X. Xi kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 29.10.2024 otsusele nr 6.1-4/42013 "Maaparanduse kasutusluba"
Menetlusosalised
Kaebaja: X. X Vastustaja: Maa- ja Ruumiamet, esindajad Kaire Bamberg, Toomas Kutti, Ulvi Jürgenson, Tiiu Valdmaa ja Kristi Välbe Kolmandad isikud: C. C ja Y. Y
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X. Xi kaebus.
2.Mõista Maa- ja Ruumiametilt X. Xi kasuks välja menetluskulu 20 eurot.
3.Asendada avaldatavas otsuses X. Xi, Y. Ye ja C. Ce nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 6. oktoobril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-24-3238 Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
2(21)
3-24-3238
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. Xile (kaebaja) kuulub Xxxxxxxxx xxx xx kinnistu Jõgeva vallas, Pööra külas. Naaberkinnistu Xxxxxxxxx xxx xx omanikud on C. C ja Y. Y (edaspidi ka kolmandad isikud). Mõlemal kinnistul paikneb maaparandusehitis Keskuse IV (maaparandusehitis). C. ja Y. Y rajasid maaparandusehitisega hõlmatud alale oma kinnistul tiigi ja istutasid metsa.
2.Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tegi 25.07.2023 C. ja Y. Yele ettekirjutuse nr EK 2300758 (ettekirjutus). Ettekirjutuse p-ga 1 kohustas PTA neid korrastama ajutiselt tiigi rajamise käigus lõhutud maaparandussüsteemi dreeni d37, mis kuivendab ka Xxxxxxxxx xxx xx kinnistut. Ettekirjutuse p-ga 3 kohustas PTA neid taastama puittaimestiku istutamise ja tiigi rajamisega rikutud maaparandussüsteemi 01.04.2024.
3.31.08.2023. a otsusega nr 6.1-1/38039 andis PTA projekteerimistingimused (projekteerimistingimused) maaparandusehitise rekonstrueerimiseks.
4.28.03.2024 otsusega nr 6.1-3/13902 „Maaparanduse ehitusloa andmine“ väljastas PTA maaparanduse ehitusloa maaparandusehitise rekonstrueerimiseks (ehitusluba). Ehitusloa osaks oleva rekonstrueerimise projekti järgi oli rekonstrueerimistööde eesmärgiks likvideerida ehitis (drenaažisüsteem) Xxxxxxxxx xxx xx kinnistu piires võimalikult suures ulatuses. Kahe meetri kaugusele Xxxxxxxxx xxx xx põhja- ja läänepiirist paigaldatakse uus plastkollektor, mis ühendab olemasolevad torukollektorid. Uue kollektori ühenduskohtadesse vana kollektoriga paigaldatakse plastist ühenduskaevud. Kõik dreenid ja kollektorid, mis lõikuvad uute kollektoritega, ühendatakse otseühendusega uute kollektoritega. Läbilõigatud torude allavoolu otsad suletakse otsakorkidega, lisaks tuleb sulgeda ühenduskaevu kohal läbilõigatava kollektori ülesvoolu ots.
5.Kaebaja on vaidlustanud kolmandatele isikutele tehtud ettekirjutuse, projekteerimistingimused ja ehitusloa halduskohtus (haldusasi nr 3-23-2011). Tallinna Halduskohtu 25.09.2025 otsusega haldusasjas nr 3-23-2011 rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati ehitusluba (otsuse resolutsiooni p 1.5.). Otsus on jõustunud ehitusloa tühistamist puudutavas osas.
3(21)
3-24-3238
6.Kolmandad isikud esitasid PTA-le 04.06.2024 maaparandusehitise kasutusloa taotluse ja PTA kaasas kaebaja kasutusloa menetlusse. Kaebaja esitas 18.10.2024 PTA-le kasutusloa eelnõu kohta arvamuse, milles leidis, et täidetud on maaparandusseaduse (MaaParS) § 34 lg 1 p-des 1−3 sätestatud kasutusloa andmisest keeldumise alused ja kasutusluba tuleb andmata jätta. PTA vastas kaebaja arvamusele 29.10.2024 kirjaga nr 6.1-4/23654-13. PTA 29.10.2024 otsusega nr 6.1-4/42013 “Maaparanduse kasutusluba” anti maaparandusehitisele kasutusluba (kasutusluba).
7.Kaebaja esitas 28.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse kasutusloa tühistamiseks.
7.1.Kaebaja algatas haldusasjas nr 3-23-2011 esitatud kaebusega ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja halduskohus tühistas ehitusloa. PTA oli MaaParS § 34 lg 1 p 3 kohaselt kohustatud keelduma kasutusloa andmisest, kuna kasutusloa andmisele eelnevalt oli algatatud ehitusloa kehtetuks tunnistamine. Kuna ehitusluba on kehtetuks tunnistatud, siis tuleb ehitusprojekt üle vaadata ja teha vajalikud parandused ehitise ümberehitamiseks, et see ei oleks ohtlik ega riivaks kaebaja õigusi. Alles pärast nõuetega vastavusse viimist uue ehitusloa alusel on võimalik anda maaparandusehitisele kasutusluba. Riigikohtu praktikast tuleneb küll, et ehitusloa õigusvastasusest ei saa järeldada, et ehitisele pole võimalik väljastada õiguspärast kasutusluba, kuid samas on Riigikohus ka leidnud, et ehitisele kasutusloa andmine ei tohi kaasa tuua kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet. Riigikohtu praktika käsitleb ehitisele kasutusloa andmist, kuid seni pole käsitlenud maaparandusehitisele kasutusloa andmist. Ehitusseadustiku (EhS) § 2 lg 31 kohaselt ei kohaldata EhS-i maaparandussüsteemide ehitamisele, kui MaaParS ei sätesta teisiti. PTA on rikkunud kasutusloa andmisega oluliselt kaebaja õigusi ja tekitanud talle ulatusliku varalise kahju, PTA asjaajamine on põhjustanud kaebajale moraalse kahju.
7.2.Kasutusluba on antud maaparandusehitisele, mis ei vasta nõuetele. Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ei ole arvestatud Xxxxxxxxx xxx xx kinnistule ebaseaduslikult rajatud tiigi ja maaparanduse kuivendussüsteemi koosmõju, mille tagajärjeks on pinnase liigkuivendamine ja vabapinnalise põhjaveetaseme püsiv alanemine kaebaja kinnistul. Selle tulemuseks on omakorda veevarustuse katastroof (kaebaja salvkaevu kuivamine ja reostumine) ja ökoloogiline katastroof (keskkonnakahju s.o. kaebaja kinnistul puude ja tiigikalade hukkumine).
7.3.PTA on sundinud kolmandaid isikuid ettekirjutusega võtma tiigi kui ebaseadusliku kuivendusrajatise ajutiselt kasutusele maaparandussüsteemi osana, kuid on samas öelnud, et tegemist ei ole maaparandussüsteemi keskkonnarajatisega. Kuna tiiki ei ole kantud ehitisregistrisse, on õiguslikult ja sisuliselt tänaseni tegemist maaparandusehitise osaga. Seega on arusaamatu miks projekteerija ei ole arvestanud tiigi (kuivendusrajatise) ja kuivendussüsteemi koosmõju ja PTA on jätnud ehitusloa andmisel täielikult tähelepanuta, et projekteeritud maaparandusehitise osa kattub rajatise ehitusaluse pinnaga.
4(21)
3-24-3238
7.4.Projekteerimisel ja ehitamisel on otsustatud maaparandussüsteem säilitada ja toimima jätta ka osas, milles selle kasutusotstarve plaanitakse lugeda lõppenuks, sulgedes eraldatud dreenid otsakorkidega vältimaks nende ummistumist. Seega on tegemist ühel kinnisasjal paikneva maaparanduse väikesüsteemiga MaaParS § 11 lg 2 tähenduses, mille osaks on drenaažisüsteemiga integreeritud tiik. Kuna maaparandussüsteem põhjustab ohu kaebaja varale ja keskkonnale, on eraldatud maaparandussüsteemi osa lammutamine vastavalt MaaParS § 54 lg-le 5 kohustuslik. Süsteemi konserveeritud ja eraldatud osa jätkab koostoimet ülejäänud maaparandussüsteemiga sest dreenide otste sulgemine ei peata vee sisse-välja imbumist dreenidest.
7.5.Ehitusloa alusel rajatud uus drenaažikollektor ei lahenda liigkuivuse probleemi, vaid suurendab seda. Probleem, on pinnase liigkuivendamine, mitte liigniiskuse ärajuhtimine. Liigkuivendatud pinnase täiendav kuivendamine ei vasta MaaParS § 2 maaparanduse eesmärgile maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamisele ja keskkonnakaitsele ega MaaParS § 5 nõuetele.
7.6.PTA andis vastuolus MaaParS § 34 lg 1 p-ga 2 ja EhS §-ga 8 kasutusloa maaparandusehitisele, mis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. PTA väited, et maaparandussüsteem vastab nõuetele ja ei ole ohtlik, on paljasõnalised ja põhjendamata. Kaebaja on alates 2022. a korduvalt selgitanud PTA-le maaparandussüsteemist lähtuvat vahetut, olulist ja kõrgendatud ohtu oma varale ja keskkonnale, kuid PTA on jätnud kõik teated ja tõendid tahtlikult tähelepanuta. PTA väidab, et on kontrollinud maaparandussüsteemi ohutust kohapealsete kontrollidega, kuid nende sisuks oli vaid ettekirjutusega kolmandatele isikutele pandud kohustuste täitmine ja kuivendussüsteemi tehnilise toimimise võimekus. Puudub täielikult hinnang maaparandussüsteemist lähtuvale ohule kaebaja kinnistul.
