lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-1949/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 12.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-1949/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1241
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 44 lg 1, 2KaebeõigusHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusRÕS § 4 lg 3Riigi õigusabi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-1949/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium14.01.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1949

Määruse kuupäev

12. september 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada tal kasutada arvutiruumi vähemalt neli tundi päevas

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
VangS § 311 lg 2
VsKE § 52
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 26. märtsil 2025 vanglale taotluse, milles soovis saada juurde arvutiruumi kasutusaega, sest kahe tunnine piirang ei võimalda tal oma õigusi kaitsta ja piirab ka esindusõiguse realiseerimist. X märkis, et tema esindatavate hulka arvestades tuleb talle võimaldada arvutiruumi kasutamist vähemalt neli tundi või enam.
2.Tartu Vangla jättis 14. aprilli 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/1206-2 X-i 26. märtsi 2025. a taotluse rahuldamata ega pidanud põhjendatuks määrata X-ile arvutiruumi kasutamise võimaldamiseks fikseeritud minimaalset aega.
3.X esitas 5. mail 2025 Tartu Vanglale vaide, milles märkis, et talle pole tagatud arvutiruumi kaudu õigus ausale ja õiglasele menetlusele ning ta jääb enda taotluse juurde.

3-25-1949

4.Tartu Vangla jättis 10. juuni 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/92-2 X-i vaide rahuldamata.
5.X esitas 13. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses arvutiruumi kasutamise piiranguga. Kaebaja viitab 10. juuni 2025. a vaideotsusele nr 1-8/2-25/92-2 ning märgib, et jääb vaides esitatud nõude juurde ja palub kohustada Tartu Vanglat võimaldama talle õigusabi osutamist vajamineval minimaalsel määral. Kaebaja leiab, et vangla kahjustab oma tegevuse ja tegevusetusega kaebaja ja tema klientide põhiõigust õiglasele ja ausale menetlusele ning takistab nende õigust pöörduda kohtusse. Kaebaja esindab isikuid, kes ei suuda end ise menetluses esindada. Kaebaja sõnul vajab ta õigust osaleda menetluses igapäevaselt vähemalt neli tundi. Kaebuses on esitatud taotlus riigilõivust vabastuse saamiseks. Kaebaja väitel ei suuda ta oma majandusliku seisu tõttu menetluskulusid tasuda. Kaebuses on esitatud ka riigi õigusabi taotlus. Kaebaja sõnul ei suuda ta ennast enda esitatud kaebuste suure hulga tõttu ise esindada. Kaebaja hinnangul tuleb arvestada ka seda, et vangla piirab meelevaldselt ligipääsu menetlustele. Kaebajale on keelatud tahvelarvuti kasutamine ja seega ka ligipääs menetlusdokumentidele. Vastutaja laseb alates 27. veebruarist 2025 kasutada kaebajal arvutiruumi, mis tähendab seda, et vastutaja otsustab, mis päeval kaebaja dokumentidele ja menetlustele ligi pääseb ja kui kauaks ta saab nendele ligipääsu. Kaebaja saab kasutada arvutiruumi kaks tundi päevas. Kaebaja vajab riigi õigusabi, et keegi esindaks teda menetlustes, millele tal on ligipääs oluliselt piiratud.
6.Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 17. juunil 2025 kohtule X-i vanglale esitatud
26.märtsi 2025. a taotluse nr 2-25/2-2/2585, Tartu Vangla 14. aprilli 2025. a taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 6-7/2-25/1206-2, X-i 5. mai 2025. a vaide nr 2-25/2-2/5615 ja Tartu Vangla 10. juuni 2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/92-2.

KOHTU SEISUKOHT

7.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kohus mõistab, et kaebaja esitas kohtule kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 2) ning ta soovib, et kohus kohustaks Tartu Vanglat võimaldama tal kasutada arvutiruumi vähemalt neli tundi päevas.
8.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.1.Kohtu hinnangul ei ole kohustamiskaebusel eduväljavaateid. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib kaebuse

3-25-1949

esitada vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kuna kaebaja saab pöörduda halduskohtusse üksnes enda, mitte teiste kinnipeetavate õiguste kaitseks, hindab kohus vastustaja tegevuse õiguspärasust üksnes kaebaja õiguste võimalikust riivest lähtudes. Vangistusseaduse (VangS) § 311 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu käesoleva seaduse eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks. Veebilehtede loetelu ja interneti kaudu kinnipeetavale võimaldatavate vajalike teenuste ning internetilahenduste kasutamise tingimused, korra ja turvanõuded on justiitsminister kehtestanud VangS § 311 lg-s 2 sätestatud volitusnormi alusel

30.novembri 2000. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE). Nimetatud määruse kohaselt võib vanglateenistus võimaldada kinnipeetaval muu hulgas kasutada kinnipeetavale kohandatud e-toimiku süsteemi ning esitada vanglale interneti kaudu pöördumisi (VsKE § 52 2 lg 1 p-d 1 ja 2). Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et ta saaks vanglas kasutada arvutit piiramatult. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on vanglal avaliku võimu kandjana kohustus toimingut teha juhul, kui talle tuleneb vastav kohustus kehtivast õigusest. Seega ei saa vanglat kohustada tagama kaebajale arvuti kasutamise võimalust teatud kindlas ajalises ulatuses. Kuna tegemist on piiratud ressursiga, on vanglal – tehnilise võimekuse olemasolu korral – kohustus võimaldada kinnipeetaval kasutada arvutit mõistlikus ulatuses. Kaebaja poolt 2025. a esimestel kuudel Tartu Halduskohtule esitatud pöördumiste rohkus ei jäta kahtlust, et ta on saanud oma õiguste kaitseks piisaval määral arvutit kasutada.
8.2.Kohus ei pea kaebaja õiguste riivet praeguse juhtumi asjaoludel intensiivseks. Võttes arvesse, et kaebajal on võimalik esitada pöördumisi nii kohtule kui vanglale ka paberil, ei saa vanglale etteheidetav tegevus kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele kohtuasjale, kus ta poleks saanud seoses arvuti kasutamise ajapiiranguga pöördumisi esitada või toimiku materjalidega tutvuda.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
10.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
11.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

3-25-1949

Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi, ei tingi kohtu hinnangul seda, et kaebaja ei oleks ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

12.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium