatud fotodele viidates küsitud konkreetseid selgitusi fotodelt nähtuvate kontoriruumide, ajalehe, kartulite, suhkru ja kleepreklaami maksumuse kohta. Kaebaja ei esitanud mistahes selliseid selgitusi. 500 euro suurust sunniraha ei saa pidada ülemääraseks.
18.Eeltoodule vaatamata rikkus vastustaja sunniraha rakendamise korda, pöördudes sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole ilma, et oleks sunniraha rakendamisest kaebajat teavitanud.
19.Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-3-1-72-14 tehtud kohtuotsuses, et sunniraha rakendamine on eriliigiline haldusmenetlus, mille läbiviimisel tuleb siiski täita haldusmenetluse seaduse (edaspidi „HMS“) § 53 lg 1 punktis 2 ning § 40 lõikes 2 sätestatud kohustused, kuna AtSS ei sätesta neist kohustustest erandit. Riigikohus märkis eelviidatud kohtuotsuses, et „[t]ulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha AtSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist“. Ka EKS ei sätesta erandit, mis lubaks vastustajal asuda sunniraha sisse nõudma ilma sellest isikut eelnevalt teavitamata. Sellest järeldub, et juhul kui ettekirjutuse adressaat ettekirjutust ei täida, ei või ettekirjutuse teinud haldusorgan vahetult pöörduda sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, vaid peab eelnevalt ettekirjutuse adressaati teavitama sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. See on vajalik muuhulgas selleks, et ettekirjutuse adressaadil oleks võimalik vajadusel taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist (AtSS § 8 lg 2) või esitada oma arvamus sunniraha rakendamise proportsionaalsuse kohta. Riigikohus tõdes eelviidatud lahendis samuti, et isiku teavitamine sunniraha rakendamise menetlusest enne seda, kui vastustaja kohtutäituri poole pöördub, annab isikule sunnirahaga mittenõustumise korral tõhusa võimaluse selle vaidlustamiseks kohtus ning samuti annab see talle sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta.
20.Siinsel juhul väidab kaebaja, et vastustaja ei teavitanud teda sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et otsustas 26.05.2022 istungil (protokoll nr 16, dtl 151) rakendada kaebaja suhtes 500 euro suurust sunniraha ning teha uue hoiatuse 5000 euro suuruse sunniraha kohta. Vastustaja ei ole esitanud ühtki tõendit, 6(7)
3-22-1236 mis kinnitaks sellise otsuse kaebajale kätte toimetamist. Seega, tuvastades, et kaebaja ei ole ettekirjutust täitnud, pöördus vastustaja kohe kohtutäituri poole sunniraha sissenõudmiseks. Sunniraha rakendamisest teavitamise nõuet ei saa täidetuks lugeda ettekirjutuses sisalduva sunniraha hoiatusega. Kõnealuse hoiatuse sisaldumine ettekirjutuses on sunniraha rakendamise eeldus (AtSS § 7), ent see ei asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Hoiatus tuleb teha enne ettekirjutuse täitmise tähtaja lõppu, sunniraha rakendamisest teatamine peab aga eelviidatud kohtupraktika kohaselt toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele (sissenõudmisele) asumist. Seetõttu ei ole võimalik sunniraha rakendamisest teatamine juba ettekirjutuses endas.
21.Sunniraha rakendamise menetlusest teavitamata jätmine on oluline menetlusviga. Selles olukorras tuleb vastustajal sunniraha õigusvastase rakendamise tagajärgede kõrvaldamiseks esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Kui kaebaja ei ole ettekirjutust endiselt täitnud ja selle täitmine on ERJK pädevuses olevate kontrolliülesannete täitmiseks jätkuvalt vajalik, võib ERJK sunniraha rakendada, tehes seda nõuetekohaselt, eelkõige teavitades kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest ning andes talle tähtaja sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks.
22.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb muuta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 108 lg 1 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt mõistab kohus välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja ei ole ei halduskohtus ega ringkonnakohtus taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist. Kaebaja esitas halduskohtule taotluse mõista välja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 40 eurot ning õigusabikulu 2646 eurot, mis vastab õigusabi osutamisele kokku 14,70 advokaadi töötunni ulatuses. Ringkonnakohtule esitas kaebaja taotluse mõista välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot ning õigusabikulu 600 eurot. Viimati nimetatud kulu kohta kaebaja ühtki kuludokumenti ringkonnakohtu 27.05.2025 määruses antud tähtaja jooksul esitanud ei ole. Kaebus sisaldas vaidlustatud haldusakti tühistamise, sunniraha rakendamise keelamise ning sunniraha sissenõudmiseks alustatud täitemenetluste lõpetamise avalduste esitamiseks kohustamise nõudeid. Rahuldamisele kuulub üksnes viimane neist. Seega saab kaebuse lugeda rahuldatuks 1/3 ulatuses. Kaebaja kasuks tuleb niisiis välja mõista 1/3 kaebuselt, esialgse õiguskaitse taotluselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivist ehk 1/3x(20+20+20)=20 eurot. Apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu väljamõistmine ei ole võimalik, kuna kaebaja ei ole esitanud kulu kandmist kinnitavat kuludokumenti. Halduskohtus kantud õigusabikulude kohta esitas kaebaja halduskohtule advokaadibüroo arve (dtl 179). Halduskohtu istungi protokollist nähtub, et kohus on kohtuistungil arve koos menetluskulude nimekirjaga vastu võtnud. Võttes arvesse siiski seda, et kaebaja keskendus menetluses argumentidele, mis puudutavad ettekirjutuse õigusvastasust, mitte aga sunniraha rakendamise korra rikkumist, siis tuleb asuda seisukohale, et valdavalt on õigusabikulu seotud selliste väidete ja argumentide esitamisega, millega kohus ei nõustu. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kaebaja kasuks välja õigusabikulu 500 eurot. Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista seega 520 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.