7.7.Jõgeva Vallavalitsus andis kasutusloale ebaseadusliku kooskõlastuse ning on jätnud tähelepanuta, et rekonstrueeritud maaparandusehitise osa kattub ebaseaduslikult ehitatud tiigi ja pinnasevallide ehitusaluse pinnaga. PTA ja omavalitsusüksus ei ole jõudnud ühisele arusaamisele, kas Xxxxxxxxx xxx xx tiigi näol on tegemist ehitisega EhS-i mõttes või maaparandussüsteemi osaga. Tiiki ei ole ehitisregistrisse kantud ja õiguslikult on tegemist maaparandusehitise osaga. Kuna PTA leiab, et tiik ei ole maaparandussüsteemi osa, vaid ehitis, millele peaks ehitusloa andma omavalitsusüksus, ei tohiks omavalitsusüksus anda kooskõlastust maaparandusehitise kasutamiseks, mis kattub ehitisega, millele kasutusloa andmine on omavalitsusüksuse pädevuses. Samuti on omavalitsusüksus jätnud kasutusloa kooskõlastamisel tähelepanuta, et kaebaja on omavalitsusüksust korduvalt teavitanud tiigi ja kuivendussüsteemi koosmõjul põhjustatud varalisest kahjust.
7.8.Väär on PTA väide, et 50,5 ha maaparandussüsteemi osaline rekonstrueerimine 2,9 ha suurusel alal (ca 6% reguleeriva võrgu kogupindalast) täiendavat kuivendusmõju ei avalda, mõju on maaparandussüsteemi 50 a pikkuse olemasolu jooksul juba eesmärgipäraselt avaldunud ja uue rekonstrueerimise tulemusel toimub vaid olemasolevast reguleerivast võrgust tuleva vee ümberjuhtimine. Ülisuurte tiikide ehitamine Xxxxxxxxx xxx xx ja 31 kinnistutele toimus 2022. a ja uus dreenina toimiv kollektor ehitati 2024. a. Kollektori näol on lisandunud täiendav suur dreen ja seega on suurenenud dreenide arv pindala ühiku kohta; teiseks on kaebaja tiigi põhja absoluutne kõrgus 60,2 m, aga kollektori põhja kõrgus 60,01 m, mistõttu kaebaja tiik igal juhul kuivab.
7.9.Maaparandusehitis ei ole vajalik ei kaebajale ega kolmandatele isikutele. PTA põhjendas süsteemi rekonstrueerimist sooviga tagada maaparandussüsteemi toimimine kaebaja kinnistul, 5(21)
3-24-3238 kuid ei arvestanud kaebaja soove ja ohustab tema vara. Kaebaja maa sihtotstarve on elamumaa ja kaebaja soovib endale kuuluva maaparandusehitise osa maaparandussüsteemist eraldada ning lammutada võimalikult suures ulatuses tagamaks maaparandussüsteemi poolt puurkaevu saastamise lõpetamine. PTA on ettekirjutusega ja sunnivahendi ähvardusel kohustanud kolmandaid isikuid ehitama neile mittevajalikku kollektorit selleks, et tagada maaparandussüsteemi toimimine kaebaja kinnisasjal vaatamata sellele et PTA on kaebajale oluliselt varem, st 10.04.2023 otsusega nr 6.1-1/16703, väljastanud projekteerimistingimused maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks, millest selgub kaebaja soov maaparanduse kitsendustest oma kinnistul vabaneda. Seejärel kui PTA oli maaparanduse toimimisvõime kaebaja kinnisasjal taastanud ja seda oluliselt võimendanud, teatas ta, et kaebajal on õigus taotleda MaaParS § 54 alusel maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemist oma kinnisasjal. Kuigi kaebajal on õigus vastav taotlus esitada, siis MaaParS § 54 ei ole tõlgendatav selliselt et PTA-l oleks vastav kohustus.
7.10.Kasutusloa andmine on võimalik vaid maaparandusehitise osalise lammutamise ja ümberehitamise korral. Kollektor tuleb lammutada ja Xxxxxxxxx xxx xx kinnistul asuvat maaparandusehitise osa teenindav eesvoolu toru tuleb suunata ümber kaebaja kinnistu piiride nii nagu on näidatud kaebaja projekteerimistingimuste taotluses. Likvideeritav maaparandusehitise osa ja kolmandate isikute tiik tuleb tegelikkuses lammutada, et selle kuivendusvõrk enam ei toimiks.
7.11.PTA on jätnud kasutusloa väljastamisel arvestamata halduskohtu otsusega haldusasjas nr 3-23-2011 p 39 ja 40 tuvastatud kaebaja õiguste rikkumised.
7.12.PTA pole kasutusloa menetluses täitnud uurimiskohustust vahetu ohu väljaselgitamisel kaebaja elule, tervisele, varale ega hinnanud kavandatava tegevuse keskkonnamõju ja Xxxxxxxxx xxx xx tiigi ja maaparandusehtise rekonstrueerimise koosmõju.
6(21)
3-24-3238
7.13.PTA väited, et kasutusloa andmisel tugineti maaparandusehitise rekonstrueerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja omanikujärelevalve teostamisel kaasatud pädevate spetsialistide hinnangutele, on paljasõnalised ja põhjendamata. Projekteerija, ehitaja ja omanikujärelevalve tegija pikaajaline kogemus maaparanduse alal ei ole olulised. Tegemist on vaid teenuse osutajatega, kes täidavad kliendi poolt esitatud tellimust. Antud juhul on kolmandad isikud ainult formaalsed tellijad, sisuliselt on tellijaks PTA, kes on otsustanud, et maaparandusehitise osa tuleb rekonstrueerida, otsustanud kuidas seda teha ja kasutanud sunnivahendit, et PTA poolt nõutud rekonstrueerimise teostaks.
7.14.Keskkonnaameti (KeA) peadirektori 03.04.2023 väärteomenetluse alustamata jätmise määruses väljendatud seisukoht, et miski ei viita sellele, et Xxxxxxxxx xxx xx kinnisasjale kaevatud tiik oleks põhjustanud piirkonnas olulise ebasoodsa muutuse põhjavee kvaliteedis või et põhjavee tase oleks püsivalt vähenenud. KeA ei teosta põhjavee riiklikku seiret, vaid seda teeb Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. KeA ei ole ajavahemikus juulist 2022 kuni veebruarini 2024 läbi viinud paikvaatlusi Mõisavahe tee 31, 33, 40, 42 kinnistutel ega tellinud hüdrogeoloogilisi uuringuid ning ei ole tellinud vee analüüse. Seega on nii KeA kui ka PTA nimetatud väited demagoogilised ja tõendamata.
8.Halduskohus võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas 21.01.2025 määrusega vastustajaks Maa- ja Ruumiameti (MaRu) kui valitsusasutuse, millele läksid Vabariigi Valitsuse seaduse § 10520 lg 2 alusel alates 01.01.2025 üle PTA maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ülesannete täitmise õigused ning kohustused.
9.MaRu esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. Kasutusloa andmisest keeldumiseks ei esinenud ühtegi MaaParS § 34 lg-s 1 sätestatud alust.
9.1.Kaebaja oli kolmanda isikuna kasutusloa menetlusse kaasatud ja ta kuulati ära. Tema vastuväidetele on vastatud ja nende arvestamata jätmist põhjendatud. Kasutusloa menetluses tuvastati, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et pärast rekonstrueerimistööde tegemist võib maaparandusehitis avaldada kaebaja kinnisasjale kahjulikku mõju. Kasutusloa menetluses veenduti, et maaparandussüsteemi rekonstrueerimisel on järgitud kehtiva MaaParS-iga sätestatud korda.
9.2.Ekslik on kaebaja seisukoht, et kasutusloa andmisest tuli keelduda MaaParS-i § 34 lg 1 ps 3 alusel. Kasutusluba on antud ajal, mil on pooleli kohtuvaidlus ehitusloa üle, haldusasjas nr 3-23-2011 tehtud kohtuotsus on apelleeritud, seega ei ole veel jõustunud. Kaebaja poolt kohtusse pöördumine või jõustumata halduskohtu otsuse tegemine ei muuda ehitusluba automaatselt kehtetuks. Vastustaja ei ole ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks menetlust alustanud ega ehitusluba kehtetuks tunnistanud. Kaebaja saaks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 68 lg 1 alusel taotleda ehitusloa kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võiks taotleda HMS-i § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist.
9.3.Riigikohus on 04.12.2017 otsuses haldusasjas nr 3-15-873 p 21 selgitanud, et EhS-is pole keeldu anda kasutusluba ehitisele, mis on valminud õigusvastase ehitusloa alusel ja HMS § 60 kohaselt võib kehtiva ehitusloa adressaat loast tulenevat õigust realiseerida sõltumata ehitusloa õiguspärasusest. Ehitusloa õigusvastasus ei too seetõttu vältimatult kaasa ehitamise ega ehitise õigusvastasust. Ehitusloa andmisel tehtud vea ilmnemisel tuleb kaaluda ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve ning otsustada kas kasutusloa andmine või ehitusloa kehtetuks tunnistamine või muutmine. Kasutusloa andmine ei tohi kaasa tuua
7(21)
3-24-3238 kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist. Samad järeldused on kohaldatavad ka maaparandusehitisele kasutusloa väljastamisel MaaParS-i alusel.
9.4.Ehitustööd objektil on lõppenud ja ehitis on valminud. PTA on kasutusloa andmise otsustamisel 11.06.2024 tutvunud objekti olukorraga ning koostanud ülevaatuse käigus protokolli koos fototabeliga. PTA, olles kaalunud maaparandussüsteemi rekonstrueerimise asjaolusid kogumina, leidis, et tööd kõnealusel maaparandussüsteemil on MaaParS-i ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidele tuginedes teostatud nõuetekohaselt, vastavalt projektlahendusele ning rekonstrueeritud maaparandussüsteemile, millest tulenevalt oli olemas õiguslik alus maaparandussüsteemile kasutusloa andmiseks.
9.5.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et maaparandussüsteem ei ole nõuetekohane, sest maaparandussüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel ei ole arvestatud tiigi kui kuivendusrajatise ja maaparanduse kuivendussüsteemi koosmõju, mille tagajärjeks on kaebaja hinnangul pinnase liigkuivendamine ja vabapinnalise põhjaveetaseme püsiv alanemine. Samuti ei nõustu vastustaja väitega, et maaparandussüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel pole kavandatud lammutada ega lammutatud maaparandussüsteemi seda osa, millel kavatsetakse maaparandussüsteemi kasutusotstarve lugeda lõppenuks.
9.6.Kaebaja on valesti tõlgendanud MaaParS-i sätteid. Rekonstrueerimistöid tehti ehitusprojekti alusel, mis on koostatud projekteerimistingimuste alusel. Ehitusprojekti eesmärk oli maaparandussüsteemi ümberehitamine selliselt, et Xxxxxxxxx xxx xx kinnisasja piires paikneva osa likvideerimisel säiliks ülejäänud maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Projektlahenduse tulemusena vähenes maaparandussüsteemi kogupindala ning maaparandussüsteem rekonstrueeriti, et tagada selle eesmärgipärane toimimine Xxxxxxxxx xxx xx piirnevatel maadel. Xxxxxxxxx xxx xx tiik ei ole maaparandussüsteemi keskkonnarajatis, sh kuivendusvee korduvkasutuse tiik ja seda ei ole projekteerimistingimuste väljastamisel maaparandussüsteemi osana käsitletud. Kuna tiiki ei ole ette nähtud maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks, see ei kuulu maaparandussüsteemi rajatiste hulka ega ole ka integreeritud maaparandussüsteemi, siis ei ole saa väita, et rajatise osas ei ole saavutatud õigusselgust. Tiiki ei ole võetud kasutusele maaparandussüsteemi osana ning Xxxxxxxxx xxx xx kinnisasjal asuv kasutusest välja jäänud otsakorkidega suletud torustik ei ole registrisse kantud väikesüsteemina. Maaparandussüsteem on kasutusele võetud 1975. a ning toiminud juba 50 aastat, mistõttu on oluline kuivendusmõju, sh kaebaja kinnisasjal, juba eesmärgipäraselt avaldunud. Uue drenaažikollektoriga ei kaasne täiendavat kuivendusmõju ega toimu põhjavee saastumist, vaid toimub olemasolevast reguleerivast võrgust tuleva vee ümberjuhtimine. Vee ümberjuhtimine rekonstrueerimistööde osana koosmõjus tiigiga ei saa tekitada kaebaja kinnisasjal olulist liigkuivendamist. Kaebaja väited on tõendamata. Siiski tuleb arvestada, et maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu kaudu kuivendamine kaebaja kinnisasjal toimub ja peabki toimuma, kuna kaebaja kinnisasjal asub maaparandussüsteemide registrisse kuuluv toimiv drenaaživõrk.
9.7.Rekonstrueerimisprojekt on koostatud maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri registreeringuga projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS vastutava spetsialisti poolt, kes omab uurimis- ja projekteerimiskogemusi juba 45 aastat. Rekonstrueerimistöid teostas maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud osaühing Vändra MP ning omanikujärelevalvet teostas maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud OÜ HETVER. Nii ehitajal kui omanikujärelevalve tegijal on töökogemust registri andmetel enam kui 30 aastat. PTA poolt viidi läbi kohapealsed kontrollid 14.05.2024, 20.05.2024 ja 11.06.2024. PTA on tuginenud oma otsuses anda rekonstrueeritud maaparandussüsteemile
8(21)
3-24-3238 kasutusluba mh projekteerimisel, ehitamisel ja omanikujärelevalve teostamisel kaasatud pädevate spetsialistide hinnangutele ja arvestanud asjaolusid kogumis.
9.8.Rekonstrueeritud maaparandusehitis ei ole ohtlik inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale. PTA on rekonstrueerimise ajal läbi viinud nii väärteomenetluse kui ka järelevalvemenetluse, mille tulemusena taastati rekonstrueerimise teel purunenud osa maaparandussüsteemist. Kaebaja ei ole pädev hindama järelevalve-ettekirjutuse sisu, kõik kaebaja väited on tõendamata ja tema meelevaldsed tõlgendused olukorrast. Kohane ei ole kaebaja viide korrakaitseseaduse (KorS) sätetele, kuna KorS § 1 lg 8 p 1 kohaselt ei kohaldata KorS-i haldusorgani poolt tegevus-, ehitus-, keskkonna- või muu loa andmise menetluses.
9.9.PTA on tuginenud kasutusloa andmise otsuses MaaParS-ile ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidele ning maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekteerimisel, ehitamisel ja omanikujärelevalve teostamisel osalenud pädevatele spetsialistide hinnangutele. Seda, et maaparandusehitis ei ole ohtlik inimese elule, tervisele ja keskkonnale on kinnitanud ka KeA peadirektor oma 03.04.2023 väärteomenetluse alustamata jätmise määruses, leides, et miski ei viita sellele, et Xxxxxxxxx xxx xx kinnisasjale kaevatud tiik oleks põhjustanud piirkonnas olulise ebasoodsa muutuse põhjavee kvaliteedis või et põhjavee tase oleks püsivalt vähenenud.
9.10.Kasutusloa andmisel on PTA menetlusse kaasanud Jõgeva Vallavalitsuse, kellel kasutusloa andmise osas vastuväiteid puudusid. Väide, et kooskõlastus on ebaseaduslik, on kaebaja tõendamata ja meelevaldne tõlgendus olukorrast.
9.11.Maaparandussüsteemi osaline rekonstrueerimine hõlmas reguleeriva võrgu pindala kogumahust ca 6% ning kõige lähem kuivendusdreen, mis rekonstrueerimise käigus ühendati uue kollektoriga, asus kaebaja tiigist ca 13 m kaugusel. Nii oli see ka 2022. a enne naaberkinnisasjale tiigi rajamist. Dreenide vahekaugus maaparandussüsteemil kaebaja kinnisasjal on olnud keskmiselt 10 m. Dreenide vahekaugus määratakse projekti koostamise aluseks olevate uuringute põhjal selliselt, et maapinnalähedase põhjavee tase oleks 40-50 cm sügavusel. Maapinnalähedase põhjaveetaseme kaugus maapinnast ehk kuivendusnorm peab olema tagatud kahe dreeni vahele jääva ala keskpaigas ehk kui kahe dreeni vahe on 10 m, siis kuivendusnorm peab olema tagatud 5 m kaugusel dreenist. Dreeni maksimaalne kuivendava mõju ulatus on konkreetsel juhul 10 m, mis tähendab seda, et kuivenduse mõju ei ulatu kaebaja tiigini. Uue kollektori, millesse ka varasemalt olemasolev dreen ühendati, asukoht on ca 17 m kaugusel kaebaja tiigist. Kaebaja on valesti tõlgendanud kaebuse lisa 4C teostusjoonist, kus on märgitud kollektori alguspunkti põhja kõrguseks 60,72 m, mitte 60, 01 m. Maapinna kõrgus selles punktis on 62,30 m. Kui kaebaja esitatud andmetel on tema tiigi põhja kõrguseks 60,2 m, siis nii dreen kui ka kollektori alguspunkt jäävad tiigi põhjast kõrgemale 0,52 m. Rajatud kollektor on esimesed 50 m kuni dreenikaevuni läbimõõduga 75 mm ja kaevust väljuva kollektori läbimõõt on 200 mm. Kaebaja väidetud kollektori põhja kõrgusarv 60,01 m on alles 132 m kaugusel kollektori alguspunktist ehk siis 149 m kaugusel kaebaja tiigist. Juhul, kui maapinnalähedane vabapinnalise põhjavee tase, mis järgib ka pinnases üldjuhul maapinna reljeefi, langeb olenevalt ilmastikuoludest või vee pumpamisest dreenide sügavusest madalamale, jäävad dreenid kuivaks. Dreenidega pole võimalik veetaset tõsta. Drenaažikollektori ehitamisega ei kaasnenud seega täiendavat kuivendusmõju ega toimu põhjavee saastumist, vaid vee ümberjuhtimine.
9.12.PTA on kaebajale selgitanud, et kaebajal kui tema kinnisasjal asuva maaparandussüsteemi osa omanikul on õigus MaaParS-is sätestatud korras Xxxxxxxxx xxx 9(21)
3-24-3238 xx kinnisasjal asuv maaparandussüsteem rekonstrueerida või taotleda MaaParS-i § 54 alusel maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemist. Kaebaja ei ole kaebusele vastamise aja seisuga selliseid taotlusi esitanud, seega on kaebaja maal tegemist maaparandussüsteemide registrisse kuuluva objektiga, mis toimib eesmärgipäraselt ja millele kehtivad MaaParS-ist ja selle rakendusaktidest tulenevad nõuded.
9.13.Kaebajale PTA 15.03.2024 kirjaga nr 6.1-8/1836-1 ja 29.10.2024 kirjaga nr 6.14/23654-13 saadetud seisukohad ei ole vastuolulised, vaid arvestavad maaomanike soovidega edaspidise maakasutuse osas, mistõttu on kaebajal võimalus teha valik tema kinnisasjal asuva maaparandussüsteemi osas. Väide, et PTA on maaparanduse toimimisvõime kaebaja kinnisasjal taastanud ja seda oluliselt võimendanud on kaebaja meelevaldne tõlgendus olukorrast ja tema poolt tõendamata. PTA haldusmenetluse käigus tehtud ettekirjutuse põhjal teostatud maaparandussüsteemi ümberehitused naaberkinnisasjal võimaldavad kaebaja kinnisasja kasutada samadel hüdroloogilistel tingimustel kui enne naaberkinnisasjale tiigi rajamist.
9.14.MaaParS-i § 54 lg 2 alusel tehakse otsus maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise kohta taotluse alusel ja juhtumipõhiselt. Üldlevinud praktika kohaselt maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise korral selle lammutamist ei nõuta, kui ei ole selgelt tõendatud, et see võib põhjustada ohtu inimese tervisele, varale või keskkonnale. Kuna käesoleval juhul ei ole need asjaolud tõendamist leidnud ja omanik ei ole lammutamiseks soovi avaldanud, siis ei ole nõuetekohaselt lõpetatud kasutusotstarbega maaparandussüsteemi lammutamine Xxxxxxxxx xxx xx otstarbekas.
9.15.Kaebaja väited, nagu toimiks suletud dreenid jätkuvalt maaparandussüsteemi osana, on tõendamata. Otsakorkidega suletud dreenidest ei toimu vee vabavoolset liikumist suubla poole. Asjaolu, et otsakorkidega suletud dreenid vähesel määral vett koguvad, ei ole oluline, kuna veel ei ole suletud otsakorkidega torudes kuskile liikuda ning eesmärgipärast pinnase kuivendamist ei toimu. Xxxxxxxxx xxx xx kinnisasjal otsakorkidega suletud dreenid ei toimi pärast maaparandussüsteemi rekonstrueerimist eesmärgipäraselt ning on kasutusele jäävast maaparandussüsteemist eraldatud.
9.16.Kaebajal on olnud ja on ka edaspidi võimalus Xxxxxxxxx xxx xx kinnisasja omanikega koostöös leida parim võimalik lahendus seoses tema kinnisasja olukorraga ehk tal on õigus oma kinnisasjal olev maaparandussüsteem ümber ehitada. Seda ta aga teinud ei ole. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud meelevaldseid ja tõendamata väiteid, mis tuginevad tema subjektiivsele veendumusele olukorrast arusaamisel ega põhine ühegi pädeva maaparanduse alal tegutseva spetsialisti hinnangule või muule kontrollitavale allikale. Kaebaja kinnisasjal on endiselt tegemist maaparandussüsteemide registrisse kuuluva objektiga, mis toimib eesmärgipäraselt ja millele kehtivad MaaParS-ist ja selle alusel kehtestatud määrustest tulenevad nõuded, sh maaparandushoiu kohustus, mistõttu on oluline, et kaebaja kinnisasjal asuvatest dreenidest toimuks vee eesmärgipärane liikumine suubla poole, kuniks ei ole taotletud vastupidist. Eriti oluline on see seetõttu, et kaebaja kinnisasja läbib ka drenaažikollektor, mille toimimisest sõltub maaparandussüsteemi toimimine lisaks kaebaja kinnisasjale ka Mõisavahe tee 32 kinnisasjal.
9.17.KeA ametnikel on juurdepääs keskkonnaseire andmetele ja neid andmeid kasutavad nad igapäevaste tööülesannete, mille hulka kuulub keskkonnalubade (sh vee erikasutuslubade) väljastamine, täitmisel. Ei ole asjakohane ega põhjendatud väita, et maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris registreeringuga ettevõtte spetsialistid täidavad vaid “kliendi tellimusi” ja ei oma iseseisvat otsustuspädevust. Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate 10(21)
3-24-3238 registri registreeringuga ettevõtte spetsialistid on kohustatud nii projekteerimisel, ehitamisel kui ka omanikujärelevalve tegemisel lähtuma MaaParS-ist ja selle alusel kehtestatud määrustest. Kasutusloa andmise üle otsustamisel ei olnud alust kahelda KeA pädevuses, mille peadirektor leidis 03.04.2023 väärteomenetluse alustamata jätmise määruses nr 14-8/23/63652 et miski ei viita sellele, et Xxxxxxxxx xxx xx kinnisasjale kaevatud tiik oleks põhjustanud piirkonnas olulise ebasoodsa muutuse põhjavee kvaliteedis või et põhjavee tase oleks püsivalt vähenenud. Ka kaebajal ei ole esitada vastavasisulisi tõendeid.
9.18.Nii kaebaja kinnisasjal asuv puurkaev kui ka kaebaja kinnisasjast ligi 0,5 km kaugusel asuv keskkonnaseire vaatluspunktina toimiv Saduküla põhikooli puurkaev võtavad Keskkonnaregistri andmetel vett rohkem kui 15 m sügavuselt (manteltoru pikkus) SiluriOrdoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumi lubjakividest. Nii kaebaja salvkaev, tiigid kui ka dreenid toituvad või kuivendavad Kvaternaari setetes (puurkaevu passis toodud andmetel liivsavi veeriste ja munakatega, tüsedus 10 m) olevat veekihti. Seega puudub kaebaja esitatud väidete ning kasutusloa andmise vahel põhjuslik seos.
9.19.Kaebaja leiab, et maa sihtotstarbe muutmiseks vajalike kooskõlastuste hankimine on KOV-i, aga mitte kaebaja kohustus. MaaParS-i § 51 lg 1 kohaselt, kui kinnisasi paikneb maaparandussüsteemi maa-alal, võib selle kinnisasja sihtotstarvet muuta ning sellel kinnisasjal maakorraldustoimingut teha eelneva kooskõlastuse alusel. MaaParS ei määra, kes kooskõlastuse peab taotlema, seega ei ole asjakohane väita, et maa sihtotstarbe muutmiseks vajalike kooskõlastuste hankimine on KOV-i, mitte kaebaja kohustus. Lisaks esitati 2021. aastal taotlus elamumaa sihtotstarbe muutmiseks maatulundusmaaks just maaomanike, sh ka kaebaja poolt ühiselt e-kirja teel. 2024. aastal Xxxxxxxxx xxx xx kinnisasja maatulundusmaa sihtotstarbe muutmist tagasi elamumaa sihtotstarbega maaks PTA-ga kooskõlastatud ei ole, kuid maaparandussüsteemile kasutusloa andmise üle otsustamist ei oleks nimetatud asjaolu ka mõjutanud.
9.20.Kaebaja esitatud dokument salvkaevu veeanalüüsi kohta ei tõenda, et vesi on pidevalt saastunud, kuna katseprotokolli andmetel on veeproovi võtnud kaebaja ise, mitte litsentseeritud veeproovivõtja ning pole teada, kas proovi võtmisel järgiti keskkonnaministri 03.10.2019 määruse nr 49 “Proovivõtumeetodid” nõudeid. Analüüs iseloomustab veekvaliteeti vaid hetkel, mil veetarbimist ei toimunud ning veehulk kaevus oli minimaalne. Analüüsitud mikroobide olemasolu vees viitab hiljutisele või jätkuvale fekaalsele reostusele kaevu kõige lähemas ümbruskonnas, mitte naaberkinnisasja tiigis. Pole andmeid tiigivee kvaliteedi kohta ja maapinnalähedane põhjaveetase järgib tavaolukorras maapinna kallet. Maapinna kalle on salvkaevu poolt tiigi suunas. Ilma konkreetse inimese sekkumiseta vesi madalamalt kõrgemale ei liigu.
9.21.Pinnakatte paksuseks kaebaja kinnistul on puurkaevu andmete kohaselt 10 m. Kaebusi põhjustanud tiigi sügavus on kaebaja väitel 3,9 m. Tiik on kaevatud liivsavi pinnasesse, mis on tõendiks, et pinnakatet on konkreetses asukohas rohkem kui 2 m. Kaebaja poolt tõendiks toodud kaart on mõõtkavas 1:400 000 ehk 1 cm kaardil vastab 4 km-le. Selliste mõõtkavadega kaardid on üldistavad. Konkreetse koha põhjavee kaitstus määratakse uuringute põhjal. Kaebaja väitel on probleeme tekitanud tiik rajatud 2022. a, kui ilmastikuolud olidki erakordselt kuivad. Madalad salvkaevud ja kraavid olid siis kõik kuivad. Seda olukorda on kirjeldatud Keskkonnaagentuuri kodulehel olevas Eesti meteoroloogia aastaraamatus 2022, lk
17.Seega ei põhjustanud kaebaja salvkaevu kuivamist tiigi rajamine naaberkinnisasjale.
9.22.Kaebaja väidetud saasteainete otsene pääs tiigi kaudu põhjavette on võimatu. Isegi kui keegi valaks reovett Xxxxxxxxx xxx xx kinnisasjal olevasse tiiki, jõuaksid saasteained ühe 11(21)
3-24-3238 väljavoolava dreeni kaudu pigem ligi 2 km kaugusel maaparandussüsteemi suublaks olevasse Pikknurme jõkke, mitte kaebaja kinnisasja vahetus läheduses põhjavette.
10.R. ja Y. Y esitasid arvamuse, milles leidsid, et kaebuse väited pole tõendatud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja tiik on ummistunud, sest tiigi kaldaid pole pikka aega korrastatud. Kaebaja tiik on olnud kuiv vaid ühel korral 1990-ndatel aastatel, kaebaja kinnistul ei ole näha ühtegi kuivanud puud. Kaevud on piirkonnas kinnistutel saastunud juba enne Xxxxxxxxx xxx xx krundile tiigi kaevamist. Kuna kaebaja elab jätkuvalt suviti oma kinnisasjal, peseb pesu ja võõrustab külalisi, siis on väited tema kaevu kuivamisest alusetud.
11.Kaebaja esitas 11.07.2025 seisukoha vastustaja vastusele ja kolmandate isikute arvamusele, milles leidis lisaks varem esitatud väidetele järgmist.
11.1.Vastustaja oli kohustatud keelduma MaaParS § 34 lg 1 p 3 alusel kasutusloa andmisest. Kaebaja on algatanud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse kohtusse kaebuse esitamisega. Halduskohus on tunnistanud asjas nr 3-23-2011 ehitusloa kehtetuks, menetlusosalised ei ole selles osas otsust edasi kaevanud ja see on jõustunud. Viited HMS § 68 lg-le 1 ja § 44 ei ole asjakohased, sest käsitlevad haldusakti kehtetuks tunnistamist haldusorgani, aga mitte halduskohtu poolt.
11.2.Pole õige, et pooltel pole vaidlust projekteerimistingimuste andmisele eelnenud menetluse osas. Kaebaja taotleb haldusasjas nr 3-23-2011 PTA ettekirjutuse ja projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamist.
11.3.Maaparandussüsteem ei vasta nõuetele (MaaParS § 34 lg 1 p 1), sest ei ole ohutu MaaParS § 5 lg 5 mõttes. Antud juhul ei ole süsteem ohutu, sest rekonstrueerimisel kuivendamise intensiivsus tõuseb. Süsteemil puudub keskkonnamõju hinnang ja kaebaja kooskõlastus. Kaebaja on vastustajat teavitanud ohust keskkonnale ja oma varale, kuid ohu allikas on jäetud likvideerimata.
11.4.Maaparandussüsteemist lahti ühendatud osa jääb toimima väikesüsteemina MaaParS § 11 lg 2 tähenduses. Kolmandad isikud on vastavalt MaaParS § 29 lg 1 p 8 või MaaParS § 54.lg 5 kohustatud süsteemi osa lammutama.
11.5.Puittaimede istutamine oli vastustaja ettekäändeks uue kollektori ehitamisel, kuid määruse nr 75 19.12.2018 § 2 lg 3 kohaselt loetakse puittaimedeks vaid taimed, mille läbimõõt 1,3 m kõrguselt mõõdetuna on vähemalt 2 cm.
11.6.Tiigi rajamise käigus on lõhutud ainult üks 50/65 mm läbimõõduga dreen, millega on rikutud MaaParS § 47 lg-t 6. Ettekirjutusega sai vastustaja nõuda ainult selle dreeni taastamist ja tiigi lammutamist ehk maaparandushoidu MaaParS § 44 lg 1 tähenduses, aga mitte maaparandussüsteemi rekonstrueerimist. Ümberehitamine ei olnud vajalik maaparandussüsteemi eesmärgipärase toimimise tagamiseks.
11.7.Projekteerimistingimuste taotluses on taotletud tiigi ehitamist ja metsa istutamist ja drenaaži suunamist ümber kinnistu aga mitte kinnistu piires asuva maaparandussüsteemi osa rekonstrueerimist. Projekteerimistingimused on väljastatud vastavalt taotlusele ja ettekirjutusele. Seega on tiiki käsitletud projekteerimistingimustes maaparandussüsteemi osana.
12(21)
3-24-3238
11.8.Pole õige vastustaja seisukoht, et tiik ei ole maaparandussüsteemi keskkonnarajatis. Tiik võib olla kuivendusvee korduvkasutuse tiik, tuletõrje tiik või nt leevendustiik. Tiik on integreeritud maaparandussüsteemi keskkonnarajatisena, kuna PTA on tuvastanud, et tiik on püsivalt ühendatud maaparandussüsteemiga dreeni d37 kaudu.
11.9.Kuna 2022 rajatud tiigi ja 2024. a ehitatud kollektori kuivendusmõju lisandub 1974.a. ehitatud maaparandusehitise kuivendusmõjule ja suurendab oluliselt sama maa-ala kuivendamise intensiivsust, siis ei saa väita, et maaparandusüsteemi kuivendusmõju oli suuresti avaldunud juba enne 2022. a toimunud muutusi.
11.10.Uue drenaažikollektoriga kaasneb oluline täiendav kuivendusmõju, sest see on ehitatud mitte veetihedast vaid augustatud torust ja seetõttu toimub pinnase täiendav dreenimine lisaks olemasolevast võrgust tuleva vee ümberjuhtimisele. Pärast rekonstrueerimist on dreene 2 korda enam ja kuivendamise intensiivsus on 3−4 korda suurem. Tiik ja kollektor kokku suurendasid kuivendamise intensiivsus võrreldes ehitamise eelse ajaga 20 korda.
11.11.Vastustaja ei ole algatanud ja läbi viinud rekonstrueerimise ajal väärteomenetlust, selle viis läbi PTA spetsialist, kes töötab praeguseni PTA-s. Vastustaja ei ole Kaebaja poolt 02.12.2022. esitatud taotluse põhjal haldusmenetlust algatanud ega kaebajat oma tegevusetuse põhjustest informeerinud.
11.12.Vastustaja esitatud väited olukorra kohta on paljasõnalised ja tõendamata, pole täidetud uurimiskohustust, sh võtnud mitte ühegi seletust, kogunud tõendeid, üle kuulanud tunnistajaid, küsinud ekspertide arvamust, analüüsinud ohtu kaebaja varale ja keskkonnale.
11.13.Vastustaja arvas tiigi maaparandussüsteemi osaks ettekirjutusega ja sellele järgnenud dokumentidega sh kasutusloaga. Vastustaja võib sellist ehitist käsitleda MaaParS § 4 lg-ga 8 maaparandussüsteemi keskkonnarajatisena selle MaaParS nõuetega vastavusse viies või ebaseadusliku ehitisena, mis tuleb lammutada.
11.14.Xxxxxxxxx xxx xx tiik on niisutus- ja kuivendusrajatis, mille ehitamiseks on vajalik ehitusluba ja sellest tulenevalt ei saa vastustaja anda luba ehitamiseks MaaParS § 50 lg 4 alusel. Tiik ehitati ilma vastustaja loata ja MaaParS ei sätesta loa tagantjärele taotlemise võimalust.
11.15.Maaeluministri määruse 20.12.2018 nr 77 „Maaparanduse uurimistöö nõuded“ § 30 lg 1 kohaselt oleks vastustaja ja uurimistöö läbiviia pidanud rekonstrueerimise põhjendamiseks tuvastama pinnase liigniiskuse.
11.16.Maaparandussüsteemi kogupindala on 442,1 ha ja rekonstrueeritava osa kogupindala on 2,85 ha, mis moodustab kogumahust vaid 0,64 %.
11.17.Uurimistööde teostaja ei ole dreenide vahekauguste määramise uuringut teostanud, mistõttu ei saa väita et tagatud oleks põhjavee tase 40−50 cm sügavusel.
11.18.Vale on vastustaja väide, et dreeni maksimaalne kuivendava mõju ulatus on konkreetsel juhul 10 m ja kuivenduse mõju ei ulatu kaebaja 13 m kaugusel asuva tiigini. Vastustaja on esitanud suvalise dreeni mõju ulatuse numbri ja jätnud tegeliku dreeni mõju ulatuse välja arvutamata. Kaebaja arvutused näitavad et dreeni kuivendav mõju jõuab 10 meetrini ca 3 päevaga ja et ühel dreenil kulub kaebaja tiigi veest tühjendamiseks 28 päeva.
13(21)
3-24-3238
11.19.Drenaaživõrk võib toimida samaaegselt nii kuivendus- kui niisutusvõrguna ehk veerežiimi kahepoolse reguleerimise võrguna ja seega saab dreenidega erinevalt vastustaja väitest veetaset tõsta.
11.20.Kaebaja soovidega arvestamata jätmine on põhjustanud enam kui 2 aastase viivituse projekteerimistingimuste realiseerimisel ja sellest tuleneva varalise kahju, sest ta ei ole saanud oma maad soovikohaselt kasutada.
11.21.Maaparanduse tavapraktika ei saa olla olukord, kus lammutamisele või likvideerimisele minevale maaparandusehitise osa eelnevalt rekonstrueeritakse. Dreeni ühe otsa sulgemine ei lõpeta dreeni toimimist; tavapärane kuivendusvõrk koosnebki dreenidest mille üks ots on suletud.
11.22.Mõisavahe tee tiik on 1000 korda suurem kui kaebaja salvkaev, see asub salvkaevust vaid 91 m kaugusel ja on salvkaevust 2 m võrra sügavam. Selle ühekordseks veega täitmiseks kulub vähemalt 3000 m3 põhjavett, mis tuleb võtta tiiki ümbritsevast pinnasest sh salvkaevu asukohast.
11.23.Tiik on ehitatud kaitsmata põhjaveega alale kus vabapinnalise ja survelise põhjaveekihi vahel puudub veepide, mis tähendab et saasteained (nt. nitraadid) läbides vertikaalselt pinnakattes oleva põhjaveekihi pääsevad aluspõhjas (lubjakivis) oleva põhjaveekihini.
11.24.Pole õige kolmandate isikute väide, et kaebaja tiigis pole olnud kalu. Kaebaja tiigis elanud kogred hukkusid kaebaja tiigi veetaseme languse ja tiigi põhja külmumise tõttu hiljemalt 2023.a. Kaebaja tiik kuivas pärast Mõisavahetee 42 tiigi rajamist täielikult, mida ei ole kaebaja 58 eluaasta jooksu varem kunagi juhtunud.
11.25.Erinevalt kolmandate isikute väidetust on kaebaja kinnisasjal kasvavatel puudel veestress, mis väljendub nende okste kuivamises ja okaste väljalangemises ning pikemaajaliselt puude hukkumises.
11.26.Kaebaja salvkaevu reostumise põhjuseks pole mitte kolmandate isikute väidetud üldised põhjused, vaid põhjavee liigvähendamisest tingitud voolusuuna muutus, mille omakorda on tinginud põhjavee kogunemine kolmandate isikute rajatud tiiki.
12.MaRu esitas 08.08.2025 seisukohad kaebaja 11.07.2025 vastuse kohta.
12.1.Kaebaja väited veevarustuse ja ökoloogilise katastroofi ning kuivendusintensiivsuse kohta on meelevaldsed, tõendamata ning antud küsimustes hinnangu andmine ei ole kaebaja, vaid vastava pädevusega eksperdi või spetsialisti pädevuses. Samas ei oma need väited käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Ekspertiisi tellimine ei oleks vajalik ega muudaks otsuse kulgu. Kaebaja esitatud tõendid ei toeta kaebuses toodud seisukohti ega oma asja lahendamisel tähtsust.
12.2.Maaparandussüsteemi rekonstrueerimisprojektiga säilitati 1975. aastast kasutusel oleva maaparandussüsteemi ehitise alles jäävate osade toimimine, siis maaparandussüsteemi ehitise kuivendusintensiivsust rekonstrueerimisprojektiga ei muudetud ja ebaõige on kaebaja tõlgendus, et läbiviidud menetluses ja selle põhjal koostatud dokumendis ei käsitleta maaparandusehitise kuivendava mõju intensiivsust.
14(21)
3-24-3238
12.3.Maaeluministri 19.12.2018 määruses nr 75 toodud puittaimestiku mõistet ei saa samastada metsataime üldteada mõistega. Puittaimestiku definitsioon, mis on toodud määruse § 2 lg-s 3 kehtib vaid maaparandushoiutööde kontekstis puittaimede raie puhul ning seda ei saa samastada metsataime kohta käiva üldteada mõistega.
12.4.Õige pole kaebaja väide, et kaebaja drenaaživõrk ei toimi vastavalt maaparandusseaduse (MaaParS) §-s 2 sätestatud eesmärgile. Maaparandussüsteem, sh drenaaživõrk on kinnisasja lahutamatu osa. Kolmandatele isikutele kuuluv tiik ei ole maaparandussüsteemi osa ja ei asu kaebajale kuuluval drenaaživõrgul. Ka rajatud drenaažikollektor ei asu kaebaja kinnisasjal ja ei ole kaebajale kuuluva drenaaživõrgu osa. Kollektori rajamine oli vajalik just kaebaja kinnisasjal paikneva drenaaživõrgu toimimiseks.
12.5.Eksitav on kaebaja väide, et vastustaja ei ole rekonstrueerimise ajal algatanud ja läbi viinud väärteomenetlust. Väärteomenetlus, millele kaebaja viitab, viidi läbi väärteomenetluse läbiviimise õigust omava isiku poolt ning rikkumised, mis tingisid väärteo menetlemise, tulenesid MaaParS-ist.
12.6.Vastustaja ei ole valesti arvestanud maaparandussüsteemi rekonstrueerimise protsenti tervikust. Vastab tõele, et kogu maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala on 442,1 ha. Samas tuleb silmas pidada, et maaparandussüsteemil ei ole nime, nimetused antakse vaid maaparandussüsteemi osadeks olevatele ehitistele ning rekonstrueeritav osa hõlmas 6% suure maaparandussüsteemi ühe osa, s.t Keskuse IV ehitise reguleeriva võrgu pindalast, mitte võrgu ala tervikpindalast.
12.7.Dreenide vahekauguste määramiseks vajalikud uuringud ei ole jäänud teostamata, vaid kõnealused uurimistööd viidi läbi algse kuivendusprojekti koostamiseks aastal 1974. Maaparandussüsteem on kasutusele võetud 1975. a. Tööde ekspluatatsiooni võtmise aktis on viide teostusjoonisele, mille alusel maaparandussüsteem on ehitatud ja kus näidatakse dreenide asukohad, sh vahekaugused. Pinnase koostis ei ole praeguseks ajahetkeks muutunud, seega kuna antud ajal tehtud pinnase ja muude oluliste tingimuste uurimistulemused on aktuaalsed siiani, siis puudus vajadus uute uuringute tegemiseks.
12.8.Kaebaja väidab, et vastustaja on esitanud suvalise dreeni mõju ulatuse numbri ja jätnud tegeliku dreeni mõju ulatuse välja arvutamata. Kaebaja väidab, et tema arvutused näitavad, et dreeni kuivendav mõju jõuab 10 meetrini ca 3 päevaga ja et ühel dreenil kulub väidetavalt kaebaja tiigi veest tühjendamiseks 28 päeva. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega ja tugineb 1974. a projekteeritud drenaaživõrgu lähteandmetele. Kaebaja on esitanud oma väite seletustesse mitmeid väljavõtteid erinevatest dokumentidest, rääkides kord dreenide vahekaugustest, kord kraavide vahekaugustest. Kaebaja tiik toitub nii sademetest kui ka maapinnalähedasest põhjaveest. Arvestades maapinna kallet jääb tiigi põhjaveeline toitumisala tiigist põhja poole. Seejuures toimub tiiki ka põhjavee juurdevooluna, mitte ainult äravooluna. Vee olemasolu ja veetase tiigis sõltub mitmetest teguritest nagu õhutemperatuur ja aurustumine. Dreen, mis kaebaja väitel tühjendaks tema tiigi, on olnud sama aastast 1975, seda ei ole uuendatud. Vahe seisneb ainult selles, et enne rekonstrueerimist voolas vesi antud dreeni mööda otse allavoolu edasi, nüüd voolab kollektorisse. Muutus vee voolamise suund, mitte kogus.
12.9.Vaidlusaluse maaparandussüsteemi dreenidega ei ole võimalik veetaset tõsta. Drenaaživõrk saab toimida nii kuivendusvõrguna kui ka niisutusvõrguna, kuid seda vaid juhul, kui see on nii toimima projekteeritud ja ehitatud. Vaidlusalune maaparandusehitis on
15(21)
3-24-3238 projekteeritud ja ehitatud ainult kuivendusvõrguna. Veetaseme tõstmiseks ei piisa ainult dreenide olemasolust, vaid rajada tuleb eraldi rajatised reguleerimise võimaldamiseks.
12.10.Kaebaja on seadnud ühelt poolt kahtluse alla projekteerija (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS) pädevuse maaparanduse alal, kuid samas ise võtnud 01.04.2025 sama projekteerijaga ühendust maaparanduse uurimis- ja projekteerimistöö tellimiseks Xxxxxxxxx xxx xx kinnisasjal. Kaebaja väited kohtumenetluses ja tema reaalne tegevus on omavahel vastuolus.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Pooled vaidlevad käesolevas asjas PTA välja antud maaparanduse (maaparandusehitise) kasutusloa õiguspärasuse üle.
14.Maaparandusehitise rekonstrueerimise projekti (dtl 69 jj) järgi oli rekonstrueerimistööde eesmärgiks likvideerida ehitis Xxxxxxxxx xxx xx kinnistu piires võimalikult suures ulatuses. Selle tingis asjaolu, et kinnistule on istutatud metsataimed ja kaevatud tiik. Tööde tulemusel pidi maaparandusehitise pind vähenema 2,5 ha võrra. Drenaažisüsteem Xxxxxxxxx xxx xx kinnistul kuulus likvideerimisele. Kahe meetri kaugusele Xxxxxxxxx xxx xx põhja- ja läänepiirist kuulus paigaldamisele uus plastkollektor, mis ühendas olemasolevad savitorukollektorid. Uue kollektori ühenduskohtadesse vana kollektoriga tuli paigaldada plastist ühenduskaevud ÜKP-1 ja ÜKP-2. Kõik dreenid ja kollektorid, mis lõikuvad uute kollektoritega, tuli ühendada otseühendusega uute kollektoritega. Läbilõigatud torude allavoolu otsad tuli sulgeda otsakorkidega, lisaks tuli sulgeda ÜKP-1 kohal läbilõigatava kollektori ülesvoolu ots.
15.Kaebaja väitel toimivad Xxxxxxxxx xxx xx kaevatud tiik ja rekonstrueeritud maaparandusehitis ühe kompleksse süsteemina ning kahjustavad (liigkuivendavad) kaebaja Xxxxxxxxx xxx xx kinnisasja nii eraldi kui ka omavahelises koostoimes. Kaebaja on seoses sellega lisaks käesolevale kohtuasjale algatanud veel järgmised haldusasjad:
15.1.Kohtuasi nr 3-23-1929, milles kaebaja eesmärgiks on saavutada, et Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) nõuaks kolmandatelt isikutelt Xxxxxxxxx xxx xx tiigi ja pinnasevallide lammutamist. Tallinna Halduskohus jättis 13.03.2024 kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult põhjendusel, et ehitusloa andmine ja/või järelevalve teostamine ei ole TTJA pädevuses, vaid pädevus on kohalikul omavalitsusel. Kohus leidis otsuse punktis 43, et tegemist on niisutus- ja kuivendusrajatisega. Kolmandad isikud on selgitanud, et tiigi rajamise eesmärk oli ennekõike pinnase kuivendamine ning vaba aja veetmise koha rajamine. Tiigi rajamise eesmärgiks ei olnud olemasoleva maaparandussüsteemi täiustamine või uue süsteemi rajamine. Kohtuotsus ei ole jõustunud.
15.2.Kohtuasi nr 3-23-2011, milles vastustajaks on PTA. See vaidlus on seotud asjaoluga, et tiik rajati maaparandussüsteemi alale ning ehitamine kahjustas maaparandussüsteemi. Vaidluse all on ettekirjutus, mille PTA tegi kolmandatele isikutele ning Xxxxxxxxx xxx xx kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi osa ümberehitamiseks antud projekteerimistingimused ja ehitusluba. Tallinna Halduskohus tühistas 25.09.2024 otsusega ehitusloa, kuna kaebajat ei kuulatud ehitusloa andmise menetluses ära ning ei vastatud kõigile tema vastuväidetele. Kaebaja ärakuulamine oleks võinud kaasa tuua teistsuguse otsuse tegemise mh arvestades, et ka kaebaja on esitanud maaparandussüsteemi projekteerimistingimuste andmise taotluse eesmärgiga likvideerida maaparandusehitis tema kinnisasjal. Kohus märkis viitega Riigikohtu praktikale (RKHK 04.12.2017 otsus asjas nr 316(21)
3-24-3238 15-873, p 21), et PTA-l ei ole siiski kohustust ehitusloa tühistamise tõttu kasutusloa andmisest keelduda. PTA-l tuleb kaaluda, kas valminud ehitisele saab anda kasutusloa või tuleb ehitis enne seda ümber ehitada. Kui maaparandusehitis pärast rekonstrueerimistööde tegemist enam kaebaja kinnisasjale kahjulikku mõju ei avalda, saab sellele anda kasutusloa. Kui kaebaja soovib maaparandusehitise ka oma kinnisasjal likvideerida, saab ta seda teha ka eraldi ehitusprojekti alusel, mille koostamiseks ta on juba taotlenud projekteerimistingimused. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Otsus on ehitusloa tühistamist puudutavas osas jõustunud.
15.3.Kohtuasi nr 3-23-2263, milles vastustaja on Jõgeva vald. Selles asjas vaidlustas kaebaja Jõgeva Vallavalitsuse 23.04.2024 otsuse, millega lõpetati kaebaja pöördumisest lähtudes algatatud haldusmenetlus (järelevalvemenetlus) Xxxxxxxxx xxx xx rajatud tiigi kahjuliku mõju kontrollimiseks. Vastustaja leidis, et erinevalt kaebaja pöördumises väidetust ei ole tiigi näol tegemist ebaseadusliku, ehitusloa kohustusliku ehitisega ning vastustajal puudub õigus asendustäitmise rakendamiseks ja ehitise lammutamiseks. Tartu Halduskohus tühistas 20.12.2024 otsusega vastustaja 23.04.2024 otsuse ja kohustas vastustajat teostama järelevalvet seoses tiigi ehitamisega Xxxxxxxxx xxx xx. Halduskohus leidis, et kuna tiik on 2,8 m sügavune ja selle veetase asub maapinnast oluliselt madalamal, siis võib olla sõltuvalt kõrgusandmetest põhimõtteliselt võimalik, et tiigi rajamine põhjustas kaebaja kinnisasjal tiigi kuivamise, puude kuivamise jms. Vastustaja on aga jätnud järelevalve teostamisel olulised asjaolud välja selgitamata ja pole teinud kindlaks mõjude seost või seose puudumist tiigi rajamisega. Seega ei saa hinnata, kas tiik põhjustab kaebaja väidetud mõjusid, kas ohukahtlus on põhjendatud, kas oht esineb või on juba realiseerunud. Vastustajalt tuleb järelevalvemenetluse uuel läbiviimisel hinnata, kas ohukahtlus on põhjendatud, kas oht esine, ning vajadusel rakendada kohaseid ja proportsionaalseid abinõusid ohu tõrjumiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.05.2025 otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsus on jõustunud.
16.MaaParS § 31 lg 1 kohaselt annab MaRu (kasutusloa andmise ajal kehtinud seaduse kohaselt PTA) maaparandussüsteemile kasutusloa, kui valminud maaparandussüsteem on ehitatud MaaParS §-s 9 sätestatud nõudeid järgides ning vastab maaparandussüsteemi nõuetele. MaaParS § 34 lg 1 p-de 1-3 kohaselt keeldutakse kasutusloa andmisest, kui: 1) maaparandussüsteem ei vasta nõuetele; 2) maaparandussüsteem ei vasta olulisel määral ehitusprojektile, on ohtlik inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale või 3) on algatatud ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamine. Samad alused on kohaldatavad ka maaparandusehitisele (MaaParS § 3 lg 7) kui maaparandussüsteemi (MaaParS § 3 lg 1) osale kasutusloa taotlemise puhul.
17.Kaebaja väidab, et kasutusloa andmisest keeldumiseks esinesid samaaegselt kõik kolm MaaParS § 34 lg-s 1 sätestatud keeldumise alust. Kohus käsitleb esmalt MaaParS § 34 lg 1 ps 3 sätestatud aluse võimalikku kohaldumist ja seejärel sama lõike p-des 1 ja 2 sätestatud aluste esinemist.
18.Kaebaja leiab, et ta algatas haldusasjas nr 3-23-2011 kaebuse esitamisega ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse, mistõttu oli PTA kohustatud kasutusloa andmisest keelduma. Ehitusluba on kohtu jõustunud otsusega tühistatud ja kasutusluba ei saa välja anda enne uue õiguspärase ehitusloa väljaandmist.
18.1.Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitamine halduskohtule samastatav menetluse algatamisega ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks pädeva haldusorgani poolt MaaParS § 34 lg 1 p 3 tähenduses. MaaParS-i eelnõu 524 SE (Riigikogu XIII koosseis) seletuskirja kohaselt (lk 17(21)
3-24-3238 42) oli selle keeldumise aluse ettenägemise eesmärk, et vähendataks ohtu õigusvastase kasutusloa väljaandmiseks. Kohtu hinnangul võimaldab see alus teostada haldusel enesekontrolli, kui ta on ise haldusmenetluses jõudnud veendumusele, et tema varasem tegevus ehitusloa väljastamisel ei pruugi olla olnud õiguspärane (vt EhS § 55 p 4 sätestatud samasisulise kasutusloa andmisest keeldumise aluse kohta nt TlnRKK 15.11.2018 otsus nr 315-873/181, p 24). Sellist haldusmenetlust ei ole PTA ega vastustaja käesolevas asjas algatanud ning kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja saaks sellise menetluse algatamist HMS § 68 lg 1 kohaselt taotleda vaid juhul, kui esineksid haldusmenetluse uuendamise alused HMS § 44 tähenduses. Üksnes ehitusloa kohtus vaidlustamine ei saa aga olla kasutusloa andmisest keeldumise automaatseks aluseks. Selline tõlgendus võimaldaks puudutatud isikul alati välistada kohtusse pöördumisega ehitisele kasutusloa andmine ning oleks vastuolus Riigikohtu järjepidavas praktikas väljendatud seisukohaga, et EhS-is ei ole sätestatud ehitisele kasutusloa andmisest keeldumise alust, mis kohustaks jätma kasutusloa välja andmata ehitusloa õigusvastasuse korral (RKHK 04.12.2017 otsus asjas nr 3-15-873, p 21). Riigikohus on leidnud, et kasutusloa andmine ehitisele ei ole välistatud ka olukorras, kus ehitusluba oli teises kohtumenetluses vaidlustatud ja vaidlus ei ole veel lõppenud (nt RKHK 15.04.2021 otsus nr 3-18-2022/30, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika). Ehkki käesoleval juhul on tegemist kasutusloa andmisega ehitisele MaaParS-i ja mitte EhS-i kohaselt, on samad järeldused kohaldatavad ka maaparandusehitise puhul. PTA-l ei olnud seega alust keelduda kasutusloa andmisest MaaParS § 34 lg 1 p 3 alusel.
18.2.Kohus möönab, et kuna menetlusosalised ei ole halduskohtu otsust asjas nr 3-23-2011 ehitusloa tühistamist puudutavas osas vaidlustanud, siis jõustus otsus selles osas pärast kaebetähtaja möödumist ja ehitusluba on alates 26.10.2027 kehtetu. PTA andis kasutusloa välja 29.10.2024, seega juba pärast ehitusloa kehtivuse lõppemist. Kohtu hinnangul ei tulene aga sellestki, et PTA oleks pidanud jätma kasutusloa ehitisele igal juhul väljastamata.
18.3.Sarnaselt EhS-iga ei tulene MaaParS-ist, et kehtiva ehitusloa olemasolu oleks ehitisele kasutusloa väljastamise vältimatu eeltingimus. Kasutusloa alusel on võimalik seadustada ka ehitisi, mis on ehitatud ilma õigusliku aluseta, kui loa andmine on proportsionaalne ning võtab tasakaalustatult arvesse kõigi puudutatud isikute õigusi (RKHK 09.06.2023 otsus nr 320-2247/53, p 26). Seega oli iseenesest võimalik kasutusluba välja anda ka vaidlusalusele maaparandusehitisele, millel oli ehitamise ajal kehtiv, kuid vahetult enne kasutusloa väljaandmist tühistatud ehitusluba.
18.4.Silmas tuleb aga pidada seda, et Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt oli PTA-l kasutusloa andmisel ehitisele, mille ehitusloas ilmnesid tõsised õiguslikud puudused, kohustus kaaluda ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve ning otsustada kas kasutusloa andmine või ehitusloa kehtetuks tunnistamine või muutmine. Kasutusloa andmine ei tohi kaasa tuua kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist (RKHK otsused asjades nr 3-3-1-62-03, p 12; 3-3-1-60-07, p 16; 3-3-1-63-10, p 20; 3-3-1-15-16, p 42; 3-3-169-16, p 49; 3-17-1398, p-d 15–17; 3-15-873/142, p 21).
18.5.Vastustaja seisukohtadest käesolevas haldusasjas (vt otsuse p 9.2.) nähtub, et vastustaja arusaamise järgi ei ole halduskohtu otsus ehitusluba tühistavas osas veel jõustunud ja ehitusluba oli kehtiv nii kasutusloa andmise ajal, kui on seda ka praegu. See aga viitab, et PTA ei pruugi olla kasutusloa andmisel arvestanud kõigi kohtu poolt ehitusloa menetluses tuvastatud puudustega ega ka neid kõrvaldanud. Kui haldusorgan ei saa kasutusloa väljastamisel õigesti aru õiguslikust olukorrast, siis tekitab see kahtluse, et kasutusloa väljastamise aluseks olnud asjaolusid ei pruugi olla õigesti välja selgitatud ja kaalutud.
18(21)
3-24-3238
19.Järgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas PTA oleks pidanud jätma kasutusloa andmata põhjusel, et see ei vastanud kaebaja väitel nõuetele ja oli ohtlik tema varale või keskkonnale. Kohus ei pea põhjendatuks neid kasutusloa andmisest keeldumise aluseid käesoleva vaidluse kontekstis üksteisest eristada – kaebaja väited on seotud eelkõige maaparandusehitise väidetava ohtlikkusega tema kinnisasjale ja keskkonnale. Maaparandusehitis, mis on ohtlik, ei saa olla ka nõuetele vastav (MaaParS § 5 lg 5).
19.1.Kaebaja keskseks väiteks nii rekonstrueeritud maaparandusehitise nõuetele mittevastavuse kui ohtlikkuse põhistamisel on kohtu arusaamise järgi see, et PTA on jätnud hindamata Xxxxxxxxx xxx xx kinnistule kaevatud tiigi ja rekonstrueeritud maaparandusehitise koosmõju. Kaebaja väitel on maaparandusehitis taastatud dreeni kaudu jätkuvalt tiigiga ühendatud ning tiigist väljavoolava veega toimub ka kaebaja kinnisasja (liig)kuivendamine. Samuti väidab kaebaja, et rekonstrueeritud maaparandusehitisel on eelkõige kaebaja kinnistu piirile rajatud uue drenaažikollektori tõttu ka vahetu kahjulik mõju kaebaja varale ja keskkonnale.
19.2.Samad väited on kaebaja esitanud ka kohtuasjades nr 3-23-2011 ja nr 3-23-2263 ning kohtud on jõustunud kohtuotsustes leidnud, et olukord pole tiigi ja maaparandusehitise koostoime ja sellest kaebaja kinnisasjale tekkiva mõju osas selge.
19.3.Halduskohus leidis otsuse nr 3-23-2011 p-s 40.5 ehitusloa õigusvastasust põhistades: „Vastustaja on vastuses ehitusloa tühistamise nõudele selgitanud, et tiigi rajamise käigus lõhutud dreen suunati projekti järgi uude kollektorisse. Vastustaja esindaja selgituse järgi tagab ka see lahendus Xxxxxxxxx xxx xx asuva maaparandusehitise edasise toimimise. Vastustaja selgitus ei ühti projektis kajastatud lahendusega, mille järgi Xxxxxxxxx xxx xx kinnistul kulgevad dreenid, sh tiiki läbiv dreen, suletakse enne kollektorit otsakorkidega. Kinnistute piiri lähedal kulgevasse kollektorisse suunatakse üksnes kaebaja kinnistul asuvad dreenid. Seega pole selge, kas kaebajale muret tekitav tiik on maaparandussüsteemist sel moel eraldatud, et see tiiki läbiva dreeni kaudu enam kaebaja kinnistu niiskusrežiimi ei mõjuta.“ Seega seadis halduskohus ehitusloa üle toimunud vaidluses kahtluse alla nii selle, millises omavahelises seoses on tiik ja maaparandussüsteem, kui ka selle, kas ehitusloa realiseerimine on toimunud vastavalt projektis ettenähtule.
19.4.Tartu Ringkonnakohus on otsuse nr 3-23-2263 p-des 27 ja 28 leidnud, et olemasolevad tõendid ei toeta ega lükka ümber kaebaja väidet, et Xxxxxxxxx xxx xx tiik on osaks maaparandusrajatisest ja põhjavee taseme püsiv langus on tingitud dreeni kaudu tiigist vee ärajuhtimisest. Vastutajal (omavalitsusüksusel) tuli sellise kahjuliku mõju võimalikkus välja selgitada edasises järelevalvemenetluses. Kahjuliku mõju tuvastamise korral pidas ringkonnakohus üheks meetmeks kaebaja kinnisasja kaitsmiseks tiigist vett ära juhtiva dreeni sulgemist, st rekonstrueeritud maaparandusehitise ümberehitamist.
19.5.Kohtule ei nähtu, et PTA oleks kasutusloa menetluses maaparandusehitise ja tiigi koostoimet ja selle mõju kaebaja kinnisasjale lähemalt hinnanud. Vastustaja on küll kinnitanud, et selline koosmõju on olemas, kuid on öelnud, et see seisneb üksnes vee ümberjuhtimises ja ei saa tekitada täiendavat kuivendusmõju (dtl 164).
19.6.Kohus nõustub vastustajaga, et Xxxxxxxxx xxx xx kinnisasjal asuv tiik ei ole osa maaparandusehitisest MaaParS § 3 lg 7 ega väikesüsteemist MaaParS § 11 lg 2 mõttes ning tiigi rajamise ega ohutusega seotud asjaolud ei kuulu eraldivõttes rekonstrueeritud maaparandusehitise kasutusloa kontrolliesemesse. Samuti on haldusorganil kasutusloa väljastamisel kaalutlusõigus, mille teostamisse kohus ei saa sekkuda. Samas saab haldusorgan 19(21)
3-24-3238 teostada kaalutlusõigust õigesti üksnes juhul, kui kõik õigeks otsustamiseks vajalikud asjaolud on kasutusloa menetluses välja selgitatud. Maaparandusehitise ohutuse hindamisel ei saa mööda vaadata sellest, millist mõju võib maaparandusehitis avaldada kaebaja kinnisasjale koostoimes tiigiga.
19.7.Kohtud asusid haldusasjas nr 3-23-2263 seisukohale, et Xxxxxxxxx xxx xx tiigist lähtuv liigkuivendav mõju kaebaja kinnisasjale ei ole põhimõtteliselt välistatud, sest tiigi ümbruse vabapinnaline põhjavesi, sh kaebaja kinnisasjalt, koguneb tiiki, mille veetase on maapinnast oluliselt madalamal.
19.8.Juhul, kui vastab tõele kaebaja väide, et tiigist toimub vee väljavool maaparandussüsteemi osana taastatud dreeni kaudu, ei ole kohtu hinnangul välistatud, et rekonstrueeritud maaparandusehitis võimendab tiigi võimalikku kahjulikku mõju kaebaja kinnisasjale. Sellisel juhul ei toimu ehitise rekonstrueerimise tulemusel mitte üksnes maaparandussüsteemi kaudu kogutava vee ümberjuhtimine, vaid ka tiigist vee ärajuhtimine. Praegu ei ole sellise võimaliku koosmõjuga seotud asjaolud kohtu hinnangul kasutusloa menetluses ega sellele eelnenud menetlustes piisavalt välja selgitatud. Kasutusloa andmise ajaks, s.o 29.10.2024, ei olnud Jõgeva Vallavalitsus viinud nõuetekohaselt läbi ka riikliku järelevalve menetlust, mis tiigi liigkuivendava või muu kahjuliku mõju puudumist kinnitaks ja mille käigus kogutud andmetest oleks PTA saanud vajadusel kasutusloa väljaandmisel lähtuda. Komplekssete ja mitmete järelevalveorganite pädevusse kuuluvate ohtude puhul tuleb teha vastastikkust koostööd, et küsimus ei langeks n-ö mitme tooli vahele.
20.Vastustaja on lähtunud läbivalt sellest, et maaparandusehitis ei saa rekonstrueerimise järel kaebaja kinnisasjale ilmselgelt kahjulikku mõju avaldada. Seetõttu puuduvad ka andmed, et vastustaja oleks väidetud kahjuliku mõju olemasolu või selle avaldumise ulatust kaebaja kinnisasjal nt paikvaatlusega või muul viisil üldse hinnanud. Kohapealsed kontrollid on viidud läbi üksnes Xxxxxxxxx xxx xx asuvatel maaparandusehitise osadel. Kolmandate isikute väitel (dtl 158) ei ole liigikuivenemisele viitavad mõjud nt puude kuivamise näol kaebaja kinnistul üldse märgatavad. Kaebaja on küll kohtumenetluses esitanud fotod tiigi kuivamise ja puude väidetavate kuivuskahjustuste kohta (dtl 792-793; 803-806), kuid pole selge, millal fotod on tehtud ja kas need kajastavad olukorda ja kahjustuste ulatust kaebaja kinnistul õigesti.
21.Kohus leiab, et kuna kasutusloa menetluses kogutud andmete põhjal ei olnud PTA-l võimalik rekonstrueeritud maaparandusehitise võimalikku liigkuivendavat mõju kaebaja kinnisasjale üksnes abstraktsete argumentidega välistada, siis oleks ehitise ohutuse ja nõuetekohasuse hindamiseks tulnud ka vahetult kontrollida, kas kaebaja väidetud mõjud üldse esinevad. Alles seejärel oleks põhjust hinnata, kas avaldunud kahjustused saavad olla maaparandusehitise rekonstrueerimisega põhjuslikus seoses.
22.Olukorras, kus poolte vahel on vaidlus eriteadmisi nõudvates hüdrogeoloogilistes või ehituslikes küsimustes ja kaebaja on vaidlustanud ehitusprojekti, väites selle koostajate ebapädevust või ebakohast mõjutatust tellija huvidest, on üheks võimaluseks jälgitava ja igakülgselt põhjendatud otsuse tegemiseks eksperdi kaasamine haldusmenetlusse. Vastustaja on küll oma 08.08.2025 vastuses kaebaja seisukohtadele leidnud, et ekspertiisi tellimine ei ole vajalik ega muudaks otsuse kulgu, kuid kohus seda seisukohta ei jaga.
23.Eelnevat arvestades rahuldab kohus kaebuse ja tühistab PTA otsuse. Kuivõrd otsuse tühistamiseks annavad piisavalt alust selle juba välja toodud puudused, ei pea kohus vajalikuks hinnata kõiki kaebaja esitatud väiteid otsuse õigusvastasuse kohta. 20(21)
3-24-3238
24.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
25.Kaebaja ja kolmandate isikute nimed tuleb avaldatavas otsuses asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.